Obsah (6)

§ 179§ 180§ 318§ 126§ 245§ 313

1-21-8940 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 5. jaanuaril 2022 Tallinnas Kriminaalasja number 1-21-8940 (21230101337) Kohtunik Liina Pohlak Kohtuistungi

§ 179

lg 1 p 2 ja

§ 180

lg 3 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäärast pool, s.o 490,50 eurot ning

§ 180

lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest summas 114 eurot riigituludesse. Kohustada O.H-d tasuma väljamõistetud sundraha ja kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 50,375 eurot. Menetluskulud kogusummas 604,50 eurot tasuda igakuiste maksetena Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank ASis. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber 99922700000350. Selgitusena võib märkida: „O.H , kriminaalasi 1-21-8940, menetluskulud.“ Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

§ 180lg 3 alusel ülejäänud sundraha, summas 490,50 eurot, jätta riigi kanda.

Asitõendid – CD- plaadid (kriminaalasja materjalide juures) jätta kriminaalasja materjalide juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib

§ 318

lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist

1. peatüki
2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kuriteo asjaolud O.H-d süüdistatakse selles, et tema andis 23.10.2021 ajavahemikul kell 01:08 kuni 01:52 Tallinnas Kolde pst 65 asuvas Põhja Prefektuuri Kesklinna politseijaoskonnas kriminaalasjas nr xxx kannatanuna ülekuulamisel ütlusi, mille kohaselt liikudes 22.10.2021 peale kella 23:56 Tallinnas xxx ja xxx hoonete vahel ning hoides käes sularaha 15 eurot, hüüti talle midagi xxx juurest ning pikka kasvu mees viipas talle käega. Kui ta järgnes sellele mehele xxx nurga taha, lasi mees talle gaasi näkku. Tema üritas kätega nägu katta ja pillas raha maha ning läks kägaras asendisse, koheselt kuulis ka vähemalt kolme inimest vene keeles rääkimas ja auto kiirendamist, ent tema silmad olid kinni tugeva valu tõttu. Kui umbes 7 minuti pärast sai ta kohal olles ühe silma lahti, maha pillatud raha enam maas ei näinud. Kannatanuna ülekuulamisel oli O.H-d hoiatatud teadvalt vale ütluse andmise eest, mida O.H kinnitas oma allkirjaga. Tegelikult nähtuvalt Tallinnas xxx asuvate turvakaamerate videosalvestistelt andis O.H ise 22.10.2021 kella 23:59 ajal vestluse käigus pikka kasvu meesterahvale üle maksevahendile sarnaneva õhukese eseme, peale mida katsus O.H talle meesterahva poolt kätte antud pisikest pakikest. Seejärel pani meesterahvas pakikese tagasi enda taskusse pani ning nende juurde liikus veel kaks meesterahvast. Peale paarminutilist omavahelist suhtlemist lõi pikka kasvu meesterahvas parema jalaga O.H-d kergelt vastu jalga ja seejärel pihustas midagi käesolevast tumedast esemest O.H näo suunas, mille peale pööras O.H käsi näo ette tõstes oma ülakeha kõrvale. Järgnevalt tõid meesterahvad tänaval peatunud sõiduautost pudeli läbipaistva vedelikuga ja andsid O.H-le , kes pudelis olevat vedelikku tarbima asus ning mõne aja pärast lahkusid kolm meesterahvast sõiduautoga. 06.12.2021 toimunud täiendaval kannatanuna ülekuulamisel tunnistas O.H ka ise peale seda, kui sai teada, et tema poolt kirjeldatud sündmus on turvakaameratega 2 videosalvestatud, et tegelikult ta valetas eelmisel ülekuulamisel. Tegelikult leppis ta MDMA tablette osta soovinud sõbra soovil sotsiaalmeediakanalis kokku kohtumise isikuga, kellelt oli ise varem ainet ostnud. 22.10.2021 hilisõhtul, olles pangaautomaadist välja võtnud sõbra poolt üle kantud 15 eurot, läks ta selle isikuga xxx juurde kohtuma. Kohtudes seal vene keelt kõneleva noormehega, andis ta viimasele 15 eurot, mille noormees pani kohe oma jopetaskusse. Noormees andis talle kontrollimiseks vastu minigrip kotikese tablettidega. Kui O.H vaatas, et kõik on õige ning andis kotikese noormehele tagasi ja soovis sealt ühte tabletti, pani noormees kotikese oma taskusse ja tabletti talle ei andnud. Nende juurde tulid veel kaks noormeest, misjärel lõi raha võtnud noormees teda jalaga õrnalt vastu jalasäärt ning seejärel lasi talle näkku pipragaasi. Tugeva kipituse ja valu tõttu tõstis ta käed silmade ette ning läks enda kaitsmiseks kägarasse asendisse. Seejärel andis keegi talle veepudeli näo puhtakspesemiseks, misjärel kolm meesterahvast lahkusid. Oma tahtliku tegevusega pani O.H toime kannatanu poolt kriminaalmenetluses teadvalt vale ütluse andmise, s.o KarS § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. M enetluskäi k ja koht uotsuse põhjendused Süüdistatav O.H , süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 29.12.2021 sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör O.H süüdi tunnistamist ja karistamist KarS § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 2 kuud. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus tingimisi kohaldamata ning mõistetud vangistust mitte pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 1-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Asitõendid

§ 126

lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Juhindudes

§ 126

lg 3 p 1, otsustab kohus kriminaalasjas olevad asitõendid – CD-plaadid (kriminaalasja materjalide juures) – jätta kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulud

§ 180

lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

§ 180

lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Käesolevas asjas koosneb menetluskulu sundrahast ja kaitsjatasust. Kriminaaltoimikust nähtuvalt on O.H näol tegemist 19-aastase isikuga, kelle ainsaks sissetulekuks on xxx, mille suurus ühes kuus on ca 220 eurot. Seega menetluskulude hüvitamine täies ulatuses käib talle ilmselgelt üle jõu. Arvestades eeltoodut, mõistab kohus menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt:

§ 179

lg 1 p 2 ja

§ 180

lg 3 alusel sundraha 490,50 eurot ning

§ 180

lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest summas 114 eurot riigituludesse.

§ 180lg 3 alusel ülejäänud sundraha, summas 490,50 eurot, jätta riigi kanda.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29. märtsil 2015 jõustunud

§ 245

lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, 3 süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises

§ 180lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises.

Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab

§ 180

lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt

§ 180

lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja

§ 313

lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik 4