MS §-dest 426, 432 , 383, 384 kohus MÄÄRAS: Vabastada Q.Y talle Viru Maakohtu 13.10.2017.a otsusega karistuseks mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt alates käesoleva määruse jõustumisest.
lg 5 kohaselt kohaldada katseaega ja allutada käitumiskontrollile 6 kuuks alates vanglast vabanemisest. Jõustunud määruse saadab kohus koheselt Viru Vanglale. Ärakandmata karistust ei pöörata Q.Y suhtes täielikult täitmisele, kui ta katseajal 6 kuud ei pane toime uut kuritegu ja nõuetekohaselt täidab kriminaalhooldusametniku järelevalve all talle
lg 1 ja
lg 2 p 2,2¹,4 alusel 6 kuulise käitumiskontrolli kestel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi: elama kohtu määratud alalises elukohas - xxx xx-xx, xxx, Ida-Virumaa; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldus-osakonda registreerimisele, alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 1 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; mitte tarvitada alkoholi; mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; asuma tööle või võtma end Töötukassas arvele 2 nädala jooksul pärast vabanemist.
p 2 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva määruse jõustumisest ja Q.Y vangistusest vabanemisest. Määrata Q.Y-le katseajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Jõustunud määruse koopia saata täitmiseks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonnale. Rahuldada kaitsja, advokaat Kaido Kooga taotlus Q.Y-le osutamise eest tasu 64.80 eurot. riigi õigusabi Välja mõista Q.Y-lt kriminaalmenetluse kulud 64.80 eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. Q.Y-l tasuda kaitsjatasu 12 kuulise tähtaja jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 LUMINOR BANK EE401700017002872300 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99917700068048 ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees-ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, menetluskulud. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. alates Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 13.08.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Q.Y tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Q.Y tunnistati süüdi Viru Maakohtu 13.10.2017 otsusega
lg 1, § 423¹, § 213 lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõisteti
lg 1, 3 alusel liitkaristuseks 1 aasta ja 4 kuud vangistust, millele liideti
lg 1 alusel Viru Maakohtu 21.02.2017.a otsusega mõistetud karistus 5 kuud 28 päeva vangistust ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta ja 6 kuud vangistust.
lg 1,3 alusel jäeti vangistus tingimisi kohaldamata ning täitmisele pööramata, kui Q.Y ei pane 2-(kahe)-aastase katseaja kestel toime uut kuritegu ning täidab
Kohtuotsus jõustus 31.01.
lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Q.Y kannab vanglakaristust varguste, arvutikelmuse ja süstemaatilise juhtimisõiguseta sõiduki juhtimise eest. Süüdimõistetu on 2 korda kriminaalkorras karistatud, vangistuses viibib esimest korda. Distsiplinaakaristused puuduvad. Peale selle on käimas tema suhtes veel kolm kriminaalmenetlust, kuid menetlused on alustatud enne Q.Y vangla karistuse kandmise astumist. Kriminaalmenetlused on alustatud aastatel 2017-2018, ning käesoleva ajani ei ole lõpule viidud. Vabanedes on kinnipeetaval olemas elukoht ja garanteeritud töökoht. Isik on nõus ka elektroonilisele valvele allumisega ning elukoht vastab elektroonilisel valve kohaldamise tingimustele. Isikul on toetav lähivõrgustik. Süüdimõistetu käitumine vanglas on olnud hea. Distsiplinaarkaristusi pole. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab
lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on 3 täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo 3-1-1-12-17 p 20). Samas on värskemas kohtupraktikas (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21) selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Kohus rõhutab, et isiku ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhoolduse alla on tegemist riigi poolt ellu kutsutud institutsiooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise üle ning soodustamaks isiku sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Samas peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on kriminaalhooldusele sobilik. Arvestades Q.Y poolt toimepandud kuriteo asjaolusid (teise astme kuriteod, raskeid tagajärgesid ei ole tekitatud), tema käitumist vangistuses viibides (puuduvad distsiplinaarkaristused, alates 12.10.2019 on vanglas töötanud majandustöödel koristajana ning hiljem toidujagajana ) ja enne vangistust (esimest korda kannab vangla karistust), on kohus seisukohal, et Q.Y tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine on õigustatud. Tema võimalused vabaduses on suhteliselt head - kindel elukoht ja garanteeritud töökoht ning lähedaste toetus. Kohus leiab, et karistuse eesmärk on sisuliselt täidetud - riigipoolne hukkamõistmine on selgelt väljendatud, karistamine toimunud, ning isiku käitumine vanglas näitab, et kinnipeetava hinnangud on muutunud paremuse poole. Ta on oma eksimusest aru saanud. Q.Y kannab vanglakaristust alates 12.07.2018 ja karistusaja lõpp on 12.01.2020, ärakandmiseks on veel 4 kuud vangistust. Tema käitumine vanglas näitab, et ta suudab alluda kehtestatud normidele. Kohus arvestab, et tingimisi ennetähtaegne vabastamine annab süüdimõistetule võimaluse tõestada tema asumist paranemise teele ning seda, et süüdimõistetu on edaspidi võimeline järgima seaduskuulekat eluviisi. Pärast vabanemist on süüdimõistetul kindel elukoht, tööle asumise võimalus ja lähedaste toetus. Kõik see aitab kohtu hinnangul kaasa tema edaspidisele õiguskuulekale käitumisele. Katseajal on võimalik hinnata süüdimõistetu püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Q.Y vabastamist toetavad nii vangla kui ka prokuratuur.
lg 5 kohaselt katseaeg määratakse ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane
§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Kuna Q.Y karistusaeg lõpeb 12.01.2020, siis tuleb temale määrata katseaeg ning käitumiskontrollile allutamine 6 kuuks. Arvestades, et Q.Y-l on garanteeritud töökoht vabaduses, leiab kohus, et ei ole otstarbekas määrata talle elektroonilist valvet. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes
MS § 426, 432, vabastab kohus süüdimõistetu temale Viru Maakohtu Maakohtu 30.01.2018 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest 4 enne tähtaega katseajaga ja käitumiskontrollile allutamisega 6 kuud. Lisaks, uue kuriteo toimepanemise riskide maandamiseks tuleb süüdimõistetul täita katseaja lõpuni
Kohtunik Larissa Prokopenko /digitaalselt allkirjastatud/ 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.