1-17-857/12

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Toimiku number 1-17-857 Määruse tegemise aeg ja koht

1. juunil 2017 Jõhvi kohtumajas Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu Erakorraline ettekanne Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse kriminaalhooldusametnik Natalja Maikova 02.06.2017 erakorraline ettekanne A.F-ile Viru Maakohtu 21.02.2017 kohtuotsusega nr 1-17857 mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks Süüdimõistetu A.F, isikukood XXX, xxx Tegi kindlaks: Kriminaalhooldusametnik Natalja Maikova esitas 02.06.2017 Viru Maakohtule taotluse, milles palub pöörata A.F-ile mõistetud karistus täitmisele, kuna viimane rikub talle kohtu poolt määratud kohustust osaleda sotsiaalprogrammis. Rikkumine seisneb selles, et süüdimõistetu A.F oli suunatud 04.05.2017 Liikluohutusprogrammi, kuid puudus kahel korral (09.05.2017 ja 16.05.2017) ilma mõjuva põhjuseta, mille tulemusena oli ta sotsiaalprogrammist välja arvatud. A.F tunnistati süüdi Viru Maakohtu 21.02.2017 otsusega kokkuleppemenetluses KarS § 423 1 järgi ning KarS § 68 lg 1 alusel karistati vangistusega 5 kuud 28 päeva. KarS § 74 lg 1, 3 alusel jäeti vangistus tingimisi kohaldamata ning täitmisele pööramata tingimusel, et A.F ei pane 1-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p 1-6, lg 2 p 2, 21, 8 järgi sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. Otsus jõustus 09.03.
2. Kriminaalhoolduse algus 09.03.2017 ja lõpp 21.02.
3. Kriminaalhooldusametnik sedastab, et seoses asjaoluga, et A.F-i on korduvalt karistatud nii kriminaal- kui ka väärteokorras liiklusega seonduvate seaduserikkumiste eest oli ta suunatud Liiklusohutusprogrammi. 1 06.04.2017 oli registreerimise käigus A.F-ile tehtud teatavaks Liiklusohutusprogrammi grupitöö ajad autokoolis xxx: 09.05.2017, 16.05.2017, 23.05.2017 kell 17.00-19.
4. (tl 142) 04.05.2017 toimus Liiklusohutusprogrammi
5. ja
6. tund individuaaltööna kriminaalhooldusametnikuga. Süüdimõistetule oli meelde tuletatud, et Liiklusohutusprogrammi grupitöö ajad autokoolis xxx toimuvad 09.05.2017, 16.05.2017 ja 23.05.2017 kell 17.00-19.
7. Vaatamata sellele, et isikule oli korduvalt selgitatud lisakohustuse (kohustus osaleda sotsiaalprogrammis) täitmise tähtsust, ei ilmunud A.F 09.05.2017 Liiklusohutusprogrammi ning kriminaalhooldusametnikku sotsiaalprogrammi mitteilmumise põhjustest ei teavitanud. 10.05.2017 helistas kriminaalhooldusametnik A.F-i mobiiltelefonile mitu korda, et välja selgitada, miks ta ei tulnud sotsiaalprogrammi. A.F telefonile ei vastanud ega helistanud tagasi. 16.05.2017 helistas kriminaalhooldusametnik taas A.F-ile , et tuletada talle meelde, et 16.05.2017 toimub Liiklusohutusprogrammi
8. rühmatöö kohtumine, kuid telefonile A.F ei vastanud. 16.05.2017 A.F sotsiaalprogrammi ei ilmunud, mille tulemusena oli ta grupist välja arvatud. (tl 142) A.F pole kriminaalhooldusametnikku mitteilmumise põhjustest. teavitanud sotsiaalprogrammi Seoses lisakohustuse rikkumisega helistas kriminaalhooldusametnik A.F-ile , et kutsuda teda kriminaalhooldusosakonda selgituste andmiseks Isik telefonile ei vastanud ning tagasi kriminaalhooldusametnikule ei helistanud. A.F-ile oli saadetud kutse ilmuda registreerimisele 25.05.
9. (tl 143-144) A.F ilmus registreerimisele 25.05.
10. Oma puudumist põhjendas ta asjaoluga, et 09.05.2017 ja 16.05.2017 viibis tööl. Registreerimise käigus andis A.F firma kohta kontaktandmed. Järgmisel registreerimisel lubas A.F esitada kriminaalhooldusametnikule töölepingu ning tööandja tõendi selle fakti kohta, et 09.05.2017 ja 16.05.2017 oli ta tööalaselt hõivatud. 25.05.2017 helistas kriminaalhooldusametnik A.F-i tööandjale, kuid telefonivestlusest selgus, et antud number ei kuulu A.F-i väidetavale tööandjale. Seoses kahtlaste andmete esitamisega, tegi kriminaalhooldusametnik järelpärimise Maksu - ja Tolliametisse, et selgitada välja kas A.F omab ametlikku töökohta. Maksuameti vastusest järelepärimisele selgus, et A.F ei ole kantud töötamise registrisse tema poolt nimetatud ettevõtte poolt. Vastus oli koostatud töötamise registri andmetel seisuga 30.05.
11. (tl 146-147) 25.05.2017 antud kirjalikus seletuses selgitas A.F , et ei osalenud 09.05.2017 ja 16.05.2017 Liiklusohutusprogrammis, kuna viibis tööl kella 08.00-18.00 esmaspäevast reedeni. Kriminaalhooldusametnikku pole teavitanud, kuna vastuvõtu aega pole veel olnud. Registreerimine oli määratud alles 01.06.
12. Telefonile A.F ei vastanud, kuna objektil oli lärm ning tema ei kuulnud telefoni helisemist. Samas seletuses kirjutas A.F , et tööandjaks on firma xxx. Töölepingu lubas esitada järgmisel registreerimisel, s.o 2 01.06.
13. Lisaks sellele kirjutas A.F , et varem ei saanud esitada töölepingut, kuna selleks peab ta veel ühe tööpäeva võtma. (tl 145) 01.06.2017 võetud kirjalikus seletuses kirjutas A.F , et on pöördunud ülemuse poole, et saada tõendi selle kohta, et 09.06.2017 ja 16.06.2017 oli ta tööl, kuid tööandja, saades teada, et A.F on kriminaalkorras karistatud, lõpetas temaga töösuhte. (tl 148) Eeltoodut arvestades leiab kriminaalhooldusametnik, et A.F-i sotsiaalprogrammist pole põhjendatud. puudumised Lisaks eelpooltoodule on katseajal esinenud ka registreerimiskohustuse rikkumist. Registreerimislehelt nähtub, et 21.03.2017 ei ilmunud A.F ilma mõjuva põhjuseta registreerimisele ega teavitanud oma mitteilmumisest kriminaalhooldusametnikku. (tl 134) Seoses rikkumisega tehti isikule 29.03.2017 kirjalik hoiatus. (tl 138) Esmakohtumise ajal 17.03.2017 selgitati A.F-ile põhjalikult kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi, kohustuste sisu ja võimalikke tagajärgi kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete rikkumise korral. A.F kinnitas oma allkirjaga, et on õiguste ja kohustustega tutvunud ja need on talle arusaadavad. (tl 137) Kriminaalhooldusametnik on kokkuvõtlikult seisukohal, et A.F ei täida talle kohtu poolt määratud lisakohustust osaleda sotsiaalprogrammis ja ei ole kriminaalhooldusametnikuga koostööaldis, mis näitab kogumis, et A.F võib ka edaspidi hoiduda lisakohustuse täitmisest. Juhindudes KarS § 74 lg 4 ja KrHS § 31 lg 1, on kriminaalhooldusametnik seisukohal, et A.F-ile tingimisi mõistetud karistus tuleb täitmisele pöörata. A.F selgitas kohtuistungil, et ta töötas ja töötab esmaspäevast reedeni täiskohaga. Eelmine tööandja lasi ta töölt vabaks kui sai teada, et olem karistatud isik. Nüüd töötab AS N V. Ta saab aru, et programm peab olema läbitud. Ametnikuga ei tekkinud kontakti selles mõttes, kuidas ma saaks programmi läbida töö kõrval. Hetkel loodab süüdimõistetu, et uue tööandja ga on võimalik mõistlikult kokku leppida, sest näiteks talle lubati täna kohtuistungile. Maakohtu määruse põhjendused KarS § 74 lg 4 kohaselt kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. KrMS § 427 lg 1 kohaselt karistusseadustiku § 74 lg 4, § 75 lg 3, § 76 lg 7 või § 871 lg 4 või 5 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. 3 Tutvunud toimikuga ja ära kuulanud süüdimõistetu, leiab kohtunik, kriminaalhooldusametniku taotlus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. et Materjalidest nähtub, et esmakohtumise ajal 17.03.2017 selgitati A.F-ile kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi, kohtuotsuse sisu ja võimalikke tagajärgi kriminaalhooldusega kaasnevate kontrollnõuete rikkumise korral. Isik on kinnitanud oma allkirjaga, et õigused ja kohustused on talle arusaadavad. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et kriminaalhooldusalune ei ilmunud 09.05.2017 ja 16.05.2017 sotsiaalprogrammi, mille tagajärjel arvati ta programmis osalejate nimekirjast välja. (tl 142) Lisaks eelnevale on A.F jätnud ilmumata registreerimisele 21.03.2017, mille eest on talle 29.03.2017 määratud kirjalik hoiatus. (tl 138) Maakohus leiab, et kuigi iseenesest on tuvastatud A.F-i poolsed rikkumised, ei ole antud juhul põhjendatud ega otstarbekas pöörata tingimisi mõistetud karistust täitmisele. Kohtu hinnangul näitab süüdimõistetu oma käitumisega üles pigem sotsiaalset ebaküpsust ja kriminaalhooldusametniku ülesanne on seda enam talle meelde tuletada kohustuste täitmist. Kuigi mõningal juhul võib olla põhjendatud ka esimese rikkumise korral karistuse täitmisele pööramine, on kohus praegu seisukohal, et karistuse täitmisele pööramine oleks liialt ennatlik. Puuduvad varasemad rikkumised (sh kriminaalkaristused) ja süüdimõistetule tuleb anda võimalus oma rikkumistest järelduste tegemiseks. Kohus on arvamusel, et isik on tegelikult motiveeritud oma elu parandada ja vältida rikkumisi. Isik asus tööle, mis on väga positiivne. Kohus on arvamusel on kindlasti tuleb arvestada ka süüdimõistetu olukorraga juhul, kui ta ise näitab valmidust kohtuotsust täita. Kohtule jääb arusaamatuks, miks on süüdimõistetul võimalik sotsiaalprogrammis osaleda vaid tööpäeviti, kuigi ta on selgesõnaliselt öelnud, et tal on raske sellistel aegadel töölt vabaks küsida. Arvestada tuleb ka aspekti, et mitte kõik tööandjad ei ole tõsimeeli huvitatud kriminaalkorras karistatud isikute tööhõivega kindlustamisest ja/või järeleandmiste tegemisest. Siinkohal tuleb kohus kriminaalhooldusametnikule meelde tema põhiülesannet – suunata järjepideva töö ja hoolsusega kriminaalhooldusalune seaduskuulekale ja vastutusvõimelisele käitumisele. Juhul, kui süüdimõistetu jätkab kohustuste rikkumist ja näitab oma järjepideva käitumisega, et ta ei olegi muutustele orienteeritud, on kriminaalhooldusametnikul võimalik kohtule alati erakorraline ettekanne uuesti esitada. Juhindudes KarS § 74 lg 4, KrMS § 427, kohus M ä ä r a s: Jätta kriminaalhooldusametnik Natalja Maikova taotlus A.F-ile karistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata. mõistetud Määruse koopia saata Viru Vangla kriminaalhooldusosakonda teadmiseks. 4 Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai määrusest teada või pidi teada saama. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 5