Obsah (19)

§ 637§ 230§ 232§ 438§ 444§ 405§ 448§ 369§ 5§ 144§ 163§ 173§ 174§ 138§ 175§ 178§ 445§ 455§ 317

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Merike Varusk Otsuse tegemise aeg ja koht 26. juuni 2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-11850 Tsiviilasi Aktiva Finance G

(tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

§ 637

lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. I Asjaolud

1. Hageja esitas 02.08.2024 hagiavalduse T.W vastu võla nõudes. Hageja palub kohtul kostjalt hageja kasuks välja mõista Placet Group OÜ ja kostja ning AS Inbank Finance ja kostja vahel sõlmitud lepingutest tulenev põhivõlg 2221.05 eurot, intress 265.39 eurot, haldustasu 20 eurot, sissenõudmiskulud 110 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 455.48 eurot, viivised alates 03.08.2024 kuni lepingu nr. KK3815046 põhinõude summas 1474 eurot täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 40% aastas, kuni lepingu nr. KK3843471 põhinõude summas 443.33 eurot täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 39,99% aastas ning kuni lepingu nr. L89009608851 põhinõude summas 303.72 eurot täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 18,00% aastas, riigilõiv 455 eurot, õigusabikulud 507 eurot ning viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks Placet Group OÜ ja kostja vahel 25.05.2022 sõlmitud krediidikonto leping nr KK3815046, 31.07.2022 sõlmitud krediidikonto leping nr. KK3843471 ning kostja ja AS Inbank Finance vahel 27.08.2022 sõlmitud laenuleping nr. L
2. Kostja jättis lepingulised kohustused täitmata, mistõttu ütles Placet Group OÜ lepingud 04.02.2024 üles ja AS Inbank Finance ütles lepingu 25.01.2024 üles. Placet Group OÜ loovutas 05.01.2024 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finance Group koos õigusega nõuda intressi, viivist ja muid kõrvalnõudeid ja AS Inbank Finance loovutas 30.01.2024 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finance Group. 16.09.2024 kohtumäärusega jättis kohus hagi käiguta ning määras tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. 26.09.2024 esitas hageja vastuse kohtunõudele. Harju Maakohus võttis 13.01.2025 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohtul ei õnnestunud kostjale T.W’ile menetlusdokumente kätte toimetada, kuivõrd kostja elukoht ei ole kohtule teada. Kohus on teinud kõik endast oleneva, et kostja elukohta välja selgitada. Saadud andmed ei ole olnud piisavad kostjale menetlusdokumentide kätte toimetamiseks, mistõttu otsustas kohus 07.04.2025 kohtumäärusega avaliku kättetoimetamise. Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud. 3 2-24-11850 II Kohtu põhjendused
3. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte

§ 232

lg 1 kohaselt.

§ 438

lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

§ 444

lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha.

§ 444

lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. 3. Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt

§ 405

lg-le 1.

§ 444

lg 4 järgi võib kohus

§ 444

lg-s 3 nimetamata otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui menetlusosalised on andnud selleks nõusoleku või kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus täiendab otsust

§ 448

lg-s 4¹ sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata jätmise tagajärgi. Vastavalt

§ 637

lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

1. Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised asjaolud järgmiste eelduste osas:  krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1);  krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1);  leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;  tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist 4 2-24-11850           krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (VÕS § 4062); tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused (VÕS § 404 lg 21); lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta; lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud); krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud; viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana; kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1); kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras muude kohustuste katteks; lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad; tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86); krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7).
2. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 403 4 lg 6 ja 7). Hageja selgitab, et krediidivõimelisuse hindamisel võtab esialgne võlausaldaja arvesse kostja poolt täidetud taotluses esitatud teavet ning laenuandja on teinud päringu Maksu- ja Tolliametisse ja maksehäireregistrisse, lisaks on laenuandja lähtunud kohustuste puhul piirmääradest. Kohtu praktika kohaselt ei saa kohustuste kontrollimisel lugeda piisavaks laenutaotleja esitatud laenutaotlusel esitatud andmetest ning päringutest maksehäireregistritesse. Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja selgitada vähemalt tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (KAVS § 49 lg 1 p 1-7). Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 403 4 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr. Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama. 26.09.2024 esitas hageja nõude ümberarvestuse. Lepingu nr. KK3815046 alusel on kogu perioodi jooksul kostja kasutanud krediiti summas 3185 eurot. Kokku on kostja teinud tagasimakseid summas 2378.08 eurot, millest 1711 eurot on arvestatud põhiosa katteks, 641.17 eurot intressi katteks, 0.91 eurot viivise katteks ja 25 eurot meeldetuletuste katteks. Eeltoodust tulenevalt juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud summa 806.92 eurot (3185-2378.08). 5 2-24-11850 Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks, ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut nr. KK3815046 04.01.2024 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega viivituses. Eeltoodust tulenevalt esitab hageja alternatiivselt lepingu täitmise nõude VÕS § 108 lg 1 kohaselt. Hageja palub välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat võlgnevust summas 806.92 eurot. Kohtuotsuse koostamise seisuga on muutunud sissenõutavaks põhivõlg 144.92 eurot (15.02.2025-15.06.2025) ja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed on kokku summas 664 eurot (15.07.2025-15.04.2027). Lepingu nr. KK3843471 alusel on kogu perioodi jooksul kostja kasutanud krediiti summas 1125 eurot. Kokku on kostja teinud tagasimakseid summas 895.79 eurot, millest 681.67 eurot on arvestatud põhiosa katteks, 193.97 eurot intressi katteks, 0.15 eurot viivise katteks ja 20 eurot meeldetuletuste katteks. Eeltoodust tulenevalt juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud summa 229.21 eurot (1125-895.79). Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks, ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 04.02.2024 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega viivituses. Eeltoodust tulenevalt esitab hageja alternatiivselt lepingu täitmise nõude VÕS § 108 lg 1 kohaselt. Kostjal on sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus alates 15.04.2024 kuni 15.09.2024 summas 105.21 eurot (5.21+20+20+20+20+20). Hageja nõuab edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt 105.21 eurot kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lg 1 lause 1 kohaselt. Hageja palub välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat võlgnevust summas 124 eurot. Kohtuotsuse koostamise seisuga on sissenõutavaks muutunud kogu põhivõlg summas 229.21 eurot. Lepingu nr. KK3843471 kohaselt on krediidiandjal õigus nõuda viivist võrdses määras intressimääraga iga viivitatud päeva eest tasumata krediidisummalt. Viivise määr on lepingus kokkulepitud intressimäär aastas ja päevas. Hageja nõuab edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt 105.21 eurot kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lg 1 lause 1 kohaselt. VÕS § 4034 lg 6 rikkumisel on intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr, mis on väiksem, kui VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määra. Kohtu hinnangul on põhjendatud viivis VÕS §-s 94 sätestatud määras. Lepingu nr. L89009608851 alusel sai kostja laenu summas 1000 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingu alusel kogusummas 912.18 eurot, millest 696.28 eurot on arvestatud põhiosa katteks, 128 eurot intressi katteks, 65 eurot haldustasu katteks, 2.90 eurot viivise katteks ja 20 eurot meeldetuletuste katteks. Eeltoodust tulenevalt juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud summa 87.82 eurot (1000-912.18). Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks, ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 25.01.2024 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega viivituses. Eeltoodust tulenevalt esitab hageja alternatiivselt lepingu täitmise nõude VÕS § 108 lg 1 kohaselt. Kostjal on sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus alates
3. osamaksest, s.o 15.01.2024 osamaksest kuni graafiku lõppemiseni, s.o 15.02.2024 summas 87.82 eurot viivis alates graafiku lõppemisele järgnevast päevast, s.o. alates 16.02.2024 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 02.08.2024 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 6 2-24-11850 Kohtu hinnangul on põhjendatud viivis hageja välja toodud perioodil 5.05 eurot, vastavalt järgnevale arvestusele: - summa 87.82 eurot, periood 16.02.2024-30.06.2024, viivisemäär 12,5% aastas, summas 4.08 eurot. - summa 87.82 eurot, periood 01.07.2024-02.08.2024, viivisemäär 12,25% aastas, summas 0.97 eurot. Hageja nõuab ka edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt 87.82 eurot alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast, s.o 03.08.2024 VÕS § 113 lg 1 lause 1 kohaselt. Võttes arvesse hageja ümberarvestusi, ei ole kohtu hinnangul krediidilepingute ülesütlemise tingimused vastavalt VÕS §-le 416 täidetud. Hageja ümberarvestuse kohaselt ei ole kostja kõigi tagasimaksetega viivituses. Seega ei ole lepingud kehtivalt üles öeldud. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 369

sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla tähtpäevaga, samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus. Kohtu hinnangul on põhjendatud hageja tulevikus sissenõutavaks muutuva võlgnevuse nõue. Kostja ei ole alates 2024 aasta algusest täitnud lepingutest tulenevaid kohustusi ega osale kohtumenetluses. Seega võib eeldada, et kostja ei tasu tähtaegselt tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid. 6. Hageja nõuab kostjalt ka sissenõudmiskulusid. Kuna lepingud ei ole kehtivalt üles öeldud, pole põhjendatud sissenõudmiskulude nõue VÕS 1132 lg 2 alusel. Kuivõrd hagi menetletakse

§ 5

lg 1 alusel poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel ning hageja intressinõue ei ole põhjendatud ja uut intressi arvestust esitatud ei ole, jätab kohus hageja intressi nõude rahuldamata.

1. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista: - lepingu KK3815046 alusel sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus 144.92 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed summas 664 eurot; - lepingu KK3843471 alusel põhivõlg summas 229.21 eurot ja viivis põhivõlalt summas 105.21 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 94 sätestatud määras; - lepingu L89009608851 alusel põhivõlg 87.82 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 5.05 eurot ning viivis põhivõlalt alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast, s.o 03.08.2024 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus jätab rahuldamata hageja põhivõla 1090.05 eurot, intressi 265.39 eurot, haldustasu 20 eurot, sissenõudmiskulud 110 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 450.43 eurot. III Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 144p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

7 2-24-11850

§ 163

lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (

§ 174lg 2).

9. Hageja nõude suurus kokku oli 3071.92 eurot. Kohus mõistis kohtuotsusega kostjalt välja sissenõutavaks muutunud põhivõla, tulevikus sissenõutavaks muutuva põhivõla ja viivise kokku 1131 eurot. Seega rahuldas kohus hageja nõuetest ligi 37%. Menetluskulud tuleb

§ 163lg 1 alusel jätta 63% ulatuses hageja kanda ning 37% ulatuses kostja kanda.

Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse kohaselt on tasutud riigilõiv summas kokku 455 eurot ja õigusabikulud 507 eurot. Vastavalt

§ 138lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtukulud on riigilõiv (

§ 138lg 2).

Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (

§ 144p 1).

Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 455 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista. Juhindudes

§ 175

lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 169 eurot (km-ta). Kohus leiab, et tunnitasu määr 169 eurot võiks olla põhjendatud keerulisemates õigusvaidlustes kui lepinguliseks esindajaks on vandeadvokaat. Käesolev tsiviilasi ei ole keerukas ning esindajaks ei ole vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus põhjendatud tunnitasu suuruseks 100 eurot ilma käibemaksuta. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel käesoleva tsiviilasja keerukust ja mahtu, hageja esindaja reaalselt tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Kohus peab lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuks 2 tunni ulatuses, seega on põhjendatuks esindaja kulu (2 x 100) 200 eurot ilma käibemaksuta. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega (455+200) 655 eurot, millest kostja kanda jääb 37% ehk 242.35 eurot.

§ 178

lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

§ 445

lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kui pooled 8 2-24-11850 esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Hageja palub, et menetluskulud kantaks Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr EE147700771000526428 viitenumbriga 917513428.

§ 455

lõikest 1 ja

§ 317

lg 1 1 tulenevalt tuleb kohtuotsus kostjale avalikult kätte toimetada väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. /digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 31.10.2025. a otsusega nr 2-2411850. 9