RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Asja läbivaatamise viis 5-25-83 7. jaanuar

) § 23⁴).

1. E-häälte hävitamine ei olnud täielik. Hävitatud andmekandjate hulgas ei tundunud olevat valimiskasti varukoopiaid, valijate isikuandmeid sisaldavaid logisid ega
2. oktoobri
3. a toimingu salvestist. Kui avalikult hävitatakse vaid osa andmekandjaid, ei ole avalikul hävitamisel salajasuse või isikuandmete kaitse tagatisena tähendust.
4. Samuti ei hävitatud RVT valimisteaegset kirjavahetust kandvaid andmekandjaid. Kaebaja edastas oma
5. ja
6. oktoobril antud elektroonilised hääled RVT-le e-kirjadega, millele olid lisatud ruutkoodid, mille abil saab hääled dekrüpteerida. Kuna neid ei hävitatud, jäi tema elektrooniline hääl loetavaks ning RVT-l on jätkuvalt võimalik seostada kaebajat tema antud häälega. See rikub 5-25-83 hääletamise salajasust ning valija isikuandmete kaitset (Riigikogu valimise seaduse (RKVS) § 486;

§ 1lg 1 ja § 70² lg 2 – kaebuses ekslikult § 77¹ lg 2).

1. VVK jättis kaebuse
2. detsembri
3. a otsusega nr 91 rahuldamata.
4. Kaebajal oli võimalik vaadelda kogu
5. detsembri
6. a toimingut, kuna ta seisis audiitorite ja teiste toimingu tegijate kõrval. Kui toimingus osaleb suur hulk inimesi, tuleb vaatlejal valida, mida vaadelda, ning vajaduse korral paluda lisahetke, nt turvavahendite numbrite pildistamiseks või üleskirjutamiseks. Kaebaja ei palunud, et tal võimaldataks andmete ja andmekandjatega pikemalt tutvuda. RVT juhi selgituste kohaselt avaldas M. Põder soovi esitada avaldus puuduse kohta valimiste korralduses. RVT töötaja oli avalduse vastuvõtmiseks valmis, kuid kaebaja ei esitanud seda. Kaebaja õigusi ei rikutud.
7. Seadus ei näe ette RVT kohustust hävitada kogu valimisteaegset kirjavahetust, sh kaebaja e-kirju. Varasemate valimistoimingute salvestisi ei hävitata avalikult.
8. Riigikohtule esitatud kaebuses taotleb M. Põder järgmist: 1) RVT
9. detsembri
10. a toimingu ja sellest tulenevalt elektroonilise hääletuse tunnistamist õigusvastaseks; 2) põhiseaduslikkuse järelevalve algatamist

§ 70

² (ekslikult viidatud § 77¹) lg 2 üle tulenevalt selle sätte p-de 1 ja 2 erinevustest ning

§-s 23⁴ sätestatud vaatleja õigustest; 3) põhiseaduslikkuse järelevalve algatamist tulenevalt vastuolust audiitorile seadusega ette nähtud, Riigikohtu kujundatud ja tegeliku rolli vahel valimiste korralduses (

§-s 23⁴ sätestatud vaatleja õiguste kontekstis); 4) põhiseaduslikkuse järelevalve algatamist elektroonilise hääletamise vastavuse küsimuses hääletamise salajasuse põhimõttele (põhiseaduse (PS) § 156 neljas lause, RKVS § 486).

1. Kaebuse kohaselt tuleb salajasuse tagamiseks hävitada elektroonilise hääletamise raames tekkivad digitaalsed isikustatud hääled, nendega seotud isikuandmed ja krüptograafilised võtmed. Kõik e‑hääled on digiallkirjastatud ja sõltumatu registreerimisteenus on need krüptograafiliselt ajatembeldanud. Need on identsed n-ö ametlikus urnis kajastatud häältega. Ei ole vahet, missugusel andmekandjal isikustatud e‑hääled paiknevad. Hääletamise salajasus peab olema tagatud ka pärast hääle tühistamist (RKVS § 486 lg-d 1 ja 10). RVT
2. detsembri
3. a toimingu raames hävitati ainult osa

§ 70

² lg 2 p-s 1 nimetatud artefaktidest ja nende samaväärsetest digitaalsetest koopiatest. Hävitamata jäid ka kaebaja

1. ja
2. oktoobril antud elektroonilised hääled, mille ta edastas RVT-le ja VVK-le e-kirja teel. Kui kaebaja esitab lisaks häälekonteinerile kehtivuskinnituste logid ja

§ 28

lg 1 alusel saadud tõendi selle kohta, et valimistel läks arvesse tema elektroonne hääl, siis ei ole tagatud RKVS § 486 lg 9 nõue, et kui valija on hääletanud mitu korda, ei ole võimalik valijal kellelegi tõendada, milline tema antud elektrooniline hääl läks arvesse. 10.

§ 70

² lg 2 p 2 kohaselt hävitavad teised osapooled, kes on kaasatud elektroonilise hääletamise korraldamisse, ise oma valduses olevad elektroonilise hääletamise süsteemi varukoopiad ning süsteemis sisalduvad valijate isikuandmed. Kui valimiskasti üks koopia hävitatakse avaliku toimingu käigus, kuid teist mitte, ei vasta avalik hävitamine eesmärgile. Samad nõudmised peaksid rakenduma kõigi koopiate hävitamisele. Selles, kas Riigi Infosüsteemi Amet või Riigi IT Keskus hävitab hääled nõuetekohaselt, ei ole avalikkusel võimalik veenduda. 11. Audiitor ei võimaldanud kaebajal tutvuda nimekirjaga, kus pidi olema kirjas, millised artefaktid ja millal on registreeritud, mis asutustest need pärinevad ja millised on nende turvanumbrid. Suulist avaldust ei olnud võimalik teha enne toimingute lõppu. Ka hiljem avalike dokumentide alusel ei olnud 2

§ 23⁴ lg 3).

1. Kui elektroonilist hääletust ei ole võimalik korraldada nii, et pärast hääletamise lõppu hävitatakse elektrooniliste häälte kõik koopiad ja kõik nende avamise võtmed, võib elektrooniline hääletus olla vastuolus hääle salajasuse põhimõttega (PS § 156). Selline salajasuse riive on vastuolus ka Euroopa Nõukogu soovitusega elektroonilise hääletuse standardite kohta (soovituse p-d 19, 23, 25 ja 26, RKVS § 486 lg-d 1, 9 ja 10). RKVS §-s 486 ei ole selgelt kirjas, kelle eest ja mis tingimustel tuleb valija tahteavaldus salajasena hoida.
2. VVK jääb otsuses nr 91 toodud seisukohtade juurde ja palub jätta kaebuse rahuldamata ning esimest korda Riigikohtule esitatud taotlused läbi vaatamata.
3. Audiitor ei osale valimiste korraldamises aktiivselt, vaid tagab elektroonilise hääletamise legitiimsust lisameetmena. Sarnast funktsiooni kannavad vaatlejad. Kui vaatlemine on vabatahtlik tegevus, siis audiitor täidab seaduses sätestatud ülesandeid. Põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks ei ole alust.
4. Kaebaja ei ole esile toonud, millistele põhiseaduse sätetele või põhimõtetele vaidlustatud sätted ei vasta, ning viitab vaid omavahel võrreldamatute asjaosaliste toimingutele. Põhiseadus ei taga vaatlejate õigust vaadelda valimiste korraldamisse kaasatud osapoolte toiminguid. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
5. Kolleegium leiab, et kaebus tuleb jätta põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 46 lg 1 p 2 alusel rahuldamata. Põhiseaduslikkuse järelevalve algatamiseks ei ole alust (PSJKS § 45).
6. Valimiste vaatlejal on õigus esitada kaebus üksnes selliste toimingute ja otsuste peale, mis seostuvad tema kui vaatleja õigustega – eelkõige vaatlemisele seatud tingimuste või takistuste osas (RKPJKo 12.06.2024, 5-24-9/3, p 25; 22.06.2023, 5-23-33/2, p 23). Õigust toimingut jälgida rikutakse olukorras, kus vaatlemisele seatakse ebamõistlikke takistusi. Vaatlemisele tingimuste või takistuste seadmine on õiguspärane, kui sellel on legitiimne eesmärk ning see ei riiva vaatleja õigusi ebamõistlikult (RKPJKo 23.07.2025, 5-25-18/6, p 26).
7. M. Põdral kui vaatlejal oli õigus tugineda kaebuses sellele, et tal ei olnud väidetavalt võimalik
8. detsembril e-häälte hävitamist kohaselt vaadelda (

§ 23⁴ ja § 70² lg 2 p 1 koosmõjus).

Kolleegium nõustub VVK-ga, et kaebaja õigusi ei rikutud. Vaidlustatud VVK otsusest ja

1. detsembri
2. a VVK koosoleku protokollist nähtub, et M. Põdral oli võimalik
3. detsembril RVT e-häälte hävitamise toiminguid vaadelda ning pildistada. Isegi juhul, kui tal oli raskusi mingi konkreetse toimingu vaatlemisega, ei palunud ta võimalust soovitud andmete või andmekandjatega pikemalt tutvuda. Kaebajale selgitati
4. detsembri toimingu ajal, kellele saab esitada suulise avalduse puuduse kohta valimiste korralduses (vt RKPJKo 13.11.2025, 5-25-65/
5. p-d 10–15), kuid kaebaja ei esitanud sellist avaldust. RVT-le ei saa ette heita vaatlemise takistamist.
6. Kuna vaatlejal ei ole üldist õigust nõuda, et valimistoimingud vastaksid seadusele, ega ka õigust esitada kaebusi avalikes huvides (nt RKPJKm 27.06.2025, 5-25-11/3, p 11; 04.07.2025, 5-25-13/5, p 11; 18.07.2025, 5-25-16/3, p 10), ei ole M. Põdral õigust vaidlustada audiitori rolli valimiste 3

§ 1

lg 1), kuna ei hävitatud kõiki elektroonilise hääletamise käigus tekkinud digitaalseid isikustatud hääli, nendega seotud isikuandmeid ega krüptograafilisi võtmeid. Kolleegium leiab, et kaebajal kui vaatlejal puudub alus taotleda põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamist

§ 70

² lg 2 üle.

§ 23

⁴ lg 1 kohaselt on igaühel, sh vaatlejal, õigus vaadelda valimiskomisjonide ja valimiste korraldajate tegevust ja toiminguid. Sellele vastavalt on

§ 70

² lg 2 p-s 1 nähtud ette, millised andmed ja esemed hävitab RVT kui valimiste korraldaja avalikult. Kuna vaatlejal ei ole õigust vaadelda kolmandate isikute tegevust, ei puuduta vaatlejat see, kuidas hävitavad kolmandad isikud nende valduses olevad andmekandjad ja andmed (

§ 70² lg 2 p 2).

1. M. Põder peab enda kui valija subjektiivsete õiguste rikkumiseks seda, et hävitamata jäid tema
2. ja
3. oktoobril antud ning RVT-le ja VVK-le e-kirja teel edastatud elektroonilised hääled. Kuna seadus ei näe ette RVT kohustust hävitada valimisteaegset kirjavahetust, sh kaebaja e-kirju, ei ole nende kirjade hävitamata jätmisega kaebaja subjektiivseid õigusi rikutud.
4. Kaebaja arvates on RKVS § 486 mitmeti mõistetav, mistõttu tuleks tema hinnangul algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus elektroonilise hääletamise vastavuse küsimuses hääletamise salajasuse põhimõttele (PS § 156 neljas lause). Kolleegiumi hinnangul ei ole alust põhiseaduslikkuse järelevalve algatamiseks. Põhiseadus ei nõua hääletamise salajasuse tagamiseks kirjavahetuse hävitamist. Elektrooniline hääletamine ei toimu e-kirja teel. Kui valija teeb ise mõne enda antud e-hääle tuvastamise e-kirja kaudu võimalikuks, ei saa seda olukorda pidada niisuguseks, kus riik rikub tema aktiivset valimisõigust.
5. Eeltoodust tulenevalt ei ole alust tunnistada õigusvastaseks RVT
6. detsembri
7. a toimingut ega kogu elektroonilist hääletust. (allkirjastatud digitaalselt) 4