← Eesti

4-24-1198/7

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 3. mai 2024, Tartu Väärteoasja number 4-24-1198

(410121007343)Kohtukoosseis Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
  1. aprilli
  2. a määrus, millega jäeti rahuldamata sissenõudja Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti taotlus S.L-ile (ik XXX) asenduskaristuse kohaldamiseks. Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  3. Tühistada Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
  4. aprilli
  5. a määrus, millega jäeti rahuldamata sissenõudja Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti taotlus S.L-ile (ik XXX) asenduskaristuse kohaldamiseks.
  6. Rahuldada Tallinna Munitsipaalpolitsei asenduskaristuse kohaldamiseks. Ameti taotlus S.L-ile
  7. Asendada S.L-ile Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti
  8. märtsil
  9. a kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 410121007343 määratud rahatrahv trahviühikut 1 päeva arestiga. 15
  10. Arest kuulub kandmisele koheselt pärast S.L-ile Harju Maakohtu
  11. aprilli
  12. a otsusega nr 1-23-1381 mõistetud vangistuse ärakandmist tähtaegselt või ennetähtaegselt.
  13. Määruse ärakiri saata S.L-ile , kohtutäitur Andrei Krekile, Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametile ja Viru Vanglale. Edasikaebamise kord: Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdlase advokaadist kaitsja ning Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet. Määruskaebus tuleb esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai käesolevast kohtumäärusest teada või pidi sellest teada saama. 1 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  14. Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet (edaspidi amet) määras
  15. märtsil 2021 kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 410121007343 S.L-ile Karistusseadustiku (KarS) § 262 lg 1 alusel karistuseks rahatrahvi 15 trahviühikut (60 eurot). Otsus jõustus
  16. aprillil
  19. aprillil 2024 esitas amet Viru Maakohtule avalduse asendada S.L-ile määratud rahatrahv arestiga. Kohtutäitur teavitas kohtuvälist menetlejat rahatrahvi täitmise võimatusest.
  20. aprilli
  21. a seisuga on rahatrahv tasumata.
  22. Maakohus ei rahuldanud taotlust. Maakohus tuvastas, et Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet määras S.L-ile
  23. märtsi
  24. a kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 410121007343 rahatrahvi 15 trahviühikut. Otsus jõustus
  25. aprillil
  26. Rahatrahvi sissenõudmine on võimatu, sest võlgnikul puudub vara, millele sissenõuet pöörata. Pangaarved on arestitud, ent neil puudub raha. Rahatrahv 60 eurot on täielikult tasumata. Rahatrahvile 15 trahviühikut vastab 1 päev aresti.
  27. S.L kannab Harju Maakohtu
  28. aprilli
  29. a otsusega mõistetud 3 aasta ja 4 kuu pikkust vangistust alates
  30. oktoobrist
  31. S.L on kohustatud vanglas töötama, seega ei ole välistatud kiirmenetluse otsusega mõistetud rahatrahvi tasumine, kuivõrd karistuse lõpuni on jäänud pisut vähem kui 2 aastat. S.L-il on otsuse täitmiseks piisavalt aega ja võimalusi, mistõttu ei ole asenduskaristuse määramine põhjendatud ega otstarbekas. MÄÄRUSKAEBUS
  32. Amet palub maakohtu määruse tühistada, määruskaebuse rahuldada ja asendada S.L-ile KarS § 262 lg 1 alusel määratud rahatrahvi aresti või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga.
  33. Kohus ei oleks saanud tugineda võlgniku seisukohale, et tal on aega trahvi tasumiseks. Teadmata on võlgniku töötasu vangistuses ning igakuiselt tasutavate teiste sissenõudjate nõuete suurus.
  34. S.L kannab alates
  35. oktoobrist
  36. a 3 aasta ja 4 kuu pikkust vangistust (vabaneb eelduslikult
  37. a alguses). Kohus leidis, et ameti
  38. märtsi
  39. a kiirmenetluse otsus jõustus
  40. aprillil 2021 ning see aeguks alles
  41. aprillil
  42. Amet ei nõustu, et otstarbekas oleks veel aasta oodata S.L-i vabatahtliku trahvi tasumise lootuses ning alles aasta möödumisel esitada avaldus rahatrahvi asendamiseks. Selline asjade käik ei ole otstarbekas, kuivõrd tekitab nii kohtule kui ka ametile halduskoormust. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  43. Ringkonnakohtu hinnangul saab maakohus arutades sissenõudja taotlust asenduskaristuse määramiseks juhindudes KarS § 72 lg-st 1 ja VTMS § 211 lg-st 1 üksnes otsustada, kas asendada rahatrahv arestiga või üldkasuliku tööga. Maakohtu välja pakutud lahenduse käik (anda S.L-ile täiendav tähtaeg väärteoasjas nr 410121007343 määratud rahatrahvi tasumiseks) pole seadusega kooskõlas. Sestap tühistab ringkonnakohus juhindudes VTMS § 148 p 2 ja § 149 p 2 Viru Maakohtu
  44. aprilli
  45. a määruse, millega jäeti rahuldamata sissenõudja Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti taotlus S.L-ile asenduskaristuse 2 kohaldamiseks ja rahuldab juhindudes VTMS § 211 lg 1 ja KarS § 72 lg-te 1 ja 2 alusel sissenõudja määruskaebuse.
  46. Ringkonnakohus tuvastas, et väärteootsusest nähtuvalt anti S.L-ile õigus tasuda määratud rahatrahv 15 trahviühikut, s.o 60 eurot, 15 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest ühe maksena. Otsuse sai S.L kätte
  47. märtsil
  48. Otsus jõustus
  49. aprillil
  50. Süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud. Rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud. Otsus saadeti
  51. aprillil
  52. a sundtäitmisele. Täitemenetluse lõpetamise otsusest nähtuvalt alustati S.L-i suhtes täitemenetlust sissenõudja Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti avalduse alusel
  53. aprillil
  54. Täitur teavitas sissenõudjat täitemenetluse võimatusest
  55. aprillil
  56. Seepeale esitas sissenõudja
  57. aprillil 2024 kohtule avalduse rahatrahvi asendamiseks arestiga. Sellises olukorras pidanuks kohus arvestades VTMS § 211 lg-s 1 sätestatut lähtuma sissenõudja taotlusest ja selle sisuliselt lahendama, mitte andma S.L-ile täiendava tähtaega rahatrahvi vabatahtlikuks tasumiseks talle sobiva aja jooksul vangistuse kestel. VTMS § 211 lg 3 lubab üksnes olukorras, kui rahatrahvi asendamine arestiga või üldkasuliku tööga ei ole mingil põhjusel võimalik või süüdlane on enne asendusaresti või üldkasuliku töö kohaldamist rahatrahvi tasunud, jätta määrusega sissenõudja avalduse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga rahuldamata. Ühtki sissenõudja taotluse rahuldamata jätmise eeldust praeguses asjas tuvastatud ei ole. Kohtu osundus vangistusseadusele, mille alusel on S.L kohustatud vanglas töötama, ei ole asjakohane. Lisaks avaldas S.L kohtuistungil, et tal on võlgnevusi umbes 6500 euro ulatuses ning tema arveldusarvelt tasutakse erinevatele võlausaldajatele. Seda arvestades puuduks ringkonnakohtu hinnangul S.L-il isegi hüpoteetiline võimalus trahvi ära tasumiseks vangistuse ajal. Sissenõudja taotluse lahendamise edasilükkamine täiendava maksetähtaja andmise näol üksnes suurendab kohtu ja sissenõudja töökoormust.
  58. Sisuliselt tuvastas kohus, et S.L ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud ja vara, millele sissenõuet pöörata, tal ei ole. Seega on menetlusalusele isikule mõistetud rahatrahvi arestiga või üldkasuliku tööga asendamise alused vastavalt KarS § 72 lgle 2 ja VTMS § 211 lg-le 1 täidetud.
  59. Iseenesest võimaldab seadus asendada rahatrahvi ka üldkasuliku tööga. Ringkonnakohus seda S.L-i puhul võimalikuks ei pea. Maakohtu istungil kinnitas S.L , et tal puudub vabanedes elukoht. Lisaks nähtub S.L-i suhtes koostatud viimasest vangla iseloomustusest (
  60. oktoober 2023), et süüdimõistetut on kriminaalkorras karistatud seitsmel korral ja ta kannab viiendat vangistust. Süüdimõistetul oli vabaduses probleeme alkoholi ning narkootikumide tarvitamisega. Enamasti jõi ta õlut 3-4 pooleliitrist pudelit päevas. Nädalavahetuseti tarvitas aegajalt 0,5 liitrit viina. Tal on diagnoositud alkoholisõltuvus. Enne vangistust tarvitas ta 2-3 korda nädalas amfetamiini ja kanepit. Senises kohtupraktikas on süüdlase võimalikke probleeme sõltuvusainete tarvitamisega käsitletud üldkasulikku tööd takistava asjaoluna (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  61. aprilli 2009 otsus asjas nr 3-11-87-08, p 13). Arvestades S.L-i varasemat elukäiku, kindla elukoha puudumist ning sõltuvuskäitumist, ei oleks üldkasuliku töö määramine talle võimalik.
  62. Tulenevalt KarS § 72 lg-st 1, kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus rahatrahvi arestiga ja vastavalt sama sätte lg-le 2 vastab rahatrahvi kümnele trahviühikule üks päev aresti. Seega vastab 15 trahviühikule 1 päev aresti. Kuivõrd S.L kannab talle Harju Maakohtu
  63. aprilli
  64. a otsusega mõistetud 3 aasta ja 4 kuu pikkust vangistust, tuleb talle Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti
  65. märtsil
  66. a kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 410121007343 määratud rahatrahv 15 trahviühikut 3 (60 eurot), asendada arestiga 1 päev. Arest kuulub kandmisele koheselt pärast Harju Maakohtu
  67. aprilli 2023 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-23-1381 mõistetud vangistuse ärakandmist tähtaegselt või ennetähtaegselt. (allkirjastatud digitaalselt) 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.