Obsah (12)

§ 426§ 427§ 173§ 168§ 174§ 175§ 378§ 143§ 242§ 144§ 177§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Jüri-Karl Leppik Määruse tegemise aeg ja koht 20.11.2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-18026 Tsiviilasi Azo International Chemical Limited hagi Azointernat

) § 423 lg 1 punkti 2 alusel läbi vaatamata, seoses hagiavalduse tagasivõtmisega. 8.

§ 426

lõike 1 kohaselt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. 9.

§ 427lõike 1 järgi võib hagi läbivaatamata jätmise peale esitada määruskaebuse.

10. Kohus määrab järgnevalt kindlaks menetluskulude jaotuse ja suuruse (

§ 173lg 1).

11. Kohus jätab

§ 168lõike 4 alusel menetluskulud hageja kanda.

Kohus jättis hagiavalduse hagi tagasivõtmise tõttu läbi vaatamata. Hageja pole väitnud, et tagasivõtmise põhjuseks oleks see, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud 12. Lähtudes

§ 174

lõigetest 1 ja 2 ning § 177 lg 1 punktist 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

§ 174

lõike 8 järgi määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades

1. peatüki
2. jao erisusi.
3. Kostja on 13.11.2025 esitanud menetluskulude nimekirja (dtl 6151-6167). Kostja on taotlenud menetluskuludena hagejalt välja mõista 88 569,50 eurot ilma käibemaksuta (dtl 9899). Kostja menetluskulude suurus oli 05.05.2025 esitatud menetluskulude nimekirja järgi 79 014,50 eurot, millest 50 698 eurot moodustasid Advokaadibüroo TGS Baltic AS-i osutatud 2/5 2-23-18026 õigusteenus 267,40 tunni ulatuses ja 25 042,50 eurot Advokaadibüroo Supremia osutatud õigusteenus 119,25 tunni ulatuses, 350 eurot riigilõivud ning 2925 eurot kulud tõlketeenusele (dtl 5841). Alates 06.05.2025 on kostja kandnud täiendavalt menetluskulusid summas 9555 eurot, millest 9555 eurot on Advokaadibüroo Supremia osutatud õigusteenus 45,5 tunni ulatuses (dtl 6151-6155). Kostja on kinnitanud, et menetluskulud on kantud seoses käesoleva kohtuasjaga ja ta ei ole käibemaksukohustuslane.
4. Hageja on palunud kohtul kostja menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust hinnata vastavalt

§ 175lõikele 1.

Hageja on palunud arvestada esindaja vahetamisega seotud materjalidega tutvumise kuluga. Hageja hinnangul ei kuulu kostja esitatud tõendi, mille kostja hiljem tagasi võttis, esitamisega seoses tekkinud kulud hageja poolt hüvitamisele (dtl 6174). 15.

§ 175

lõike 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Väljamõistetavate menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel peab kohus eelkõige andma hinnangu lepingulise esindaja kulude suurusele tervikuna ning kaaluma, kas esindamisega seotud kulu tervikuna vastab mõistlikule keskmisele sarnase õigusteenuse hinnale. Kohus ei pea üksikasjalikult igat kuluartiklit välja tooma ja eraldi hindama. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kaalutlusotsus, mille kohus teeb kohtuasjale kulunud aega ja asja keerukust arvestades (RKTKm 17.04.2024, 2-17-124505/94, p 12).

1. Kostja esindajakulud on menetluskulude nimekirjade järgi kokku 85 295,50 eurot (50 698 + 25 042,50 + 9555 = 85 295,50) ning ajakulu 432,15 tundi (267,40 + 119,25 + 45,5 = 432,15).
2. Kostjale osutatud õigusteenuse keskmine tunnihind oli 197,37 eurot (85 295,50 eurot / 432,15 tundi = 197,37 eurot/tund). Kohus on 22.07.2024 määruses pidanud kostja esindaja tunnitasu määra 250 eurot põhjendatuks, arvestades tsiviilasja keerukust ja mahukust (p 11; dtl 2591). Hageja ei ole varasemalt ega ka hiljutises seisukohas osutatud õigusabi tunnihinnale vastuväiteid esitanud. Sealjuures on hagejale osutatud õigusteenust kallima tunnihinnaga (p 5, dtl 4514). Kohtul puudub põhjus enda varasemat seisukohta muuta ning kostjale osutatud õigusteenuse hinda saab lugeda tavapäraseks ja põhjendatuks ning vastab kohtuvaidluse olemusele.
3. Kohus loeb õigusteenuse osutamise ajakulu 432,15 tundi tervikuna vajalikuks ja põhjendatuks. Kohus annab hinnangu menetluskulude suurusele tervikuna ning jätab iga kuluartikli välja toomata. Kohus kordab, et see ei ole ülal viidatud kohtupraktika järgi vajalik. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.
4. Kohtupraktika järgi võib asja keerukus seostuda vajadusega süstemaatiliselt tõlgendada erinevate õigusaktide sätteid, kohaldada õiguse või seaduse analoogiat, Euroopa Liidu õigust vms, lisaks ka tõendite hindamisega, eelkõige siis, kui hinnatavate tõendite maht on suur (RKTKm 17.04.2024, 2-17-124505/94, p 14). Tegemist on mahuka vaidlusega, milles ei olnud enne hagi läbivaatamata jätmist jõutud isegi eelistungini, kuid digitaalse kohtutoimiku lehekülgede arv oli üle
5. Sellele, et tegemist on õiguslikult keeruka ja mahuka vaidlusega, on üheselt viidanud ka hageja enda menetluskulude nimekirjas (p 4; dtl 4514).
6. Pooled on pidanud mahukat vaidlust hagi tagamise üle. Hageja taotles korduvalt hagi tagamist. Kolmel korral maakohus rahuldas hageja taotlused, kuid Tallinna Ringkonnakohus tühistas maakohtu määrused 28.03.2025 määrusega ning jättis hageja taotlused hagi tagamiseks rahuldamata (dtl 5753-5760). Seega olid kostja määruskaebused hagi tagamise määrustele esitatud põhjendatult. Lisaks märgib kohus, et seoses 21.12.2023 ja 15.01.2024 3/5 2-23-18026 hagi tagamise taotlustega esitas kostja edukalt määruskaebuse ka ringkonnakohtu varasemale määrusel. Riigikohus rahuldas kostja määruskaebuse, selgitades muu hulgas

§ 378lg 1 punkti 4 kohaldamist piiriüleses vaidluses (dtl 4530-4536).

Hageja lepingulise esindaja kulud olid üksnes Riigikohtu määruskaebemenetlusega 17 157,50 eurot (p 2; dtl 4514).

1. Asja mahukusele ja keerukusele viitab üheselt ka vaidluse piiriülene olemus. Hageja on Hiina Rahvavabariigis asutatud äriühing. Kostjal olid kohustused väidetavalt Hiina Rahvavabariigi äriühingute ees. Kostja juhatuse liige on itaallane ja kostja osanik on Itaalia äriühing. Esitatud tõendid on olnud võõrkeelsed. Hageja on muu hulgas palunud arestida Itaalia ja Poola kohtute otsustest tulenevaid nõudeid (nt dtl 5766). Mõlemad pooled on pidanud tegema kulutusi seoses tõendite tõlkimisega kohtule ning ka menetlusdokumentide tõlkimisega välismaalastest klientidele. Esindaja ja kliendi vahelist õigussuhet iseloomustab vajadus vahetevahel kliendiga nõu pidada kohtuasja senise kulu ja tulevikus tehtavate menetlustoimingute üle (RKTKm 13.06.2016, 3-2-1-48-16, p 13). Seega välismaalasest kliendi puhul on ka suhtlusega seotud kulud paratamatult suuremad.
2. Täiendavalt võtab kohus kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatuse hindamisel arvesse ka seda, et algse hagi põhinõue oli 5 574 628,08 eurot ja sissenõutavaks muutunud viiviste nõue oli 2 093 042,60 eurot.
3. Vastuseks hageja seisukohtadele seoses kostja esindaja vahetamisega ja täiendavate kuludega märgib kohus järgmist. Kohus ei tuvastanud Advokaadibüroo Supremia poolt kuni 05.05.2025 osutatud õigusteenuse osas (dtl 5858-5863) toiminguid, mida võiks esindaja vahetuse tõttu pidada ülemääraseks ja kogukulu arvestades põhjendamatuteks. Ka hageja ei ole viidanud konkreetsetele toimingutele, mille maht oleks olnud väiksem või olemata, kui kostja ei oleks esindajat vahetanud. Varasema esindaja viimased toimingud menetluskulude nimekirja kohaselt olid 26.08.2024 (dtl 5843-5857) ning ta teatas esindusõiguse lõppemisest 16.09.2024 (dtl 2868). Kostja uue esindaja esimene toiming oli 17.09.
4. Seega ei ole toimunud tegevuste dubleerimist. Lisaks oli varasema esindaja ajakulu (267,40 tundi) suurem kui hilisema esindaja ajakulu (119,25 + 45,5 = 164,75 tundi). Kuivõrd kostja lepinguliste esindajate kulu on tervikuna põhjendatud, siis oleks meelevaldne lugeda uue esindaja ajakulu põhjendamatuks või ebavajalikuks mingis ulatuses, näiteks toimikuga esmase tutvumise osas. Kohtul puudub võimalus väita, et varasema esindaja kasutamisel oleks ajakulu tervikuna olnud väiksem.
5. Hageja on leidnud, et kostjale ei peaks hüvitama menetluskulusid, mis on seotud ühe kostja tõendi tagasivõtmisega. Kohus sellega ei nõustu. Kostja ei ole taotlenud ka tõendi saamise kulude hüvitamist

§ 143punkti 2 mõttes.

Kohus nõustub põhimõtteliselt hagejaga, et kostja esitas 14.08.2024 tõendi (dtl 2604-2676), kuid avaldas 17.09.2024, et soovib selle tõendi tagasi võtta (dtl 3330-3332). Kostja esitas tõendi selleks, et näidata hagi tagamise raskeid majanduslikke tagajärgi kostjale (p 1; dtl 2600). Seega ei olnud tegemist asja sisulisel lahendamisel tähtsust omava tõendiga ehk oli igal juhul seotud kostja määruskaebustega, mida lõpuks saatis edu ning mille esitamist saab pidada põhjendatuks (vt ülal p 20). Kuigi kostja esitas taotluse, siis eeldab tõendist loobumine vastaspoole nõusolekut (

§ 242

). Kohus viitab, et hageja on ise 08.09.2025 menetlusdokumendis teinud ristviite digitaalse kohtutoimiku lehekülgedele 5778-5780 (p 121; dtl 6002) ehk 08.04.2025 esitatud hagi tagamise taotlusele, kus hageja on põhistanud kostja majandusraskusi kostja poolt 14.08.2024 esitatud tõendiga (p 75; dtl 5778). Seega on hageja viimati 08.09.2025 sellele tõendile tuginenud, millest võib järeldada, et ta ei annaks nõusolekut tõendi tagasivõtmiseks. 4/5 2-23-18026 Seega ei leia kohus, et selle tõendi esitamisega seotud lepingulise esindaja kulud tuleks praegusel juhul lugeda põhjendamatuteks.

1. Lähtudes eeltoodud kaalutlustest leiab kohus, et tegemist on õiguslikult keeruka ja mahuka vaidlusega, mistõttu on kostja lepingulise esindaja kulud tervikuna ehk 85 295,50 euro ulatuses põhjendatud ja vajalikud, arvestades asjale kulunud aega, lepingulise esindaja tunnihinda ning asja mahukust ja keerukust.
2. Määruskaebuste esitamisel tasus kostja riigilõivu 350 eurot. Kuivõrd määruskaebused rahuldati, oli see vajalik ja põhjendatud kulu.
3. Kostjale on tekkinud tõlkekulud summas 2924 eurot (p 28; dtl 5841). Kostja on esitanud tõlkekulude arved (dtl 6157-6167). Hageja ei ole tõlkekuludele vastuväiteid esitanud. Need kulud on käsitatavad kohtuväliste kuludena

§ 144punkti 2 tähenduses.

Kohus loeb kostja tõlkekulud põhjendatuks.

1. Kokkuvõttes määrab kohus kostja menetluskulude suuruseks 88 569,50 eurot, millest 85 295,50 eurot on lepingulisele esindajale makstud tasu, 2924 eurot menetluskulude tõlkimisega seotud kulud ja 350 eurot tasutud riigilõiv.
2. Kohus mõistab menetluskulude jaotusest lähtudes hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 88 569,50 eurot.
3. Kostja taotluse alusel ja juhindudes

§ 177

lõikest 4, märgib kohus määruses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras määruse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. 31. Tulenevalt

§ 178

lõikest 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

§ 178

lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

§ 177

lõike 3 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahend menetlusosalistele kätte. (allkirjastatud digitaalselt) Jüri-Karl Leppik kohtunik 5/5