Obsah (5)

§ 173§ 175§ 193§ 172§ 176

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Merike Varusk Määruse tegemise aeg ja koht 16.12.2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-12850 Tsiviilasi I. S avaldus pankroti väljakuulutamiseks

§ 173tulenevaid kohustusi ning jätab asja kohtu otsustada.

1. Võlgnik esitas oma viimase aruande koos lisadega 30.05.
2. Kohus määras ärakuulamise kuupäevaks 17.07.
3. Ärakuulamisele ilmus üksnes võlgnik. Võlausaldaja ärakuulamisel ei osalenud. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
4. Võlgnik esitas kohustustest vabastamise avalduse enne füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse jõustumist, mistõttu kohaldab kohus siin ja alljärgnevalt võlgniku kohustustest vabastamise menetlusele, s.h selle lõpetamisele kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduse redaktsiooni (FIMS § 68 lg 2). 7.

§ 175

lg 1 (kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduse redaktsioon) järgi saab kohus alles pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustada võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kehtiva

§ 193³ lg 1 näeb ette, et kui füüsilisest isikust võlgniku suhtes on enne 2022.

aasta 1. juulit algatatud kohustustest vabastamise menetlus ja kohustustest vabastamise otsustamiseni on

§ 175

lõike 1 (kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduse redaktsioon) alusel jäänud rohkem kui kolm aastat, vähendatakse kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega kolme aastani.

§ 193

³ lg 1 alusel lühendatakse kolme aastani menetlust, mis peaks

-i järgi pärast

1. juulit 2022 kestma kauem kui kolm aastat. Kuivõrd käesolevas asjas
2. juuli 2022 seisuga oleks menetlus kestnud kauem kui kolm aastat, siis vähendatakse kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega kolme aastani, s.o
3. juulini
4. 8.

§ 175

lg 2 (kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduse redaktsioon) sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 (kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduse redaktsioon) nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohustustustest vabastamise menetlusega antakse raskes majanduslikus olukorras olevale võlgnikule võimalus uueks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik täitma kohustustest vabastamise menetlusega kaasnevaid kohustusi (vt ka Riigikohtu lahend asjas 3-2-1-46-13, p 11).

1. Kohus ei ole käesolevas asjas tuvastanud asjaolusid, mis annaksid kohtule aluse jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Võlgniku kohustustest vabastamist ei välista see, kui võlgnik ei ole 2 teinud võlausaldajatele makseid ja/või on seda teinud väikestes summades. Oluline on see, kas võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva menetlusega kaasnevaid kohustusi (ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve). Kohus hindab ka võlgniku käitumist kohustustest vabastamise menetluses ja tema suhtumist oma kohustuste täitmisesse.
2. Kohus keeldub

§ 175

lg 2 p 2 (kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduse redaktsioon) kohaselt võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. Samuti eeldab

§ 175

lg 2 p 2 (kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduse redaktsioon) kohaldamine võlgniku süülist käitumist, kas tahtlust või rasket hooletust. Tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel, raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine (VÕS § 104 lg-d 4 ja 5). Kui võlgniku käitumises ei esine

§ 175

lg 2 p-des 1 ja 2 ning lg-s 4 (kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduse redaktsiooni) silmas peetud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust jätta füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma (vt RKTKm 04.05.2016, 3-2-1-19-16, p 14; RKTKm 17.04.2013, 3-2-1-46-13, p 11; RKTKm 14.11.2011, 3-2-1-121-11, p 12). 11. Kohtu hinnangul ei saa võlgnikule ette heita oma

§ 173

lg-tes 3-6 (kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduse redaktsioon) sätestatud tulu loovutamise kohustuse rasket süülist rikkumist ja seeläbi võlausaldajate huvide kahjustamist. 12.

§ 173

lg-tes 3-6 (kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduse redaktsioon) nimetatud kohustuste täitmise kontrollimiseks peab kohus tuvastama võlgniku tulu suuruse ja selle põhjal hindama, kas võlgnik tegi võlausaldajatele väljamakseid vastavalt eelviidatud normidele või jättis endale tulust suurema osa, kui on seadusega ette nähtud. Kohus arvestab võlgnikule jääva tulu ja võlausaldajate kasuks tehtavate väljamaksete suurust kuupõhiselt (vt TlnRnKm 14.08.2024, 2-17-8942/57, p 23; TlnRnKm 15.04.2021, 2-12-33819, p 17.3). 13. Täitemenetluse seadustiku (TMS) §-dest 130-136 nähtuvalt on võlgniku sissetulekuks võlgniku igakuine töötasu, ametipalk, seadusel põhinev elatis, riiklik pension, saadavad toetused ja hüvitised. TMS § 130 lg-st 1 tuleneb aga, et sissetuleku mõiste on lahtine ning sissetulekuks saab lugeda ka muud töötasunõudega sarnast sissetulekut (RKTKm 11.01.2017, 3-2-1-124-16, p 10). Muu hulgas on kohtupraktikas sissetulekuks loetud ka enammakstud tulumaksu tagastusnõuet (RKTKm 11.01.2017, 3-2-1-124-16, p 10) ning väljamakseid II pensionisambast (TlnRnKm 11.08.2023, 2-14-61405/76, p 31.3). 14.

§ 173

lg 5 (kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduse redaktsioon) kohaselt ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Sissetulek ja sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, on sätestatud TMS §-des 131 ja 132.

§ 173

lg-s 5 (kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduse redaktsioon) sätestatut ületavast osast tuleb

§ 173lg 4 (kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduse redaktsiooni) järgi jätta võlgnikule 25% (vt Tln

RnKm 14.08.2024, 2-17-8942/57, p 24; TlnRnKm 15.04.2021, 2-12-33819, p 17.

2. TMS § 131 lg 1 kohaselt ei saa sissenõuet pöörata muu hulgas puudega inimese sotsiaaltoetusele (p 2), sotsiaaltoetustele sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses (p 3) ning töövõimetoetusele (p 61).
3. TMS § 132 lg 1 kohaselt sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. TMS § 132 lg 2 järgi, kui 3 võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. TMS § 132 lg 3 järgi mittearestitavat summat ületavast sissetuleku osast võib kuni viie palga alammäära suurusele summale vastavast osast arestida kaks kolmandikku, seda ületavast sissetulekust kogu sissetuleku, tingimusel, et arestitav summa ei ületa kahte kolmandikku kogu sissetulekust. Sätet ei kohaldata, kui sundtäitmisel on elatise nõue.
4. Ärakuulamisel selgitas võlgnik, et ta on puuduva töövõimega, mistõttu oli ta ligikaudu kaks aastat töötu. Alates 17.06.2024 asus võlgnik tööle xxxx aktsiaseltsis teenindajana, et teenida täiendavat sissetulekut, kuna toetussummast ei piisanud elamiskulude ega ravimite katmiseks.
5. Alates 17.06.2024 kui võlgnik asus tööle, jäi tema sissetulek arestimisele mittekuuluva määra piiridesse (

§ 173lg 5 (kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduse redaktsioon), TMS § 132 lg 1, 2).

Lisaks töötasule on võlgnik saanud töövõimetuspensioni. Sissenõuet ei saa pöörata riiklikele sotsiaaltoetustele ega töövõimetoetustele (TMS § 131 lg 1). Kohtule ei ole teada asjaolud, mis annaksid aluse väitmaks, et perioodil, mil võlgnik tegi tööd, oleks võlgnikult mõistlikult saanud eeldada tasuvamale tööle asumist, arvestades mh asjaolu, et võlgnik on puuduva töövõimega. Eeltoodust tulenevalt ei ole võlgnikul loovutamiskohustust tekkinud ja võlgnikule ei saa põhjendatult ette heita, et ta ei ole võlausaldajatele makseid teinud.

1. Kohus leiab esitatud tõendite ja võlgniku selgituste põhjal, et võlgniku majanduslik ja tervislik seisund ei võimalda tal täita võlausaldajate nõudeid ega koguda vahendeid võlgnevuste tasumiseks. Kohtu hinnangul ei olnud võlgnikul mõistlikult võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada.
2. Kohus võtab ka arvesse, et võlgnik on menetluse kestel olnud kohtule kättesaadav ja koostööaldis, esitanud aruandeid koos ettenähtud lisadega.
3. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et võlgnik oleks rikkunud (süüliselt) oma seaduses ettenähtud kohustusi. Kohus vabastab seetõttu võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Kohus avaldab vastava teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (

§ 175lg 7 (kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduse redaktsioon)).

22. Kuna kohus lõpetab kohustustest vabastamise menetluse, vabastab kohus ka võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmise kohustustest (

§ 172lg 4 teine lause (kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduse redaktsioon)).

23. Kohus selgitab, et kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud (

§ 176lg 1 (kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduse redaktsioon)).

Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused (

§ 176lg 2 (kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduse redaktsioon)).

24. Võlgniku kohustustest vabastamise määrus on menetlust lõpetav määrus, mistõttu jaotab kohus ka menetluskulud. Kohus jätab TsMS § 172 lg 1 (kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduse redaktsioon) esimese lause alusel kohustustest vabastamise menetluse kulud võlgniku kanda. Asja materjalidest ei nähtu hüvitatavate menetluskulude tekkimist, mistõttu kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. 4 (allkirjastatud digitaalselt) Merike Varusk kohtunik 5