KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Otsuse tegemise aeg ja koht 31. oktoober 2025.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-1

) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud

§ 637

lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse põhjendav osa 1.

§ 405

lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel: [---] 9) teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus menetleb hagi selle hinnast tulenevalt oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava osa.

§ 444

lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus menetleb asja lihtmenetluses, mistõttu piirdub kohus otsuse põhjendavas osas alljärgnevalt õigusliku põhjenduse ja tõendite märkimisega, millele kohus rajas oma järeldused.

1. Hageja on põhjendanud hagiavaldust väitega, mille kohaselt oli kostja 01.07.2021 seisuga sõiduki registreerimismärgiga XXX omanik või vastutav kasutaja. Kostja esitas vastuväite, mille kohaselt ei ole hageja tõendanud, et kostja oli 01.07.2021 seisuga sõiduki registreerimismärgiga XXX omanik või vastutav kasutaja.
2. Hageja soovis oma väidet tõendada txt-formaadis failiga, mis hageja väitel sisaldab Transpordiametile tehtud päringu vastust (dtl-d 103-104). Kostja esitas vastuväite, mille kohaselt ei ole hageja saadetud lihttekstist kontrollitav allika usaldusväärsus ja andmete õigsus, tegemist on hageja enda väitega, hageja võinuks ise lisada mistahes isikukoodi lihtteksti. Kohus leiab, et infosüsteemi vahendusel tehtud päringu ja selle vastuse logifailid võivad olla dokumentaalseteks tõenditeks

§ 229lg 2 mõistes, kui logifail on autentne, usaldusväärne, terviklik ja kasutatav.

Hageja esitatud txt-formaadis fail nendele nõuetele ei vastanud, sest failist ei nähtunud dokumendi autentsus (kes on dokumendi sisuks oleva teabe loonud), usaldusväärsus (sh dokumendi sisuks oleva teabe loomise aeg ja viis), terviklus (failist ei nähtu, kas dokumendi sisu on täielik ja muutmata). Hageja avaldas, et logiväljavõte salvestatakse csv-formaadis (faililaiendiga .csv), kuid esitas txt-formaadis faili (faililaiendiga .txt). Seetõttu puudub dokumendi terviklus, sest ei ole teada, kas dokumendi sisu on täielik ja muutmata või on tegemist hageja modifitseeritud dokumendiga (nt väljavõttega muust dokumendist). Kostja vaidlustas tõendi ehtsuse, mistõttu andis kohus hagejale tähtaja tõendi (txt-formaadis fail, dtl-d 103-104) autentsuse, usaldusväärsuse ja tervikluse põhistamiseks. 4. Hageja ei esitanud tõendeid digitoimiku lehekülgedel 103-104 asuva dokumendi autentsuse, usaldusväärsuse ja tervikluse põhistamiseks. Selle asemel esitas hageja dokumendifaili vaidlusaluse asjaolu tõendamiseks. Hageja esitas täiendava tõendina docx-formaadis dokumendifaili, mille päises on kujunduselemendina väikse riigivapi kujutis ning tekst „Transpordiamet“ (dtl 124). Dokumendifaili sisuks on tekstid „ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS [---]“ ja „01.07.2021 seisuga oli sõiduki registreerimismärgiga XXX vastutava kasutaja isikukood: XXX“ (dtl 124). Dokumendifail on allkirjastatud digitaalselt hageja lepingulise esindaja Ahto Järvela poolt 12.06.2025 (dtl 123). Kohtu hinnangul ei nähtu failist, et selle on 2

§ 229lg 1 ja 2 mõistes.

Kohtu hinnangul kujutab dokument endast hageja kirjalikku seletust, mis ei ole antud vande all ning ei ole seetõttu seaduses sätestatud protsessivormis teabeks. 5. Kohtu hinnangul ei ole hageja võimalused vaidlusaluse faktiväite tõendamiseks seaduses sätestatud protsessivormis teabega piiratud. Hagejal on olnud võimalik esitada oma väite tõendamiseks autentne, usaldusväärne ja terviklik logifail (vt p 3) või Transpordiametilt saadud vastus selle algsel kujul (vt p 4). Hageja ei ole kasutanud võimalust taotleda kostja vande all ülekuulamist. Hageja on selle asemel soovinud vaidlusalust faktiväidet tõendada enda koostatud dokumentidega. Kuivõrd hageja võimalused faktiväite tõendamiseks ei ole piiratud, ei tunnusta kohus hageja esitatud dokumente (txt-formaadis fail, dtl-d 103-104; docx-formaadis dokumendifail, dtl-d 123-124) seaduses sätestamata tõendusvahenditena

§ 405lg 1 p 5 mõistes.

Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et kostja oli 01.07.2021 seisuga sõiduki registreerimismärgiga XXX omanik või vastutav kasutaja.

1. Parkimise korraldaja ja sõiduki omaniku vahel eeldatakse parkimislepingu sõlmimist, kui hageja tõendab sõiduki liiklusregistrisse kantud omaniku või vastutava kasutaja ning selle, et sõiduk on äratuntavalt fotografeeritud ning leppetrahvinõudele on märgitud parkimisala asukoht ja parkimise aeg. Hageja ei ole tõendanud liiklusregistrisse kantud omanikku või vastutavat kasutajat. Seetõttu ei saa eeldada parkimislepingu sõlmimist hageja ja kostja vahel. Kuivõrd hageja ei ole parkimislepingu sõlmimise eeldamise aluseks olevaid asjaolusid tõendanud, ei saa parkimislepingut lugeda sõlmituks. Seetõttu ei saa hagejal olla kostja vastu parkimislepingust tulenevaid nõudeid. Kohus jätab seetõttu hagiavalduse rahuldamata leppetrahvi 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 12,17 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot ja alates 07.08.2024 põhinõude tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud ulatuses viivise tasumise nõuetes.
2. Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes

238 lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte tõendavad. 8.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jättis hagiavalduse rahuldamata ja tegi sellega otsuse hageja kahjuks. Kohus jätab seetõttu menetluskulud hageja kanda. 9. Kostja ei esitanud kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja, millest nähtub kostjale hüvitamisele kuuluvate menetluskulude tekkimine. Toimikust ei nähtu kostja toimingute tegemist, millega on kostjale tekkinud menetluskulud, sh kohtukulud ja lepingulise esindaja kulud. Kohus jätab kostja menetluskulude suuruse kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 3