KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karolin Soo Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 04.12.2025, Tallinn Haldusasja number 3-25-1548 Haldusasi Menetlusosali

) § 134 lõikest 2, et tegu on dokumendipõhise menetlusega ning toimetulekutoetus tuleb määrata viie tööpäeva jooksul pärast kõikide dokumentide esitamist. SKA on kaebaja arvates kinnitanud, et toimetulekutoetuse taotluste menetlus toimub ainult dokumendipõhiselt STAR-süsteemis. Kaebaja väitel on tema ja tütre esmavajadused rahuldamata, kuna toetust pole määratud ega välja makstud. Vastustaja seisukohad

1. Vastustaja ei nõustu kaebusega ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu kokkuvõtvalt järgmistel põhjendustel: 20.
2. Vastustaja leidis, et taotlustes esinesid puudused ehk kaebaja ei olnud esitanud kogu teavet ja dokumente, mis on taotluste menetlemiseks vajalikud. Seetõttu asus vastustaja lähtudes seadusest tulenevast kohustusest taotluste menetlemiseks vajalikke dokumente ja teavet koguma. Kuivõrd kaebaja poolt esitatud teave ja dokumendid ei olnud piisavad, pöördus vastustaja vajaliku teabe ja dokumentide esitamiseks kirjalikult kaebaja poole vastavalt 20.04.2025 taotluse osas 28.04.2025 kirjaga ja 14.05.2025 taotluse osas 21.05.2025, andes vajaliku teabe ja dokumentide esitamiseks kaebajale tähtaja. 20.
3. Vastustaja on kaebajale korduvalt ka varasemate taotluste menetlemise käigus selgitanud, et taotluse menetlemisel on vajalik ära hinnata taotleja perekonna majanduslik toimetulek ning selgitada välja kõik toetuse määramiseks vajalikud asjaolud, 20.
4. Vastustaja leiab, et kaebaja on jätnud vajalikul määral täitmata seadusest tuleneva kohustuse teha vastustajaga koostööd (HMS § 38 lg 3 ls 1 ja sotisaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 21 lg 1 p 1). Samuti ei ole võimalik väita, et kaebaja on hüvitiste taotlemisel aidanud igakülgselt kaasa eesmärgipärasele ja efektiivsele menetlusele nagu SÜS § 5 lõige 2 sätestab. Kaebaja on esitanud aprillis ja mais 2025 enda ja perekonna kohta teavet valikuliselt, mistõttu ei olnud võimalik vastustajal kaebaja taotlusi menetleda. 20.
5. Vastustaja leiab, et ei ole kaebaja 20.04.2025 ja 14.05.2025 taotluste menetlemisega viivitanud, vaid järginud kõiki seadusest tulenevaid tähtaegu. Kaebajal ei ole ka õigusaktidest tulenevat õigust nõuda taotluste läbivaatamist 24 tunni jooksul määruse tegemisest, sest taotlused tuleb läbi vaadata toimetulekutoetuse puhul viie tööpäeva jooksul pärast kõikide dokumentide esitamist. 20.
6. Kaebaja poolt esitatud teave on taotluste esitamisel läbivalt valikuline ning seetõttu on asjakohatud kaebaja etteheited, et temalt küsitakse pidevalt samu küsimusi, kuna ta ise esitatud küsimustele asjakohaselt ei vasta ega esita ka nõutud dokumente. 20.
7. Kaebaja tegutseb järjepidevalt ja aktiivselt sotsiaalmeedias nii enda Facebooki kontode, enda nimelise e-poe kui ka XXX veebilehe kaudu, reklaamides seal erinevaid tooteid, teenuseid, retsepte, nõusid ning enda poolt välja antud raamatuid. Eluliselt usutav ei ole, et kaebaja 4

alusel.

-s ettenähtud sotsiaalkaitsele kohaldatakse sotsiaalseadustiku üldosa seaduse sätteid, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi (

§ 2

). Sotsiaalseadustikus ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seadust, arvestades sotsiaalseadustikus sätestatud erisus (SÜS § 3 lg 6). 23. Toimetulekutoetuse arvestamise aluseks on üksi elava isiku või perekonna kõigi liikmete eelmisel kuul saadud netosissetulekud, millest arvestatakse maha makstud elatis, täitemenetluse seadustiku §-de 131 ja 132 kohaselt täitemenetluses kinnipeetud summad, jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud ning kehtestatud toimetulekupiir (

§ 133lg 1).

Toimetulekutoetuse eesmärk on isikute iseseisvat toimetulekut soodustava ajutise abimeetmena leevendada abi vajavate isikute ja perekondade materiaalset puudust, tagades minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks. Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast

§ 133

lõigetes 5 ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud eluasemekulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri (

§ 131lg-d 1 ja 2).

24. Toimetulekutoetuse taotlusele lisatakse dokumendid, mis tõendavad üksi elava isiku või perekonna kõigi liikmete eelmisel kuul saadud netosissetulekuid, makstud elatise suurust ja täitemenetluse seadustiku §-de 131 ja 132 kohaselt täitemenetluses kinnipeetud summade suurust. Kui mõne sissetuleku liiki või suurust ei ole võimalik dokumentaalselt tõendada, kinnitab toimetulekutoetuse taotleja seda oma allkirjaga (

§ 132lg 3).

25.

§ 134

lõike 2 alusel määratakse toimetulekutoetus 5 tööpäeva jooksul pärast kõikide dokumentide esitamist. See tähendab ühtlasi, et kui Tallinna linnal on puudu vajalikud dokumendid, ei saa linn taotluse üle otsustada.

§ 134

lg-s 2 määratud tähtaega ei saa möödunuks lugeda enne, kui kaebaja on esitanud kogu vajaliku (sh täiendavalt põhjendatult nõutud) teabe ja dokumendid. Toimetulekutoetuse taotlemise korra sätestab

§ 132

ning arvestamise korra

§ 133. 26.

Üksi elava isiku või perekonna esimese liikme toimetulekupiir

1. aastal on 200 eurot kalendrikuus (
2. aasta riigieelarve seadus § 2 lg 6 p 2).
3. Hüvitise taotlemisel peab isik aitama igakülgselt kaasa eesmärgipärasele ja efektiivsele menetlusele ning asjaolude muutumise korral hüvitise kohandamisele (sotisaalseadustiku üldosa seadus (SÜS) § 5 lg 2). Hüvitise taotlemisel ja saamisel on isik kohustatud: 1) esitama hüvitise andjale kõik teadaolevad tõesed ja täielikud andmed, dokumendid ja muud tõendid, mis on vajalikud hüvitise saamise õiguse või muu hüvitise andmiseks olulise asjaolu väljaselgitamiseks, sealhulgas seaduses sätestatud juhul andmed kolmandate isikute kohta; 2) teavitama hüvitise andjat viivitamata hüvitise saamise õigust ja hüvitise andmist mõjutavatest asjaoludest ja asjaolude muutumisest; 3) osalema aktiivselt talle hüvitise andmises, sealhulgas täitma hüvitise andmisega seotud kõrvaltingimusi, seaduses sätestatud juhul ja tingimustel läbima hüvitise andja nõudel uuringu, arstliku läbivaatuse või ekspertiisi; 4) kasutama talle hüvitisena antud vahendeid sihtotstarbeliselt (SÜS § 21 lg 1 p 1).
4. Toimetulekutoetuse eesmärk on ajutise meetmena leevendada abi vajava isiku või perekonna materiaalset puudust ning tagada neile minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks (

§ 131lg 1).

Toimetulekutoetuse maksmisega tagatakse isikule või perekonnale minimaalne asendussissetulek, mis võimaldab jooksvalt katta kõige põhilisemad vajadused. Äärmise materiaalse puuduse korral esineb tõsine oht, et riivatud saavad ka isikute muud põhiõigused/.../ (vt ka TlnRnKm 13.12.2023 nr 3-23-2690/11). 6

-ga nõutavad andmed.

ja SÜS kohustavad taotlejat esitama Tallinna linnale toetuse saamiseks nõutavad asjakohased tõendid ning aitama asjaolude selgitamisele kaasa. Toimetulekutoetuse arvestamiseks ja maksmiseks (

§ 132

lõiked 3 ja 4, § 133 lõiked 1-5, 6¹- 10) tuleb välja selgitada nii pere sissetulek kui ka dokumentaalselt tõendatud kulud. Kui kohalikul omavalitsusel on andmetes kahtlus, on tal (HMS § 6, § 38 lg 3; SÜS § 30 lg 2) õigus küsida täpsustavaid andmeid, mis on vajalikud tegelike sisstulekute ja kulutuste tuvastamiseks, ja nende esitamata jätmisel jätta taotlus läbivaatamata (HMS § 15 lg 2). Kaebaja taotluste läbi vaatamata jätmine

1. Kui isik jätab koos toimetulekutoetuse taotlusega esitamata nõutud andmed või dokumendid või kui taotluses on muid puudusi, määrab haldusorgan taotluse esitajale esimesel võimalusel tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, selgitades, et tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata (HMS § 15 lg 2, SÜS § 3 lg 6).
2. Vastustaja jättis J.Qi taotlused läbi vaatamata, kuna peale vastustaja poolt täpsustavate küsimuste esitamist J.Qile, ei olnud teave otsuse tegemiseks piisav. Alljärgnevalt analüüsib kohus, kas vastustaja küsimused seoses kaebaja aprilli- ja maikuu taotlustega on lubatavad ja asjakohased ning kas J.Qi vastustes antud teave oli piisav, et teha kaebaja taotluste osas otsus või oli vastustajal õigus jätta taotlus läbi vaatamata. Taotlustes väljatoodud teave
3. Kaebaja toob 20.04.2025 toimetulekutoetuse taotluses (dtl 3) välja, et kaebaja üürikulu on 800 eurot, elektrikulu 41.47 eurot ning kommunaalide kulu 406.95 eurot. Sissetulekute osas on märgitud, et need on esitatud kohtuasjas g-gg-ggg ja need on STAR süsteemi kaudu kättesaadavad. Taotlusele on lisatud elektriarve (dtl 6), kommunaalide arve (dtl 8) ning pangakonto väljavõte (dtl 11).
4. Kaebaja toob 14.05.2025 toimetulekutoetuse taotluses (dtl 13) välja, et kaebaja üürikulu on 800 eurot, elektrikulu 36.20 eurot ning kommunaalide kulu 399.44 eurot. Sissetulekute osas on märgitud, et need on on STAR süsteemi kaudu kättesaadavad. Taotlusele on lisatud elektriarve (dtl 16), kommunaalide arve (dtl 15) ning pangakonto väljavõte (dtl 20). Lisaks on lisatud ekiri, milles on punasega välja toodud üüri võlg summas 900 eurot (dtl 25). Taotlustega seoses esitatud küsimuste asjakohasus
5. Tallinna linn teavitas J.Qi aprillikuu taotlusega seoses 28.04.2025 kirjaga nr 5-8/653-2 vajadusest esitada kirjas nimetatud dokumendid ja vastused esitatud küsimustele (dtl 126-128). Tallinna linn teavitas J.Qi maikuu taotlusega seoses 21.05.2025 kirjaga nr 5-8/843-2 vajadusest esitada kirjas nimetatud dokumendid ja vastused esitatud küsimustele.
6. Linna 28.04.2025 ja 21.05.2025 esitatud küsimused on küsimustes nr 1-7 sisus kattuvad, mistõttu analüüsib kohus küsimuste asjakohasust alljärgnevad koos. Küsimused nr 8-10 esitas vastustaja üksnes 28.04.2025 kirjas.
7. Kohtu hinnangul ei ole J.Qile adresseeritud küsimused asjakohatud, vaid kantud eesmärgist selgitada välja J.Qi tegelik majanduslik seis, sh sissetulekud ja väljaminekud (

§ 132lg 3) (dtl 126-128).

Esimene küsimus on suunatud selle väljaselgitamisele, millistest vahenditest toimub J.Qi igapäevane majapidamine. Sealjuures on linn selgitanud, et asjaolud vajavad selgitamist, kuna kogu teadaolev sissetulek on makstud üürileandjale eluasemekuludeks. J.Qi sissetulekutes annab seejuures aluse kahelda teave, mis viitab J.Qi viibimisele välismaal (dtl 2269). Teine küsimus on seotud kaebaja lapsele elatise tasumisega. Kuna nimetatu kohta tõendeid taotlusele ei lisatud, on küsimus asjakohane sissetulekute ja tegeliku majandusliku seisu tuvastamise seisukohast. Kolmas, seitsmes ja üheksas küsimus puudutab asjakohaselt kaebaja võimalikke sissetulekuid, mille osas on linn selgitanud ka konkreetete viidetega, 7

§ 131

lg 2) on põhjendatud kahtluse korral nende kulutuste tegelikkuses kohalikul omavalitsusel õigus küsida täpsustavaid küsimusi. Vastustaja on küsimuses viidanud konkreetsele faktilistele asjaoludele (äriühingud ja omandisuhted), mis kinnitavad põhjendatud vajadust asjaolude selgitamiseks. Kuues küsimus palub selgitada J.Qi võlgnevustega seonduvat asjakohaselt, kuna hinnata tuleb kaebaja sissetulekuid ja väljaminekuid ja isikul on esmane vastutus teda ohustavate sotsiaalsete riskidega toimetulekul (SÜS § 5 lg 1). Võlgnevuste võimalik tasumine aitab hinnata ka seda, kas kaebajal tegelikkuses on sissetulekuid. Lisaks arvestatakse täitemenetluses tasutud summasid toimetulekutoetuse toetuse määramisel (

§ 132

lg 3) ja see iseloomustab inimese võimalikku majanduslikku raskust (määrus nr 26 § 14 lg 2). Kaheksas küsimus on otseselt seotud kaebaja sissetulekute reaalse tuvastamisega, kuna ka kolmandatelt isikutelt pidevalt laekuvad summad tuleb arvesse võtta tegeliku majandusliku seisu hindamisel. Kümnes küsimus on suunatud kaebaja abivajaduse selgitamisele seoses ravimikulude hüvitamisega, millega kohalik omavalitsus täidab nõuetekohaselt talle pandud uurimis- ja selgitamiskohustust (HMS §-d 6 ja 36).

1. Tallinna linn on mõlemas kirjas juhtinud kooskõlas HMS § 38 lõikega 3 J.Qi tähelepanu sellele, et kui kirjas nimetatud tähtaja jooksul asjakohaseid dokumente ja teavet ei esitata, võib sotsiaalhoolekande osakond jätta taotluse läbi vaatamata (dtl 128 ja 167). Kaebaja vastused küsimustele
2. Kaebaja 29.04.2025 vastuseid linna küsimustele ei saa pidada ammendavaks viisil, mis kõrvaldaks kahtluse kaebaja tegelike sissetulekute ja väljaminekute suurusest (dtl 135-139). 38.
3. Kaebaja selgitused esimese küsimuse osas, et talle ei jää alles ainsastki rahalist vahendit peale üüri tasumise, ei ole eluliselt usutav. Vastustaja märgib kohaselt, et ei ole selge ega tõendatud, kes J.Qi igapäevaselt abistavad. Küll aga on kahtlus, et kaebaja pakub sotsiaalmeedia kaudu tooteid, mille eest saab maksta PayPal makseplatvormi kaudu (dtl 2272). PayPal konto väljavõtet ei ole J.Q ei linnale ega ka kohtule esitanud. 38.
4. Kaebaja selgitused teisele küsimusele on üldised ega selgita tegelikku elatise saamise võimalikkust. Olukorras, kus kaebaja majanduslik seis oleks sedavõrd raske nagu kaebaja esimesele küsimusele vastates väidab, ei ole eluliselt usutav, et inimene jätab kasutamata võimaluse talle seaduse kohaselt ettenähtud elatise saamiseks. Vastustaja on asjakohaselt viidanud (dtl 2253), et ühtlasi puudub teave, kas elatist aitab tasuda tütre isapoolne vanaema nagu varasemalt või veel keegi kolmas. 38.
5. J.Qi vastused kolmandale, seitsmendale ja sisuliselt ka üheksandale küsimusele seoses sissetulekute puudumisega ei haaku eluliselt vastustaja kahtlustega, et J.Q tegeleb tegelikkuses suhkruvabade toodete ja kokaraamatute müügiga. Eluliselt usutav ei ole, et kaebaja tegutseb üksnes heategevuslikel eesmärkidel ning toodete, teenuste ja raamatute müügist mingit tasu ei saa (vt ka TlnRnKm 06.03.2024 nr f-ff-fff/9, p 16), kusjuures seda pikaajaliselt ja olukorras, kus kaebaja majanduslik seis on sedavõrd raske nagu kaebaja läbivalt välja toob. Samuti ei ole eluliselt usutav see, et kui kaebaja väidab, et tema nime kasutatakse võõrastel kontodel aktiivseks müügitegevuseks, on kaebaja seejuures passiivne ega püüa seda mingilgi viisil takistada. Sealjuures nähtub esitatud väljavõtetest, et J.Qi nimega seotud kontod on omavahel seotud (vt nt dtl 846). Seda kõike olukorras, kus ka käesolevas haldusasjas nähtub, et andmekaitsega seotud küsimused on kaebaja jaoks väga olulised. Omavastutuse põhimõttega (SÜS § 5) vastuolus on see, kui isik on majanduslikus raskes olukorras, aga tegeleb järjepidevalt reklaamiga, mis väidetavalt mitte mingit tulemust kaebajale majanduslikus mõttes andnud ei ole. Asjaolu, et kaebaja on töövõimetu ja saab vastavat toetust, ei ole tõend, mis lükkaks ümber vastustaja põhjendatud kahtlused kaebaja esitatud andmetes seoses sisstulekute puudumisega. 8

§ 134lg 4 p 8).

Eluliselt usutavaks ei saa pidada seda, et majanduslikult äärmiselt raskes seisundis inimene tasub sellises suuruses üürimakseid astumata samme selle vähendamiseks. Kaebaja väited sellest, et omanik ei saa digiallkirja puudumise tõttu kinnitada üürivõlgnevusi, ei ole tõendatud. Seejuures viitab vastustaja kohaselt, et korteriomanik on korteriühistu juhatuse liige ja ka kohtule nähtub, et Äriregistris on M.N digiallkirjaga kinnitanud korteriühistu majandusaasta aruande viimati 27.03.2025 (dtl 2254). 38.

1. Kuuenda küsimuse osas seoses võlgnevustega ei ole J.Q tõendeid esitanud. J.Q on esitanud omapoolsed küsimused, mis ei anna toimetulekutaotluse lahendamiseks asjakohast teavet. 38.
2. Kaheksandale küsimusele on J.Q vastanud, kuid ei ole esitatud konkretiseeritud teavet, mis võimaldaks veenduda, et kaebajal ei ole võimalik igapäevaeluga minimaalsel tasemel toime tulla.
3. Kaebaja vastused 21.05.2025 küsimustele on kaebaja esitanud 08.06.2025 e-kirjas (dtl 488, milles viitab ühtlasi varasemalt 14.05.2025 edastatud vastustele (dtl 146-150). Vastused kattuvad sisus aprillikuu taotlusele esitatud vastusega, mida kohus eelnevalt analüüsis ega anna seega teavet kaebaja tegelike sissetulekute ja väljaminekute kohta.
4. Kaebaja on kohtumenetluses koos taotlustega esitanud hulgaliselt tõendeid (dtl 191) seoses J.Qi enda tervise, teiste kohtumenetluste ja Tallinna linna halduspraktikaga (08.06.2025 - dtl 191 jj; 15.06.2025 - dtl 1339 jj). Kaebuse eset arvestades ei tõenda need, et J.Q on esitanud linnale kõik vajalikud tõendid otsuse tegemiseks toimetulekutoetuse taotluse menetlemiseks.
5. Kokkuvõttes leiab kohus, et kaebajale 28.04.2025 ja 21.05.2025 esitatud küsimused olid asjakohased ja lubatavad, kuna vastustajal esines põhjendatud kahtlus esitatud andmete täielikkuses ja õigsuses. Eeltoodust tulenevalt puudus linnas kohustus kaebaja suhtes otsus teha ja linnal oli õigus jätta taotlus läbi vaatamata, sest kaebaja tegelike sissetulekute ja väljaminekute osas ei ole kaebaja esitanud piisavalt teavet. Seega on linna kohaselt leidnud, et kaebaja haldusmenetluses esitatud selgituste ja tõendite põhjal ei olnud võimalik tuvastada, kuidas toimus kaebaja pere igapäevane majandamine ja milline oli tegelikult kaebaja pere majanduslik olukord. Kuna riigi vahendid on toetuste maksmisel piiratud, on kaalukaks avalikuks huviks, et toetust makstakse üksnes neile, kellel on selle saamiseks vajadus ja õiguspärane alus. Isiku toimetulekutoetuse vajadus peab olema tegelik, mitte kunstlikult (või andmeid varjates) tekitatud (vt nt TlnRnKm 11.12.2023 nr h-hh-hhhh, p 22). Dokumentide edastamine
6. Kaebaja seisukoht on, et vastustaja hoidub kaebajale küsimuste ja materjalide e-kirjadega saatmisest (dtl 190). Seejuures on J.Q taotlustes ka märkinud (dtl 3 ja 13), et on nõus, et teda teavitatakse otsusest e-kirjaga. Kättetoimetamiseks sobiva viisi otsustab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel (HMS § 5). Kui inimene on aga e-kirjaga dokumentide saamise soovi selgelt väljendanud, tuleb ka e-postile kirja edastamise kohustus menetluse efektiivse läbiviimise põhimõttest (HMS § 4 lg 2, § 5 lg 2). Tallinna linnal on väga väikese halduskoormusega võimalik inimestele lisaks postiga saatmisele kirjad edastada ka e-postile. Haldusakti kättetoimetamise raskustega seotud riski (HMS § 27) on võimalik maandada haldusakti täiendavalt posti teel saatmise kaudu.
7. Õige on kaebaja väide, et vastustaja ei ole kaebajale e-kirja teel küsimustega kirju algselt edastanud. J.Q kaebaja menetluses siiski kirjad kätte saanud ja saanud võimaluse ka vastused edastada. Esitatud asjaoludest ei nähtu kohtu hinnangul, et vastustaja hoiduks teadlikult ja viivitades J.Qiga suhtlemast või tema abivajaduse hindamisest. Kuigi e-kirja teel küsimuste 9

§ 133lõike 1 nõuetele.

Kui kaebaja ei ole kõiki enda sissetulekut kirjeldavaid andmeid esitanud, ei saa vastustaja selle eelduse täidetust kontrollida ning põhjendatud on taotluse läbivaatamata jätmine HMS § 15 lõike 2 alusel. Toimetulekutoetuse määramiseks ei piisa ainuüksi asjaolust, et isik vastab seaduses toimetulekutoetuse saamiseks ettenähtud tingimustele, vaid toimetulekutoetuse määramiseks tuleb kohaliku omavalitsuse üksusele esitada

§ 132

nõuete kohane taotlus koos vajalike tõenditega (sh sissetulekute või nende puudumise kohta –

§ 132lg 3; SÜS § 21 lg 1 p 1 ja § 24 lg 1).

Isik ei saa alles kohtumenetluses asuda tõendama, et ta vastab toimetulekutoetuse saamise tingimustele, vaid tal tuleb KOV-le esitada

§ 132

nõuete kohane taotlus koos vajalike tõenditega (sh sissetulekute või nende puudumise kohta –

§ 132lg 3; SÜS § 21 lg 1 p 1 ja § 24 lg 1) (Tln

RnKm 03.10.2024, 3-24-2437/18, p 14). 47. Kuna

ei näe üksikasjalikult ette, kuidas abivajadust hinnatakse, siis on haldusorganil õigus määrata menetlustoimingu vorm ja muud haldusmenetluse üksikasjad kaalutlusõiguse alusel (vt HMS § 5 lg-d 1 ja 2). Seega on ekslik kaebaja seisukoht, et tegemist on dokumendipõhise menetlusega, kus vastustaja peab tegema lõppotsuse üksnes olemasolevate andmete alusel. SÜS § 30 lõikest 2 tuleneb hüvitise andjale õigus kontrollida hüvitise andmise aluseks olevaid asjaolusid ja kogutud tõendite õigsust. /…/. Taotleja pere majandusliku seisundi kindlakstegemine on toimetulekutoetuse maksmise vältimatuks eelduseks. Kuivõrd riigi vahendid on toetuste maksmisel piiratud, on kaalukaks avalikuks huviks, et toetust makstakse üksnes neile, kellel on selle saamiseks vajadus ja õiguspärane alus. Toimetulekutoetuse eesmärk ei ole toetada elustandardit, mille isik on endale valinud. Isiku toimetulekutoetuse vajadus peab olema tegelik, mitte kunstlikult (või andmeid varjates) tekitatud (TlnRnKo 11.09.2024 nr f-fffff/46, p 14).

1. Kui Tallinna linn on nõuetekohaselt andnud J.Qile võimaluse oma sissetulekute- ja kulutusega seotud asjaolusid selgitada ning inimene ei esita seejuures täielikke vastuseid toimides vastuolus SÜS § 21 lõikega 1, on lubatav on taotluse läbi vaatamata jätmine. Kokkuvõte, menetluskulud ja muud menetluslik
2. Vastustaja jättis õiguspäraselt kaebaja aprilli- ja maikuu toimetulekutoetuse taotlused läbi vaatamata. Kohustamisnõue ei kuulu rahuldamisele ja kaebus jääb rahuldamata.
3. Kuna kaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda ning neid ei hüvitata. Vastustaja võimalikud kulud jäävad vastustaja enda kanda (HKMS § 108 lg 1, § 109 lg 1). 10