2-23-1662/24

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-23-1662 Määruse kuupäev Tartu, 7. jaanuar 2026. a Kohtukoosseis Eesistuja Kalev Saare, liikmed Kai Kullerkupp ja Vahur-Peeter Liin Kohtuasi Seveni Firmad OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Vladimir Kutšmei kaebus kohtutäitur Anne Böckleri 16. jaanuari 2023. a otsuse ja tegevuse peale täiteasjades nr 182/2021/382 ja 182/2021/383 Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu 8. aprilli 2025. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kohtutäitur Anne Böckleri määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Avaldaja Seveni Vladimir Kutšmei Firmad OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Kohtutäitur Anne Böckler, lepinguline esindaja vandeadvokaat Toomas Vaher Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RIIGIKOHUS MÄÄRAB 1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 8. aprilli 2025. a määrus tsiviilasjas nr 2-23-1662 ja jätta jõusse Tartu Maakohtu 2. aprilli 2024. a määrus samas tsiviilasjas.

2.Rahuldada määruskaebus.

3.Jätta menetlusosaliste kõigi kohtuastmete menetluskulud Seveni Firmad OÜ (pankrotis) kanda.

4.Rahuldada kohtutäitur Anne Böckleri menetluskulude kindlaksmääramise taotlus osaliselt ja mõista Seveni Firmad OÜ (pankrotis) pankrotivarast kassatsiooniastme menetluskuludena kohtutäitur Anne Böckleri kasuks välja 3900 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist Riigikohtu määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Seveni Firmad OÜ (asutaja, pankrotis) pankrotihaldur Vladimir Kutšmei (avaldaja) esitas 30. jaanuaril 2023 kaebuse kohtutäitur Anne Böckleri (kohtutäitur) 16. jaanuari 2023. a otsuse ja 2-23-1662 kohtutäituri tegevuse peale täiteasjades nr 182/2021/382 ning 182/2021/383. Kaebuses palus avaldaja tühistada kohtutäituri eespool nimetatud otsuse, tunnistada õigusvastaseks kohtutäituri tegevus mh sissenõudja ühe täitmisavalduse alusel kahe täitemenetluse alustamisel, enda kasuks kohtutäituri põhitasu nõudmisel kokku 6000 eurot ületavas osas, enda kasuks kohtutäituri lisatasu 3600 euro nõudmisel ja täitemenetluse jätkamisel pärast täitemenetluse võlgniku Ravila Kinnisvara OÜ (asutamisel) lõppemist.

1.1. Kaebuse kohaselt asutas asutaja (toonase ärinimega Agrigroup EST OÜ) 30. detsembri 2020. a otsusega äriühingu Ravila Kinnisvara OÜ (võlgnik). Osakapitali mitterahalise sissemaksena andis asutaja võlgnikule üle kolm kinnisasja. Võlgnikku ei kantud äriregistrisse. 12. märtsil 2021 esitas Estateguru tagatisagent OÜ kohtutäiturile täitmisavalduse kolmele kinnisasjale seatud hüpoteekidega tagatud nõuete rahuldamiseks. Kohtutäitur alustas võlgniku vastu kaks täitemenetlust.

1.2. 18. oktoobril 2022 kuulutati välja asutaja pankrot. 29. novembril 2022 sai asutaja pankrotihaldur Tartu Maakohtu määruse alusel kätte mõlema täiteasja täitetoimikud. 8. detsembril 2022 esitas avaldaja kohtutäiturile kaebuse, mille kohtutäitur jättis 16. jaanuari 2023. a otsusega läbi vaatamata, kuna kaebuse esitamise tähtaeg on möödunud ja selle ennistamiseks ei ole alust.

1.3. Avaldaja viitas sellele, et kuna võlgnikku ei kantud äriregistrisse, lõppes võlgnik 31. detsembril 2021. Täitemenetlused võlgniku suhtes aga jätkusid. Sellisel juhul teevad likvideerimistoiminguid asutajad. Seega puudutab täitemenetlus ka asutaja õigusi, ta on täitemenetluse osaline. Pärast võlgniku lõppemist pidi kohtutäitur täitemenetlused täitemenetluse seadustiku (TMS) § 48 lg 1 p 6 alusel lõpetama või kui ta seda ei teinud, pidi ta täitemenetluse osalisena käsitama avaldajat.

1.4. Avaldaja arvates ei olnud kohtutäituril alust algatada kaht täitemenetlust. Seeläbi on kohtutäitur saanud 4568 euro 68 sendi ulatuses põhitasu rohkem, kui seaduses ettenähtud. Samuti on kohtutäitur rikkunud tasu määramisel kohtutäituri seaduse § 32 lg-s 5 sätestatut. Täiteasjas 182/2021/382 ei olnud alust nõuda kohtutäituri lisatasu, vastav otsus on põhjendamata. Täitemenetlused oleks tulnud lõpetada pärast esimese kinnisasja müümist, sest sissenõudjate nõuded rahuldati. Kaks kinnisasja müüdi selliste nõuete rahuldamiseks, mille kohta ei olnud sissenõudja täitmisavaldust esitanud.

2.Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu. Täitemenetluste ajal ei olnud pankrotihalduril asutaja esindamise õigust. Täiteasjas 182/2021/382 müüdi kinnisasi 4. novembril 2021 ega tehtud pärast võlgniku lõppemist ühtegi täitetoimingut. Täitemenetlus oli lõpetamata üksnes tulemi jaotuskava vaidlustamise tõttu. Täitemenetlus lõpetati 13. oktoobril 2022. Täiteasjas 182/2021/382 müüs kohtutäitur kinnisasjad vastavalt 10. veebruaril 2022 ja 20. juulil 2022. Täitemenetlus lõpetati samuti 13. oktoobril 2022. Mõlemas täiteasjas saatis kohtutäitur teateid ja otsuseid kaebuse lahendamise kohta R. Puhkile, kes oli nii asutaja kui ka võlgniku juhatuse liikmena nende seaduslik esindaja.

Võlgnik ei vaidlustanud tehtud otsuseid ega täitemenetluste lõpetamist. Pankrotihaldurile ei teki uued vaidlustamise tähtajad. Kaebuste esitamine ei ole asutamisel oleva äriühingu likvideerimistoiming.

Võlgnikul oli võimalus vaidlustada täitemenetluste alustamine.

3.Tartu Maakohus jättis 2. aprilli 2024. a määrusega kaebuse rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda.

Mõlema täitemenetluse kestel oli nii asutaja kui ka võlgniku juhatuse liige R. Puhk. Kuna mõlemas täiteasjas olid täitmisteated ja täitemenetluse teated kätte toimetatud (väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisega 15. aprillil 2021 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3141 alusel) võlgnikule, siis R. Puhk avaldaja seadusliku esindajana oli teadlik täitemenetlustes toimuvast ning tal oli TMS § 5 lg 2 mõttes võimalus teatada avaldaja võimalikest õigustest kohtutäiturile. Kohtule esitatud asjaoludest ei nähtu, et R. Puhk oleks seda teinud. Võlgnik esitas 28. juunil 2021 2(8) 2-23-1662 kohtutäiturile kaebuse, milles palus lõpetada täitemenetluse õigusvõimeta võlgniku osas või alternatiivselt muuta arestitud kinnisasjade alghinda. Viimase taotluse kohtutäitur rahuldas.

Avaldaja ei ole täiteasjades võlgnik ega ka sissenõudja. Avaldaja ei ole nimetatud täiteasjades täitemenetluse osaline ka TMS § 5 lg 2 mõttes, kuna asutaja ei ole kohtutäiturile oma väidetavatest õigustest enne täitemenetluse lõpetamist (13. oktoober 2022) teatanud.

4.Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja uue määrusega kaebus rahuldada. Avaldaja jäi määruskaebuses oma maakohtus esitatud seisukohtade juurde. Maakohus jättis tähelepanuta, et võlgnik lõppes 31. detsembril 2021.

Täitemenetlustes sundtäideti asutaja kohustusi. Avaldajal on õigustatud huvi tuvastada kohtutäituri tegevuse õigusvastasus. Kohtutäituri ebaseaduslik tegevus võib olla aluseks tema vastu kahju hüvitamise nõude esitamisel. Kahjunõude esitamiseks on oluline tuvastada kohtutäituri tegevuse õigusvastasus kaebemenetluses TMS § 217 lg-s 1 nimetatud tähtaja jooksul.

5.Kohtutäitur vaidles määruskaebusele vastu.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused 6. Tartu Ringkonnakohus tühistas 8. aprilli 2025. a määrusega maakohtu määruse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks samale maakohtule.

6.1. Täitemenetlus loetakse TMS § 24 lg 2 esimese lause alusel alanuks täitmisteate võlgnikule kättetoimetamisega. Võlgnikule saavad seega täitemenetluses õigused ja kohustused tekkida pärast võlgnikule täitmisteate kättetoimetamist. Maakohus on leidnud, et mõlemas täiteasjas on täitmisteated ja täitemenetluse teated (vajaliku informatsiooniga, sh täitemenetlusega seotud kulude ja arestimise toimumise aja infoga) kätte toimetatud avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Praegusest asjast ei nähtu, et kohtutäitur oleks avaliku kättetoimetamise eeldusena enne 15. aprilli 2021 proovinud täitmisteateid kätte toimetada asutamisel oleva osaühingu seaduslikule esindajale elektrooniliselt ega osaühingu asutamisotsusesse kantud postiaadressil. Kohtutäitur on 16. jaanuari 2023. a otsuse p-s 8 vastupidi möönnud, et täitetoimikus kajastatud andmete kohaselt on asutamisel oleva osaühingu seaduslik esindaja olnud kohtutäituri bürooga kirjavahetuses alates 6. aprillist 2021.

Eeltoodust tulenevalt ei olnud täitmisteadete avaliku kättetoimetamise eeldused täidetud. Hoiatuse puudumise tõttu ei ole alust kohaldada ka TsMS § 3141.

Asjaolust, et maakohus on pidanud vajalikuks märkida, et edasised menetlusdokumendid (mida kohtutäitur Avalikes Teadaannetes ei avaldanud), sh 8. novembri 2021. a kohtutäituri lisatasu väljamõistmise otsus täiteasjas nr 182/2021/382 on saadetud asutamisel oleva osaühingu seadusliku esindaja enda avaldatud e-posti aadressil ning et ta oli teadlik täitemenetlustes toimuvast, ei tulene, et maakohus oleks Ravila Kinnisvara OÜ (asutamisel) juhatuse liikme käitumisele tuginedes tuvastanud täitmisteate kättetoimetamise.

Menetlusosaliste esitatud tõendite alusel ei ole võimalik tõsikindlalt väita, et Ravila Kinnisvara OÜ (asutamisel) seaduslik esindaja on täitmisteated kätte saanud enne 29. novembrit 2022. Seega tuleb lähtuda TsMS § 307 lg-st 3 ja lugeda, et pankrotihaldur sai täitmisteated kätte 29. novembril 2022, kaebus on tähtaegne. Maakohus peab hindama kaebuse sisulisi väiteid.

6.2. Äriseadustiku (ÄS) § 144 lg 4 kohaselt oleks asutatav äriühing pidanud olema registrisse kantud ühe aasta jooksul, praegusel juhul seega hiljemalt 30. detsembriks 2021. Ravila Kinnisvara OÜ-le (asutamisel) üleantud kinnisasjad müüdi hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks sissenõudja 3(8) 2-23-1662 täitmisavalduse alusel kohtutäituri algatatud täitemenetlustes. Toimikust ei nähtu, et kinnisasjade käsutamiseks oleks olnud olemas ÄS § 520 lg-s 5 nimetatud kohtumäärus.

Õiguskirjanduses on leitud, et eelühingu likvideerimisel kohaldatakse seltsingu lõpetamise ja likvideerimise sätteid. Eelkõige tähendab see, et likvideerija määramise asemel teevad eelühingu likvideerimistoiminguid asutajad VÕS § 601 lg 1 kohaselt ühiselt, isegi kui varem oli juhtimisõigus antud juhatuse liikmetele.

Eeltoodule tuginedes ei saa teha järeldust, et äriregistrisse kandmata äriühingu ja ka asutaja õigused kaebuse lahendamisel oleksid olnud kaitstud. TMS § 5 lg 1 kohaselt on täitemenetluse osalised isik, kes on täitmiseks esitanud nõude (sissenõudja), isik, kelle vastu on täitmiseks esitatud nõue (võlgnik), ja muud isikud, kelle õigusi täitemenetlus puudutab. Praegusel juhul võib pidada ühingu asutajat samuti täitemenetluse osaliseks – ta on TMS § 5 lg 1 mõttes muu isik, kelle õigusi menetlus puudutab.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 7. Kohtutäitur esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles taotleb ringkonnakohtu määruse tühistamist ja maakohtu määruse jõusse jätmist või alternatiivselt asja tagasisaatmist ringkonnakohtule. Kohtutäitur palub avaldajalt kassatsiooniastme menetluskuludena välja mõista riigilõivu 70 eurot ja õigusabikulud 5345 eurot 50 senti (käibemaksuta) ning menetluskuludelt seadusjärgse viivise lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

Määruskaebuse kohaselt ei ole avaldaja tuginenud asjaolule, kas kohtutäitur oli või ei olnud võlgnikule täitedokumente kätte toimetanud, ega sellele, kas avaliku kättetoimetamise eeldused olid täidetud. Ringkonnakohus on selles osas väljunud kaebuse piiridest ja teinud üllatusliku järelduse, ilma menetlusosalistega arutamata. Kohus oli teadlik, et kohtutäitur ja R. Puhk olid kirjavahetuses alates 6. aprillist 2021, kuid kumbki osaline ei ole sellele kättetoimetamise kontekstis tuginenud.

Kohus pidanuks andma võimaluse esitada lisatõendid. R. Puhk kirjutas 6. aprillil 2021 kohtutäiturile: “Märkasin täna hommikul, et Ravila Kinnisvara OÜ-le kuuluvatele kinnistutele on seatud keelumärge. Palun saatke täitemenetlusega seonduvad dokumendid.“ Lisaks märkis ta 13. aprilli 2021 e-kirjas järgmist: „Täituriga pean kirjavahetust asutaja esindajana.“ Kohtutäiturile arusaadavalt ei olnud küsimuse all asjaolu, et võlgnik oli täitemenetlusse kaasatud õiguspäraselt, küsimus oli vaid asutaja kaasamises.

Menetlusosalised ei ole vaielnud selle üle, et R. Puhk oli nii asutaja kui ka võlgniku seaduslik esindaja ja kohtutäitur oli temaga kirjavahetuses, lahendas tema kaebusi. Seega ei ole võimalik järeldada, et asutaja ei olnud täitemenetlusest teadlik ega saanud oma õigusi kaitsta.

Võlgnik ei olnud äriregistrisse kantud, tal ei olnud seega äriregistrisse kantud aadressi. Kohtutäituril ei olnud ka asutamisega seotud dokumente, mis oleksid kinnitanud R. Puhki võlgniku esindajaks olekut. Ringkonnakohus tegi seega TsMS § 317 lg 11 põhjal vale järelduse, et täitmisteadete avalik kättetoimetamine ei olnud lubatav. Isegi kui nõustuda, et kohtutäitur jättis võlgnikule täitedokumendid korrektselt kätte toimetamata, oleks ringkonnakohus pidanud lähtuma TsMS §-st 307. Praegusel juhul ei vaielda selle üle, et võlgnik oli täitemenetlusest teadlik, ta esitas ka kaebusi.

Avaldajal puudub kaebeõigus. Ta ei ole täitemenetluse osaline. Ringkonnakohus on jätnud selgitamata, mis seosed olid asutajal kõnealuste täitemenetlustega, mis alusel ja millisest ajast tuleb asutajat käsitada täitemenetluse osalisena. Avaldaja ei andnud oma õigustest kohtutäiturile teada.

Ringkonnakohus pole selgitanud ka asutaja juhatuse liikme R. Puhki rolli täitemenetlustes.

4(8) 2-23-1662 Vastuseks Riigikohtu küsimusele kohtule esitatud kaebuse õiguskaitsevajaduse kohta leidis kohtutäitur, et avaldajal puudub õiguskaitsevajadus. Lõpetatud täitemenetlustes ei saa tunnistada toiminguid õigusvastasteks tagantjärele pärast kõikide tähtaegade möödumist pelgalt menetlusosalise esindaja vahetumise tõttu. Avaldajal, s.o pankrotihalduril ei olnud kunagi täitemenetluses õigusi, sh kaebeõigust, mis oli minetatud juba enne tema ametisse astumist – täitemenetluse menetlusosaline ise (võlgnik, eelühing) ega tema asutaja samas isikus (R. Puhk) ei esitanud kohtutäiturile õigel ajal kaebusi ega vaidlustanud kaebuste kohta tehtud otsuseid.

8.Avaldaja jäi vastuses määruskaebusele oma ringkonnakohtule esitatud määruskaebuse seisukohtade juurde. Ringkonnakohtu lahend on õige. Sissenõudja 25. oktoobri 2021. a täiendava täitmisavaldusega esitatud nõude kohta ei ole koostatud ühtegi täitmisteadet. Vastuseks Riigikohtu küsimusele kohtule esitatud kaebuse õiguskaitsevajaduse kohta pärast täitemenetluse lõpetamist viitas avaldaja kohtutäituri seaduse §-le 53, mille kohaselt, kui kohus on tunnistanud kohtutäituri tegevuse tasu sissenõudmisel või tasu suuruse määramisel seadusvastaseks, tagastab kohtutäitur alusetult nõutud summa kohustatud isikule kümne päeva jooksul kohtulahendi jõustumisest. Seega on avaldaja arvates vähemalt täiteasjades õigusvastaselt nõutud kohtutäituri tasude aspektist praegune kaebus kohane õiguskaitsevahend. Asutamisel olev võlgnik lõppes 31. detsembril 2021, likvideerimistoiminguid peaksid tegema asutajad. Avaldaja täidab ainuasutaja kohustusi võlgniku likvideerimisel, nõudes eelühingu vara arvel seadusvastaselt saadud kohtutäituri tasusid.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 9. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 691 p 5, § 692 lg 1 p 2 ning § 695 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Jõusse tuleb jätta maakohtu määrus. Määruskaebus rahuldatakse.

10.Kohtute tuvastatud asjaolude kohaselt asutas asutaja 30. detsembri 2020. a asutamisotsusega võlgniku, kellele andis üle kolm hüpoteekidega koormatud kinnisasja. Hüpoteegipidaja täitmisavalduse alusel alustas kohtutäitur 12. märtsil 2021 kaks täitemenetlust, milles müüs nimetatud kinnisasjad enampakkumistel, ja lõpetas mõlemad täitemenetlused 13. oktoobril 2022. Asutaja pankrot kuulutati välja 18. oktoobril 2022. Maakohus tuvastas, et mõlema täitemenetluse kestel oli nii asutaja kui ka võlgniku juhatuse liige R. Puhk.

11.Ringkonnakohtu määruse p-st 8 tuleneb järeldus, et kuna võlgnikule ei toimetatud kätte täitmisteadet, ei saa täitemenetlust lugeda alanuks, ja seetõttu on võimalikul teisel täitemenetluse osalisel (asutaja) tekkinud pärast pankroti väljakuulutamist pankrotihalduri kaudu kaebeõigus kohtutäituri tegevuse ja otsuste peale. Seda olukorras, kus enne pankroti väljakuulutamist on täitemenetlus lõpetatud. Kolleegium ei nõustu nende järeldustega, sh sellega, et täidetud ei olnud täitmisteate avaliku kättetoimetamise eeldused (viimase kohta vt praeguse määruse p 13).

Asutaja pankrotihalduri jaoks ei saa ainuüksi asutaja pankroti väljakuulutamisega tekkida uusi kaebetähtaegu. Pankroti väljakuulutamist ei saa praeguse asja kontekstis pidada ka asjaoluks, mis võimaldaks ennistada kohtutäituri tegevuse või otsuse peale esitatava kaebuse tähtaeg TMS § 217 lg 2 alusel. Seega on õige maakohtu määrus jätta avaldaja kaebus kohtutäituri 16. jaanuari 2023. a otsuse peale rahuldamata, kuna kaebus kohtutäiturile oli esitatud pärast TMS § 217 lg-s 1 sätestatud tähtaja möödumist.

12.Kolleegium ei nõustu ka ringkonnakohtu määruse p-st 9 tuleneva järeldusega, et asutaja õigused jäid täitemenetluses kaitseta (ÄS § 520 lg 5, TMS § 5 lg 1) ning et seetõttu tuleb neid kaitsta täitemenetluses, mis on praeguseks lõpetatud.

5(8) 2-23-1662 12.1. ÄS § 144 lg 4 esimese alternatiivi kohaselt ei kanta osaühingut äriregistrisse, kui äriregistrisse kandmise avaldus esitatakse pärast ühe aasta möödumist asutamislepingu sõlmimisest. Praegusel juhul möödus asutamisotsuse tegemisest (ühe asutaja korral asendab asutamislepingut asutamisotsus, ÄS § 138 lg 5) üks aasta 30. detsembril 2021. Kandeavaldust ei esitatud.

Asutamisel olev osaühing on piiratud ulatuses õiguste ja kohustuste kandjaks. Temaga saab sõlmida lepinguid (sh mitterahalise sissemakse üleandmise lepingu ÄS § 520 lg 2 järgi), ta saab olla talle osakapitali mitterahalise sissemaksena üleantava vara, sh kinnisasja omanik (ÄS § 144 lg-d 2 ja 21).

Kolleegiumi hinnangul saab asutamisel olev osaühing osaleda ka täitemenetluses võlgnikuna (TMS § 5 lg 1). Seadus ei näe ette, et asutamisel olev osaühing kaotab oma menetlusosalise staatuse ainuüksi seetõttu, et täitemenetluse kestel möödub ÄS § 144 lg-s 4 sätestatud avalduse esitamise tähtaeg asutamisel oleva osaühingu äriregistrisse kandmiseks. Kohtutäituril ei olnud seega kohustust nimetatud tähtaja möödudes täitemenetlused TMS § 48 lg 1 p 6 alusel lõpetada.

12.2. Ka osaühingu asutaja tuleb lugeda täitemenetluse osaliseks, kuid seda siis, kui ta teatab kohtutäiturile oma võimalikest õigustest (TMS § 5 lg 2). Selliselt leidis õigesti ka maakohus.

Täitemenetlus ei puuduta otseselt asutaja vara. Näiteks juhul, kui asutamisel osaühingu kui võlgniku omandis olnud kinnisasjade müümisest jääb pärast täitekulude katmist ja sissenõudjate nõuete rahuldamist raha üle, tuleks see tagastada asutamisel osaühingule. Samas on ka võimalik, et osaühingu asutamistoimingutega minnakse vaatamata samal ajal toimuvale täitemenetlusele lõpuni. Sel juhul tuleks ülejäänud raha tagastada registrisse kantud osaühingule. Kuid kui enne ühe aasta möödumist asutamislepingu sõlmimisest ei esitata kandeavaldust, ei saa see ülejäänud raha jääda lõplikult asutamisel oleva osaühingu omandisse. Kui osaühingu asutamist lõpule ei viida, tekib asutajal üldjuhul õigus saada asutamisel oleva ühingu vara endale. See on võrreldav nõudeõigusega osa vara müügist saadava raha saamiseks TMS § 5 lg 2 mõttes.

12.3. Hüpoteegipidaja avalduse alusel toimuva täitemenetluse korral ei kohaldu ÄS § 520 lg 5 esimese lause tavaregulatsioon selle kohta, et kui äriühingut registrisse ei kanta, võib ühingu nimel kinnistusraamatusse kantud kinnisasju käsutada üksnes kohtumäärusega määratud korras. See säte on kohaldatav üksnes siis, kui asutamisel olev osaühing ise väljaspool täitemenetlust käsutab temale kuuluvaid kinnisasju. Säte ei piira hüpoteegipidaja õigust esitada täitmisavaldus ja pöörata sissenõue hüpoteekidega koormatud kinnisasjale ilma kohtumääruseta.

13.Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et praegusel juhul ei olnud täidetud täitmisteate väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisega avalikult kätte toimetatuks lugemise eeldused. TMS § 10 lg 2 järgi tuleb avaliku kättetoimetamise eeldusi praegusel juhul hinnata TsMS § 317 lg 11 kaudu. Arvestades eelühingu osalist õigusvõimet ja organisatsioonilist sarnasust sama ühinguga registrisse kandmise järel, on eesmärgipärane kohaldada TMS § 317 lg 11 järgset juriidilise isiku kohta käivat kättetoimetamise regulatsiooni ka eelühingu suhtes.

13.1. TsMS § 317 lg 11 esimese lause järgi võib olenemata sama paragrahvi esimeses lõikes sätestatust juriidilisest isikust menetlusosalisele toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui elektrooniline kättetoimetamine ja juriidilise isiku kohta peetavasse registrisse kantud postiaadressil tähitud kirjaga kättetoimetamine ei ole tulemust andnud. Juriidilisele isikule saab menetlusdokumente avalikult kätte toimetada vaid siis, kui TsMS § 317 lg-s 11 sätestatud kättetoimetamise võimalused on ammendunud (vt RKTKm 10.03.2021, 2-19-11769/30, p 15).

Praegusel juhul ei olnud kohtutäituril võimalik kasutada TsMS § 317 lg 11 esimeses lauses nimetatud teist alternatiivi, sest võlgnik kui asutamisel olev osaühing ei olnud kantud äriregistrisse.

Ringkonnakohus leidis õigesti, et sellisel juhul tuleb üritada täitmisteade kätte toimetada osaühingu asutamisotsusesse kantud postiaadressil (analoogia TsMS § 317 lg-s 11 nimetatud registrisse kantud 6(8) 2-23-1662 postiaadressile kättetoimetamisega) või võlgniku seaduslikule esindajale elektrooniliselt (eelkõige TsMS §-d 3111 ja 3141).

13.2. Mõlemal nimetatud viisil täitmisteate kättetoimetamise eelduseks on aga see, et kohtutäiturile on teada asutamisotsuse sisu, st sinna kantud postiaadress või asutamisel osaühingu seadusliku esindaja sellised andmed, mis võimaldaksid elektroonilist kättetoimetamist.

13.3. Ringkonnakohus on avaliku kättetoimetamise eelduste puudumist põhjendades viidanud kohtutoimikus asuvale asutamisotsusele ja kohtutäituri 16. jaanuari 2023. a otsuses kirjeldatud kirjavahetusele võlgniku seadusliku esindajaga alates 6. aprillist 2021. Ringkonnakohus on aga jätnud olulise küsimusena analüüsimata selle, millal sai kohtutäitur teada asutamisotsuse asjakohasest sisust.

Ekslik on ringkonnakohtu viide, nagu tuleneks kohtutäituri 16. jaanuari 2023. a otsuse p-st 8 kohtutäituri e-kirjavahetus võlgniku seadusliku esindajaga. Selles punktis on kohtutäitur kirjeldanud e-kirjavahetust asutaja seadusliku esindajaga (kelleks oli küll sama isik, R. Puhk). See erinevus on tähtis TsMS 317 lg 11 eelduste hindamisel, st küsimus on selles, kas kohtutäitur teadis, et R. Puhk oli ka võlgniku seaduslik esindaja.

Viimati nimetatud küsimuse juures on ringkonnakohtul jäänud asjassepuutuvas kontekstis tähelepanuta kohtutoimikus (dtl 140) asuv kohtutäituri abi 25. mai 2021. a e-kiri R. Puhkile, millele lisatud manuses on R. Puhkile pandud kohustus esitada “asutamisotsuse, põhikirja ja muud dokumendid, mis on seotud Ravila Kinnisvara OÜ asutamisega“. Nimetatud e-kirjas märgib kohtutäituri abi ka seda, et varem on R. Puhk vastanud samasisulistele korduvatele küsimustele, et ta on asutaja esindaja, kuid ei ole ka seda tõendanud.

13.4. 25. mai 2021. a e-kiri ja selle manus viitavad, et ka veel sellel kuupäeval ei olnud kohtutäiturile teada võlgniku asutamisotsuse sisu, võlgniku seaduslik esindaja ega talle elektroonilist kättetoimetamist võimaldavad andmed. Täitemenetlus algatati 12. märtsil 2021. Kuna kohtutäiturile ei olnud ka pärast ühe kuu möödumist (ega ka veel 25. mail 2021) teada eespool nimetatud andmed, siis oli 15. aprillil 2021 õigustatud täitmisteate avaldamine väljaandes Ametlikud Teadaanded. See tegi võimalikuks sissenõudja huvides täitemenetlustega jätkamise.

14.Seega saab lugeda täitmisteate võlgnikule kätte toimetatuks avaliku kättetoimetamisega.

TMS § 24 lg 3 kohaselt märgitakse täitmisteates mh ettepanek täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks ja vabatahtliku täitmise tähtaeg (p 3), samuti viide võlgniku õigusele tasuda kohtutäituri põhitasu osal juhtudel (sh täitmine vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul) üksnes pooles ulatuses seaduses ettenähtust (p 7). Praegusel juhul olid väljaandes Ametlikud Teadaandes avaldatud täitmisteadetes mh märgitud ka kohtutäituri tasu (esialgsed) suurused, dtl 146 jj.

14.1. Maakohus on tuvastanud, et pärast seda, kui kohtutäitur oli 14. juunil 2021 mõlemas täiteasjas koostanud arestimisaktid, esitas R. Puhk võlgniku esindajana 28. juunil 2021 kohtutäiturile samuti mõlemas täiteasjas kaebused täitemenetluste alustamise peale, alternatiivselt kinnisasjade enampakkumise alghindade peale. Samuti on R. Puhk maakohtu tuvastatu kohaselt Agrigroup EST OÜ nimel (asutaja varasem ärinimi) pärast kohtutäituri 8. novembri 2021. a lisatasu väljamõistmise otsust täiteasjas 182/2021/382 (maakohtu tuvastatult loeti otsus kätte toimetatuks TsMS § 3141 alusel) esitanud 10. novembril 2021 kohtutäiturile päringu nõude suuruse kujunemise kohta.

14.2. Eelnev näitab, et R. Puhk oli võlgniku esindajana täitemenetlustest, sh kinnisasjade arestimisest ja kohtutäituri tasu suurusest teadlik. Kuna R. Puhk oli täitemenetluste kestel ka asutaja seaduslik esindaja, saab lugeda, et täitemenetlustest (sh täitmisteatest) oli teadlik ka asutaja. Seda hoolimata sellest, kelle esindajana R. Puhk ennast kohtutäiturile erinevates kirjades esitles. R. Puhk ei ole asutaja 7(8) 2-23-1662 esindajana esitanud täitemenetlustes kaebusi nendes küsimustes, mida heidab avaldaja pankrotihaldur kohtutäiturile ette praeguses kohtuasjas, ega teatanud asutaja õigustest TMS § 5 lg 2 kohaselt.

Vastavad kaebetähtajad on seega ka avaldaja jaoks möödunud.

15.Kokkuvõttes tingivad ringkonnakohtu eespool kirjeldatud menetluslikud eksimused ringkonnakohtu määruse tühistamise. TsMS § 691 p 5 alusel on võimalik jõusse jätta maakohtu määrus, millega avaldaja kaebus jäeti rahuldamata.

16.Kolleegium märgib, et avaldajal ei olnud praegusel juhul tingimata vajalik esitada kohtutäituri tegevuse peale kaebust. Täitemenetlused olid lõpetatud. Avaldaja menetluslikest väidetest (sh nt vastusest Riigikohtu õiguslikele küsimustele) ilmneb see, et avaldaja peamine huvi on rahaline, seadusvastaselt nõutud kohtutäituri tasudest olevat võimalik moodustada asutaja pankrotivara.

Kaebemenetluses aga raha välja ei mõisteta, selle saavutamiseks tuleb kasutada muid õiguskaitsevahendeid.

17.Asja menetlus lõpeb Riigikohtus, mistõttu jaotab kolleegium TsMS § 173 lg 3 esimese lause järgi ka asja menetluskulud. Avaldaja maakohtule esitatud kaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad kõigi kohtuastmete menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause ja sama paragrahvi lg 10 alusel Seveni Firmad OÜ (pankrotis) kanda. Praeguses asjas ei ole alust kalduda kõrvale üldreeglist, mille kohaselt on mitme menetlusosalisega hagita menetluses üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti (vt ka RKTKm 15.11.2023, 2-22-4432/27, p 12).

Riigikohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on kohtutäituri vandeadvokaadist esindaja ja esindajana mitteosalenud advokaat teinud kassatsiooniastmes tööd 24,90 tundi, tunnitasudega 170 eurot kuni 295 eurot, millele ei lisandu käibemaks (kokku õigusabikulud 5345 eurot 50 senti).

Arvestades vaidluse keerukuse astet on kassatsiooniastme menetluskulud mõnevõrra ülepaisutatud.

Vaidluse ese on kassatsiooniastmes (väiksemas) osas sama, mis apellatsiooniastmes. Maht on tavapärasest siiski suurem seetõttu, et menetlusosalistel tuli vastata ka Riigikohtu esitatud küsimustele. Kolleegium peab Riigikohtu menetluses põhjendatuks ja vajalikuks kulusid 3900 euro ulatuses, mis tuleb pankrotivarast kohtutäituri kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) 8(8)

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.