Obsah (8)

§ 652§ 651§ 369§ 163§ 138§ 144§ 177§ 317

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kairi Piirisild, Vallo Kariler, Ele Liiv Otsuse tegemise aeg ja koht 17. november 2025, Tallinn Kohtuasja number 2-24-10497

) § 369 eelduste puudumise tõttu rahuldamata. Hageja väide, et kostja ei ole aasta vältel täitnud tarbijakrediidilepingust tulenevaid kohustusi ega osale kohtumenetluses, ei anna alust leida, et kostja tulevikus oma kohustust ei täida. Kostja ei ole teatanud hagejale, et ta ei kavatse tulevasi makseid tasuda ja hageja ei oleks tuvastanud kostja majanduslikult halba seisundit, mis takistaks tal makseid tulevikus teha. Samuti ei esine muid põhjusi, miks kostja oma kohustust graafiku järgi täita ei saa või ei plaani seda teha. Apellatsioonkaebus

1. Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks tagasi maakohtule. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2. Kaebuse kohaselt leidis maakohus ebaõigesti, et tulevase nõude täitmise hagi esitamise eeldused ei ole täidetud. Kostja ei ole pea kahe aasta vältel täitnud tarbijakrediidilepingust tulenevaid kohustusi ega osale kohtumenetluses. Seega võib eeldada, et ta ei tasu tähtaegselt ka tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid. Hageja on saatnud kostjale korduvalt ka meeldetuletusi võla kohta, kuid kostja ei ole nendele reageerinud ega võlga tasuma hakanud. Vastustaja seisukoht
3. Kostjale apellatsioonkaebuse ja selle menetlusse võtmise määruse kättetoimetamine avaliku e-toimiku ja tähtsaadetise abil ei õnnestunud. Kostja ei reageerinud ka e-posti aadressile saadetud teadetele ega vastanud telefonikõnedele. Ringkonnakohus toimetas asja materjalid kostjale kätte avalikult Ametlikes Teadaannetes teate avaldamisega. Kostja apellatsioonkaebuse osas seisukohta ei esitanud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus saab teha asjas ise uue otsuse, millega rahuldab hageja alternatiivse nõude. Apellatsioonkaebus rahuldatakse. 17. Ringkonnakohus võtab

§ 652

lg 1 p 2 ja lg 3 p 2 alusel asja materjali juurde hageja poolt kohtu nõudel 23.10.2025 esitatud arvelduskonto väljavõtte ja nõude ümberarvestuse. 18.

§ 651

lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

4 2-24-104976 § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohus lähtub seega maakohtu poolt tuvastatud asjaoludest (p 9 ülal), sh asjaolust, et laenuandja rikkus kostjale laenu väljastamisel vastutustundliku laenamise põhimõtet, mistõttu on laenuandja 27.09.2023 laenulepingu ülesütlemise avaldus toimetu. Maakohus selgitas, et kostja ei võlgne seetõttu hagejale siinsel juhul muud, kui põhivõlg (VÕS § 4034 lg 7). Hageja ei ole apellatsioonkaebuses neid asjaolusid ja maakohtu järeldusi vaidlustanud. Hageja vaidlustab maakohtu otsust leides, et maakohus jättis ebaõigesti rahuldamata tema alternatiivse lepingu täitmisele suunatud nõude. Ringkonnakohus nõustub sellega. 19. Tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida (

§ 369lause 1).

Õige on apellatsioonkaebuse seisukoht, et selle sätte kohaldamise eeldus on käesoleval juhul täidetud. Kostja on praeguseks kohustuse täitmisega viivituses enam kui 2 aastat ja 4 kuud (alates 10.06.2023) ning nii hagejal kui kohtul on temaga ühenduse saamine ebaõnnestunud. Kujunenud olukorras ei ole alust eeldada, et ta asuks laenulepingut vabatahtlikult täitma. Maakohtu seisukoht, nagu tulnuks hagejal tulevase nõude täitmise hagi rahuldamiseks täiendavalt tuvastada kostja halb majanduslik seisund, on ekslik. Maakohus jättis hageja alternatiivse nõude seega ebaõigesti rahuldamata. Ringkonnakohus parandab selle eksimuse.

1. Maakohus tuvastas, et laenuandja andis kostjale laenu kokku 500 eurot, millest tagastatud on 156,03 eurot. Viimast kinnitab hageja poolt ringkonnakohtule esitatud konto väljavõte (dtl 149–150). Kostja võlgneb hagejale seega 343,97 eurot. Kuna laenuleping kehtib, tuleb võlg tagastada vastavalt hageja koostatud maksegraafikule osamaksetega, mis muutuvad sissenõutavaks lepingus märgitud ajal, st iga kuu
2. kuupäeval.
3. Arvestades kostja poolt lepingu täitmiseks tehtud maksed põhivõla katteks, oli kostjal ettemaks kuni
4. a septembrikuu osamakseni ja osaliselt (5,39 euro ulatuses) ka oktoobrikuu osamakse eest. Käesoleva otsuse tegemise ajaks on sissenõutavaks muutunud seega oktoobrikuu osamakse 1,79 euro ulatuses ja
5. novembri osamakse 7,10 eurot. Ringkonnakohus mõistab seega VÕS § 396 lg 1 ja § 108 lg 1 alusel kostjalt hageja kasuks välja 8,89 eurot. Ülejäänud 335,08 eurot muutub sissenõutavaks osamaksete kaupa ja tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista vastavalt hageja esitatud 10.12.2025–10.08.2028 kehtivale maksegraafikule (dtl 147–148).
6. Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis võlgnetavalt summalt lepingujärgses määras 22,90% aastas. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt võib tarbijalt maksete tasumisega viivitamisel nõuda viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause kohaselt, kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Siinsel juhul leppisid pooled laenulepingu punktis 6.1 kokku, et intressi ja viivisemäär on 22,90%, mis ületab VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgset määra (lepingu sõlmimise ajal oli see 8% aastas). Kooskõlas

§-ga 367 mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja käesoleva otsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise, s.o 1,79 eurolt alates 11.10.2025 ja 7,10 eurot alates 11.11.2025 kuni 16.11.2025, kokku 0,07 eurot (0,04 + 0,03) ning viivise alates 17.11.2025 kuni kohustuse täitmiseni. Samuti tuleb kostjal maksta lepingujärgses määras viivist tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt osamaksetelt nende tasumisega viivitamise korral. 5 2-24-104976 23. Eeltoodu tõttu tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse ja teeb ise uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt hageja alternatiivse nõude osas. Apellatsioonkaebus rahuldatakse. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 24.

§ 163

lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kusjuures kohus võib erinevalt jaotada kohtukulud (

§ 138

lg 2; § 139 lg 1; § 143) ja kohtuvälised kulud (

§ 144, vt nt RKTKo 21.09.2015, 3-2-1-80-15, p 36).

1. Kohus võtab siinjuures arvesse, et hageja nõue põhivõla väljamõistmiseks oli põhjendatud osaliselt, kõrvalnõuded aga põhjendamata. Hagi rahuldatakse 57% ulatuses (343,97 eurot 596,52 eurost, arvestamata viivisenõudega). Siiski ei ole rahaliste nõuete rahuldamise ulatus ainus kulujaotust mõjutav kriteerium (RKTKo 28.09.2020, 2-16-8751/184, p 31). Hageja nõue rajaneb tarbijakrediidilepingul, mida ei sõlmitud korrektselt. Apellatsioonimenetluses ei vaidlustanud hageja maakohtu järeldust, et kostjale laenu andmisel rikuti vastutustundliku laenamise põhimõtet. Teisalt on kohtusse pöördumine olnud põhjendatud, kuna kostja võlgneb hagejale siiski laenu tagastamata põhiosa. Neil kaalutlustel jätab ringkonnakohus poolte kohtuvälised kulud (eelkõige lepingulise esindaja kulud) nende endi kanda, kuid kohtukulud (eelkõige riigilõiv) 57% ulatuses kostja kanda.
2. Hageja tasus nii hagiavalduse kui apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 245 eurot, s.o kokku 490 eurot, millest kostja peab hagejale vastavalt menetluskulude jaotusele hüvitama 279,30 eurot. Ringkonnakohus mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja. Hageja taotluse ja

§ 177

lg 4 alusel tuleb kostjal tasuda hüvitatavalt menetluskulult viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni. Ülejäänud menetluskulusid ei ole tulenevalt menetluskulude jaotusest vaja rahaliselt kindlaks määrata. 27. Apellatsioonkaebuse ja selle menetlusse võtmise määruse toimetas ringkonnakohus kostjale kätte

§ 317lg 1 p 1 alusel avalikult.

Avaliku kättetoimetamise eeldused on endiselt täidetud. Seetõttu toimetab kohus käesoleva otsuse kostjale samuti kätte avalikult. (allkirjastatud digitaalselt) 6