Obsah (7)

§ 164§ 662§ 659§ 456§ 168§ 162§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja liik Menetlusosalised ja nende esindajad Tallinna Ringkonnakohus Aleks

) § 423 lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda ja rahaliselt kindlaksmääramata. 4.1. Kohus jättis

§ 164lg 1, § 162 lg 4 ja § 168 lg 4 alusel menetluskulude poolte endi kanda.

Kohus põhjendas oma seisukohta järgmiselt: – hagilises perekonnasjas tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda ka juhul, kui hagi jäetakse läbi vaatamata; – kostja on kohtuväliselt vähemalt osaliselt elatisnõude täitnud, sest ta on asunud vahetult elatist andma ühele hagejatest; – menetluskulude alaealiste laste kanda jätmine oleks kõiki asjaolusid arvestades äärmisel ebaõiglane. Määruskaebus

1. Kostja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse menetluskulude jaotuse osas tühistada ja teha asjas uus määrus, millega jätta menetluskulud hagejate kanda. 5.
2. Hagejad esitasid hagis ebaõigeid andmeid laste isa juures viibimise aja, elatise maksmise ja ema saadava toetuse suuruse kohta. Kostja esitas kohtule tõendid, et lapsed viibisid tema juures 13 päeva kuus, isa maksis täiendavat elatist ja ema sai lasterikka pere toetust 450 eurot kuus. Kostja ei rahuldanud hagejate nõudeid pärast hagi esitamist. Kostja on järjepidevalt täitnud ülalpidamiskohustust ja maksnud elatist suuremas summas, kui seadus ette näeb. Hagejad võtsid hagi tagasi, kuna said aru, et hagis esitatud andmed ei vastanud tõele. Vältimaks vaidluse kaotamist, võtsid hagejad hagi tagasi. 5.
3. Hagejad põhjendasid hagi tagasivõtmist ebaõigete asjaoludega. Juba enne hagi esitamist viibisid lapsed regulaarselt isa juures, olles tema ülalpidamisel. Lapsed ei ole isa juures elanud mitte ainult suvel, vaid on terve aasta vältel elanud isa juures poole ajast. Seega ei ole vaidluse aluseks olnud asjaolud pärast hagi esitamist muutunud. 5.
4. Laste heaolu ei ole kahjustatud. Vastupidi, isa juurde kolinud hageja I heaolu on paranenud, kuna isa juures on rahulik ja stabiilne elukorraldus. Laps ei pea enam elama koos emaga ja kannatama vaimse vägivalla all. 5.
5. Kohus kasutas kaalutlusõigust vääralt, kui jättis menetluskulud poolte endi kanda põhjendusega, et laste huvides ei ole õiglane jätta kulusid nende kanda. Kulud ei lange laste, vaid nende seadusliku esindaja kanda, kes esitas hagiavalduses valeandmeid. Menetlusosaliste seisukohad
6. Hagejad palusid jätta määruskaebuse rahuldamata. 6.
7. Ebaõige on kostja väide, nagu oleksid lapsed viimase aasta jooksul viibinud tema juures 13 päeva kuus. Väide tugineb kostja andmetele ega vasta tegelikkusele. Asjaolu, et lapsed viibivad suveperioodil isa juures pikemalt, ei mõjuta märkimisväärselt aasta keskmist. Kostja kohtule esitatud andmed laste tema juures viibimise aja kohta sisaldavad mitmeid ebatäpsusi. Näiteks on seal laste isaga viibimise päevadeks märgitud ka päevad, millal nad tegelikult viibisid koos emaga. Ema andmetel viibisid lapsed isa juures oluliselt vähem kui 13 päeva kuus. 6.
8. Hagejad möönavad, et hagiavalduses esitatud elatise arvutuskäik ei olnud korrektne. Hagi esitamisel ei võetud ekslikult arvesse, et elatise arvutamisel peab lisaks kahele hagejale arvestama ka kolmandat last ja lasterikka pere toetust. Tegemist oli inimliku veaga, kuid mitte andmete tahtliku varjamisega 6.
9. Ebaõige on kostja väide, et ta on andnud lastele ülalpidamist piisavas ulatuses. Hagejad on hagis selgitanud, et hagejate vältimatud vajadused on ca 780 eurot kuus, mistõttu on kostja makstav elatis ebapiisav. Laste ema on enne kohtusse pöördumist korduvalt juhtinud kostja tähelepanu asjaolule, et tema makstav elatis ei kata laste vajadusi. Vaatamata sellele on kostja keeldunud elatist suurendamast ning vastavad vestlused on lõppenud kostja avaldusega, et suurema elatise saamiseks peab laste ema pöörduma elatisenõudega kohtusse. 6.
10. Hagejad pöördusid kohtusse eesmärgiga saavutada võimalikult kiiresti kõiki osapooli rahuldav kohtulik kompromiss. Kohtumenetluse käigus küsis kostja laste emalt nõusolekut, et hageja I hakkaks edaspidi isa juures elama. Vaatamata sellele, et ema nõusolekut ei andnud, asus laps isa mõjutustegevuse ja manipuleerimise tulemusel elama kostja juurde. Tegemist oli olukorraga, mis mutis oluliselt vaidluse eset. Hageja I viibis
11. a juulis ja augustis kostja juures. Pärast lapse isa juurde elama asumist esitas kostja Sotsiaalkindlustusametile avalduse hageja I lapsetoetuse saamiseks. Seetõttu jäi laste ema ilma õiguseta saada lasterikka pere toetust, mis mõjutas negatiivselt laste heaolu. Kostja käitumine kahjustas märkimisväärselt vanemate omavahelist usaldust. 6.
12. Kohtumenetluse käigus ilmnes, et vaidlus avaldab lastele negatiivset mõju. Lapsed sattusid olukorda, kus õde ja vend lahutati, ning tekkinud pinge põhjustas neile tugevat emotsionaalset läbielamist. Laste ema ei saanud ette nähta, et kohtumenetlus mõjutab laste psüühilist heaolu sedavõrd tõsiselt, et kõik kolm alaealist last hakkavad vajama terapeudi abi. Hagi tagasivõtmise peamiseks põhjuseks oligi laste heaolu tagamine. Arvestades, et algamas oli uus õppeaasta, võtsid hagejad hagi tagasi. Laste jaoks on õppeaasta alguses esmatähtis rahulik ja stabiilne elukorraldus. Menetluse jätkumine oleks häirinud koolirütmi ja koormanud lapsi. Menetluse edasine käik
13. Maakohus kaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
14. Ringkonnakohus võtab

§ 662

lg 3 alusel asja materjalide juurde hagejate 29.09.2025 esitatud tõendi (menetlusdokumendi lisa 1). 9.

§ 659

ja § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus määruskaebemenetluses maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja on vaidlustanud maakohtu määruse osas, millega kohus jaotas menetluskulud, jättes neid poolte endi kanda. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes vaidlustatud (st menetluskulude jaotuse) osas. 10.

§ 456

lg 4 teise lause, § 463 lg 2 ja § 466 lg 3 esimese lause koostoimes on määrus jõustunud osas, milles maakohus jättis hagi läbi vaatamata (maakohtu määruse resolutsiooni p 1). 11. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Määrus tuleb

§-de 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja tulenevalt

§-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 12. Asjakohatu on kostja viide

§ 164

lg-le 12, mis sätestab, et alaealise lapse elatisnõude rahuldamata jätmise korral võib menetluskulud jätta täielikult või osaliselt lapse nimel hagi esitanud seadusliku esindaja kanda, kui seaduslik esindaja ei kasutanud hagi esitamisel või menetlemisel oma menetlusõigusi heauskselt. Kohus leiab, et

§ 164reguleerib menetluskulude jaotust kohtuotsuse tegemisel.

Siinses asjas ei ole maakohus hagiavalduse kohta otsust teinud, mistõttu puudub alus kohaldada menetluskulude jaotamisel

§-i

2. Hagejad võtsid 25.08.2025 avaldusega hagi tagasi.

§ 168

lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Asja materjalidest nähtuvalt ei võtnud hagejad hagi tagasi seetõttu, et kostja oleks nende nõuded rahuldanud. Seega peaksid menetluskulud jääma

§ 168lg 4 alusel hagejate kandma.

Samas on Riigikohus selgitanud, et menetluskulude jaotamisel poolte vahel tuleb lisaks

§ 168

lg-tes 4 ja 5 sätestatule arvestada ka kohtukulude jaotamise üldisi põhimõtteid, sh

§ 162

lg-t 4 (RKTKm 18.11.2022, 2-20-5007/36, p 15).

§ 162

lg 4 lubab erandina jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Viidatud sätte kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid kehtestatud on kõrgendatud standard, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik menetluskulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti. Tegemist on kohtu diskretsiooniotsusega (RKTKo 27.10.2021, 2-19-6689/47, p 13). 14. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus praegusel juhul menetluskulude poolte endi kanda jätmisel ületanud diskretsiooni piire. Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtuga, et vaidluse asjaolusid arvestades oli praegusel juhul õiglane jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Asjas ei ole tehtud lahendit hagejate kasuks ega kahjuks, vaid hagejad võtsid hagi tagasi seetõttu, et hageja I asus pärast hagi esitamist kostja juurde elama; lisaks mõjutas kohtuvaidlus laste vaimset heaolu, mistõttu pöördus laste ema abi saamiseks vallavalitsuse, lastekaitsetöötaja ja lastega tegeleva terapeudi poole. Pooled on maakohtus vaielnud selle üle, kas kostja on andnud lastele ülalpidamist seaduses sätestatud määras. Vaidlus selles küsimuses jätkub ka määruskaebemenetluses ja hagejad on koos vastusega määruskaebusele esitanud tõendi (dtl 91–185) kinnitamaks oma väidet, et lapsed ei viibinud isa juures tema väidetud ajal. See asjaolu näitab, et hagejate pöördumine kohtusse ei olnud ilmselgelt põhjendamatu, vaid pooled on eri meelt, kas kostja annab lastele ülalpidamist (sh vahetult) seaduses sätestatud määras või kas esineb alus mõista kostjalt hagejate kasuks välja elatis. Oluline on, et hagejad on alaealised lapsed. Põhjendatud ei ole kostja seisukoht, et kulud ei lange laste, vaid nende ema kanda. Menetlusosalisteks on praegu lapsed, mistõttu peaksid nemad

§ 168lg 4 kohaldamisel kulusid kandma.

Kulude jätmine laste kanda olukorras, kus kohtusse pöördumine ei olnud selgelt põhjendamatu, ei oleks õiglane. Arvestades eeltoodud asjaolusid kogumis, tuleb kulud jätta

§ 162

lg 4 alusel poolte endi kanda, sest kostja kulude väljamõistmine hagejatelt oleks nende suhtes äärmiselt ebaõiglane.

1. Ülaltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal et maakohtu määrus tuleb jätta vaidlustatud osas muutmata.
2. Arvestades käesoleva vaidluse asjaolusid, peab kolleegium põhjendatuks, sarnaselt maakohtu menetluskulude jaotusele, jätta menetluskulud ka ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda (

§ 172lg 1).

Seega puudub vajadus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. (allkirjastatud digitaalselt)