Obsah (5)

§ 173§ 174§ 162§ 175§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-24-14549 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tarmo Tina Otsuse avalikult teatavaks 28. märts 2025, Jõhvi tegemise aeg ja koht Kohtla-Järve linn, Ravi tn 5

) § 403 lg 1 kohaselt võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled olid nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja uurinud tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja omandis on korteriomand asukohaga XXX, Kohtla-Järve, kortermajas on moodustatud Kohtla-Järve linn, Ravi tn 5 korteriühistu ja kostja on korteriühistu liige. Kostja võlgnevuse osas on hageja õigesti märkinud, et vaidlus poolte vahel tulenevalt sellest, kas kostja peab küttekulude eest tasuma korteriomandi pindala järgi (48 m2), või siis OÜ RevPro Est poolt kindlaks määratud korteri pindala jääkväärtuse (3,6m2) järgi, on kohus juba jõustunud lahendiga lahendanud (tsiviilasi 2-21141298, lahend hagi lisa 6) ja kohus jääb selle seisukoha juurde, et kostjal on kohustus tasuda kaugkütte eest KrtS § 40 lg 1 ja põhikirja p 3.2.7) b) alusel kaasomandi osa suurusel põhineval jaotusel, olenemata sellest, et hageja on korterisse paigaldanud gaasikütte. Väär on kostja väide, et korterelamus puudub ühine küttesüsteem, kuna ehitisregistris kajastatud erinevate korterite erinevad küttesüsteemid sellist järeldust teha ei võimalda. Korterelamu mitmed korterid kasutavad kaugkütet ja ilma ühise elamu küttesüsteemita see võimalik ei ole.

1. Ekslik on kostja väide, et ta on täitnud kõik nõuded gaasiküttele üleminekuks. Asja materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks selleks kõigi korteriomanike nõusolek. Kostja väited, OÜ RevPro Est koostatud arvutustest on sisutud, kuna majandamiskulude suurus ja arvutamise alus määratakse seaduse ja põhikirjaga. Tasu kaugkütte eest on majandamisulu ja ka alternatiivküttele üle läinud korteriomanikul on kohustus selle eest tasuda (kuni 31.12.2017 kehtinud KÜS §-d 4 lg 2 ja 151 lg 1 ja alates 01.01.2018 kehtiva korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) §-st 40). Eeltoodud sätete järgi on korteriomanikul kohustus tasuda majandamiskulude eest lähtudes korteriomandi reaalosa pindalast, kui põhikirjas ei ole sätestatud erinevat regulatsiooni. Kostja põhikirjas ei ole kütte eest tasumisel seda ette nähtud. Hageja on kohtule esitanud võla ja viivise arvestuse, ja kostjale esitatud ning kostja poolt tasumata arved. Seega on võlgnevuse kujunemine jälgitav ja arusaadav. Eeltoodu alusel tuleb hagi selles osas rahuldada ja kostjalt tuleb välja mõista põhivõlgnevus 312, 34 eurot, sisse nõutavaks muutunud viivis 15, 35 eurot ja alates 01.09.2024 viivis põhinõudelt (312, 34 eurot) kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2. KrtS § 32 lg 1 alusel on korteriomanikel ja korteriühistul õigus nõuda korduvate rikkumiste esinemisel korteriomandi võõrandamist. KrtS § 32 lg 2 kohaselt võib võõrandamisnõude esitada eelkõige, kui korteriomanik on p 2 kohaselt on vähemalt kuue kuu majandamiskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu. KrtS § 33 lg 1 sätestab, et kui kohustust rikkunud korteriomanik ei ole korteriomandit võõrandanud hiljemalt kolme kuu möödumisel nõude esitamisest, otsustab võõrandamise kohus vähemalt ühe korteriomaniku või korteriühistu hagi alusel. Otsust tehes 3 lähtub kohus võõrandamisnõude aluseks olevatest asjaoludest. Kohus leiab, et hageja kostja vastu esitatud sundvõõrandamise nõude esitamise eeldused täidetud: kostja on võõrandatava korteri omanik, korteriühistu on esitanud kostjale 22.03.2024 korteriomanike üldkoosolekul vastu võetud otsusega võõrandamise nõude ning kostja nõuet vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul ei täitnud. Kostjale anti korteriomandi omanikuna korteriomandi vabatahtlikuks võõrandamiseks 3 kuud. Kostja võttis 22.03.2024 üldkoosolekust isiklikult osa ja kohtule teadaolevalt ei ole ka otsust vaidlustanud.
3. Hageja esitatud võlgnevuse arvestusest ja arvetest (hagi lisad 4, 5) nähtub, et kostjal on 6 kuu majandamikulude võlgnevus, mis on tekkinud peale tsiviilasjas 2-21-141298 tehtud jõustunud lahendit, kus on selgelt öeldud, et kostjal on kohustus tasuda kaugkütte eest vastavalt korteriomandi reaalosa pindalast, mitte OÜ RevPro Est poolt määratud korteri pindala jääkväärtuse järgi. Poolte kirjavahetusest (hagi lisa 9) nähtub, et kostja eirab jõustunud kohtulahendeid ja üldkoosoleku otsuseid, tegutsedes jätkuvalt oma nägemuse ja arusaamade järgi, sh. tasudes kütte eest lähtudes oma arvamusest. Kostja selline käitumismuster nähtub ka kostja vastusest, kus on leitud, et kostja on kõik nõuded gaasiküttele üleminekuks täitnud ning hagejal ei ole alust nõuda võlgnevust ja korteriomandi võõrandamist. Kostja selline seisukoht on väär, mida on kostjale selgitatud ka tsiviilasjas 2-21-141298 (vt. otsuse p-d 4, 5). Korteriomandi võõrandamisele sundimine on küll äärmuslik abinõu, kuid võttes arvesse kostja käitumist pika aja vältel ja vastukaaluks olevat kostja huvi korteris elada, et hageja nõue on põhjendatud ja hagi tuleb ka korteri võõrandamise nõude osas rahuldada. Menetluskulud
4. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (

§ 173lg 1).

Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses (

§ 174

lg 2).

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud kostja kanda. 9. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud kokku 2562, 55 eurot. Lepingulise esindaja kulud on 2013 eurot. Esindaja tunnitasu on 120 eurot ja koos käibemaksuga 146, 40 eurot. Õigusabi on osutatud kokku 12, 25 h.

§ 175

lg 1 järgi lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Lisaks tuleb hinnata ka esindaja ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust (RKTKm 2-20114596 p 11). Riigikohus on leidnud, et keskmisest mõnevõrra keerukama ja mahukama asja puhul on põhjendatud tunnihinnaks 200 eurot ilma käibemaksuta (RKTKo 2-16-3785 p 31.4.). Hageja esindaja tunnihind 120 eurot käibemaksuta on põhjendatud. 10. Kohtu hinnangul on, arvestades menetlustoimingute ja -dokumentide mahtu, sisu ja asja keerukust,

§ 175

lg 1 esimese lause järgi kostja lepinguliste esindajate ajakulu vajalik ja põhjendatud osaliselt. Pool ei pea vastutama igasuguse vastaspoole menetluskulu eest. Menetluskulude väljamõistmisel tuleb eelkõige arvestada, missuguses ulatuses oli osutatud õigusabi seotud menetlusosalise kohtus esindamisega, so. kohtule menetlusdokumentide koostamisega ja kohtuistungitel osalemisega. Kohus ei pea sellisteks vajalikeks ja põhjendatud toiminguteks suhtlust ja kooskõlastamist kliendiga ja tema seisukohtadega tutvumist. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatud ja vajalikuks kostjate esindajate ajakuluks 10 tundi tunnihinnaga 146, 40 eurot käibemaksuga, so. 1464 eurot. 4 11. Menetluskulude nimekirja kohaselt on menetluskuludeks veel tasutud riigilõiv 455 eurot ja tõlkekulud 94, 55 eurot. Kohtu hinnangul on kulud põhjendatud ja vajalikud ning need tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. Kokku tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulud 2013, 55 eurot. Hageja taotlusel ja

§ 177lg 4 alusel tuleb kostjal tasuda viivist menetluskuludelt.

Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 22.09.2025. a otsusega nr 2-24-14549. 5