KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Pihel Sarv Määruse tegemise aeg ja koht 11. detsembril 2025 Tallinnas Haldusasja number 3-25-4251 Haldusasi Politsei- ja Piirivalv

) § 36 1 lg 1 ja lg 2 p 7 põhjal. On oht, et X. X. vabaduses viibides põgeneb (väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadus (VSS) § 68 p-d 2, 6 ja 9). Ta esitas esialgu PPA-le võltsitud Iirimaa passi. Tema käitumisest saab järeldada, et ta ei pruugi lahkumiskohustust täita. Tema eesmärk on jõuda Prantsusmaale. Ta on loata lahkunud Lätist, kus esitas varjupaigataotluse ja pidi viibima kuni taotluse menetluse lõpuni.

1. PPA esitas
2. detsembril 2025 loataotluse pikendada X. X. kinnipidamist kuni üheks kuuks. 3.
3. X. X. reisist Somaaliast Lätti smugeldaja abiga. Ta ületas ebaseaduslikult Valgevene-Läti piiri. Et saada Lätist edasi Soome, leidis ta järgmise smugeldaja. 3.
5. novembril 2025 esitas PPA Lätile palve võtta X. X. tagasi.
6. novembril 2025 vastas Läti, et võtab isiku vastu ja vastutab tema rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest. Üleandmine on vastuse järgi võimalik esmaspäevast neljapäevani kell 8.00 kuni 14.
7. PPA peab Läti ametivõime üleandmisest viis tööpäeva ette teavitama. 3.
8. PPA tegi
9. novembril 2025 otsuse X. X. Lätile üle anda vastavalt Dublini III määruse art-le 18

§ 32lg 8).

Seega saab PPA alustada tema väljasaatmise korraldamist

1. detsembrist
2. Kuna üleandmisest tuleb teavitada Lätit ette viis päeva, toimub üleandmise eeldatavasti alates
3. detsembrist
4. Üleandmise aeg sõltub Läti vastusest ja vastuvõtmise võimekusest. 3.
5. PPA palub seega luba jätkata X. X. kinnipidamist

§ 361lg 1 ja lg 2 p 7 alusel.

Esineb oht, et X. X. vabaduses viibides põgeneb (

§ 361 lg 21 ning VSS § 68 p-d 2, 6 ja 9).

3.

1. X. X. on selgitanud, et tema eesmärk on jõuda Prantsusmaale, hoolimata sellest, et tal pole Schengeni alal väljaspool Läti Vabariiki viibimiseks seaduslikku alust ega reisidokumenti. Tal on oskused liikuda Schengeni alal nii, et tema isikusamasust ei kontrollita. Vastasel juhul oleks ta juba varem kinni peetud. Ta on kasutanud smugeldajate abi. Ta on loata lahkunud Lätist, kus ta esitas varjupaigataotluse. Tõenäoliselt hakkaks ta end ametivõimude eest varjama ja otsima võimalusi liikuda edasi Soome või Prantsusmaale. Schengeni alal pole piirikontrolli ja dokumentideta liikumine pole raske. X. X. pole sotsiaalseid sidemeid Eestiga ega elukohta Eestis. 3.
2. Loata reisimist saab praegusel juhul takistada üksnes kinnipidamise abil.

§-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid pole võimalik tõhusalt kohaldada, kuna esineb põgenemisoht. Leebemate meetmete kasutamine eeldab usaldust, mida PPA-l X. X. vastu ei ole. Ta on esitanud PPA-le võltsitud dokumendi ja valeandmed. 3.

1. Kinnipidamine ei ole vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega. X. X. on kinnipidamiskeskuses vajaduse korral tagatud meditsiiniline ja psühholoogiline abi. PPA-le teadaolevalt ei takista X. X. terviseseisund tema jätkuvat kinnipidamist. KOHTU PÕHJENDUSED
2. X. X. on esitanud Lätis varjupaigataotluse, mille lahendamine on pooleli. PPA on teinud otsuse saata X. X. tagasi Lätti (digitoimiku leht 81). X. X. varjupaigataotluse menetlus jätkub Lätis. 2
3. Rahvusvahelise kaitse taotlejat võib vältimatu vajaduse korral tema üleandmiseks Dublini III määruse alusel kinni pidada, kui esineb märkimisväärne oht, et ta põgeneb (

§ 361 lg 1 koosmõjus lg 2 p-ga 7, Dublini III määruse art 28 lg 2).

Põgenemisohuna käsitatakse seda, kui esineb mõni VSS §-s 6 8 nimetatud asjaolu või kui isik on loata lahkunud teisest Euroopa Liidu liikmesriigist (

§ 361lg 21).

1. X. X. kinnipidamine on vältimatult vajalik, et takistada tal loata edasiliikumist ja tagada ta üleandmine Läti riigile. Tema varasem käitumine, mida PPA oma taotluses kirjeldas ning kohus
2. novembri
3. a määruses analüüsis, kinnitab märkimisväärselt suure põgenemisohu esinemist. Põgenemisohtu on praegusel juhul alust järeldada

§ 361

lg 21 ja VSS § 68 p-i 9 alusel (välismaalane on loata lahkunud teisest Euroopa Liidu liikmesriigist). 7. Leebemad järelevalvemeetmed (vt

§ 29) ei tagaks hr X.

X. kättesaadavust ametivõimudele kuni tema Läti riigile üleandmiseni. Kinnipidamine on proportsionaalne meede. Kohtuistungil ei vaielnud X. X. PPA taotlusele vastu ega toonud esile asjaolusid, mis võiks anda aluse järeldada, et kinnipidamine võiks tema õigusi rikkuda.

1. Kinnipidamine võib toimuda üksnes võimalikult lühikese aja vältel ega tohi ületada ajavahemikku, mida on põhjendatult vaja üleandmismenetluse nõuetekohaseks läbi viimiseks (Dublini III määruse art 28 lg 3 esimene lõik). X. X. on võimalik vaidlustada PPA
2. novembri
3. a otsust kümne päeva jooksul (

§ 32 lg 8 ja § 251 lg 1).

Selleks ajaks peatub üleandmise täideviimine (Dublini III määruse art 27 lg 3,

§ 251 lg 3 p 4; Tallinna Ringkonnakohtu 17.

juuli

1. a määrus asjas nr 3-25-1472, p 15). Üleandmine korraldatakse pärast vaidlustamise tähtaja möödumist.
2. Üleandmise menetluses pole senini esinenud põhjendamatut viivitust. PPA taotlusest saab järeldada, et amet korraldab X. X. üleandmise esimesel võimalusel, mis ei saabu siiski enne
3. detsembrit
4. Valmis tuleb olla ka ettearvamatuteks viivitusteks.
5. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et PPA taotlus on põhjendatud. Kohus rahuldab taotluse ja annab loa pidada X. X. kinnipidamiskeskuses kinni kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauem kui
6. jaanuarini 2026 (k.a).
7. PPA-l tuleb määrust hr X. X.le viivitamatult tutvustada. Määruse sissejuhatus, resolutsioon, edasikaebamise kord ja põhjendused tuleb tõlkida hr X. X. jaoks somaali keelde. Määruse avaldamise korral tuleb X. X. nimi asendada tähemärgiga ja jätta avaldamata tema sünniaeg (HKMS § 175 lg-d 3 ja 5 ning

§ 13lg 1).

Pihel Sarv /allkirjastatud digitaalselt/ 3