Kriminaalasi nr 1-24-1715 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. november 2024. a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-24-1715 (22263000758) Kohtunik

§ 323

lg 1,

§ 179

lg 11,

§ 214

lg 2 p 4,

§ 1751

lg 2,

§ 120

lg 1,

§ 1573

lg 1 järgi; Janno Otti süüdistuses

§ 214

lg 2 p 1, 4,

§ 121

lg 2 p 3 järgi üldmenetluses Prokurör Jane Pajus Süüdistatav AIGAR AROLEPP Isikukood: 38708182723; elukoht: XXX; viibimiskoht: Tartu Vangla; kodakondsus: XXX; emakeel: XXX; haridus: XXX; töökoht: XXX, XXX; Karistatus: 1) Tartu Maakohtu 30.10.2018 otsusega

§ 121

lg 2 p 2 järgi, lõplik karistus 5 kuud 27 päeva vangistust,

§ 74alusel tingimisi 1 aastase katseajaga.

2) Tartu Maakohtu 04.10.2019 otsusega

§ 121

lg 2 p 2, 3; § 179 lg 1 1 ja § 424 lg 1 järgi, varasema karistusega liites lõplik karistus 1 aasta 11 kuud ja 25 päeva vangistust alates 10.08.2019, vabanes 04.08.

1. Tõkend: vahistamine alates 05.10.2023, kahtlustatavana kinni peetud 21.03.-22.03.2023, tõkendi tähtaega pikendatud 01.12.2023 määrusega ja 01.02.2024 määrusega kuni 04.04.
2. Kaitsja Vandeadvokaadi abi Aivar Kello Süüdistatav JANNO OTTI Isikukood: 39504092722; elukoht: XXX, viibimiskoht: Tartu Vangla; kodakondsus: XXX; emakeel: XXX; haridus: XXX; töökoht: XXX, XXX; Karistatus: 1) Tartu Maakohtu 24.11.2020 otsusega

§ 182

lg 1, § 213 lg 1, § 4231, § 424 lg 2 järgi lõplik liitkaristus 2 aastat 4 kuud vangistust, millest kohesele ärakandmisele 6 kuud ja 1 aasta 9 kuu ja 4 päevase vangistuse kandmisest vabastati

§ 74alusel tingimisi 3 aastase katseajaga koos mitmete lisakohustustega.

2) Tartu Maakohtu 25.05.2022 otsusega

§ 121

lg 1 järgi varasema karistusega liites lõplik karistus 2 aastat 6 kuud ja 4 päeva vangistust

§ 74

alusel tingimisi 3 aastase katseajaga koos 6 kuulise elektroonilise valve ja mitmete kohustustega. Tõkend: vahistamine alates 17.01.2024, kahtlustatavana kinni peetud 16.01.2024, tõkendi tähtaega pikendatud kuni 04.04.2024. Kaitsja Vandeadvokaat Kaire Hänilene RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada Aigar Arolepp

§ 323lg 1 järgi ja karistuseks mõista 2 (kaks) aastat vangistust.

2. Süüdi tunnistada Aigar Aroplepp

§ 120lg 1 järgi (22.09.2023 K.

K. ja J. K. ähvardamine) ja karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust. 3. Süüdi tunnistada Aigar Arolepp

§ 120lg 1 ja § 157 3 järgi (C.

K. suhtes toime pandud kuriteod) ja

§ 63lg 1 alusel mõista karistuseks kogumis 1 (üks) aasta vangistust.

4. Süüdi tunnistada Aigar Arolepp

§ 1751lg 2 järgi ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust.

5. Süüdi tunnistada Aigar Arolepp

§ 179lg 1 1 järgi ja karistuseks mõista 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud vangistust.

6. Süüdi tunnistada Aigar Arolepp

§ 214lg 2 p 4 järgi ja karistuseks mõista 8 (kaheksa) aastat vangistust.

7.

§ 64

lg 1 alusel liita karistused üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja mõista Aigar Arolepale kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 11 (üksteist) aastat vangistust. 8.

§ 68

lg 1 alusel arvata Aigar Arolepa eelvangistuses viibitud aeg 21.-22.03.2023, s.o 2 päeva, karistusaja hulka ning mõista karistuseks 10 (kümme) aastat 11 (üksteist) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust, mille kandmise algust hakata arvestama alates Aigar Arolepa kahtlustatavana kinni pidamisest 04.10.2023. 9. Süüdi tunnistada Janno Otti

§ 121lg 2 p 3 järgi (2022 märtsis või aprillis C.

K. tõukamine) ja karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust. 10.

§ 65

lg 1 alusel ja § 64 lg 1 alusel liita mõistetud karistus Tartu Maakohtu 25.05.

1. a otsusega kriminaalasjas nr 1-22-2975 mõistetud karistusega, mis oli 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud ja 4 (neli) päeva vangistust, üksikkaristustest raskeima 2 suurendamise teel ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõista Janno Ottile 2 (kaks) aastat 8 (kaheksa) kuud vangistust.
2. Süüdi tunnistada Janno Otti

§ 121lg 2 p 3 järgi (ajavahemikus 2022.

a lõpp kuni 30.07.

1. a T. M. ja R. K. löömine) ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.
2. Süüdi tunnistada Janno Otti § 214 lg 2 p 1, 4 järgi ja karistuseks mõista 7 (seitse) aastat vangistust. 13.

§ 64

lg 1 alusel liita karistused üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja mõista Janno Ottile kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 8 (kaheksa) aastat vangistust. 14.

§ 65lg 2 alusel liita mõistetud karistus Tartu Maakohtu 25.05.2022.

a otsusega kriminaalasjas nr 1-22-2975 mõistetud liitkaristusega, mis on 2 (kaks) aastat 8 (kaheksa) kuud vangistust, ja mõista Janno Ottile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 10 (kümme) aastat 8 (kaheksa) kuud ja 4 (neli) päeva vangistust. 15.

§ 68

lg 1 alusel arvata Janno Otti eelvangistuses viibitud aeg alates 16.01.2024 karistusaja hulka ning hakata arvestama karistusaja algust alates Janno Otti kahtlustatavana kinni pidamisest 16.01.

2. Rahuldada VÕS § 1043 alusel kannatanu P. O. tsiviilhagi varalise kahju nõudes täielikult ja mõista Aigar Arolepalt solidaarselt Janno Ottiga välja kuriteoga tekitatud kahju katteks kannatanu P. O. kasuks 222 (kakssada kakskümmend) eurot ja 1 sent, mis kanda S. O. arveldusarvele XXX.
3. Rahuldada VÕS § 1043 alusel kannatanu P. O. tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes täielikult ja välja mõista Aigar Arolepalt solidaarselt Janno Ottiga välja kuriteoga tekitatud kahju katteks kannatanu P. O. kasuks 5000 (viis tuhat) eurot, mis kanda S. O. arveldusarvele XXX.
4. KrMS § 180 lg 1 alusel mõista Aigar Arolepalt riigituludesse menetluskuludena sundraha 2050 eurot, kaitsjatasu kohtueelses menetluses 2006,16 eurot ja kohtumenetluses 3319,62 eurot ning tunnistajate ja kannatanute sõidukulu 14,20 eurot, s.o kokku 7389 (seitse tuhat kolmsada kaheksakümmend üheksa) eurot ja 98 senti. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE522200221013264447 (AS Swedbank) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS) või EE957700771001523585 (LHV Pank). Viitenumber menetluskulude tasumisel on
5. Selgitusse tuleb märkida „1-24-1715, menetluskulud, Aigar Arolepp“.
6. KrMS § 180 lg 1 alusel mõista Janno Ottilt riigituludesse menetluskuludena sundraha 2050 eurot, kaitsjatasu kohtueelses menetluses 1781,20 eurot ja kohtumenetluses 3786,88 eurot, s.o kokku 7618 (seitse tuhat kuussada kaheksateist) eurot ja 8 senti. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE522200221013264447 (AS Swedbank) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS) või EE957700771001523585 (LHV Pank). Viitenumber menetluskulude tasumisel on
7. Selgitusse tuleb märkida „1-24-1715, menetluskulud, Janno Otti“.
8. Menetluskulude tähtajaks tasumata jätmisel suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 3
9. KrMS § 3101 lg 1 alusel kohaldada Aigar Arolepa suhtes lähenemiskeeld 3 (kolmeks) aastaks alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates, keelates Aigar Arolepal: 1) läheneda S. K. elukoha ja kooli juures ning avalikes kohtades lähemale kui 200 meetrit ning võtta ühendust S. K. erinevate sidevahendite kaudu; 2) läheneda C. K. elukoha ja kooli juures ning avalikes kohtades talle lähemale kui 200 meetrit ning võtta ühendust C. K. erinevate sidevahendite kaudu; 3) läheneda P. O. elukoha ja töökoha juures ning avalikes kohtades lähemale kui 100 meetrit ning võtta ühendust erinevate sidevahendite kaudu; 4) läheneda K. K. elukoha ja töökoha juures ning avalikes kohtades lähemale kui 200 meetrit ning võtta ühendust erinevate sidevahendite kaudu; 5) läheneda J. K. elukoha ja töökoha juures ning avalikes kohtades lähemale kui 50 meetrit ning võtta ühendust erinevate sidevahendite kaudu; 6) läheneda K. K. elukoha ja töökoha juures ning avalikes kohtades lähemale kui 50 meetrit ning võtta ühendust erinevate sidevahendite kaudu.
10. KrMS § 3101 lg 1 alusel kohaldada Janno Otti suhtes lähenemiskeeld 3 (kolmeks) aastaks alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates keelates Janno Ottil: 1) läheneda C. K. elukoha ja kooli juures ning avalikes kohtades lähemale kui 200 meetrit ning võtta ühendust C. K. erinevate sidevahendite kaudu; 2) läheneda P. O. elukoha ja töökoha juures ning avalikes kohtades lähemale kui 100 meetrit ning võtta ühendust erinevate sidevahendite kaudu.
11. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel: 1) peeglikillud, mis on hoiule antud Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri hoiuruumi; 2) 20.03.2024 esitatud süüdistusakti
12. punkti
13. jaotises nimetatud ümbrikud, mis asuvad kriminaaltoimikus; 3) 20.03.2024 esitatud süüdistusakti
14. punkti
15. jaotises nimetatud koopiafailid, raportfailid, andmestik ja jäädvustatud fotod, mis on hoiustatud Politsei- ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei kriminaalteabebüroo andmehoidlas. 24.

§ 83lg 1 alusel konfiskeerida ja Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada Aigar Arolepa elukoha XXX 04.10.2023 läbiotsimisel leitud ja ära võetud pussnuga, mis on antud hoiule Politsei- ja Piirivalveameti hoiuruumi.

1. KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada Aigar Arolepale tema elukoha XXX 21.03.2023 läbiotsimisel leitud ja ära võetud telefon Samsung S7 ja telefon Samsung A8 ning Aigar Arolepalt 04.10.2023 kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud telefon Samsung. Aigar Arolepa telefonidel taastada enne tagastamist tehase algsätted. Samal alusel tagastada Janno Ottile 16.01.2024 kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud telefon Samsung.
2. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaaltoimiku juurde: 1) postisaadetis ümbrikus ja toimikusse köidetud dokumendid; 2) DVD ja CD-plaadid, mis on kohtule üle antud digitaalsete tõenditega.
3. Aigar Arolepale kohaldatud tõkend, vahistamine, tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
4. Janno Ottile kohaldatud tõkend, vahistamine, tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
5. Aigar Arolepale kohaldatud lisapiirangud tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 4
6. KrMS § 313 lg 1 p 101 ja KrMS § 38 lg 5 p 2 alusel teavitada kannatanuid K. K., C. K., S. O., J. K. ja K. K., kui Aigar Arolepp vangistusest ennetähtaegselt vabastatakse või kinnipidamisasutusest põgeneb. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse tervikuna avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA
7. Kohus lahendab esmalt kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 306 lg 1 p-de 1-6 kohased küsimused, s.o kas leidsid aset teod, milles süüdistatavaid süüdistatakse ja kas teod on toime pannud süüdistatavad. Kui teod on tuvastatud ja on selge, et need on toime pannud süüdistatavad, hindab kohus, kas toime pandud teod on kuriteod ja kas süüdistatavad on süüdi nende toimepanemises. Seejärel mõistab kohus tegude toimepanemise eest karistused. Viimaks võtab kohus seisukoha tsiviilhagi, menetluskulude, lähenemiskeelu kohaldamise, asitõendite suhtes kohaldatavate meetmete, tõkendite, lisapiirangute ja kannatanute taotluste kohta. Lõpus parandab kohus otsuse resolutsioonis esinevad ebatäpsused.
8. Aigar Arolepale on esitatud süüdistus XXX ja XXX C. K. tapmisega ähvardamises, XXX K. K. ja J. K. tervisekahjustuse tekitamisega ja tapmisega ähvardamises, lapspornole teadvalt juurdepääsu taotlemises, lapseealiste seksuaalses ahvatlemises, K. K. tapmisega ähvardamises seoses viimase õiguspärase osalemisega kriminaalmenetluses ning Janno Ottiga grupis P. O. suhtes väljapressimise toimepanemises. Janno Ottile on esitatud süüdistus C. K., R. K. ja T. M. korduvas kehalises väärkohtlemises ning Aigar Arolepaga grupis P. O. suhtes väljapressimise toimepanemises.
9. Täpsustavalt tuleb siinkohal märkida, et prokuratuur esitas algselt, s.o 20.03.2024 maakohtule süüdistuse Aigar Arolepa süüdistuses karistusseadustiku (

) §-de 120 lg 1, 1751 lg 2, 179 lg 11, 214 lg 2 p 4 ja 323 lg 1 järgi ning Janno Otti süüdistuses

§-de 121 lg 2 p 3 ja 214 lg 2 p 1, 4 järgi. 23.05.2024 esitas prokurör süüdistusakti Aigar Arolepa süüdistuses

§ 1573lg 1 järgi 18.08.2023.

a C. K. suhtes aset leidnud ahistava jälitamisega seonduvates tegudes. Tartu Maakohtu 17.06.2024 määrusega ühendati KrMS § 216 lg 3 p 1 alusel kriminaalasjad nr 1-24-3037

§ 214

lg 2 p 4 ja Janno Ottile

§ 214

lg 2 p 1, 4 järgi esitatud süüdistuse põhjendatust (jaotis I), seejärel Aigar Arolepale

§ 120

lg 1, § 323 lg 1, § 1573 lg 1 (koos § 120 lg 1), § 179 lg 1 1 ja § 1751 lg 2 järgi esitatud süüdistuste 5 põhjendatust (jaotised II-VI) ning viimaks Janno Ottile

§ 121lg 2 p 3 järgi esitatud süüdistust (jaotis VII).

I Aigar Arolepa süüdistus

§ 214

lg 2 p 4 ja Janno Otti süüdistus

§ 214lg 2 p 1, 4 järgi P.

O. suhtes väljapressimise toimepanemises. I.1. Aigar Aroleppa ja Janno Ottit süüdistatakse järgmises. 22.09.2023 ajavahemikus kella 17.00 kuni vähemalt kella 23.00-ni tarvitasid Janno Otti ja Aigar Arolepp Tartu maakonnas XXX Aigar Arolepa elukohas füüsilist ja vaimset vägivalda P. O. (O.) suhtes ja nõudsid temalt raha tasumist. Janno Otti on isik, keda on Tartu Maakohtu 24.11.2020 otsusega kriminaalasjas nr 1-20-6971 muu hulgas karistatud ajavahemikus 09.08.-11.08.2019 kelmuse toimepanemise eest

§ 213lg 1 järgi ja karistus on kehtiv.

Aigar Arolepp võttis P. O. ühe käega kõri ümbert kinni haardesse ja pigistas, mis tekitas kannatanule valu, ja lohistas P. O. elutuppa. Elutoas hakkasid Janno Otti ja Aigar Arolepp P. O. peksma ja nõudsid temalt raha maksmist väidetavate võlgnevuste katteks ning käimas olnud peksmise lõpetamiseks. P. O. osutas vastupanu, kuid see ei peatanud Aigar Aroleppa ja Janno Ottit vägivalda kasutamast. P. O. palus korduvalt Janno Ottit ja Aigar Aroleppa enda peksmine lõpetada ja lubas raha maksta, kuid seegi ei lõpetanud vägivalla kasutamist. Janno Otti lõi P. O. korduvalt rusikaga näkku ja kõhtu ning jalaga näkku ja kõhtu ning tiris juustest. Aigar Arolepp lõi P. O. vähemalt korra rusikaga kuklasse, korduvalt jalaga kõhu piirkonda, korra ribidesse, korra vastu alaselga ja vähemalt korra jalaga näkku, mille peale murdus P. O. ninaluu. Janno Otti ja Aigar Arolepp sundisid P. O. veelkordse löömise ähvardusel põlvili ja Janno Otti lõi P. O. rusikaga näkku sel ajal, kui Aigar Arolepp sundis teda põlvili minema. Janno Otti löögi järel palus P. O. veelkord, et teda ei löödaks ja lubas raha maksta. Janno Otti ja Aigar Arolepp tegutsesid kooskõlas ja üheaegselt. Samal ajal, kui Aigar Arolepp nõudis P. O. raha maksmist, lõi Janno Otti P. O. ja katkus teda juustest. Lisaks P. O. peksmisele Aigar Arolepp filmis Janno Otti ja enda tegevust, õhutas Janno Ottit P. O. peksmist jätkama ja muu hulgas ähvardas P. O. tapmisega öeldes: „sa ei saa enam elada“. Aigar Arolepp käskis P. O. helistada J. K. ja K. K. ning nad kohale kutsuda, kuid P. O. keeldus. Seepeale Aigar Arolepp pani P. O. noa kõrile ja nõudis, et P. O. teeks kõned. Kui Aigar Arolepp asetas noa P. O. kõrile, oli P. O. alust karta, et Aigar Arolepp vigastab teda noaga, kuna vahetult enne noa kõrile asetamist olid Janno Otti ja Aigar Arolepp P. O. intensiivselt peksnud. P. O. palumise ja kõnede tegemisega soostumise peale võttis Aigar Arolepp P. O. noa kõrilt ja asetas selle lauale käeulatusse. P. O. tegi koos Aigar Arolepaga Aigar Arolepa kasutajakontolt videokõned K. K. ja J. K. Aigar Arolepp saatis neile ja vestlusesse kaasatud XXX C. K. videod P. O. peksmisest ja ähvardavad sõnumid. Pärast kõnesid lõikas Aigar Arolepp P. O. noaga juustest välja ühe juuksesalgu. P. O. suhtes vägivalla kasutamise järel tegid Aigar Arolepp ja Janno Otti endist video, kus nad kiitlesid oma tegevusega ja P. O. peksmisega. Selle ja P. O. suhtes vägivalla kasutamist ja temalt raha nõudmist kajastavad videod edastas Aigar Arolepp K. K. Aigar Arolepp ja Janno Otti oma tegevusega alandasid P. O., tekitasid talle hirmu ja valu ning füüsilised vigastused: pea pindmised hulgivigastused ja verevalumid seljal. Aigar Arolepa jalahoop näkku tekitas P. O. kinnise ninaluude murru ja silma sinimiku. Aigar Arolepp koos Janno Ottiga varalise kasu üleandmise nõudmisega koos vägivallaga pani toime

§ 214lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o väljapressimise.

Janno Otti koos 6 Aigar Arolepaga varalise kasu üleandmise nõudmisega koos vägivallaga, isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, pani toime

§ 214lg 2 p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o väljapressimise.

I.

1. Vaidlust ei ole järgmistes faktilistes asjaoludes. 22.09.2023 ajavahemikus umbes kell 17.00-23.00 viibisid süüdistatavad Aigar Arolepp ja Janno Otti ning kannatanu P. O. koos Aigar Arolepa elukohas XXX, mis asub XXX. Ühel hetkel tekkis osapoolte vahel füüsiline konflikt, mille käigus said vigastusi nii P. O., Aigar Arolepp kui ka Janno Otti. P. O. peksmist filmis mobiiltelefoniga Aigar Arolepp. Kannatanu peksmise lõppedes jooksis P. O. XXX talust välja läheduses asuva Kambja hooldekodu juurde ning palus endale abi kutsuda, mida üks hooldekodu elanik ka tegi. Nimetatud asjaolusid tõendavad nii süüdistatavate kui ka kannatanu P. O. ütlused ning samuti mitmed mitteisikulised tõendid. I.
2. Vaidlus on selle üle, kas Aigar Arolepp ja Janno Otti nõudsid vägivalla tarvitamisega samal ajal P. O. raha üleandmist võlgnevuse ja/või vägivalla kasutamise lõpetamiseks. Süüdistatavate ütlustest nähtuvalt tuleb küsida ka selle järele, kas kakluse osapoolte vahel esines hädakaitseseisund. I.
3. Isikulistest tõendiallikatest süüdistatavate Aigar Arolepa ja Janno Otti ning kannatanu P. O. ütlused 22.09.2023 XXX talus toimunu kohta oma sisult erinevad. Kohus peab isikulisi tõendiallikaid mitteisikuliste tõendiallikatega kogumis hinnates otsustama, kas usaldusväärsemad on süüdistatavate või kannatanu ütlused. Süüdistatavate ja kannatanu ütlused kuuluvad KrMS § 61 lg-te 1 ja 2 alusel hindamisele samaväärselt. Kui kohus leiab, et tõend ei ole usaldusväärne, peab ta seda põhjendama (RKKKo 3-1-1-82-14, p 8.2). Ebausaldusväärses osas peab kohus ütlused kui tõendi lahendi tegemisel kõrvale jätma (RKKKo 3-1-1-25-15, p 7 koos edasiste viidetega). I.
4. Kannatanu P. O. andis kohtuistungil järgmisi ütlusi (protokollid, tl 76-84p). P. O. sõnul läks ta 22.09.2023 õhtupoolikul bussiga Aigar Arolepa juurde, et sinna ööbima jääda. Aigar Arolepa juurde jõudes tahtis viimane, et P. O. käiks ära poes ja ostaks enda raha eest viina. P. O. oli sellega nõus, sest Aigar Arolepa sõnul tal raha polnud. Tagasi tulles ei olnud aga Aigar enam üksi – temaga oli koos Janno Otti. Aigar ja Janno olid joobes, sest nad olid kannatanu sõnul juba kaks pudelit ära joonud, ning joodi ka kannatanu juuresolekul. Kannatanu oli enda sõnul kaine ja alkoholi ei tarbinud. Haiglas temale alkotesti ei tehtud ja joovet ei tuvastatud. P. O. ei andnud Aigarile enne viina kätte, kui Aigar on P. viina ostuks kulunud raha tagasi maksnud. Aigar Arolepp aga sellega nõus ei olnud. Kuigi kannatanu kohtuistungil ei mäletanud, mida Aigar Arolepp temale täpsemalt tegi, siis meenutamisel selgitas, et Aigar võttis käega tema kõri ümbert kinni, pigistas ja siis lohistas köögist elutuppa. Kannatanu tundis selle tagajärjel valu. Samuti tõmbas hinge kinni, kui Aigar Arolepa käsi ümber kannatanu kõri oli. Kui Janno Otti tuli P. O. rinnust riidest tirima, läks Aigar Arolepp kööki tagasi ja võttis noa. Aigar Arolepp olevat eelnevalt Janno Otile öelnud, et „võta kinni“. P. lõi Jannole selle peale rusikaga näkku silma piirkonda. Jannol läks löögi tulemusena üks silm paiste. Löömine leidis aset elutoas laua juures, kus asub telekas. Enne oldi köögis. Löömise järel kukkus Janno kokku teleka ja kapi vahele ning oli meelemärkuseta 10-15 minutit. Aigar pani noa korraks laua peale. Kannatanu ja Aigar Arolepp istusid koos diivanil. Aigar Arolepp haaras noa, sakutas kannatanut juustest ja lõikas P. O. noaga juuksepahmaka välja. Edasi leidis aset P. O. peksmine. Aigar Arolepp alustas peksmist ning kui Janno Otti meelemärkusele tuli, siis Janno ja Aigar mõlemad peksid kannatanut. P. O. ei suutnud Aigarile ja Jannole vastu lüüa. Janno lõi P. rusikatega näkku ja kõhtu (rusikaga löömist oli 2-3 korda järjest samasse kohta) ning jalaga kõhtu, ribide piirkonda ja ka näkku. Janno Otti lõi kannatanu hinnangul teda seepärast, et P. O. oli varem Jannot löönud. Jannol verd ei tulnud. Aigar Arolepp natukene istus ja filmis, kuidas Janno Otti P. O. peksab. Kui Aigar lõpetas filmimise, siis lõi Aigar P. rusikaga ja jalaga selja piirkonda, kõhtu ja näkku. Jalaga löömisest läks kannatanul ninaluu katki. Kannatanu sõnul lõid talle jalaga näkku nii Aigar kui ka Janno, 7 kuid Janno löök oli õrnem. Kannatanu selgitas: „Aigar lõi sellise paugu, et mul oli nina pahupidi“, s.o Aigari löögist P. nina purunes. Peksmine kestis kannatanu arvates väga kaua, s.o mitu tundi. Löömistel olid pausid vahel. Aigar vist tegi ka mingi ähvarduse seoses rahadega ning ässitas Jannot P. peksmisele. Kannatanu kinnitusel nõudis Aigar Arolepp peksmise ajal kannatanult 100 euro maksmist Aigarile ja C.. Aigar nõudis ka 100 euro maksmist, et kannatanut enam ei löödaks, kuid peksmist siiski jätkati. 100 euro maksmist nõudis samuti Janno Aigarile. P. sellist raha ei olnud ja ta ei pidanud kellelegi midagi maksma. Raha nõuti, kui Aigar Arolepp oli P. O. pannud noa kõrile. Janno Otti ja Aigar Arolepp samal ajal filmisid kannatanut. Aigar Arolepa telefoni vaatlusprotokollis kajastatud fotodel tundis kannatanu ära enda ja süüdistatavad. P. O. soovis lahkuda ning selleks hetkeks oli viin tema käest jõuga ära võetud. Raha viina eest ei makstud. P. tundis juustest sakutamise ja peksmise tagajärjel valu. Palumise peale löömisi ei lõpetatud ning teda peksti hilisõhtuni. Aigar Arolepp käskis kannatanul ka põlvili minna, et peksmine ära lõppeks, kuid see ei lõppenud. Kannatanu kinnitusel on ta Aigarile võlgu 20 eurot telefoni eest ja see on ära tasutud. Jannole P. võlgu ei ole. Aigar on P. 5 eurot viina eest võlgu. P. O. tundis kohtuistungil ära noa, millega Aigar tema juustest salgu välja lõikas. Kannatanu kinnitusel ei ole ta kedagi noaga rünnanud. Aigaril oli selg peegli peale kukkumisest katki. Jannol oli pea katki ja silm sinine, sest kannatanu lõi teda rünnaku tõttu enesekaitseks mingi külmkapi pealt võetud portselanist raske asjaga pähe. Samal ajal tahtis P. välja joosta, kuid Janno haaras temast kinni. Kannatanu põgenemisel hakkas Aigaril ja Jannol mõlemal peast verd voolama, sest P. jõudis enda sõnul neile mõlemale vastu lüüa. Kannatanu lõi Aigarit vist kaks korda. P. pidi süüdistatavaid lööma, sest muidu oleks temast uuesti kinni haaratud ja teda oleks kauem kinni hoitud. Kui kannatanu oli eelnevalt tahtnud tagumisest uksest välja joosta, tiriti teda tuppa tagasi. Löömise peale lasti kannatanu lahti. Aigari juurest lahkudes jooksis P. O. Kambja hooldekodusse abi saama. Kutsuti kiirabi ja politsei ning kannatanu toimetati haiglasse. P. O. kirjeldas kohtuistungil ka temale tekitatud vigastusi (suu kinni paistetanud, verine, silmad paistes), mis riimuvad Tartu Ülikooli Kliinikumi väljastatud haiguslooga (III kd, tl 28-32). Peksmise ajal oli kannatanu enam vähem teadvusel, kuid siis kukkus kokku. Kannatanu P. O. ja XXX S. O. (protokollid, tl 85p) sõnul ei tundnud XXX koju saabudes ära, sest P. O. oli nii ära pekstud. Aigar Arolepale külla minnes P. O. sõnul kellelgi mingeid vigastusi ei olnud. S. O. kinnitusel võtab P. O. vahest napsu, aga järgib XXX. I.
5. Süüdistatava Aigar Arolepa selgituste (protokollid, tl 108p-120) kohaselt oli 22.09.2023 aset leidnud tüli põhjuseks arutelu P. O. madala töötasu üle. Janno Otti olevat öelnud P. O., et sulane või ori oled, sest sellise raha eest ei käi keegi tööl. Selle peale tekkis P. äkkviha. Kannatanu oli enne küllatulekut tarbinud alkoholi koos Aigari XXX. Ka süüdistatavad jõid alkoholi. Süüdistatava sõnul P. O. valetas kohtus, et ta ei olnud tol päeval alkoholi võtnud. Aigar Arolepa sõnul võttis P. O. Janno Ottil küünarnukiga kõrist kinni, väänas teda ning lohistas ta köögi ja telekatoa vahepealsesse ruumi. Aigar ei soovinud konflikti sekkuda, kuid sekkus siis, kui see läks kontrolli alt välja. Süüdistatava pea sai veriseks esimese kakluse ajal sellele vahele minnes. P. O. lõi Aigar Aroleppa rusikaga näkku, kui Aigar võttis P. õlast kinni. Selle tagajärjel läks süüdistatava kulm lõhki. Aigar lõi P. vastu, s.o rusikaga nina piirkonda. Ta pani kaks pauku järjest, seepärast läks P. ninaluu katki. Jalaga ta P. ei löönud. Õhtul vist lõi rusikaga uuesti kannatanule kusagile keha piirkonda. Süüdistatava kinnitusel toimus peksmine 4-5 tundi või äkki rohkem. Aigar Arolepp tegi videoid, aga ta ei mäleta, kes pilte tegi. Aigar Arolepa sõnul nõudis hoopis P. O. poodi minnes raha ning Aigar ei ole tema käest raha nõudnud. Janno samuti ei ole raha nõudnud. Videos Aigar küsis P. käest, et kas ta mäletab, kui palju ta inimestele võlgu on. See ei olnud raha pärast, vaid süüdistatav küsis kannatanult kinnitust koos vägivallaga. Konkreetselt raha nõudmist ei olnud. Rahajutu arutamise ajal mingit kaklust Aigari ja P. vahel ei olnud. Sellel teemal räägiti juba enne tüli köögis ning P. lubas ära maksta. Kui P. Aigaril selja lõhki tõmbas, võttis Aigar kannatanul rinnust kinni ja surus ta diivani peale pikali. Selga lõhki tõmmates kukkus Aigar Jannole 8 põlvedega otsa. Aigar Arolepp möönab, et selline käitumine ei ole sobilik viis võlgade küsimiseks. Aigar Arolepp selgitas, et P. ei olnud nuga päris kõril, vaid see oli süüdistataval käes ning P. jäi Aigarile kätte, s.o ta võttis noa kätte ja P. haardesse. P. pidi põlvili minema, et paluda vabandust kallale tungimise eest. Terve see aeg, s.o alates tema kulmu lõhki löömisest oli P. O. Aigar Arolepa arvates ohtlik. Veelgi enam, süüdistatav tajus nii Jannot kui ka P. kakluse tõttu ohtlikuna, sest nad mõlemad olid agressiivsed. Aigar Arolepp ütles neile mõlemale kindlasti ühe korra, et hakake koju minema. Selle peale kumbki mitte midagi ei teinud. Janno vist korra hakkas minema kuskile, aga see ei õnnestunud tal, sest P. O. tõmbas ta tagasi. P. vist ei olnud enam lõpupoole, s.o kui ta Jannoga viimane kord kakles, ohtlik. Videote tegemise ajal oli P. O. Aigar Arolepa hinnangul siiski ohtlik. P. tuuseldas Aigarit ja Jannot ükshaaval, mitte korraga. Aigari sõnul oli ta ka 5-10 minutit teadvusetu. P. võttis noa ja kõndis Jannole järele, kui viimane elutoa poole liikus. Aigar Arolepp ei tea, miks ta ohu korral Häirekeskusesse ei helistanud. Samas ta ei teadnud, kus tema telefon lõpus oli. Viimaks läks P. ära ja oht kadus. Aigar pesi ennast puhtaks ja viskas diivanile magama. P. oli sel ajal veel läheduses, kuid teda ei rünnanud. I.
6. Janno Otti ütluste järgi (protokollid, tl 89p-108p) lõpetas ta 22.09.2023 XXX garaažis töö ja telefonitsi lepiti Aigariga kokku Aigari juures kohtumises. Janno jõudis Aigari juurde kella 16-17 ajal. Kohapeal tekkis mõte jooma hakata. Korteris alguses kanget alkoholi polnud. Janno ja Aigar hakkasid võtma lahjat alkoholi, kui 20-30 minutit hiljem, s.o kella 17 paiku saabus P. O. Kanget alkoholi tõid Janno ja Aigar, kes läksid koos tõukeratastega poodi, kust toodi muuhulgas viina. Aigari sõnul oli ta P. ostnud telefoni läbi Facebook grupi. Süüdistatav ei tea, kas kohale saabudes P. oli kaine, aga ta oli kuidagi teistsugune, s.o ülemeelik. P. oli ka näpus üks plastikust 0,5 liitrine Gini pudel. P. tarbis viina ja Gini koos teistega. Aigar küsis P. viinaraha. P. lubas võla telefoni eest kinni maksta. Tal oli 5 eurot, aga see oli mõeldud tööle suitsude jaoks. Siis võttis Aigar enda rahakassast münte ja kokku saadi viinaraha. P. käis seejärel üksinda poes ära. Tagasi tulles jätkati joomist. Konfliktsituatsioon tekkis jutuajamise käigus. Janno Otti küsis P. O., palju ta töö eest palka saab. Vastuse peale ütles Janno, et sulane oled seal, sest sellise raha eest tööl käid. P. O. läks selle peale täiega närvi. Süüdistatav sel hetkel midagi ei teinud. Vaieldi ja õhus oli pinge. Sellepärast, et süüdistatav kannatanut mõnitas, läks P. Jannole kättpidi kallale. P. võttis Jannol kõrist kinni, hakkas teda kägistama ja tõmbas Jannol jalad alt ära ning murdis ta pikali maha. P. kukkus Jannole peale. Janno kukkus maha küljega või poolselili külmkapi ja pliidi vahele köögis - konflikt leidis aset köögis. Janno ütles P., et lase lahti ja lõpeta ära ning patsutas teda ja püüdis P. enda pealt ära tõugata. P. lasi ise Jannost lahti. Olukord rahunes ning alkoholi tarbiti edasi. Ühel hetkel läks uuesti pingeliseks, kuid süüdistatav ei mäleta, miks. P. läks täiega närvi ning läks uuesti Jannole kallale. Taaskord võttis P. Jannol kõrist kinni ning murdis ta köögi ja vahetoa vahel maha. Janno lõi seepeale P. rusikaga näkku. P. üritas Jannot maha suruda ja vastupidi. Janno jäi kuidagi kägarasse põrandale, kui järsku käis pauk mööda pealage ära. Süüdistatav vaatas, et maas on peeglikillud. P. lõi Jannot peegliga vastu kukalt või pealage. Süüdistatav ei tea, kust P. peegli leidis. Seejärel võideldi maas omavahel veidi aega edasi. Janno tundis, kuidas pea läks soojaks ning särgi peale immitseb veri. Seejärel Janno liikus elutuppa diivani peale ning röökis ja karjus P. peale, P. karjus vastu. Natuke aega hiljem Janno lõi P. sel ajal, kui Aigar oli köögis kellegagi videokõnes. Konflikt süüdistatava ja kannatanu vahel jätkus. Aigar tuli diivani juurde tuppa. Aigar Arolepp alguses P. O. ja Janno Ottile vahele ei tulnud. Teisel korral tõstis Aigar häält. Mõlema konflikti järel jätkati alkoholi tarbimist. Janno Otti kinnitusel läks ta järgnevalt ise esimesena P. kallale. Süüdistatav lõi P. näo piirkonda lahtise käe või rusikaga, P. blokeeris löögi. Janno üritas P. näkku lüüa. P. kaitses ennast ning karjus ja röökis vastu. Süüdistataval oli kogu aeg tunne, et P. O. tuleb talle uuesti kallale. Tegemist oli kättemaksuga. Janno Otti tundis endale ohtu ning ta oli ka vihane ennist aset leidnud kallale tungimise pärast. P. O. kujutas süüdistatava hinnangul endast ohtu kuni lõpuni, kuni ta seal oli. Janno Otti tundis, et P. O. tuleb talle uuesti kallale, sest P. tõmbles ja värises. 9 Süüdistatava sõnul tekkis P. toas konflikt ka Aigariga. Aigar võis süüdistatavale ja kannatanule vahele tulla, kuid Janno seda istungil ei mäletanud. Janno ei ole enda kinnitusel P. raha nõudnud ning kannatanu ei ole süüdistatavale võlgu olnud. Janno Otti ei ole ka Aigar Arolepa palvel edastanud rahanõuet P. O. Võlast, s.o viina võlgu ostmisest ja võlast Aigarile ning C. oli küll joomise alguses juttu P. ja Aigari vahel. Märuli ajal süüdistatava mäletamist mööda võlast ei räägitud. Janno Otti ei läinud Aigar Arolepa juhiste järgi P. O. kallale. Kui P. korduvalt palus löömise lõpetada, süüdistatav ei lõpetanud, sest ta oli vihane. Pärast kaklust pani P. O. jooksuga tagant rõduukse kaudu minema. Süüdistatava sõnul oli Aigaril telefon suhteliselt kogu aeg käes, kuid ta ei tea, kas Aigar filmis või pildistas. Janno ise filmimist, pildistamist ei palunud. Süüdistatav ei tea, et P. O. oleks enne äraminekut veel kellelegi pähe löönud. Samuti ei löönud P. süüdistatavale pärastpoole enam millegagi pähe. Janno pea sai veriseks siis, kui P. lõi teda rusikaga ja peegliga. Korteris oldi koos 5-6 tundi ning sel ajal leidis ka konflikt aset. Aigar Arolepp on süüdistatavale saatnud mõne üksiku joomingu käigus tehtud foto ja video, kuid Janno ei ole neid kellelegi näidanud ega edasi saatnud. Janno ei soovinud, et P. seltskonnast lahkuks. Häirekeskusesse süüdistatav ei helistanud, sest tal oli alkoholikeeld peal kriminaalhoolduse tõttu. Ohtu ei oleks olnud, kui P. O. oleks lahkunud. Kui P. ära läks, oligi oht möödas. P. oli vaja põlvili suruda kallaletungide pärast. Süüdistatav aga ise sellist käsku ei andnud. Ta ka lõi sel ajal P., kuna oli vihane kallaletungide pärast. Teise inimese põlvili surumine tähendab tema alandamist. Janno soovis, et P. paluks tema käest vabandust. Aigar karjus P. peale ning ka lõi teda P. eelmiste löömiste pärast. Politsei tulles süüdistatav ei avaldanud, et ohtlik inimene on jooksus, kuna ta oli endast väljas. Süüdistatav on saanud kehavigastusi. I.
7. Kokkuvõtlikult nähtub kannatanu P. O. ütlustest, et 22.09.2023 ta küll lõi rusikaga Janno Ottit, kuid tegi seda enesekaitseks. Seejärel hakkasid Aigar Arolepp ja Janno Otti teda peksma ning selle käigus esitati temale ka rahaline nõue raha maksmiseks Aigarile ja C. ja/või peksmise lõpetamiseks. Janno Otti ja Aigar Arolepp aga on selgitanud, et P. O. ründas Janno Ottit esimesena ja korduvalt, kuna Janno Otti mõnitas kannatanut tema töö tõttu. Janno Otti ja Aigar Arolepp üksteise kaitseks tarvitasid omakorda P. O. vastu füüsilist vägivalda. Rahalist nõuet selle käigus kummagi poolt ei esitatud. I.
8. Kuna kannatanu ja süüdistatavate ütlused on diametraalselt erinevad, tuleb tõe tuvastamiseks edasi analüüsida mitteisikulisi tõendeid ning seejärel kõrvutada neid ütlustega. P. O. ütlustest ja Häirekeskuse kõnesalvestistest tuleneb, et kui P. O. õnnestus XXX talust põgeneda XXX hooldekodu juurde, siis tema palvel helistas Häirekeskusesse asjasse mitte puutuv hooldekodu elanik (III kd, tl 5-9). Sündmuskohale saabunud politseile rääkis kannatanu, et Aigar Arolepp on teda mitmel korral rusikaga näkku löönud. Politsei tuvastas, et Aigar Arolepal ja Janno Ottil olid verised nukid. Lisaks oli Janno Ottil vasak silm sinine ja pealael pindmised lõikehaavad ning Aigar Arolepal seljal kaks lõikehaava. Politsei hinnangul oli P. O. joobetunnustega, kuid näovigastuste tõttu teda puhuma ei pandud. Süüdistatavad pandi puhuma ja neil tuvastati indikaatorvahendiga alkoholijoove. Janno Otti on politseile sündmuskohal öelnud, et keegi tungis talle kallale (väljavõte politsei andmebaasist ja teenistuslehelt, III kd, tl 1-4; politseiametniku vormikaamera videosalvestis, III kd, tl 10-16). Kahtlustatavana kinnipidamise protokollis (III kd, tl 64-68) on Aigar Arolepp selgitanud, et tal on selja piirkonnas värsked vigastused sellest, et P. O. tuli talle peegliga kallale, samuti vigastus vasaku silma piirkonnas P. O. kallaletungi tõttu, mis on nüüdseks küll paranenud. Aigar Arolepa vigastused nähtuvad ka kinnipidamisel koostatud fototabelist (III kd, tl 70-82). I.
9. Tartu Ülikooli kliinikumi epikriisist nr EP23-274856 (haigusjuht nr 20230923399235/01-40-38408) nähtuvalt tuvastati P. O. kinnine ninaluude murd, pea pindmised hulgivigastused (nägu oluliselt turses, huultel marrastused, väiksemad haavad, paremal kõrvalestal turse, mõlemast ninasõõrmest veritsus) ja silma sinimik (mõlemal silmal prillhematoomid). Objektiivselt oli patsient joobetunnustega (III kd, tl 28-32). Tartu Ülikooli Kliinikumi haigusjuhust nr 20230923-399238 ja Tartu Vangla meditsiinikaardi väljavõttest 10 haigusjuhust nr A14284 20 nähtub, et Janno Ottil tuvastati haiglas pea lahtised hulgihaavad (kuklas kaks põrutushaava) ja silma sinimik (vasakul prillhematoom). Janno Otti on haiglas rääkinud, et sõbra koju tulnud võõras peksis teda ja lõi noaga. Võimalik, et tal oli teadvusekadu (III kd, tl 48-51, 54-56). Tartu Vangla meditsiinikaardi väljavõttest haigusjuhust nr A14283 20 nähtub, et Aigar Arolepal vigastusi ei tuvastatud (III kd, tl 62-63). Aigar Arolepal ja Janno Ottil 22.09.2023 tekkinud vigastused on fikseeritud ka Janno Otti kasutuses olnud mobiiltelefoniga Samsung Galaxy A54 (IV kd, tl 191-193). I.
10. Aigar Arolepa elukoha läbiotsimisel 04.10.2023 (XXX talu, III kd, tl 83-108) võeti kaasa muuhulgas köögi tööpinna pealt pruuni värvi käepidemega pussnuga. Aigar Arolepp selgitas läbiotsimisel, et tegemist on noaga, millega ta üritas umbes nädal aega tagasi korrale kutsuda P. O. (vt ka noa vaatlusprotokoll, IV kd, tl 28-30). Samuti leiti peeglikillud, millel nähtav verekahtlane määrdumus. Aigar Arolepa sõnul on veri kas tema või Janno Otti oma, sest P. O. viskas Janno Ottit ja Aigar Aroleppa peegliga. I.
11. Aigar Arolepa kasutuses olnud ja tema elukohast leitud mobiiltelefoni Samsung SMF711B vaatlusprotokolli (III kd, tl 124-127, 187-195, 203, 207; IV kd, tl 1-7) kohaselt leiti sellest telefonist mitmeid pilte ja videoid 22.09.2023 aset leidnud sündmuse kohta. Muuhulgas kajastub nimetatud telefonis, et Facebook Messengeri kasutaja XXX (Aigar Arolepp) on ajavahemikus 30.09.2023 kella 22.12.54 - 03.10.2023 kella 10.31.37 kasutajale XXX (P. O.) esitanud selgesõnalise nõude 60-66 euro suuruse võla maksmiseks („60 olgu ollla“; „Tra“; “Maksa saa mulle siis räägime edasi“; „66 euri sa võlgu mulle“) ja kirjutab 03.10.2023 kell 10.31.37, et „Vähe said“ (III kd, tl 124). I.
12. 22.09.2023 on Facebook Messengeri kasutajate XXX (Aigar Arolepp) ja K. K. vahel olnud vestlus (IV kd, tl 1-7, 12-27), mille raames kasutaja XXX (Aigar Arolepp) saadab K. K. mitmeid fotosid ja videoid nii vigastatud P. O. ja Janno Ottist kui ka endast. Lisaks eelnevale 22.09.2023 kell 23.17.32 kirjutab XXX (Aigar Arolepp), et „Peksame kõik. Ära“ (IV kd, tl 4). Sellele on lisatud foto vigastatud näoga P. O. ning fotod ja videod P. O. peksmisest. I.
13. Aigar Arolepa kasutuses olnud mobiiltelefonist Samsung SM-F711B on leitud mitmeid poolikuid videoid, mille täispikad versioonid ta K. K. saatis edasi. Kuigi nimetatud videoid on Aigar Arolepa telefonis muudetud ajavahemikus 22.09.2023 – 03.10.2023, on videote vaatlusprotokollis selgitatud (III kd, tl 112), et muutmise aeg ei tähenda pildi või video tegemise aega, vaid aega, millal see foto või video on seadmesse tekkinud ja millal on seda vaadatud või muudetud. Nagu kohus juba eespool p-s I.
14. viitas, siis sündmuse aset leidmise kuupäevas ja kellaaja vahemikus iseenesest vaidlust ei ole. I.14.
15. 32-sekundilises videos nimetusega XXX (III kd, tl 209-210) on kujutatud P. O., kes räägib raha tagasi maksmisest ja palub korduvalt ennast mitte lüüa. Taustal on kuulda Aigar Aroleppa, kes selgitab P. O., et P. O. on talle ja C. võlgu. Kell 00.16 lüüakse P. O. ühel korral käega pea piirkonda ning seejärel on näha, et Janno Otti läheb diivanil lamava P. O. peale ja haarab P. O. juustest. Täpsemalt on videos kuuldav järjestatud dialoog järgmine. Aigar Arolepp: „Mis sa tahad?“; P. O.: „Et ma maksan talle raha tagasi, korralikult.“ Aigar Arolepp: „Palju?“ P. O.: „Sott.“ Aigar Arolepp: „Sada, et ta sind ei lööks, puutuks.“ P. O.: „Ja, ja päriselt.“ Aigar Arolepp: „Okei.“ P. O.: „Päriselt ka.“ Aigar Arolepp: „Aga C. oled võlgu ja mulle oled võlgu.“ P. O.: /arusaamatu tekst/ „jaa, ma maksan 170.“ Aigar Arolepp: „Maksad oma võlad ära.“ P. O.: „Ja.“ Aigar Arolepp „Kindel.“ P. O.: „Palun ära löö, palun ära löö. Palun. Palun. Lase lahti.“ Aigar Arolepp: „Kindel vä?“ P. O.: „Ja, ma maksan.“ Aigar Arolepp: „Maksad vä?“ P. O.: „Ja.“. I.14.
16. Videos kestusega 6 sekundit nimetusega XXX (III kd, tl 212) on kujutatud P. O. nägu ja taustal on kuulda järgmine vestlus. Aigar Arolepp: „Korralikult üles löödud noh. Vähe vä?“ P. O.: „E…“. Sama sisuga video nimetusega XXX on Aigar Arolepp edastanud K. K. (IV kd, tl 19). 11 I.14.
17. Videos, mis kestab 13 sekundit ja on nimetusega XXX (faili kaustas video nimetus XXX) (III kd, tl 214) on kujutatud Aigar Aroleppa ja tumedates riietes meesterahvast, kes seisab diivanil oleva P. O. ees. Kostub mütsatust meenutav heli ja seejärel on kuulda, kuidas P. O. ütleb: „Ära tee palun.“. Selle peale ütleb Aigar Arolepp: “Anna lahmooni jah.“. Täpsemalt on kuuldav järgmine vestlus. Janno Otti: „Mida sa arvad, sa tegid mulle haiget vä? Mina pole haiget siit mitte midagi saand, noh.“ Aigar Arolepp: „Taah.“ P. O.: „Ära tee palun.“ Janno Otti: „Mis…“ Aigar Arolepp: „Ou anna, anna lahmooni jahm.“ Janno Otti: „Ah, sa oled haiget saand vä?“ Aigar Arolepp: „Anna, anna veel nah.“ Janno Otti: „Noh.“ Sama sisuga videod nimetustega XXX ja XXX on Aigar Arolepp edastanud K. K. (IV kd, tl 12-13). I.14.
18. Video, mis kestab 17 sekundit ja on nimetatud XXX (III kd, tl 215) avakaadris on näha, et diivanil istub P. O. ning riietuse järgi seisab tema ees Janno Otti. Janno Otti käed on P. O. õlgadel. Video avades mängib 2 sekundit ja seejärel edasi ei mängi. I.14.
19. Video, mis kestab 44 sekundit ja mis on nimetusega XXX (III kd, tl 216), avakaadrites on näha diivani juures seismas kahte meesterahvast ja taustal on kuulda, kuidas Aigar Arolepp ütleb: „Ei mina tahaks küll näha, et ta põlvili oleks.“ Video avamisel mängib see 2 sekundit ja seejärel edasi ei mängi. I.14.
20. Video, mis kestab 53 sekundit ja mis on nimetusega XXX (III kd, tl 217) avakaadris on näha Aigar Aroleppa ja taustal kuulda järgmine dialoog. P. O.: „Tahan elada veel.“; Aigar Arolepp: „Sa ei saa elada nah.“ Video avanemisel mängib see 2 sekundit ja seejärel edasi ei mängi. Sama sisuga video nimetusega XXX (IV kd, tl 14-16) on Aigar Arolepp edastanud K. K. ning see kajastab osapoolte vestlust täielikumalt. Videos on kujutatud Aigar Aroleppa, diivanil istuvat P. O. ja Janno Ottit, kes seisab diivani juures P. O. parema külje läheduses. Alates 00.39 on näha, kuidas Janno Otti lööb parema käega diivanil istuvat P. O. parema poole pea piirkonda ning seejuures liigub diivanil istuva P. O. ette ja lööb ühe korral vasaku käega P. O. näo piirkonda. Videos on kuuldav järgnev vestlus. P. O.: „Tahan elada veel.“ Aigar Arolepp: „Sa ei saa elada nah.“ Janno Otti: „Mis sa filmid Aigar?“ Aigar Arolepp: „Ma filmin enda nägu nahhui.“ P. O.: /ohib/; Aigar Arolepp: „Elada J. ei saa elada jaa, ma ei tea nahhui, kui K. silub oma asjad ära, siis silub ja kui ei silu, siis ei silu noh, nii lihtne see asi ongi noh. Mis värised naa, ära tõmble noh.“ P. O.: „Ma ei tõmble.“ Janno Otti: „Rahune maha noh.“ P. O.: „Rahunengi maha.“ Aigar Arolepp: „Mis sul enda kaitseks öelda on?“ Janno Otti: „Noh.“ P. O.: „Ma luban, ma enam ei tee kellelegi kurja.“ Aigar Arolepp: „Eii.“ Janno Otti: „Mis, mi-mis mis mis sa arvad, et me kardame sind vä? Ah?“ P. O.: „Ma luban, ma ei puutu kedagi.“ Aigar Arolepp: „Ära tõmble.“ Janno Otti: „Sina enam ei puutu nahhui.“ P. O.: „Päriselt kah. Aia, ära löö noh!“ Janno Otti: „Nahhui. Ah.“ P. O.: „Ära löö palun.“ Janno Otti: „Kuradi enam ei puutu ah? Ah? P. O.: „Palun.“ Janno Otti: „Ah.“ P. O.: „Palun, ma tahan e…“. I.14.
21. Videos, mis kestab 1 minut ja 5 sekundit ning on nimetusega XXX (faili kaustas video nimetus XXX) (III kd, tl 218-219) on näha Aigar Aroleppa, kellel on käes nuga ja kelle kõrval on P. O.. Aigar Arolepp liigutab enda paremat kätt, milles nuga, P. O. poole. Diivanil lamab samal ajal Janno Otti. Seejärel asetab Aigar Arolepp noa käest ära ja surub P. O. kätt. Dialoog on järgmine. P. O.: „Varsti tuleb rant juba. Ära tee, palun, Aiks, Aiks!“ Aigar Arolepp: „Jää vait!“ P. O.: „Aiks, palun, ära tee! Aiks, palun. Aiks, palun ära tee!“ Aigar Arolepp: „Ma ei tee sulle midagi, noh.“ P. O.: „Aiks, palun, ei pane kõrile seda nuga!“ Aigar Arolepp: „No…“ P. O.: „ Ei tee, palun! Aiks! Aiks, palun! Aiks. Oleme sõbrad edasi, noh. Palun.“ Aigar Arolepp: „No, hakkad austama või ei hakka?“ P. O.: „Hakkan küll austama sind.“ Aigar Arolepp: „Siis…kutsud J. ja… P. O.: „Jaah!“ Aigar Arolepp: „…K. siia.“ P. O.: „Jah!“ Aigar Arolepp: „Lubad?“ P. O.: „Jaa, luban.“ Aigar Arolepp: „Anna käsi siis, noh. Ma panen selle lo…noa laua peale.“ Videot avades mängib see 41 sekundit ja seejärel edasi ei mängi. Sama sisuga video nimetusega XXX (IV kd, tl 23-25) on Aigar Arolepp edastanud K. K. Video on 12 veidi pikem ning sealt on nähtav ja kuuldav lisaks Aigar Arolepa telefonist leitule järgmist. Aigar Arolepp: „Anna käsi siis, noh. Ma panen selle lo…noa laua peale. Sina oled verine ja mina olen verine ja…Jantsik on verine ja…ma ei hakka eesnimesi nimetama, aga…sa kutsud Ja…J.…“ P. O.: „Jah, kutsun.“ Aigar Arolepp: „Ja K. kutsud siia, noh.“ P. O.: „Jah.“ Aigar Arolepp: „Selge. Siis hakkame läbi helistama, noh.“ I.14.
22. K. K. saadetud 17-sekundilises videos nimetusega XXX (IV kd, tl 17) on kujutatud diivanil istuvat P. O., kelle ees seisab Janno Otti. Janno Otti on P. O. käte piirkonnas ning silitab P. O. nägu ja pead. Vestlus on järgmine. P. O.: „Ma tean…“ Janno Otti: „Noh, ma ei tea…“ Aigar Arolepp: „Davai, ma panen paugu kirja, noh.“ P. O.: „Ära tee nah.“ Aigar Arolepp: „Ma…“ Janno Otti: „Ära karda issand jumal.“ P. O.: „Ma ei taha lööke enam.“ Janno Otti: „Ei saagi mingit lööki, issand rahune maha nüüd, mõtle.“ P. O.: „Las ma palun istu…/arusaamatud sõnad/“ Janno Otti: „Ja ja jaa, võta viina vaikselt ja rahune maha. Mis sa värised noh.“ I.14.
23. K. K. saadetud 18-sekundilises videos nimetusega XXX (IV kd, tl 18) on näha, et P. O. istub diivanil ning väristab enda vasakut jalga. P. O. parema külje juures seisab Janno Otti. Janno Otti istub diivanile P. O. lähedusse. Kuuldub järgmine vestlus. Aigar Arolepp: „Elas nah. Ära tõmble raisk. See ajab mind närvi, noh.“ Janno Otti: „Jah. Mis sa tõmbled, noh?“ P. O.: „Ma ei tõmble.“ Janno Otti: „Nagu kus enne, kus ennem olid?“ Aigar Arolepp: „Ahh.“; Janno Otti: „Aga kus praegu oled?“ P. O.: „Teie juures.“. Sama video edastas Aigar Arolepp ka C. K. (IV kd, tl 97-98). I.14.
24. K. K. edastatud 44-sekundilises videos nimetusega XXX (IV kd, tl 20-22) seisab P. O. diivani ees. P. O. ees seisab Janno Otti, kes lööb P. O. parema käega pea piirkonda. Seejärel on näha kaadris Aigar Arolepa nägu ning peale seda Janno Ottit, kelle vasak silm on paistes ja silmaümbrus sinakat värvi. Vestlus on järgmine. Aigar Arolepp: „Nii, mina tahaks küll näha, et ee…põlvi oleks ä. P. ää. Okei.“ P. O.: „ Ära löö palun.“ Janno Otti: „Türa nah.“ Aigar Arolepp: „Põlvili!“ P. O.: „Ära löö palun.“ Aigar Arolepp: „P. ää.“ P. O.: „Palun ära löö.“ Aigar Arolepp: „O…“ Janno Otti: „Ah.“ P. O.: „Palun ära löö. Ma õhtu annan raha sulle.“ Aigar Arolepp: „Palju?“ Janno Otti: „Asi on rahas.“ Aigar Arolepp: „Asi ei ole enam.“ P. O.: „Palun lubage, ma tahan elada.“ Aigar Arolepp: „Mis tegid siis?“ Janno Otti: „Mis, mis tegid siis?“ P. O.: „Ma ei tea, silma lõin puru.“ Janno Otti: „Mis asja?“ P. O.: „Silma lõin puru.“ Janno Otti: „Mis asja?“ P. O.: „Silma lõin paiste.“ Aigar Arolepp: „Janno, Janno, keera siia poole korraks, noh.“ Janno Otti: „Noh? Noh, jou.“ Aigar Arolepp: „Täitsa putsis, oota ma võtan selle. Ma saadan ainult sulle selle.“ Janno Otti: „Jaa.“ Aigar Arolepp: „No nii, räägi siis, hakka rääkima, noh.“ P. O.: „Ma ei saa rääkida häste.“ Aigar Arolepp: „See on sinu mure.“. I.14.
25. K. K. edastatud 23-sekundilises videos nimetusega XXX (IV kd, tl 26) on näha Aigar Arolepp, Janno Otti ja P. O.. Vestlus on selline. Aigar Arolepp: „Mälestuseks ühe video kah.“ Janno Otti: „No jou-jou-jou-jou-jou, noh.“ Aigar Arolepp: „Mis me…mis me siin ütleme, noh. Et eee…käisime Tartus, kuradi, peksmas, noh.“ Janno Otti: „Jah.“ Aigar Arolepp: „Sibulaid, noh.“ Janno Otti: „Jah.“ Aigar Arolepp: „Et noh…jah…üks vend on ka, kes on sibul, vaata, et…see sai ka omajagu…oma jao kätte, jah. Me vähemalt oleme /arusaamatu sõna/.“ - samal ajal filmitakse diivanil istuvat P. O.. Janno Otti: „Türa, see on…türa see on kaks nädalat, kui see…maha läheb vä?“ Aigar Arolepp: „Oi blää.“ Janno Otti: „Oi, putsi, noh.“ Sama video pikkusega 2 sekundit on leitav ka Aigar Arolepa telefonist Samsung SMF711B nimetusega XXX (III kd, tl 213). I.14.
26. Janno Otti ja Aigar Arolepp on selgelt nii välimuse kui ka riietuse järgi äratuntavad ka videotelt nimetustega XXX (faili kaustas video nimetus XXX) ja XXX (III kd, tl 211, 213) ning XXX (III kd, tl 213). Esimesel videol on Janno Ottil seljas firma Puma dressipüksid ja tumesinist värvi T-särk, mille rinnal firma Emporio Armani logo. Mõlemad videod mängivad avanedes 2 sekundit ja seejärel edasi ei mängi. 13 I.
27. Kõrvutades süüdistatavate ja kannatanu ütluseid ning mitteisikulisi tõendeid, saab järeldada, et kohtuistungil on ütlusi andes tõde väänanud nii süüdistatavad kui ka kannatanu. Küll aga on kõiki tõendeid kogumis hinnates võimalik rekonstrueerida 22.09.2023 kella 17.00 – 23.00 vahel aset leidnud sündmuste jada sellisena, nagu see suure tõenäosusega ja väljaspool mõistlikku kahtlust aset leidis. Ka Riigikohus on selgitanud, et kohtu siseveendumus tähendab kohtuniku isiklikku seisukohta tõendamiseseme asjaolude suhtes, mis peab rajanema kohtulikul arutamisel esitatud ja vahetult uuritud tõenditel (KrMS § 15). Seejuures ei tule mõista KrMS § 60 lg-s 2 ja § 61 lg-s 2 kasutatud sõna veendumus selliselt, et kohtu poolt usutavaks loetud sündmuste käik oleks ainumõeldav ning väljaspool kõikvõimalikke alternatiive ehk ümberlükkamatu. Kohtu otsus ei tohi küll tugineda oletustele ning peab olema kooskõlas üldiste loogikareeglite ning üldjuhul ka kriminoloogiliste seaduspäradega, kuid otsuse langetamise aluseks saab olla ka kohtu jälgitavalt esitatud seisukoht, et olemasolevad tõendid lubavad väita, et kriminaalmenetluse esemeks olevad sündmused leidsid aset suure tõenäosusega ning väljaspool mõistlikku kahtlust just sellisel moel, nagu see tuleneb vahetult uuritud tõendist või tõendikogumist. Teisisõnu tuleb kriminaalmenetlusõiguse rikkumiseks lugeda sedagi, kui isiku süüküsimuse lahendamisel esitatakse tõendatusele ülemäära rangeid nõudeid (RKKKo 1-20-1301/35, p 12 koos edasiste viidetega). Eelnevast tuleb järeldada, et isiku süüküsimuse lahendamisel ei tohi esitada tõendatusele ülemäära rangeid nõudeid, mis on ka mõistetav, kuna minevikus aset leidnud sündmusi on tõenditele tuginedes siiski üldjuhul võimalik rekonstrueerida üksnes osaliselt, mitte kunagi aga täiel määral (ilmselt välja arvatud juhul, kui tervest sündmusest eksisteerib hea kvaliteediga videosalvestis). I.
28. Kohus rekonstrueerib järgnevalt sündmuse käigu üksnes süüdistusaktis esitatud tehiolude kontekstis. Oluline ei ole näiteks, kuidas P. O. XXX tallu saabus, mida ta enne Janno Otti ja Aigar Arolepaga kohtumist tegi, mida P. O. pärast peksmist ja majast lahkumist tegi, kes kellele kui palju võlgu oli jms. Ka nendes asjaoludes süüdistatavate ja kannatanu ütlused lahknevad, kuid nimetatud asjaolud ei ole süüdistusakti kontekstis relevantsed, vaid kajastavad kuriteosündmusele eelnenud ja järgnenud tegevusi. Süüdistuse raames nendel nii olulist tähendust praegusel juhul ei ole. I.16.
29. Tõenditest kogumis on tuvastatav, et 22.09.2023 alates kella 17.00-st viibisid XXX talus koos süüdistatavad Aigar Arolepp, Janno Otti ja kannatanu P. O.. Mingil hetkel hakkasid kõik kolm koos alkoholi tarvitama. Kuigi P. O. on kohtuistungil eitanud, et ta oleks alkoholi tarbinud (protokollid, tl 82-82p), kinnitavad seda süüdistatavad (protokollid, tl 102, 110), samuti on temal välised joobetunnused tuvastanud sündmuskohal viibinud politseiametnik (III kd, tl 1-4) kui ka haiglas personal (III kd, tl 28). Et P. O. ei saadud tema tugevasti vigastatud suu tõttu puhuma panna, ei tähenda, et temaga kokku puutunud ja igapäevaselt sarnastes olukordades inimesi aitavad töötajad ei suudaks väliselt alkoholijoobele viitavaid tunnuseid märgata ja kirjeldada. Kohtul ei ole tõenditele tuginedes alust kannatanu suhtes joobetunnuste tuvastamise tõepärasust kahtluse alla seada – seda märkasid mitu professionaali. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 sätestab, et joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Sellest sättest lähtudes on P. O. alkoholi manustamine õiguspäraselt tuvastamist leidnud. Ka kannatanu XXX S. O. on möönnud, et tema poeg võib ravimeid tarvitades alkoholi manustada, kuigi see ei ole talle soovitatav (protokollid, tl 85p). Järelikult on P. O. ütlused selles, et tema ei tarvitanud 22.09.2023 XXX talus üldse alkoholi, ebausaldusväärsed ning tuleb tõendite kogumist kõrvale jätta. Selles, et süüdistatavad manustasid alkoholi ja olid joobes, vaidlust ei ole. I.16.
30. Süüdistatava Janno Otti ja kannatanu P. O. ütlused ei riimu omavahel selles, kes ja kelle raha eest käis poest alkoholi ostmas. See on muuhulgas oluline seetõttu, miks tüli üldse võis alguse saada. Süüdistatav Aigar Arolepp selle kohta kohtuistungil midagi ei rääkinud. 14 Janno Otti sõnul käisid poes esimesel korral Aigar Arolepp ja Janno Otti koos ning teisel korral P. O. üksinda Aigar Arolepa rahaga viina ostmas. P. O. sõnul palus Aigar Arolepp tal kannatanu enda raha eest poest viina tuua. Poes käimise järel soovis kannatanu enne viina üleandmist raha tagasi saada. Samuti ei ühti süüdistatavate ja kannatanu ütlused selles, millest nendevaheline tüli üldse alguse sai. Aigar Arolepa ja Janno Otti sõnul algas tüli sellest, et Janno Otti mõnitas P. O. väikese töötasu tõttu, kuna parasjagu räägiti söögilauas sellest, millist tööd P. O. teeb ning kui palju ta teenib. P. O. sõnul aga sai tüli alguse sellest, et Aigar Arolepp ei soovinud kannatanule viina peale kulunud raha tagasi maksta. Kohtu seisukohalt ei saa välistada, et kogu tüli sai alguse nii kannatanu viina peale kulunud raha nõudmisest kui ka P. O. mõnitamisest. Igal juhul on siin ühiseks nimetajaks kannatanu P. O., kellega seoses üldse tüli objektiivselt alguse sai. Tagantjärele aga ei ole võimalik kahtlusteta kindlaks teha, mis oli tüli tegelik alguspunkt, kuid see ei ole ka süüdistuse etteheite osas eriti oluline. I.16.
31. Kõrvutades süüdistatavate kohtuistungil antud ütluseid ja Aigar Arolepa poolt sündmusest tehtud videosalvestisi, loeb kohus usaldusväärsemaks kannatanu P. O. ütlused tema peksmise asjaolude kohta, mis on kajastamist leidnud ka süüdistuse tekstis. Süüdistatavad Janno Otti ja Aigar Arolepp on ütluste andmisel silmnähtavalt püüdnud enda osa juhtunus pisendada ning seda isegi ümberlükkamatute tõendite (videosalvestiste) valguses. Kuigi süüdistataval ei ole kohtus tõe rääkimise kohustust ning KrMS § 7 lg 2 kohaselt süüdistatav ei ole kohustatud tõendama oma süütust, saab tõendeid kõrvutades anda hinnangu ütluste usaldusväärsusele. Kohtu hinnangul on süüdistatavate ütlused sellisel määral ebausaldusväärsed, et kohus jätab Janno Otti ning Aigar Arolepa ütlused osaliselt kõrvale. Küll aga loeb kohus süüdistatava Janno Otti ütlused usaldusväärseks selles, et P. O. lõi Janno Ottit rusikaga vasaku silma piirkonda ja XXX talust põgenedes kõva esemega kukla piirkonda. Samuti saab tõendatuks lugeda, et P. O. lõi Aigar Aroleppa kas kõva esemega või rusikaga vasaku kulmu piirkonda. Eelnevat on kinnitanud riimuvalt nii süüdistatavad kui ka kannatanu ning Janno Otti ja Aigar Arolepa vigastused on fikseeritud, s.o tõendid kogumis riimuvad ja on usaldusväärsed. Ka K. K. saadetud videos XXX (IV kd, tl 20-22) P. O. tunnistab, et ta lõi (Janno Otti) silma paiste ning videos keskendutakse Janno Ottil tekkinud vasaku silma vigastusele (hematoomile). Vastavad tõele ka Janno Otti ja Aigar Arolepa väited selle kohta, et nad tarvitasid P. O. kallal vägivalda. Seda on kinnitanud ka P. O. ning omakorda tõendavad Aigar Arolepa mobiiltelefonist leitud erinevad videosalvestised. I.16.
32. Seonduvalt P. O. poolse vägivalla tarvitamisega tuleb tuvastatuks lugeda, et P. O. oli nii Janno Ottit kui ka Aigar Aroleppa lüües hädakaitseseisundis

§ 28

lg 1 mõttes ning ta ei ületanud oma tegevusega hädakaitse piire

§ 28lg 2 järgi.

I.16.4.

1. Esimest korda lõi P. O. Janno Ottit elutoas laua juures, kus asub telekas, rusikaga vasaku silma piirkonda just siis, kui viimane agressiivselt haaras P. O. riietest kinni. P. O. oli Aigar Arolepa eelneva käitumise (kõrist kinni võtmine, pigistamine, lohistamine köögist elutuppa, mille tagajärjel kannatanu tundis valu ja hing oli kinni; oli Aigarile öelnud, et „võta kinni“; läks kööki nuga võtma) alust arvata, et Janno Otti läheb Aigar Arolepa agressiivse ja vägivaldse käitumisega kaasa ning kannatanut ähvardab reaalselt kehalise väärkohtlemise oht. Sellises olukorras on aga rusikalöök näkku proportsionaalne meede vahetult eesseisva (või juba alanud) rünnaku lõpetamiseks. Ka asjaolu, kui ka Janno Otti kaotas löögi tagajärjel teadvuse, ei muuda seda rusikalööki ülemääraseks, sest see lõpetas selleks korraks efektiivselt ründe. Teisel korral, s.o põgenemisolukorras lõi P. O. kõvema esemega nii Janno Ottile kui ka Aigar Arolepale pea piirkonda. Kannatanu sõnul hoiti teda kinni ja ta ei saanud talust põgeneda, sest kui ta seda üritas, tõmmati ta tagasi (süüdistust ebaseaduslikus vabaduse võtmises esitatud ei ole). Kohtu seisukohalt oli kõva esemega löök pähe sellises olukorras põhjendatud vastumeede. Vastasel korral oleks P. O. tõenäoliselt palju rohkem kehavigastusi saanud, sest oleks olnud pikemat aega süüdistatavate meelevallas. Mõlemal juhul oli tegemist ka säästvaima kaitsetaktikaga (vt RKKKo 1-20-9563/54, p-d 10-12, 19). 15 I.16.4.
2. Aigar Arolepa selg sai vigastada peeglile kukkumisest ning tõenditest kogumis kuidagi ei tulene, et P. O. oleks süüdistatavaid peegliga rünnanud, kuigi süüdistatavad seda hiljem väitnud on. Aigar Arolepa ja Janno Otti ütlused on ka selles ebajärjekindlad – kord P. O. lõi peegliga ja kord viskas. Veelgi enam, ka vahetult peale sündmust on Aigar Arolepp maininud politseile, et seljal olevad vigastused sai ta peeglile kukkudes (III kd, tl 1-4). I.16.4.
3. Janno Otti ja Aigar Arolepp ei olnud P. O. suhtes füüsilist vägivalda tarvitades hädakaitseseisundis. Isegi kui möönda, et Janno Otti ja Aigar Arolepa osas esines mingil hetkel P. O. rünnaku tõttu hädakaitseseisund, siis nii süüdistatavate kui ka kannatanu ütlustest ja Aigar Arolepa poolt mobiiltelefoniga filmitud videotest nähtub, et kannatanust lähtuv võimalik oht oli süüdistatavate jaoks nende poolse vägivalla tarvitamise hetkeks möödunud. Süüdistatavate jaoks võis hädakaitseseisund esineda väga piiratud ajalises raamistikus – et näiteks kõrvaldada edasine oht uueks löömiseks vms. Hädakaitseseisundi institutsioon ei anna inimesele õigust tarvitada teise inimese vastu vägivalda, kui ei esine kas ohtu või vahetult eesseisvat ohtu. Samuti peab sellises olukorras jõu kasutamine olema kantud kaitsetahtest, mitte näiteks soovist kätte maksta ja rünnata (RKKKo 3-1-1-65-15, p 10). I.16.4.
4. Tuleb tähele panna, et muuhulgas näiteks videotes nimetustega XXX (III kd, tl 212) ja XXX (IV kd, tl 19) Aigar Arolepa esitatud küsimus: „Korralikult üles löödud noh. Vähe vä?“, videotes nimetustega XXX (faili kaustas video nimetus XXX) (III kd, tl 214), XXX ja XXX (IV kd, tl 12-13) Janno Otti esitatud küsimus: „Mida sa arvad, sa tegid mulle haiget vä?“ ning Aigar Arolepa õhutamine: „Ou anna, anna lahmooni jahm.“ või videos XXX (IV kd, tl 17), kus Janno Otti silitab P. O. pead või videos XXX (III kd tl 215), kus Janno Otti käed on P. O. õlgadel, viitavad selgelt, et kannatanu P. O. oli Janno Otti ning Aigar Arolepa füüsilise mõjuvõimu ja ülekaalu all ning ta ei olnud süüdistatavatele mingil moel enam ohtlik. Ka K. K. 22.09.2023 kell 23.17.32 XXX (Aigar Arolepp) edastatud teade (IV kd, tl 4), et „Peksame kõik. Ära“ on selge indikatsioon igasuguse ohu puudumisest ning süüdistatavate jõulisest ülekaalust. P. O. vastupanu ei tõkestanud süüdistatavate rünnakut. Janno Otti selgitas, et ta lõi P. O. ka seetõttu, et ta oli kannatanu eelnenud rünnaku tõttu vihane, mis omakorda tähendab, et Janno Ottil ei olnud mitte kaitse-, vaid kättemaksu- ja ründamistahe. See kõik kogumis aga samuti välistab hädakaitseseisundi. P. O. vigastuste (mis on sooritatud kättemaksurünnakutest) tõsidust tõendab ka asjaolu, et järgmisel päeval, s.o 23.09.2023 haiglast välja saades ja bussiga koju sõites kaaskodanikud olid tema välimusest nii ära ehmatanud, et kutsusid kontrolliks politsei välja (III kd, tl 17-21). I.16.
5. Tuginedes kannatanute P. O. ja süüdistatavate ütlustele, P. O. haigusloole ning videotes nimetustega XXX (III kd, tl 209-210), XXX (IV kd, tl 26), XXX (IV kd, tl 17), XXX (faili kaustas video nimetus XXX) (III kd, tl 218-219), XXX (IV kd, tl 23-25), XXX (III kd, tl 217), XXX (IV kd, tl 14-16) kajastatule, panid süüdistatavad Aigar Arolepp ja Janno Otti koos toime P. O. kehalise väärkohtlemise

§ 121objektiivse koosseisu mõttes.

Et süüdistatavad kannatanut peksid, vaidlus puudub. Tõenditest kogumis nähtub, et Janno Otti lõi P. O. korduvalt rusikaga ning jalaga näkku ja kõhtu ning tiris juustest. Aigar Arolepp lõi P. O. vähemalt korra rusikaga kuklasse, korduvalt jalaga kõhu piirkonda, korra ribidesse, korra vastu alaselga ja vähemalt korra jalaga näkku, mille peale murdus P. O. ninaluu. P. O. tundis löömistest ja juustest tirimisest valu ning sai erinevaid kehavigastusi. Lisaks eelnevale Aigar Arolepp filmis Janno Otti ja enda tegevust, õhutas Janno Ottit P. O. peksmist jätkama ning muuhulgas ähvardas P. O. tapmisega, öeldes „sa ei saa enam elada“. Süüdistatavate käitumine oli üksteise tegevuste raames nii sõnaliselt kui ka konkludentselt (tegevusega) kooskõlastatud

§ 21

lg 2 tähenduses ehk tegemist on kaastäideviimisega - ühe mehe vägivallatsemisele järgnes teise mehe vägivallatsemine, vägivalda tarvitati ka koos ning üksteist samuti õhutati uutele tegudele nii sõnadega kui ka käitumisega. Riigikohus on sedastanud, et vastutus kaastäideviimise eest järgneb siis, kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult. Seejuures ei ole nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt süüteokoosseisu objektiivsed tunnused. Isikud tegutsevad 16 kooskõlastatult, kui neil on ühine teoplaan ja iga isik soovib enda teopanust näha osana selle teoplaani täitmisest. Isikud tegutsevad ühiselt, kui igast isikust sõltub olulisel määral, kas, kuidas ja millal süütegu toime panna. Isiku süüditunnistamiseks kaastäideviijana peab kohus sellist järeldust iga süüdistuse puhul eraldiseisvalt põhjendama ja ära näitama need faktilised asjaolud, mis on aluseks väitele, et just see isik andis ühise teoplaani realiseerimisse kaastäideviimise kvaliteediga teopanuse (RKKKo 1-22-312/179, p 11). Aigar Arolepp ja Janno Otti panid kuriteo toime ühiselt ja kooskõlastatult, sest vastasel korral:

1. a)P. O. ei oleks ilmselt nii kaua talus kinnihoidmise tõttu viibinud ja
2. b)P. O. ei oleks tekitatud sellisel määral tervisekahjustusi. Süüdistatavate koostegutsemine otseselt suurendas kannatanule tekitatud tervisekahju. Aigar Arolepp ja Janno Otti oma tegevusega tekitasid P. O. pea pindmised hulgivigastused ja verevalumid seljal. Aigar Arolepa jalahoop näkku tekitas P. O. kinnise ninaluude murru ja silma sinimiku. Peksmise aset leidmist mitme tunni vältel on kinnitanud kõik osapooled. I.16.6. Kas süüdistatavad esitasid vägivallaga samal ajal P. O. nõude tasuda raha võla katteks või peksmise lõpetamiseks, tuleb samuti vastata jaatavalt. Kannatanu on kinnitanud temalt raha nõudmist nii Aigar Arolepale kui ka C. võlgade katteks, samuti peksmise lõpetamiseks. Aigar Arolepp ja Janno Otti samas eitavad rahanõuete esitamist. Nende sõnul Janno Otti üldse mingeid nõudeid ei esitanud ning Aigar Arolepp lihtsalt tuletas vägivallaga kannatanule olemasolevaid võlgu meelde. Videost nimetusega XXX (III kd, tl 209-210) on selgelt kuulda Aigar Arolepa väide, et P. O. on temale ja C. võlgu. Samal ajal P. O. lüüakse pea piirkonda ning Janno Otti läheb ja haarab P. O. juustest kinni. Aigar Arolepp samuti ütleb, et kannatanu peab maksma 100 eurot, et Janno Otti teda ei lööks. Videos XXX (IV kd, tl 20-22) palub P. O. Aigar Arolepal teda mitte lüüa, sest ta toob õhtul süüdistatavale raha. Aigar Arolepp koheselt küsib, kui palju, ning Janno Otti lisab, et asi on rahas. Kõik eelnev viitab sellele, et Aigar Arolepp ja Janno Otti koos tarvitasid raha saamisele suunatud nõudmiste esitamise ajal P. O. suhtes füüsilist ja vaimset vägivalda. Tegemist ei olnud lihtsalt võla meelde tuletamisega või veelgi enam – niisama arusaamatusega. Kuigi tõepoolest Janno Otti ilmselt ise ei esitanud sõnaliselt selget rahalist nõuet, kiitis ta P. O. suhtes Aigar Arolepa poolt tarvitatava vägivalla ja rahanõudmise heaks (ei vaielnud vastu, nõustus, jätkas samal ajal vägivalla tarvitamist). Samal ajal, kui Aigar Arolepp nõudis P. O. raha maksmist, lõi Janno Otti P. O. ja katkus teda juustest. Selles kõiges esineb aga samuti kaastäideviimise kvaliteet. Et P. O. nõuti võla tasumist, kinnitab ka Facebook Messengeri kasutaja XXX (Aigar Arolepp) ajavahemikus 30.09.2023 kell 22.12.54 - 03.10.2023 kell 10.31.37 kasutajale XXX (P. O.) saadetud nõue 60-66 euro suuruse võla maksmiseks, samuti väide, et P. O. „vähe sai“. Nimetatud kasutajakontode kasutajad on kinnitanud, et XXX konto kuulub Aigar Arolepale ja XXX P. O.. On oluline rõhutada, et väidetav võlg ei pea väljapressimise toimepanemiseks reaalselt eksisteerima, mistõttu kohus ka poolte võimalikel võlasuhetel täpsemalt ei peatunud. Igal juhul mõlemad süüdistatavad teadsid, et neil puudub õiguslik alus võlga nõuda, s.o et selline nõue on ebaseaduslik (RKKKo 1-19-7945/137, p 25). Kannatanu kinnitas, et peksmise ajal ta kellelegi võlgu ei olnud (kuigi möönab 20 eurost võlga Aigar Arolepale mobiiltelefoni ostu eest), samuti süüdistatavad nõudsid isikult võlga (100 eurot, 170 eurot, 60-66 eurot), mis ilmselgelt ületab P. O. võimalikku koguvõlga Aigar Arolepale. Aigar Arolepa ja Janno Otti tegevuses esineb ka siin kaastäideviimise kvaliteet, sest mõlema teopanus oli oluline kuriteokoosseisu täitmiseks – nii Aigar Arolepa kui ka Janno Otti tegevus suurendas esitatud nõude kaalukust. Peksmine võib üle kasvada väljapressimiseks ning selles osalemine ei pea eelnevalt olema suuliselt kooskõlastatud ja kokku lepitud. Kaastäideviimine võib alata ka tegevusega, s.o konkludentselt. I.16.7. Kohus nendib, et süüdistatavad objektiivselt kannatanut vägivalda kasutades ka alandasid. Videod XXX (III kd, tl 216), XXX (III kd, tl 217), XXX (IV kd, tl 14-16), XXX (IV kd, tl 20-22) kajastavad, et Aigar Arolepa initsiatiivil sunniti P. O. ähvarduste saatel põlvitama ning Aigar Arolepp lõikas kööginoaga kannatanu tahte vastaselt viimase juustest 17 juuksepahmaka. Eelnev tekitas P. O. ka valu. Valu tekitamine juuste jõuga ja vastu tahtmist maha lõikamisel on kohtule eluliselt usutav, kuna pea juustekasvu piirkond võib olla küllaltki tundlik. Janno Otti lõi P. O. rusikaga näkku, kui Aigar Arolepp sundis teda põlvili minema. Janno Otti löögi järel palus P. O. veelkord, et teda ei löödaks ja lubas raha maksta. Ka süüdistatav Janno Otti on möönnud, et tegemist on alandava käitumisviisiga. Antud juhul seondus kannatanu alandamine ka väljapressimise, s.o rahaliste nõuete esitamisega. J. K., K. K. ja K. K. kinnitasid (protokollid, tl 58-62, 62p-65, 49-52), et P. O, salvestatud materjal edastati samuti neile, mis omakorda annab alust asuda seisukohale, et süüdistatavad soovisid P. O. vägivalla kasutamise ajal ja järel alandada. Kannatanu P. O. hinnangul tundub video jagamine alandusena teise inimese suhtes. I.16.8. Ei saa märkimata jätta, et vähemalt Aigar Arolepa käitumises esineb ka P. O. ähvardamise kvaliteet

§ 120lg 1 kontekstis.

P. O. ütluste ning Aigar Arolepa filmitud videotes XXX (III kd, tl 217), XXX (IV kd, tl 14-16), XXX (faili kaustas video nimetus XXX) (III kd, tl 218-219), XXX (IV kd, tl 23-25) kajastuva kohaselt Aigar Arolepp käskis noa ähvardusel P. O. helistada J. K. ja K. K. ning nad XXX tallu kohale kutsuda. P. O. selgitas, et ta siiski sellest keeldus. Videotest XXX (IV kd, tl 23-25) ja XXX (faili kaustas video nimetus XXX) (III kd, tl 218-219) on näha, et Aigar Arolepp hoidis nuga P. O. kõri lähedal, mitte otseselt kõril. Vastab tõele Aigar Arolepa öeldu, et ta ei hoidnud nuga P. O. kõril. Samas oli P. O. Aigar Arolepa kindlas haardes ning nuga oli asetatud kannatanu kõri lähedale. Objektiivsele kõrvaltvaatajale on ilmne, et Aigar Arolepp tahtis selle noaga P. O. ähvardada (vt nt IV kd, tl 29-30). Seetõttu oli kannatanul alust karta, et Aigar Arolepp vigastab P. O. noaga ning kannatanu tervis ja elu olid ka tegelikult ohus. Seda seetõttu, et vahetult enne noa kõrile asetamist olid Janno Otti ja Aigar Arolepp P. O. intensiivselt peksnud. Pärast kõnesid lõikas Aigar Arolepp kannatanu ütluste kohaselt P. O. noaga juustest välja ühe juuksepahmaka. Kuigi P. O. on oma ütlustes väitnud, et juuksesalgu väljalõikamine leidis aset enne peksmist, siis Aigar Arolepa telefoniga filmitud videotest nähtub vastupidine kannatanu on videotes selgete peksmise tunnustega (nina paistes, huuled tursunud, silmad paistes, paremalt poolt on ära lõigatud suurem salk juukseid; III kd, tl 194). On tõenäoline, et P. O. sündmusest möödunud ajavahemiku tõttu lihtsalt ajas tema suhtes toime pandud tegevuste järjekorra sassi. P. O. tundis kohtuistungil ära noa, mida tema juuste lõikamiseks ja ähvardamiseks kasutati. Seda on ka vaadeldud (IV kd, tl 28-30). Samuti selgitas Aigar Arolepp oma kodu läbiotsimisel, et tegemist on noaga, millega ta üritas umbes nädal aega tagasi korrale kutsuda P. O. (III kd, tl 84). Aigar Arolepa elukohast leitud noa vaatlusprotokolli kantud fotode (III kd, tl 93) ja Aigar Arolepa telefonist leitud videosalvestise kuvatõmmiste (IV kd, tl 24) võrdlemisel saab kohtu hinnangul väljaspool mõistlikku kahtlust nentida, et tegemist on ühe ja sama noaga (sarnane kuju ja värvus). P. O. oli alust ähvarduse täideviimist karta, sest ta oli süüdistatavate käest juba peksa saanud. Kuna aga Aigar Arolepale on süüdistusaktis ette heidetud väljapressimist

§ 214

järgi ning väljapressimise üheks objektiivse koosseisu tunnuseks on vägivalla tarvitamine (sh ähvardamine), neeldub ähvardamise koosseis väljapressimises. I.17. Kohus nõustub prokuratuuriga ja leiab, et vägivalla tarvitamise osateod panid Aigar Arolepp ja Janno Otti toime kavatsetult

§ 16

lg 2 mõttes, sest nende eesmärgiks oli kooskõlaliselt oma viha ja kättemaksu näitamine ning kannatanule valu ja kehavigastuste tekitamine. Vara nõudmisel oli Aigar Arolepal samuti kavatsetus, sest tema eesmärk oli saada raha väidetavalt temale endale ja C. kuuluva võla katteks, samuti taotles ta raha maksmist peksmise lõpetamiseks. Kuna aga Janno Otti läks väljapressimisega konkludentselt kaasa ning sõnaliselt rahalist nõuet ei esitanud, vaid oma kohaloleku ja käitumisega toetas Aigar Arolepa nõuet, siis tuleb tema tegevus lugeda sooritatuks vähemalt kaudse tahtlusega

§ 16lg 4 kohaselt.

Janno Otti vähemalt pidas oma elukogemuse pinnalt võimalikuks ja möönis ebaseadusliku teo toimepanemist. Kohus ei nõustu prokuröriga, et Janno Otti tegu kuulub subjektiivselt kvalifitseerimisele otsese tahtlusena, sest süüdistatav ei teadnud, et ta kindlasti 18 osaleb väljapressimises. Tema eesmärk oli siiski P. O. viimase löömise eest kätte maksta, mitte teadlikult raha nõuda. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. I.18. Kokkuvõttes leiab kohus, et Janno Otti ja Aigar Arolepp on toime pannud neile süüdistuses ette heidetud

§ 214järgse teo.

Täpsemalt, kuna Aigar Arolepp sooritas kuriteo kooskõlaliselt koos Janno Ottiga, tuleb tema tegu kvalifitseerida

§ 214lg 2 p 4 järgi P.

O. väljapressimises grupiviisilise kuriteona. Et Janno Ottit on Tartu Maakohtu 24.11.2020. a otsusega nr 1-20-6971 muu hulgas karistatud kelmuse toimepanemise eest

§ 213

lg 1 järgi ja see karistus on kehtiv, ning ta pani teo toime ühiselt ja kooskõlastatult Aigar Arolepaga, kuulub Janno Otti tegu kvalifitseerimisele

§ 214lg 2 p-de 1 ja 4 järgi P.

O. grupiviisilises korduvas väljapressimises. II Aigar Arolepa süüdistus

§ 120lg 1 järgi K.

K. ja J. K. ähvardamises. II.1. Aigar Aroleppa süüdistatakse selles, et 22.09.2023 Aigar Arolepa survel ja noa ähvardusel tegi P. O. koos Aigar Arolepaga viimase kasutajakontolt J. K. kella 20.35 ajal videokõne, millele J. K. tagasi helistas kella 20.42 ajal, kus kutsusid J. K. Aigar Arolepa juurde, kuid P. O. tekitatud vigastuste nägemine hirmutas J. K. ja tekitas arvamuse, et teda ootab sama saatus. Alates kell 21.12 Facebook Messengeri grupivestluses, milles osalesid vestluse algusest kuni vestluse lõpuni J. K., K. K. ja Aigar Arolepp kasutajanimega XXX, ähvardas Aigar Arolepp J. K. ja K. K. tapmise ja füüsilise vägivallaga. Aigar Arolepp saatis vestlusesse mitmeid fotosid ja videoid koos Janno Ottiga P. O. suhtes vägivalla tarvitamisest ja vägivalla tarvitamisega P. O. tekitatud tervisekahjustustest ja veritsustest. Pärast failide saatmist küsis Aigar Arolepp, kes on järgmine ja kirjutas ise, et J. K. on järgmine ning et K. K. ja J. K. on surnud ja lubas K. K. ning J. K. üles otsida ja uuris J. K. järgmise päeva asukohta. K. K. tundis Aigar Arolepa ähvardussõnumitest hirmu ja nende saamise järel võttis ühendust enda sõpradega, et saada kaitset Aigar Arolepa eest. J. K. tundis Aigar Arolepa ähvardussõnumitest ja kõnest hirmu, et tema on järgmine, kelle suhtes Aigar Arolepp vägivalda kasutab. K. K. ja J. K. oli alust karta Aigar Arolepa ähvarduste täideviimist, sest Aigar Arolepp edastas oma sõnade kinnituseks ja hirmu tekitamiseks grupivestlusesse videoid ja pilte P. O. suhtes vahetult toimunud füüsilise vägivalla tarvitamisest. Aigar Arolepp tervisekahjustuse tekitamisega ja tapmisega ähvardamisega pani toime

§ 120lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o ähvardamise.

II.2. Vaidlust ei ole selles, et 22.09.2023 filmis Aigar Arolepp mobiiltelefoniga Samsung SMF711B P. O. suhtes tarvitatud vägivalda, et Aigar Arolepp, J. K. ja K. K. Facebook Messengeri grupivestluses osalesid ning et Aigar Arolepp edastas vigastatud P. O. kajastavad videod muuhulgas K. K. ja J. K.. Aigar Arolepp on oma ütlustes tunnistanud, et ta filmis Janno Otti ja enda tegevust P. O. suhtes vägivalla tarvitamisel ning edastas valminud videod nii K. K. kui ka J. K.. Videote saamist on kinnitanud ka kannatanu K. K. ja J. K.. Samuti on Aigar Arolepp oma ütlustes J. K. ähvardamise omaks võtnud. Vaidlus on tõusetunud aga selles, kas sellist tegevust saab käsitleda ähvardamisena

§ 120lg 1 järgi just K.

K. suhtes. II.

1. Kannatanu P. O. sõnul (protokollid, tl 76p-84p) ütles Aigar Arolepp talle 22.09.2023 XXX talus aset leidnud peksmise ajal, et helista K., keda kannatanu teab. Kannatanu sõnul tahtis Aigar J. ja K. ära tappa ning soovis neid kohapeale, et järgmine ohver valida. Kannatanu pidi J. ja K. helistama, sest neil olevat mingid võlad sees. Helistamisel taheti näidata, kes on järgmine. Aigar Arolepp sundis P. O. helistama, kuid kannatanu ei rääkinud kõnes. Seepeale helistas Aigar Arolepp K. K. oma telefoniga ise ning see videokõne leidis aset Messengeris. Kannatanu oli sel ajal kaadris. P. O. ütles, et „ärge jumala eest tulge“ ja siis jätkus tema peksmine. II.
2. J. K. kinnitusel (protokollid, tl 58-62) kasutas Aigar Arolepp Messengeris kasutajanime XXX. Kannatanu kasutajanimi on J. K.. Kannatanu on süüdistatavaga suhelnud ainult ühelt 19 kontolt. Suhted oli head kuni hetkeni, mil Aigar oli C. ja kannatanuga kõnes ning kannatanu seal ka midagi ütles. J. K. ei teadnud, mis Aigar Arolepale ei sobinud, kuid Aigari käitumine nimetatud videokõnes muutus koheselt agressiivsemaks. Tundus, et Aigarit ärritas, kui kannatanu C. kõnetas. Janno Ottit ja C. õppis J. K. läbi Aigari tundma. J. K. on C. ka niisama suhelnud telefonitsi või kirja teel, kuid ei ole temaga seksuaalsuhtes olnud. Kannatanu lõpetas Aigar Arolepaga suhtlemise 2023 septembris, sest ei soovinud enam temaga lävida. Aigar Arolepp vihjas kogu aeg, et J. K. on C. suhtes ning kannatanu arvates mõtles, et kannatanu võttis Aigar Arolepalt tema XXX ära. J. K. lisati ühte grupivestlusesse ning kannatanu nägi selles videokõnes Aigar Aroleppa, Janno Ottit ja P. O. Kohtuistungil esitatud fotod tundis ta ära kui Aigari juures tehtud fotod. Kui kõnes esitati küsimus „Kes on järgmine?“, tundis kannatanu hirmu ja end häirituna. J. K. on seisukohal, et kui Aigar Arolepp teda kätte oleks saanud, oleks ta temaga samamoodi käitunud nagu P. O. Kannatanu kartis, et Aigar Arolepp hakkab tema suhtes vägivalda tarvitama, sest Aigar Arolepp arvas, et kannatanu ja C. on suhtes. Aigar Arolepp teadis, kus kannatanu töötab ning J. K. arvas, et Aigar Arolepp tuleb temale töö juurde. Kannatanu vaatas ühte videot ning seal Janno Otti lõi P. O.. Video vaatamine tekitas kannatanus ebameeldivust ja hirmu, et Aigar Arolepp saab kannatanu kusagilt kätte ja paneb kannatanule käed külge. Tollel õhtul, kui J. K. videot nägi, siis koju liikudes Aigar Arolepp ka helistas videokõnes kannatanule, aga keegi midagi ei rääkinud. Järgmine videokõne Messengeris oli siis, kui kannatanu kodus oli - siis P. O. kutsus J. Aigari juurde. Videokõne tuli Aigari kontolt, aga rääkis P. P. O. nägi välja ära löödud ja paistes. P. kutsus kannatanut Aigar Arolepa juurde jooma. Kannatanu aga ei läinud, sest ta ei julgenud. Ähvarduste ja hirmu mõjul ei julge kannatanu enda sõnul kuskil väga käia ja suhelda. Ta pidi oma eluviisi ja harjumusi muutma. Ta ei julge ka enam Tartus liikuda, kuna kartis, et saab kuskil Aigariga kokku. II.
3. Kannatanu K. K. ütluste kohaselt (protokollid, tl 62p-65) kasutas Aigar Arolepp kontot XXX. Kannatanu kasutas kontot K. K.. Enam ta Aigar Arolepaga ei suhtle, sest ei saa temaga hästi läbi. Aigar Arolepp muutub alkoholi tarvitades vägivaldseks. K. lõi Facebook grupi niisama suhtlemiseks. Videokõnes aga kannatanu nägi midagi, mida ta ei tahtnud üldse näha. Seal oli Aigaril nägu verine. Küsimise peale Aigar vastas, et ta kukkus. Kannatanu nägi verd maas. Seal oli ka Janno Otti, kellel oli nägu verine ja käsi katki. Kedagi teist sel hetkel ei olnud. Tõstatati küsimus, et kes on järgmine. Kannatanu mõtles, et mis nüüd toimub, oli segaduses ja veidi hirmul. Kohtuistungil kannatanule esitatud fotode kohta K. K. nentis, et need on tehtud Aigari isa kodus saunaruumis. Kannatanu teab C. väga kaua ning viis enda sõnul Aigari C. kokku. Nüüd Aigar võib midagi selle pinnalt kannatanule teha, sest C. ja Aigar läksid lahku. Kui kannatanu luges Aigari kirjutisi, et „K. ja J., te surnud“, siis ta oli ehmunud ja mõtles, et mis toimub. Meenutamisel kannatanu vastas kohtuistungil, et ta helistas kohe sõpradele ja ütles, et teda ähvardati ning et kannatanu on järgmine, kes surma saab. Kannatanu sõbrad helistasid Aigarile. Aigar Arolepp helistas kohe videogruppi tagasi ja palus K. K. vabandust. Kannatanu helistas sõpradele, sest tal oli hirm. Gruppi tulid ka videod, kus kannatanu nägi Janno Ottit, P. O. ja Aigar Aroleppa veristena. Seal Aigar ja Janno kasutasid vägivalda P. vastu. Video tekitas kannatanus hirmu ja kartmist. Sel õhtul kutsuti kannatanut ka Aigar Arolepa juurde, kuid ta ei läinud, sest kartis, kuna öeldi, et nemad on järgmised. See mõjutas kannatanut nii, et ta oli edaspidi omaette ja ei teinud paljudest asjadest välja. Ta ei tahtnud enam Tartus ringi käia, sest kartis Aigar Aroleppa, kuna Aigar Arolepp ja Janno Otti käisid väga tihti Tartus. Kui kannatanu nägi P. O., siis ta rääkis, et Janno Otti ja Aigar Arolepp kasutasid tema suhtes vägivalda. II.
4. Aigar Arolepp tunnistas kohtuistungil (protokollid, tl 108p-120) P. O. peksmisest videote tegemist. Ta aga ei tea, kes fotod tegi. Ta saatis tollel õhtul J. ja K. videoid ja fotosid. K. K. tal omavahel tüli ei ole, samas on neil olnud lahkarvamusi – kannatanu jättis mõned asjad Aigari hinnangul temale rääkimata, kuid samas probleeme nende vahel siiski ei ole. J. peale oli süüdistatav natuke vihane. Ta soovis J. ja K. hirmutada. Aigar Arolepale tundub, et C. ja J. 20 siiamaani lollitavad teda ning tal oli armukadedus. J. K. on Aigar Arolepa sõnul talle saatnud teksti ja pilte, et nad on suhtes ja C. on tema oma. Aigar Arolepp soovis J. K. kakelda. K. K. oli lihtsalt seal grupis. Süüdistatav mõtles, et nad kardavad, tunnevad hirmu, s.o mõte oli natuke hirmutada. Enne P. O. lahkumist lepiti temaga kokku, et tehakse kõned, kuid sellest ei tulnud midagi välja. Helistas kas K. K. ise või süüdistatav helistas K. ning rääkis temaga. Teine kõne, mida P. J. tegi, ei puutunud süüdistatavasse, sest ta läks ennast verest puhtaks pesema. Süüdistatav enda sõnul K. ei öelnud, et P. teda lõi, vaid et ta kukkus, sest oli häbi. Süüdistatav palus K. K. käest vabandust, kuid tunnistab, et on J. K. ähvardanud. Video tegemise mõte oli süüdistatava arvates tobe. II.
5. Süüdistatav Janno Otti mäletab (protokollid, tl 89p-108p) Aigar Arolepa käsku, et J. K. ja K. K. peavad tulema kohale ning et P. O. helistaks neile. II.
6. Mobiiltelefonis Samsung SM-F711B kasutaja XXX (Aigar Arolepp) poolt suhtlusrakenduses Facebook Messenger kasutajatega K. K. ja J. K. peetud grupivestlusest nähtub, et see leidis aset 22.09.
7. Grupp loodi kell 21.12 ning J. K., K. K. ja Aigar Arolepp osalesid selles algusest lõpuni. Kasutaja XXX (Aigar Arolepp) edastas 18 fotot ja 9 videot, millelt nähtuvad näovigastustega Aigar Arolepp (vasaku kulmu veritsus), Janno Otti (vasaku silma hematoom) ja P. O. (verine nina, paistes huuled), samuti verepritsmed põrandal. Eelnevat näidates küsitakse „Kes järgmine“, „J. sa järgmine er“, „K. ja J. te surnud“, „Otsime teid ülesse“ „J. sa tööl homme we“ (IV kd, tl 31-48). II.
8. I alapeatükis kajastamist leidnud Aigar Arolepa mobiiltelefoniga Samsung SM-F711B filmitud videotes nimetustega XXX (III kd, tl 217), XXX (IV kd, tl 14-16), XXX (faili kaustas video nimetus XXX) (III kd, tl 218-219) kajastub selgelt Aigar Arolepa soov võtta ühendust nii J. K, kui ka K. K.. Seega tõele ei vasta Aigar Arolepa kohtus esitatud väide, et K. K. ta ei soovinudki ühendust saada või et P. O. tegi J. K. üksinda omal tahtel videokõnet. Nimetatud videotes on juttu ka sellest, et K. K. peab oma asjad ära siluma. Aigar Arolepp ka soovis, et tema juurde kutsutaks nii J. K. kui ka K. K. II.
9. Kohus on seisukohal, et nii K. K. kui ka J. K. videokõnes edastatud fotod, videod ja sõnumid kogumis täidavad ähvardamise koosseisu

§ 120lg 1 mõttes.

Riigikohus on sedastanud, et süüdlane saab ähvardamise koosseisu objektiivsed tunnused täita siis, kui ta paneb talle süüks arvatud tegevusega elu, tervise või vara pärast muretsema eelkõige ähvarduse adressaadi, kuid tekitaks sellega üldjuhul hirmu ka objektiivses kõrvalseisjas. Ähvardaja poolt öeldut või tehtut ei saa alati siiski vaadata lahutatult kas konkreetset sündmustikku või ka isikute omavahelisi suhteid iseloomustavast ülejäänud kontekstist. Mõnel juhul peab ähvarduse sisuks olevat tegevust hindama ka koostoimes teiste, kaasnevate ning tuvastatud asjaoludega (RKKKo 1-23-1176/70, p 10 koos edasiste viidetega). Aigar Arolepp ähvardas J. K. ja K. K. tervisekahjustuse tekitamisega ja tapmisega. Nii K. K. kui ka J. K. personaalselt ning ka objektiivse kõrvaltvaataja seisukohalt oli alust karta ähvarduse täideviimist, sest Aigar Arolepp lisas oma sõnade kinnituseks grupivestlusesse värvikaid videoid ja pilte P. O. peksmisest. K. K. samuti teadis, et Aigar Arolepp muutub alkoholi tarvitades vägivaldseks. Arvestades J. K. ja K. K. seotust Aigar Arolepaga (K. K. tutvustas Aigar Arolepale C. K., kes olid omavahel suhtes; Aigar Arolepp kahtlustas J. K. C. K. petmises) mõjus tapmisähvardus kohtu hinnangul reaalsena. K. K. isegi helistas oma sõpradele, et saada kaitset, mis omakorda kinnitab ähvarduse veenvust. Kuigi K. K. ja J. K. edastatud ähvardussõnumites on selgesõnaliselt juttu ainult tapmisest, siis arvestades asjaolu, kuidas süüdistatavad kannatanu P. O. käitusid, kvalifitseerub selline ähvardamine ka tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamiseks. Väga suure tõenäosusega ei oleks ähvarduse täideviimise tulemuseks olnud mitte kellegi surm, vaid arvestatavalt tõsised kehavigastused. II.11. Kohus leiab, et Aigar Arolepp on ähvardamise toime pannud kavatsetult

§ 16lg 2 mõttes, sest ta seadis eesmärgiks K.

K. ja J. K. hirmutamise läbi ähvarduste. Kohus ei nõustu prokuratuuriga selles, et K. K. osas oli Aigar Arolepal otsene tahtlus, kuna eesmärk oligi 21 ähvardamine. Argo Arolepp on seda ka ise istungil kinnitanud. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kohus märgib, et vabandamine ei kvalifitseeru õigusvastasust välistavaks asjaoluks karistusseadustiku 2. peatüki 2. jao tähenduses. II.12. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et Aigar Arolepp on toime pannud temale süüdistuses ette heidetud

§ 120lg 1 järgse teo, s.o J.

K. ja K. K. tervisekahjustuse tekitamisega ja tapmisega ähvardamise. III Aigar Arolepa süüdistus

§ 323lg 1 järgi K.

K. kui õigusemõistmises osaleja vastu vägivalla tarvitamises. III.1. Aigar Aroleppa süüdistatakse selles, et ta on korduvalt ähvardanud kannatanu K. K. tapmisega kättemaksuks tema vangistamiseni viinud õiguspärase tegevuse eest kriminaalmenetluses. Aigar Arolepp, kandes Tartus Turu 56 asuvas Tartu Vanglas Tartu Maakohtu 04.10.2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-2639 toonase XXX ja XXX C. A. XXX K. K. suhtes toime pandud

§ 121

lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest mõistetud vangistust ning olles teadlik, et T. K. ja K. K. suhtlevad omavahel ja tema ähvardus jõuab K. K., kirjutas 18.12.2019 dateeritud ja T. K. adresseeritud kirjas teksti: „Varsti saan välja, siis lähen Viljandi ja tapan K. K. ära. Ja olen veel 10 aastat vangis ta hävitas mu elu. Ja sureb varsti ära.“, mille kriipsutas läbi, kuid tekst jäi täielikult loetavaks. T. K. tegi saadud kirjast foto, mille edastas Facebooki kaudu K. K.. Seega Aigar Arolepp ähvardas kolmanda isiku, kelleks oli T. K., vahendusel K. K. tapmisega. Aigar Arolepa kirjutatud ähvardust lugedes tundis K. K. reaalset ohtu enda elule ja tervisele. Asudes Tartumaal XXX, 04.11.2021 kella 02.31 ajal ähvardas Aigar Arolepp K. K. tapmisega, kui saatis J. S. telefoni ning Facebook Messengeri kasutajakontot kasutades K. K. sõnumi: „Lits panid aigari vanglasse 2 aastat Ta varsti tapab su ära.“ Saadud sõnumit võttis K. K. reaalse ähvardusena ja tundis ohtu enda elule ja tervisele. K. K. oli alust karta ähvarduste täideviimist, kuna Aigar Arolepp oli varasemalt tarvitanud K. K. suhtes füüsilist vägivalda, mille eest Aigar Arolepp mõisteti

§ 121

lg 2 p 2 järgi süüdi ja karistati Tartu Maakohtu 30.10.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-8735 ning mõisteti

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi süüdi Tartu Maakohtu 04.10.2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-2639. Korduvalt kannatanu tapmisega ähvardamisega, et maksta talle kätte tema õiguspärase tegevuse eest kriminaalmenetluses, pani Aigar Arolepp toime

§ 323

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o vägivalla õigusmõistmises osaleja vastu. III.2. Vaadates Aigar Arolepale esitatud süüdistuse osategude toimepanemise aegu, tuleb küsida ega kuriteod ei ole aegunud. Kohus peab aegumist kontrollima omal algatusel.

§ 81

lg 1 p 2 sätestab, et kedagi ei tohi kuriteos süüdi mõista ega karistada, kui kuriteo lõpuleviimisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud viis aastat teise astme kuriteo korral. Sama paragrahvi lõike 5 p-de 1, 2 ja 4 kohaselt kuriteo aegumine katkeb kriminaalmenetluses järgmiste menetlustoimingute tegemisega: 1) kahtlustatavale või süüdistatavale tõkendi kohaldamisega või tema vara või rahapesu objektiks oleva vara arestimisega; 2) süüdistatava kohtu alla andmisega; 4) kohtulikul arutamisel süüdistatava ülekuulamisega.

§ 81

lg 6 järgi, kui kuriteo aegumine on katkenud, algab aegumine uuesti käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud menetlustoimingu tegemisest. Isikut ei tohi kuriteos siiski süüdi mõista ega karistada, kui selle lõpuleviimisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust viie aasta võrra pikem aeg. Et T. K. edastati ähvardust sisaldav kiri 18.12.2019 ja J. S. telefoni vahendusel ähvardust sisaldav sõnum K. K. 04.11.2021, süüdistatav Aigar Arolepa suhtes on kohaldatud tõkendit nii kohtueelses kui ka kohtumenetluses, ta on antud kohtu alla ning kohtuistungil üle kuulatud, ei ole temale ette heidetud kuriteod aegunud. 22 III.3.Vaidlust ei ole selles, et Aigar Arolepp kirjutas 18.12.2019 dateeritud kirja T. K.. Vaidlus on selle üle, kas Aigar Arolepp soovis selle kirjaga T. K. vahendusel ähvardada K. K. seoses tema menetlusseisundiga kriminaalmenetluses ning kas Aigar Arolepp saatis 04.11.2021 kella 02.31 ajal K. K. J. S. telefoni ja Facebook Messengeri kasutajakontot kasutades tapmisähvarduse. III.

1. Kannatanu K. K. andis järgmised ütlused (protokollid, tl 49p-52). Nad olid Aigar Arolepaga XXX ning neil on XXX. Aigaril oli kannatanu teada T. K. suhe. T. K. saadetud kiri K. K. tekitas temas suurt hirmu ja ta hakkas tõsiselt kartma. Kannatanul on XXX ja ta kardab enda tapmist. K. K. tegi saadetust koopia ja edastas selle politseile. Aigar Arolepp võis kannatanu hinnangul tuttavate kaudu kannatanu elukohta XXX teada. 04.11.2021 saadetud kiri kannatanule tundus kohtuistungil võõras. Aigar Arolepp süüdistab kõiges kannatanut. Kannatanu töötas vahetustega ja kui ta öösel koju tuli, siis ta kogu aeg kontrollis ja jälgis tähelepanelikult, et kas keegi kuskil kõnnib ja teda jälgib. 20.10.2021 J. S. saadetud sõnumile ta ei vastanud. Aigar Arolepal on uus Facebook kasutaja XXX. Kannatanu facebook Messengeri kasutajakonto on K. K. Aigar Arolepp saatis K. K. video, mis oli kole. Kannatanul tekkis videot vaadates ebameeldiv tunne, see tekitas hirmu - kananahk tuli ihu peale, sest nuga oli seal ning see kõik oli väga vägivaldne. III.
2. Tunnistaja T. K. selgitas (protokollid, tl 52-53p), et ta tutvus Aigar Arolepaga interneti kaudu, oli temaga suhtes ja siis katkestas selle. Ta teab, et Aigar Arolepal oli K. K. suhe. Tunnistaja külas olles nägi, kuidas Aigar Arolepp oli K. K. suhtes vägivaldne, s.o piinas teda. Aigar Arolepp rääkis oma suhetest ja ütles, et K. K. on väga halb inimene ning XXX pärast oli palju probleeme. Aigar Arolepp saatis T. K. kirja, kes tegi sellest foto ja saatis edasi K. K.. Seal on kirjas, et Aigar Arolepp tapab K. K.. Kiri ehmatas tunnistajat. K. K. muutus kirja saades väga närviliseks ja ärevaks. Tunnistaja hinnangul võib Aigar Arolepp mingil hetkel seda teha ka, kuid ta ei tea, kui reaalne see on. III.
3. Tunnistaja J. S. (protokollid, tl 20p-22) teada on Aigar K. K. peale kuri, kuna K. K. jättis ta maha. Istungil näidatud kirjad on küll tunnistaja kasutajakontol, aga neid ta omaks ei võtnud. Tema telefonile ei olnud koodi peale pandud. Igale poole oli automaatne sisselogimine. Ka Facebook avanes telefonis. Seda parima pakkumise asja võis kirjutada ainult Aigar Arolepp. Sõnumi saatmise ajal elas tunnistaja Aigar Arolepaga koos. Tunnistaja ei usu, et tema XXX oleks seda kirjutanud. Need ei ole tunnistaja kirjutatud sõnumid. Aigar Arolepp võis kirja kirjutada, sest tunnistaja teab, et Aigar Arolepp on K. K. peale vihane. Aigar Arolepa juttu uskuda ei saa. Kui tunnistaja Aigarilt K. K. kohta küsis, siis Aigar ütles, et tal on lähenemiskeeld peal ja sellepärast ta on vihane. Lähenemiskeeld pandi, sest Aigar Arolepal oli haiglane huvi oma XXX suhtes ja see, kuidas ta K. K. kohtles. J. S. rääkis kohtule ka seda, et Aigar Arolepp pärast lahkuminekut manipuleeris teda emotsionaalselt, kuna talle tuli sõnum, et Aigar on end üles poonud. III.
4. C. K. teab (protokollid, tl 36-36p), et Aigar oli suht vihane K. K. peale, sest K. K. saatis ta vanglasse. Nad elasid pikka aega koos ja Aigar Arolepp oli K. K. löönud. K. K. alguses lootis, et C. K. läheb Aigar Arolepaga paremini, et Aigar ei muutu vägivaldseks. Kui kannatanu ütles K. K., et nad ei ela enam koos ja suhe läks laiali, siis ta rääkis, et Aigar Arolepp oli teda löönud. III.
5. Aigar Arolepa hinnangul rääkis K. K. kohtus osaliselt õigust. Lisaks sellele süüdistatav tunnistas, et ta natukene kannab K. K. vastu vimma. Aigar Arolepp ei mäleta T. K. kirjutatud kirja, kuid arvab, et on võimalik, et ta kirjutas selle kirja hetkeemotsioonist või vimmast. Viimati kirjutas ta kirja T. 5 aastat tagasi ning suhtles temaga
6. aastal. T. K. ja K. K. teavad üksteist. Aigar Arolepp tutvus T. K. kaudu. Süüdistatava hinnangul, kui tekst on maha tõmmatud, ei tohiks see tapmisähvardus olla hirmutav, sest see on tühistatud. Ta tunnistab, et kirjutas ähvardusi K. K. kohta. Samas ta ka möönab, et see võib veidi hirmutav olla. Süüdistatav ei tea, miks ta selle kirja saatis, isegi kui ta teksti maha tõmbas. Aigar Arolepp 23 samuti ei tea, miks J. S. oleks pidanud K. K. sellise kirja kirjutama. J. ei olnud põhjust sellist kirja saata, kuid Aigar eitab K. kirja saatmist. Aigar Arolepa hinnangul ei pea J. S. ütlused paika ja nad on vihavaenlased. Ta ei ole J. S. Facebooki kasutajakontot kasutanud ja K. K. sõnumit saatnud. Aigar Arolepp kinnitab, et ta saatis sihilikult K. K. vägivaldsed videod ja fotod, kuna süüdistatava telefonist oleksid need kaotsi läinud. Ta tahtis neid säilitada, kuid ei oska öelda, milleks täpsemalt. III.
7. Kannatanu K. K. ning tunnistajate T. K. ja J. S. ütlusi kinnitavad kannatanu esitatud süüteoteade koos temale edastatud kirja koopiaga (V kd, tl 128-129) ja K. K. nimel õiguskaitseasutusele edastatud väljatrükk J. S. telefonist saadetud sõnumist (V kd, tl 131-132). Süüteoteatele lisatud kirja koopiast nähtub, et Aigar Arolepp 18.12.2019 adresseeris T. K. kirja, milles oli küll maha tõmmatud, aga loetav järgmine tekst: „Varsti saan välja, siis lähen XXX ja tapan K. K. ära. Ja olen veel 10 aastat vangis ta hävitas mu elu. Ja sureb varsti ära.“ J. S. telefonist aga saadeti 04.11.2021 kella 02.31 ajal sõnum sisuga: „Lits panid aigari vanglasse 2 aastat Ta varsti tapab su ära.“. Sellele sõnumile eelnevalt on 20.10.2021 kell 15.50 saadetud viisakas toonis küsimus seoses XXX. III.
8. Aigar Arolepp on 18.12.
9. a ähvarduskirja kirjutamist kinnitanud. Kohus nendib, et Aigar Arolepp kaldub kirjutama vigadega ning grammatiliselt ja stiililiselt mittekorrektselt. J. S. 20.10.2021 saadetud sõnum aga on korrektses eesti keeles. Ähvardussõnum samas on Aigar Arolepale iseloomulikult kirjutatud kirjavigadega. Veelgi enam, ähvarduses on kajastatud asjaolud, mis ei olnud J. S. teada. Aigar Arolepal aga oli motiiv sõnumi saatmiseks, sest ta kandis K. K. vastu vimma ning on seda tunnistanud. J. S. polnud mingit põhjust K. K. edastada ähvardusi Aigar Arolepa vangistuse osas. Tõenditest ei leia kinnitust süüdistatava väide, et ta on J. S. vihavaenlane ning seega on tegemist paljasõnalise väitega. Kohtu hinnangul on tunnistaja J. S. ütlused usaldusväärsed ja riimuvad teiste tõenditega. Samuti on Aigar Arolepal juba varem olnud kombeks kolmanda isiku nime alt manipuleerivaid sõnumeid kirjutada (nt et „Aigar poos ennast üles“), mis viitab sarnasele käitumismallile. III.
10. Ähvardamisest on võimalik rääkida ka juhul, kui võimalik kahju tekitamine saab teatavaks kolmanda isiku vahendusel (vt Karistusseadustik, kommenteeritud väljaanne, koostanud J. Sootak, P. Pikamäe,

§ 120kommentaarid, lk 481-483, p 3.2.2-3.2.3., 3.5.1.; RKKKm 1-19-9448/32, p 9).

Samuti ei „tühista“ ähvardust teksti läbikriipsutamine, kui see on loetav. Aigar Arolepa kirja puhul see nii on. Nii T. K. kui ka K. K. said läbikriipsutatud tekstist aru. K. K. oli alus karta ähvarduse täideviimist, sest Aigar Arolepp oli varasemalt tarvitanud K. K. suhtes füüsilist vägivalda, mille eest Aigar Arolepp mõisteti ka kohtus süüdi. Aigar Arolepa ähvarduste tõsiseltvõetavust K. K. jaoks kinnitab samuti tõik, et T. K. pidas ähvarduste täideviimist reaalseks - seepärast ta saatis pildi kirjast K. K. teadmiseks ja hoiatuseks. Veelgi enam, Aigar Arolepp on 18.12.2019 ja 04.11.2021 ähvardanud K. K. ära tappa just kättemaksuks õiguspärase tegevuse eest kriminaalmenetluses – kirjas ja sõnumis on selged viited selle kohta, nagu K. K. oleks vastutav Aigar Arolepa vanglasse sattumise eest. Kuigi K. K. kohtuistungil 04.11.2021 edastatud sõnum tuttav ei tundunud, on sõnumi saatmises palju aega möödunud ning kannatanu võis selle unustada. See aga ei tähenda, et sõnumi saamisel ta aastaid tagasi ta hirmu ei tundnud. K. K. on teinud ähvardusest kuvatõmmise, mis edastati politseile. III.12. Kohus leiab, et Aigar Arolepp ähvardas K. K. 18.12.2019 ja 04.11.2021 kavatsetult

§ 16lg 2 mõttes.

J. S. kasutajakontolt sõnumit ja T. K. kirja saates seadis ta eesmärgiks nende adressaadini, s.o K. K. jõudmise. Aigar Arolepp teadis, et K. K. ja T. K. suhtlesid omavahel. Samuti ta teadis, et J. S. oli K. K. telefonitsi 20.10.2021 ühendust võtnud, küsimaks informatsiooni XXX, s.o Aigar Arolepa kohta. Aigar Arolepal esines ka K. K. õigusemõistmises osalemise eest kätte maksmise osas kavatsetus. Ta teadis, mis roll oli K. K. kriminaalmenetluses ning tema arusaama järgi oli ta vanglas K. K. süül. Eelnev nähtub edastatud kirjast ja sõnumist. Selle kõige eest ta asuski kätte maksma, s.o kirjutas 24 tapmisähvardusi sisaldava kirja ja sõnumi. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. III.13. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et Aigar Arolepp ähvardas korduvalt kannatanu K. K. tapmisega, et maksta talle kätte tema õiguspärase tegevuse eest kriminaalmenetluses ning pani toime

§ 323

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o vägivalla õigusmõistmises osaleja vastu. IV Aigar Arolepa süüdistus

§ 120

lg 1 ja

§ 1573 lg 1 järgi C.

K. suhtes ahistava jälitamise ja ähvardamise toimepanemises. IV.

1. C. K. suhtes toime pandud kuritegude osas on Aigar Arolepale esitatud kokku 3 süüdistust (20.03., 23.
2. ja 31.07.2024). Kohus kajastab otsuses ainult viimase süüdistuse teksti, sest selles on kõik vajalikud koosseisuelemendid esitatud. 31.07.2024 esitatud muudetud süüdistus: Aigar Arolepp on oma XXX XXX, alaealise C. K. tema tahte vastaselt järjepidevalt otsinud kontakti ja sekkunud muul viisil tema eraellu, pärast seda, kui C. K. teatas mõned päevad enne 18.08.2023, et ei soovi temaga suhtlemist jätkata. Pärnu Maakohtu määrusega on Aigar Arolepalt esialgse õiguskaitse korras alates 14.07.2023 ja lõplikult alates 22.09.2023 võetud C. K. ühise XXX hooldusõigus. Määruse kohaselt tuleb korraldada suhtlusõigus kokkuleppel XXX, kelleks on kuni XXX täisealiseks saamiseni XXX, mistõttu ei ole Aigar Arolepal ka XXX suhtlemise korraldamiseks põhjust ühendust võtta C. K.. 1) 18.08.2023 alates kella 14.54 Aigar Arolepp, algselt viibides Tartu maakonnas, kella 20.24-st alates Tallinnas ja ka teel Tallinnasse algatas rakenduses Facebook Messenger suhtluses C. K. korduvalt videokõnesid, kirjutas solvanguid ja ähvardusi sisaldavaid sõnumeid. Kella 15-16 ajal tehtud telefonikõnes Aigar Arolepp ähvardas C. K., et tuleb Tallinnasse, võtab XXX kaasa ja viib C. K. metsa ning jätab sinna. Ta jätkas suhtlemist Facebook Messengeris, kuhu kirjutas, et hakkab tulema Tallinnasse ning saatis pidevalt teateid ja pilte enda teekonna edenemisest, muuhulgas Tartu-Tallinn rongiaegadest, ostetud piletist ja rongis viibimisest, millest nähtus, et ta on teel Tallinnasse. Aigar Arolepp kirjutas sõnumeid, milles solvas ja sõimas, süüdistas petmises, väljendas rahulolematust lahkumineku pärast ja korduvalt lubas ära tappa ühise tuttava. C. K. Facebook Messengeris Aigar Arolepa videokõnedele ei vastanud ja korduvalt kirjutas vastuseks, et ärgu tulgu Tallinnasse, sest ta ei ole oodatud ega soovitud, tal pole XXX suhtlemiseks vajalikku luba ja kui Aigar Arolepp peaks tulema, kutsutakse politsei. Viibides Tartust Tallinnasse sõitvas rongis, mis väljus Tartust kell 17.57 ja pidi jõudma Tallinnasse kell 20.24, saatis Aigar Arolepp kella 19 paiku C. K. Facebook Messengeris sõnumi, et ta lööb ta maha. C. K. tundis Aigar Arolepa ähvarduste tagajärjel reaalset ohtu enda elule ja tervisele. Tal oli alust arvata, et Aigar Arolepp viib enda ähvardused täide, sest C. K. teadis, et Aigar Arolepp on tema ja ta XXX poole teel ning Aigar Arolepp on olnud enda XXX K. K. suhtes vägivaldne ning saanud selle eest karistada. C. K. palus Aigar Arolepal korduvalt Tallinnasse mitte tulla ja hirmust Aigar Arolepa ees pöördus C. K. abi saamiseks XXX XXX poole, kes teavitas toimuvast politseid. Aigar Arolepp läks kannatanu vastuseisust hoolimata XXX Tallinna XXX juurde ja kell 22.33 kuni 22.47 C. K. Facebook Messengeris edastatud sõnumites teatas, et on kohal, veenis XXX tulema õue temaga kohtuma ning tegi rakenduse siseselt vähemalt 13 vastamata jäänud videokõnet. Kell 22.48 saabunud politsei viis Aigar Arolepa kainenema. 2) 19.08.2023 hommikul Tallinnas kainenemiselt vabanemise järel kella 6.31 – 6.52 vahelisel ajal Aigar Arolepp kirjutas, algatas videokõnesid ja saatis häälsõnumeid C. K. suhtlusrakenduses Facebook Messenger, kuid kannatanu ei vastanud kordagi. Aigar Arolepp läks uuesti C. K. elukoha Tallinn, XXX juurde ja nõudis kokkusaamist, kuid XXX seda ei soovinud ja Aigar Arolepp saadeti minema. 25 04.10.2023 vahistati Aigar Arolepp kuritegude jätkamise takistamiseks kriminaalasjas nr 124-1715 (kohtueelselt 22263000758) ja 06.10.2023 prokuratuuri määrusega kohaldati lisapiirangud kuni kohtu alla andmiseni ning prokuratuurist selgitati Aigar Arolepale, et kannatanu C. K. on temal menetluse vältel suhtlemise lubamine välistatud. Aigar Arolepp, viibides vahistatuna Tartu Vanglas, Tartu linn, Turu 56 ja olles eelnevalt teadlik, et C. K. kardab teda, ei soovi temaga suhelda ning XXX suhtlemine tuleb kokku leppida XXX, on jätkuvalt C. K. tahte vastaselt järjepidevalt otsinud temaga kontakti, võtnud ühendust ning sekkunud eraellu. Koheselt kohtu alla andmise järel, kui tekkis võimalus helistada ja kirjutada, Aigar Arolepp: 1) 28.03.2024 helistas korduvalt XXX C. K. mobiiltelefonile. Esimesele kõnele C. K. vastas, sest ei teadnud, et helistajaks on Aigar Arolepp. Kõnes Aigar Arolepp ütles, et ta ei jäta C. K. rahule, mis tekitas XXX hirmu, et Aigar Arolepp viib 18.08.
3. a esitatud ähvardused täide. Aigar Arolepp ütles veel, et ei saa C. K. rahule jätta, sest neil on XXX, ta tahab XXX koos olla ja ei taha läbi XXX asju ajada, kuigi ta teadis, et XXX huvides korraldatakse suhtlusõigus kokkuleppel XXX. C. K. teatas järjekordselt, et ei soovi suhelda ja katkestas kõne. Aigar Arolepp helistas kohe uuesti, kuid C. K. ei võtnud tema kõnet vastu ning kolmandal helistamisel oli number kinni; 2) 04.04.2024 helistas XXX üldnumbrile, kust küsis C. K., et temaga rääkida, kuid C. K. seda ei soovinud; 3) 05.-07.04.2024 kirjutas C. K. kirja, mis saabus 08.04.2024 Tallinn, XXX. Kirjas Aigar Arolepp ähvardab tema vastu astuda julgenuid kättemaksuga, teatab, et enne teda vabaneb vanglast vägivaldne isik, süüdistab C. K. truudusetuses ja selles, et ei näe XXX ning lubab XXX eest võidelda ja seostab XXX nimevahetust isikuga, kellega petmises C. K. süüdistab ning kinnitab, et armastab C. K. jätkuvalt. Survestab suhtlema, teatades, et 28.12.2023 XXX peaks koos XXX, s.o C. K. teda vanglasse vaatama tulema. Pärast 11.04.2024 kohtumäärusega lisapiirangute kehtestamist Aigar Arolepp, eesmärgiga heidutada ja häirida C. K.: 1) 12.04.2024 kirjutas C. K. ja XXX kohta kuriteoavalduse valeütluste andmises, valeütluste andmisele kihutamises, ähvardamises. 2) 14.04.2024 kirjutas C. K. suhtes solvavaid ja halvustavaid väiteid ning ähvardusi ja alandavaid nõudmisi sisaldavad pöördumised, mille adresseeris Tartu Maakohtule, Tartu, Kalevi 1, kus need 15.04.2024 registreeriti hagiavaldusena nr 2-24-
4. Lühidalt kokku võttes nõudis C. K. vastutusele võtmist valesüüdistuse esitamise eest, lähenemiskeelu kohaldamist, lisapiirangute taaskehtestamise eest C. K. rahalise kompensatsiooni väljamõistmist 1000 eurot päevas või summas 2 000 000 eurot, kirjalikult, näost-näkku ja põlvili vabanduse palumist, süüdistas C. K. enda petmises ja suitsiidikatseteni viimises, heitis ette XXX nime vahetamist, soovitas C. K. minna Jämejalga ravile. 19.04.2024 määrusega jättis Tartu Maakohus avalduse menetlusse võtmata ja 24.04.2024 esitas Aigar Arolepp uue taotluse, milles jätkuvalt nõudis lisapiirangute kehtestamise eest C. K. päevas 1000 euro välja mõistmist; 3) 14.04.2024 kirjutas C. K. suhtes solvavaid ja halvustavaid väiteid sisaldava pöördumise, mille adresseeris Politseile, Tartu, Riia 132, kus see registreeriti 17.04.2024 nr 2.1-3/14206-
5. Lühidalt kokku võttes süüdistas C. K. valesüüdistuse esitamises, nõudis vabanduse palumist ja lisapiirangute taaskehtestamise eest C. K. rahalise kompensatsiooni välja mõistmist 1000 eurot päevas, süüdistas C. K. enda petmises ja suitsiidimõtete tekkimises; 4) 21.04.2024 kirjutas Rapla kohtumajale ja C. K. adresseeritud avalduse, mis Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajas registreeriti 24.04.2024 Kohtute Infosüsteemi (KIS) nr-ga 2-246523, milles taotles C. K. hooldusõiguse ajutist peatamist XXX suhtes. Aigar Arolepp taas süüdistas C. K. petmises, vaimses ebastabiilsuses, valesüüdistuse esitamises, lävimises purjutavate inimestega ning XXX heaolu ohtu seadmises. Avalduse esitamine tekitas C. K. 26 hirmu, et temalt võidakse XXX ära võtta ja häiris, sest Aigar Arolepp püüdis jätta temast kohtule halba muljet. Pidev kontakti otsimine ja avalduste esitamine tekitas C. K. ärevust ja hirmu, et Aigar Arolepp ei jäta teda kunagi rahule ja võib korraldada tema vastu uusi rünnakuid. Kohtule, politseile ja prokuratuurile edastatud alusetuid etteheiteid ja nõudeid ning laimavaid ja solvavaid väiteid sisaldavad pöördumised on kannatanu jaoks häirivad, lugupidamatud ja alandavad, sest Aigar Arolepp on teinud oma käitumisega kannatanule haiget, käitunud tema suhtes õigusvastaselt, aga püüab nüüd olukorda vastupidisena esitleda ja kannatanut pöördumiste adressaatidele võimalikult halvas valguses näidata. Igale kannatanu õiguskaitse poole pöördumisele mitmete kannatanu vastu suunatud avalduste esitamine on häiriv, sest selliselt toimides survestab Aigar Arolepp kannatanut jääma võimalikult passiivseks ja edaspidi õiguskaitse poole mitte pöörduma ning oma õigusi mitte teostama, et vältida oma õiguspärase tegevuse eest Aigar Arolepa kättemaksu ja rünnete jätkumist. Aigar Arolepp tapmisega ähvardamisega pani toime

§ 120lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o ähvardamise.

Aigar Arolepp, teise isikuga järjepideva kontakti otsimise ja muul viisil teise isiku tahte vastaselt tema eraellu sekkumisega, kui selle tagajärg on teise isiku hirmutamine, alandamine ja muul viisil oluliselt häirimine, pani toime

§ 1573 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o ahistava jälitamise.

IV.2. Kõigepealt kohus peab vajalikuks täpsustada, et ei kvalifitseeri Aigar Arolepa käitumist C. K. suhtes

§ 323lg 1 järgi vägivalla tarvitamisena õigusemõistmises osaleja vastu.

Esiteks, Aigar Arolepale ei ole konkreetselt sellekohast süüdistust esitatud. Kuigi prokuratuuri koostatud teokirjelduste järgi saaks kohus iseenesest muuhulgas kaaluda Aigar Arolepa süüditunnistamist ka

§ 323

lg 1 järgi, siis lisaks sellele, et süüdistustes ei ole viidatud konkreetsele sättele ja süüdistust ka selles osas (süüdistuse lõpus) sõnastatud, ei tulnud see arutlusele ka kohtuistungitel, s.o kaitsjatel ega süüdistatavatel ei olnud võimalik selle sätte kohaldamisele vastuväiteid esitada. Järelikult oleks tegemist normi üllatusliku kohaldamisega (RKKKo 1-18-158/266, p 50) ning seega ka kaitseõiguse rikkumisega. Prokuratuur on küll süüdistuskõnes

§ 323

lg 1 kohaldamise võimalusele viidanud, kuid on samas ka möönnud, et tegemist on piiripealse juhtumiga, võrreldes näiteks K. K. edastatud ähvardustega. Kohus nõustub sellega, et tegemist on tõepoolest piiripealse juhtumiga – käesolevalt ei ole tuvastatav, et Aigar Arolepp tahtlikult soovis C. K. kui kriminaalmenetluses osalevat kannatanut mõjutada just seoses selle kriminaalmenetlusega. Pigem on tegemist endise suhte ja armukadeduse pinnalt tekkinud konfliktsituatsiooniga. Samas, nagu edaspidiselt otsuses kajastamist leiab, saab Aigar Arolepa käitumise ebaõigsus piisaval määral hõlmatud

§ 120

lg-s 1 ja § 157 3 lg-s 1 sätestatud teokirjeldustega ideaalkogumis ning ei vaja lisaks kvalifitseerimist

§ 323lg 1 järgi.

IV.

1. Vaidlust ei ole selles, et Aigar Arolepp võttis süüdistusaktis nimetatud kuupäevadel C. K. erinevatel viisidel (telefonitsi, sõnumeid saates, videokõnede, kirja teel) ühendust. Vaidlus on selle üle, kas Aigar Arolepp on toime pannud kannatanu suhtes ahistava jälitamise ja C. K. ähvardamise. Järgnevalt analüüsib kohus süüdistusaktides kajastatud episoodide kaupa kogumis, kas antud käitumisakte saab tõlgendada kehtiva õiguse kohaselt ahistava jälitamise ja ähvardamisena. IV.3.
2. 18.
3. - 19.08.2023 episoodid IV.3.1.
4. Aigar Arolepa ja C. K. ütluste kohaselt olid nad alates 2022 kevadest suhtes ja XXX. Nende suhe lõppes 15.08.2023 C. K. initsiatiivil, kuid XXX seonduvatel teemadel suheldi edasi. Pärnu Maakohtu 14.07.2023 määrusega peatati esialgse õiguskaitse korras Aigar Arolepa XXX. Pärnu Maakohtu 22.09.2023 määrusega nr 2-23-9984 (VI kd, tl 95-104) võeti Aigar Arolepalt XXX ning XXX kuni XXX C. K. täisealiseks saamiseni XXX. Nimetatud 27 kohtumääruse p 16 kohaselt tuleb Aigar Arolepal suhtlus XXX eelnevalt kooskõlastada XXX. Seega ei ole Aigar Arolepal ka XXX suhtlemise korraldamiseks põhjust ühendust võtta C. K. IV.3.1.
5. C. K. ütluste kohaselt (protokollid, tl 29p-45) teatas ta Aigar Arolepale mõned päevad enne 18.08.2023, et ta ei soovi temaga suhet jätkata, sest süüdistatav ei ilmunud kokku lepitud ajal XXX koosolekule. Kannatanu sõnul ta kardab Aigarit ja soovib temast eemal olla. XXX on Aigar Arolepa Facebooki kasutajakonto ning Aigar Arolepp Facebook Messengeri sõnumis kirjutas
6. augustil kella 16-17 ajal, et ta tuleb Tallinnasse, võtab C. XXX kaasa, viib kannatanu metsa ja tapab ära. Seda sõnumit on politseiuurija pildistanud. Kõne tegemise ajal oli kannatanu koos XXX M. C. ütles Aigarile korduvalt, et ta Tallinnasse ei tuleks, sest kannatanu ei soovi teda näha, samuti pole aega XXX kohtumiseks kokku lepitud. Aigar proovis samal kuupäeval video teel helistada. Kannatanu enam Aigari videokõnedele ei vastanud, sest Aigaril ei olnud XXX seonduvaid küsimusi. Aigar Arolepp kirjutas vastamata kõne all tähekombinatsiooni „tra“ ehk „türa“ – see on lühend, mida noored kasutavad. Samuti väljendi „libu siis libu“. Kannatanu ei saanud aru, miks teda sõimama hakati, sest ta pole midagi valesti teinud. Kui Aigar on purjus, siis tal on temale iseloomulik kirjaviis (kirjutab nimed väikese tähega, esinevad tähekordused). Aigar siiski liikus kannatanu elukoha juurde. Kui kannatanu alguses arvas, et tegemist on tühise ähvardusega, siis süüdistatava maja juurde tulek suurendas tema hirmu. Kannatanu kartis, et Aigar viib päriselt XXX ära, samuti viib C. metsa ja tapab ära. C. kartis XXX ilma jääda. Ta ei teadnud, milleks Aigar võimeline on, küll aga teadis, et kui Aigaril mingi mõte tekib, siis ta nagunii tuleb kohale. C. K. rääkis ka temaga kõne ajal koos olnud XXX M. K., et Aigar lubas kannatanu ära tappa ja XXX ära viia. XXX M. K. kutsus Aigari kohale ilmudes politsei ning politsei viis süüdistatava ära. Aigar palus kohale jõudes C. kodust välja tulla, kuid kannatanu seda ei teinud, sest ta kartis. Aigari vägivaldsus oli kannatanule teada. Pilt rongiajast, mis oli saadetud kell 17.57, tuli kannatanu mäletamist mööda peale telefonikõne suhteliselt kohe. Kui Aigar rongiaegadest pildi saatis, teadis kannatanu, et nüüd tal ongi tõsi taga ja ta tulebki Tallinnasse. Esimesest kahest tekstist kannatanu aru ei saanud, aga see viimane tähendab, et „löön su türa maha“. 19.08.2023 hommikul sai Aigar kainestusmajast välja ja tuli uuesti kannatanu elukohta. Siis läks XXX välja ja palus süüdistataval lahkuda. Aigar seepeale lahkus. Kannatanu nägi Aigarit samal ajal aknast ning oli hirmul, et äkki Aigar üritab uuesti sisse saada. Pärast
7. augustit kannatanu Aigariga ei suhelnud. Ainult siis suheldi, kui oli vaja näiteks XXX seonduvaid asju küsida või oli XXX mingeid küsimusi. Teistele kõnedele kannatanu ei vastanud. C. hakkas hirmust enda selja taha vaatama, ta ei julgenud enam üksi kuskil käia ning käis väljas ainult XXX. Kannatanu kartis, et Aigar võib igal pool olla. K. K. on C. rääkinud, et Aigar oli muutunud vägivaldseks ja teda löönud. IV.3.1.
8. Tunnistajad M. K. ja M. H. on C. K. XXX. M. K. sõnul (protokollid, tl 53p-56p) ei soovinud C. enam Aigariga suhelda siis, kui Aigar ei ilmunud XXX kindlaksmääramiseks kokkulepitud ajal kohale. Aigaril on õigus XXX vaatamas käia XXX. 18.08.2023 käis XXX M. koos C. poes, kui sealt tulles C. ütles, et Aigar oli teda ähvardanud, oli lubanud C. maha lüüa ja XXX ära röövida. Veidi aja pärast C. näitas XXX telefonist ka pilti, et Aigar on rongis ja tuleb Tallinna poole. XXX nähes C. hakkas väga muret tundma ja muutus kartlikuks. Aigar jõudis pimedas õhtul hilja Tallinnasse XXX juurde. Aigar viibis XXX juures asuva alajaama juures, seisis mõnda aega seal kapi juures, siis ta liikus maja ukse taha, seisis seal, ust ei puutunud. Seejärel liikus ta maja tagumisele poolele - seal on veranda - istus diivani peale, võttis Gini pudelist lonksu ja istus seal diivani peal nii kaua kuni politsei tuli. Kui Aigar Arolepp ära viidi, siis C. püüdis rahuneda, kuid ei saanud, sest ta oli ikka hirmul. Hommikul tuli Aigar tagasi ja palus C. mõned asja üle anda. XXX ütles Aigarile, et ta maja juurde rohkem ei tuleks, et ta pole sinna oodatud. C. need asjad ei meeldinud ja ta viskas need minema. C. tekkis hirmutunne ja ta ütles, et nägi Aigarit vaimusilmas igal pool. Tal ei läinud need hirmud üle. C. ei tahtnud üksi ringi käia, vaid koos. 28 IV.3.1.
9. Tunnistaja M. H. (protokollid, tl 86-88) sõnul, kui Aigar soovis XXX kohtuda, siis tuli eelnevalt C. XXX ja XXX teavitada, et millal ja mis päeval see kohtumine aset leiab. Selliseid kohtumisi, kus Aigar ilma C. XXX käis kohtumas, oli vähe, kuigi võimalused selleks loodi (nt XXX asutuse Mustamäe majas). Pärast Aigari külaskäiku muutus C. arglikuks, tal hakkasid hirmud ja foobiad tekkima. Ta kartis, et järsku Aigar tuleb ootamatult tagaselja Tallinnasse, teeb füüsiliselt midagi ja järsku jälitab teda. Ta muutus ebakindlaks, ebastabiilseks, kuna ei teadnud, mis võib juhtuda. Kannatanu soovis koos teise inimesega väljas jalutamas käia, sest tal oli hirm. IV.3.1.
10. Aigar Arolepa kinnitusel (protokollid, tl 108p-120) on Facebookis tema kasutajanimi XXX. Ta teab, et peab XXX teavitama XXX. Talt võeti XXX. Aigar Arolepp tunnistab, et ta üritas C.
11. augustil kokku saada, kui selleks luba ei olnud. Ta helistas ja kirjutas C. õhtupoolikul, avaldas kaks korda armastust ja sõitis rongiga Tallinnasse. Tallinnasse sõites saatis Aigar C. sõnumi ja omavahel ka helistati. Helistamise sisu rongi peal oli, et C. hoorab Tallinna vahel ringi J.. Sõnumi sisu oli neli sõna - löön su türa maha - ja need ta C. saatis, sest oli solvunud. Aigar Arolepp võttis kohtuistungil C. K. sõnumite saatmise omaks. Sõnumitest on näha, et sõim on vastastikune ning C. poolt tulid samasugused solvavad sõnad vastu. Mitte üheski kõnes ei ole Aigar Arolepp C. ähvardanud. Vanglast helistades tundis ta huvi XXX vastu. Normaalset vastust ei tulnud, karjuti ja lõpus lülitati kõne kinni. Süüdistatav helistas mitu korda. Esimene kord oli number kinni, teine kord sai kätte. Oma nime öeldes oli kuulda, et C. läks endast välja. Aigar Arolepp läks samuti endast välja. Ta ei mäleta, kas C. ütles, et ei soovi suhelda. Samas ütles C. küll, et süüdistatav ei või talle helistada. C. küsis, et kust Aigar Arolepp tema numbri sai. Aigar Arolepale on XXX tähtis, seepärast ta helistas. Aigar Arolepal oli sünnipäev ja ta tahtis C. K. näha. Ta ei ole kindel, kas C. teda näha soovis. Süüdistatav tahtis C. käest ära tuua kaardi, XXX pilt. C. näitas videokõnes seda kaarti Aigarile
12. augustil. Võimalik, et ta ei lugenud ja ei süvenenud, mida C.
13. augustil vastu kirjutas. Samas on Aigar Arolepp kohtuistungil ka möönnud, et ta tajus ja teadis, mida C. K. vastu kirjutas. Ta oli joobes ning surus enda Tallinnasse minemise mõtet peale. Süüdistatav
14. augustil XXX suhtlemiseks XXX luba ei olnud saanud ja Aigar Arolepp teadis seda, sest tänaval suhtlemiseks ei olegi luba vaja. C. K. ise juhatas ta XXX. Süüdistatav läks
15. augustil XXX juurde tagasi, sest ta enda sõnul pidi juba
16. augusti õhtul tagasi minema – ta viis C. šokolaadi ja peavõru. Hommikul C. tema kõnele ei vastanud ning see süüdistatava sõnul tähendab, et ta ei taha suhelda. Aigar Arolepp sai C. K. XXX teada oktoobri lõpus või novembris. C. ei olegi otseselt süüdistatavale öelnud, et teda maha jätab. Samas süüdistatav selgitas kohtuistungil, et C. jättis ta maha augustis – „ta nagu öelnud seda ei ole, aga ta kuskile kirjutas“. Jättis maha, sest süüdistatav ei jõudnud
17. augustil koosolekule, kus arutati XXX seonduvat suhtluskorda. Aigar Arolepa teada oli ta C. K. suhtes 2022 märtsist kuni 14.08.
18. IV.3.1.
19. K. K. sõnul (protokollid, tl 49-52) on ta C. K. suhelnud ning andnud talle teada, et Aigar Arolepp on teda löönud. IV.3.1.
20. Kannatanu C. K. ja tunnistaja M. K. ütlusi kinnitavad 18.08.2023 pöördumine Häirekeskusesse, mis kajastub ka politsei andmebaasis (VI kd, tl 86-87), C. K. süüteoteade Politsei- ja Piirivalveametile (VI kd, tl 110-112), M. K. 18.08.2023 Häirekeskusesse tehtud kõnede vaatlusprotokoll (VI kd, tl 168-171), politseiametike vormikaamera videosalvestised (VI kd, tl 172-182) ja C. K. tehtud kõnede logi (III kd, tl 117-122). Nendes kajastub informatsioon, miks C. K. tundis ennast 18.
21. ja 19.08.2023 ebamugavalt just Aigar Arolepa käitumise tõttu. IV.3.1.
22. Aigar Arolepa väited, et ta läks Tallinnasse sünnipäevakaarti, milles XXX, ära tooma, pidi juba
23. augusti õhtul XXX juurde C. K. tagasi kohtuma minema, et C. K. teda sõnumites vastu sõimas ning ka omal initsiatiivil ühendust võttis, ei vasta kogutud tõenditele tuginedes tõele. C. K. ei ole midagi rääkinud sellest, et tal oleks
24. augustil olnud Aigar 29 Arolepaga telefonikõne sünnipäevakaardi üleandmise teemal. Veelgi enam, nii kannatanu kui ka süüdistatav on riimuvalt kinnitanud, et nende suhe lõppes kas
25. või 15.08.2023 seoses Aigar Arolepa käitumisega (XXX kokkuleppimise eiramine). Ei ole loogiline, et kui C. K. ei soovinud, et Aigar Arolepp tuleks 18.08.2023 Tallinnasse kannatanu elukohta, pidanuks süüdistatav samal päeval lausa kaks korda C. K. kohtuma. Aigar Arolepp toimetati 18.08.2023 õhtul hoopiski politsei abiga kainenema. C. K. ja Aigar Arolepa vahel 18.08.2023 edastatud sõnumitest ei nähtu, et kannatanu üldse süüdistatavaga suhelda sooviks või võtaks omal tahtel Aigar Arolepaga ühendust. Samuti tuleb nentida, et kannatanu suhtles Aigar Arolepaga küllaltki viisakalt, arvestades süüdistatava provotseerivat, lugupidamatut, solvavat ja ähvardavat sõnumite sisu, mis vaatlusprotokollist nähtub ning millel kohus ka allpool peatub. On selge, et Aigar Arolepp soovib juhtunu tehiolusid enda kasuks pöörata, kuid tõendid kõnelevad vastupidist. IV.3.1.
26. C. K. mobiiltelefonis Samsung Galaxy A13 leitava C. K. (Facebookis kasutajanimi C. K.) ja Aigar Arolepa (Facebookis kasutajanimi XXX) Facebook Messengeris ajavahemikus 18.08.-19.08.2023 aset leidnud vestluse vaatlusprotokollis (VI kd, tl 113-162) kajastub, kuidas Aigar Arolepp 18.08.2023 alates kella 14.26 üritab C. K. korduvalt ühendust saada, kuid kõnesid vastu ei võeta. 18.08.2023 kell 14.54 Aigar Arolepp kirjutab sõnumi, et „Libu siis libu…“, kell 15.41 kirjutab, et „Lubasime j. j. maha lüüa“. Aigar Arolepp annab märku, et ta läheb kella 17.57-le Tallinna bussile ning edastab C. K. kell 16.27 Tallinna busside sõiduplaani väljavõtte. Aigar Arolepp regulaarselt annab enda rongisõidust C. K. ülevaateid nii video kui ka sõnumite teel. C. K. korduvalt väljendab selgesõnaliselt, et ta ei soovi Aigar Aroleppa endale külla ega XXX lähedusse, samuti, et Aigar Arolepal pole luba. Aigar Arolepp aga suhtub sellesse ükskõikselt ning kirjutab, et ta tuleb ikkagi XXX vaatama. C. K. lubab Aig