2-23-204/40
RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-23-204 Määruse kuupäev Tartu, 7. jaanuar 2026 Kohtukoosseis Eesistuja Vahur-Peeter Liin, liikmed Ants Kull ja Kaupo Paal Kohtuasi Irina Nikolase avaldus Narva linn, P. Kerese tn 4 korteriühistu 29. novembri 2022. a üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks või alternatiivselt otsuste tühisuse tuvastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu 4. juuli 2025. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Narva linn, P. Kerese tn 4 korteriühistu määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Avaldaja Irina Nikolas Puudutatud isik Narva linn, P. Kerese tn 4 korteriühistu Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RIIGIKOHUS MÄÄRAB 1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 4. juuli 2025. a määrus tsiviilasjas nr 2-23-204 osas, milles ringkonnakohus tuvastas korteriomanike 29. novembri 2022. a üldkoosoleku selle otsuse tühisuse, millega kehtestati korteriühistu 2022. a majanduskava tagasiulatuvalt, ja jaotas menetluskulud.
6.1. Rahuldada avaldus osaliselt.
6.2. Tunnistada kehtetuks Narva linn, P. Kerese tn 4 korteriühistu korteriomanike 29. novembri 2022. a üldkoosoleku otsus (päevakorrapunkt nr 3), millega otsustati Narva linn, P. Kerese tn 4 korteriühistu põhikirja p 6.19 muutmine.
6.3. Jätta muus osas avaldus rahuldamata.
2-23-204 6.4. Jätta menetluskuludest maakohtus 87,5% Irina Nikolase ja 12,5% Narva linn, P. Kerese tn 4 korteriühistu kanda.
6.5. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus ja Riigikohtus Irina Nikolase kanda.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Irina Nikolas (avaldaja) esitas 5. jaanuaril 2023 Viru Maakohtule avalduse, milles palus tunnistada Narva linn, P. Kerese tn 4 korteriühistu (puudutatud isik, korteriühistu) 29. novembri 2022. a üldkoosoleku otsused kehtetuks või alternatiivselt tuvastada nende tühisus.
Avalduse kohaselt on avaldaja Narva linnas P. Kerese 4 asuva korterelamu kolme korteriomandi omanik. 29. novembril 2022 toimus korteriomanike üldkoosolek, mille käigus võeti mh vastu otsused 2022. ja 2023. a majanduskava kinnitamise kohta. Avaldaja hinnangul on kõik üldkoosoleku otsused tühised või tuleb need kehtetuks tunnistada, kuna nii üldkoosoleku kokkukutsumisel kui ka otsuste vastuvõtmisel on oluliselt rikutud selleks ettenähtud korda.
Maakohus jättis avaldaja menetluskuludest 25% korteriühistu kanda ja korteriühistu menetluskuludest 75% avaldaja kanda. Menetluskulude rahalist suurust maakohus kindlaks ei määranud.
Määruse põhjendustes leidis maakohus muu hulgas, et üldkoosoleku otsused, millega kehtestati 2022. ja 2023. a majanduskavad, ei ole seadusega vastuolus. Korteriühistu võib põhimõtteliselt teha tagasiulatuva või edasiulatuva mõjuga otsuseid, kui need on kooskõlas seaduse, põhikirja ja korteriomanike huvidega. Vastuvõetud majanduskavad hõlmasid kõiki seaduses ette nähtud kohustuslikke elemente.
Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused 9. Ringkonnakohus rahuldas nii määruskaebuse kui ka vastumääruskaebuse osaliselt.
Ringkonnakohus tühistas maakohtu määruse osas, milles maakohus jättis avalduse 2022. a majanduskava kehtestanud üldkoosoleku otsuse vaidlustamiseks rahuldamata ja tunnistas kehtetuks üldkoosoleku otsuse, millega otsustati teekatte parandamine esimese trepikoja juures, samuti 2(5) 2-23-204 menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus tegi tühistatud osas uue määruse, millega tuvastas, et üldkoosoleku otsus, millega kehtestati 2022. a majanduskava tagasiulatuvalt, on tühine, ning jättis rahuldamata avalduse, millega vaidlustati teekatte parandamise kohta tehtud üldkoosoleku otsus.
Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jäid menetlusosaliste endi kanda.
Määruse põhjendustes leidis ringkonnakohus muu hulgas, et seadus ei võimalda korteriomanike üldkoosolekul kehtestada majanduskava tagasiulatuvalt. Kui majanduskava võetakse vastu majandusaasta jooksul, saab selles ette nähtud kõrgem majandamiskulude tariif hakata kehtima alles pärast otsuse tegemist. Tagasiulatuva mõjuga otsus tähendaks, et otsuse vastuvõtmise hetkel oleks korteriomanik juba korteriühistu ees võlgnik ning ühistul oleks võimalik kasutada tema suhtes õiguskaitsevahendeid. Korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) ei välista siiski majanduskava tagasiulatuvat kehtestamist korteriomanike omavahelisel kokkuleppel (KrtS § 13 lg 1). Riigikohtu praktika kohaselt on korteriomanike üldkoosoleku otsus, mille vastuvõtmiseks oleks vaja kõigi korteriomanike nõusolekut, kuid mis tehakse häälteenamusega, avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet rikkuvana tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 2 esimese lause järgi tühine. Seega on vaidlustatud üldkoosoleku otsus, millega kehtestati 2022. a majanduskava tagasiulatuvalt, tühine.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 10. Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada osas, milles tuvastati 2022. a majanduskava tagasiulatuvalt kehtestanud üldkoosoleku otsuse tühisus ning jaotati menetluskulud. Korteriühistu palub tühistatud osas teha uue määruse, millega jätta avaldus rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda.
Kaebuse kohaselt leidis ringkonnakohus ekslikult, et majanduskava ei saa korteriomanike üldkoosoleku otsusega tagasiulatuvalt kehtestada. Seadusest sellist keeldu ei tulene. Ühistu hinnangul võib tagasiulatuva mõjuga otsuseid teha, kui need on kooskõlas seaduse, põhikirja ja korteriomanike huvidega. 2022. a majanduskava tagasiulatuv kehtestamine ei riku korteriomanike huve, kuna majandamiskulude tariife rakendati tegelikkuses juba aasta algusest. Majanduskava kehtestati tagasiulatuvalt üksnes põhjusel, et 2021. a oli üldkoosolekute pidamine koroonaviiruse pandeemia tõttu keelatud. Seetõttu korraldati tookord korteriomanike seas kirjalik küsitlus, mille tulemuste järgi toetas korteriomanike enamus majandamiskulude tariifide tõstmist.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 12. Ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3, § 695 ja § 692 lg 1 p 1 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu osas, milles ringkonnakohus tuvastas korteriomanike üldkoosoleku selle otsuse tühisuse, millega kehtestati korteriühistu 2022. a majanduskava tagasiulatuvalt (vaidlusalune otsus). Riigikohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab selles osas jõusse maakohtu määruse. Lisaks tuleb ringkonnakohtu määrus tühistada menetluskulude jaotuse osas. Avaldaja määruskaebus tuleb rahuldada.
3(5) 2-23-204 14. Määruskaebuse rahuldamine sõltub sellest, kas korteriomanike üldkoosoleku otsusega võib korteriühistu majanduskava kehtestada tagasiulatuvalt. Riigikohus leiab, et sellele küsimusele tuleb vastata jaatavalt.
Kui korteriomanike üldkoosoleku enamus peab seda vajalikuks, võivad nad uue majanduskava kehtestada selliselt, et selles on kajastatud korteriomanike kohustuste suurus ka ajavahemiku kohta enne uue majanduskava vastuvõtmist. Eelkõige võib see olla kohane olukorras, kus mingil põhjusel ei ole varem õnnestunud majanduskava kehtivalt vastu võtta, kuid vähemalt osaliselt on korteriomanikud kehtestamata majanduskava järgi makseid juba tasunud. Samuti võib see osutuda vajalikuks siis, kui korteriomanike üldkoosoleku otsus, millega majanduskava kehtestati, osutub hiljem kehtetuks. Kui seda võimalust ei oleks, tekiks olukord, kus korteriühistul oleks iseenesest kohustus alusetult saadud maksed tagastada, kuid samas ka kohustus kehtestada uus majanduskava, millega pannakse tulevikus korteriomanikele kohustus maksta sama raha uuesti korteriühistule.
Maakohus jõudis õigesti järeldusele, et korteriomanike üldkoosolekul on õigus kehtestada korteriühistu majanduskava, sh tagasiulatuvalt. Riigikohtu järjepideva praktika kohaselt võib korteriomanike üldkoosoleku häälteenamusega vastu võetud otsus rikkuda avaliku huvi tõttu kehtestatud sätet ning olla seetõttu TsÜS § 38 lg 2 esimese lause alusel tühine üksnes juhul, kui otsusega otsustati küsimust, milleks seaduse järgi oli vajalik kõigi korteriomanike nõusolek (vt nt RKTKm 18.06.2025, 2-23-11510/54, p 23). Kuivõrd majanduskava kehtestamine on 4(5) 2-23-204 kaasomandi eseme tavapärase valitsemise küsimusena korteriomanike üldkoosoleku pädevuses, siis on ringkonnakohtu järeldus vaidlusaluse otsuse tühisusest ekslik.
Võttes arvesse, et Riigikohtu määruse tulemusena saadab avaldajat edu vaid ühe üldkoosoleku otsuse (põhikirja muutmise otsuse) vaidlustamise nõudes (kokku vaidlustas ta kaheksat üldkoosoleku otsust), on põhjendatud jaotada maakohtus kantud menetluskulud proportsionaalselt avalduse rahuldamise ulatusega. Sellest tulenevalt jätab Riigikohus TsMS § 172 lg 1 teise lause ja § 173 lg 3 esimese lause alusel menetluskuludest maakohtus 87,5% avaldaja ja 12,5% korteriühistu kanda.
Menetluskulud määrab TsMS § 177 lg 2 järgi kindlaks maakohus. (allkirjastatud digitaalselt) 5(5)