Obsah (5)

§ 275§ 15§ 16§ 56§ 47

Väärteoasi nr 4-24-1439 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg 18. juuni 2024. a Väärteoasja number 4-24-1439 Kohtunik Marek Vahing Kohtuistungi sekretär Margot Nigo

) § 275 lg 1 alusel rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses, s.o 100 eurot. Otsusest nähtuvalt Egon Raasild, olles kinni peetav Tartus, Turu 56 asuvas Tartu Vanglas, helistas 15.12.2023 kella 12:00 paiku Tartu Vangla eeluuritavate eluhoone 3. eluosakonna kambrist nr 1099 kambriterminaliga valveruumi ning ütles ametiülesandeid täitvale valvur A.-E. R.’ile, et „ah käi putsi“. Samuti nimetas E. Raasild valvurit korduvalt „munniks“ ja „värdjaks“, solvates sellega vanglaametniku au ja väärikust. Eeltooduga pani Egon Raasild toime

§ 275

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo, s.o avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamise seoses tema ametikohustuste täitmisega.

1. Tartu Maakohtusse saabus 26.04.2024 menetlusaluse isiku Egon Raasilla kaebus Tartu Vangla 26.04.
2. a otsusele. Kaebuse esitaja sõnul tuli talle üllatusena, kui teda kutsuti 27.03.2024 Tartu Vangla teabe- ja uurimisosakonda seoses vanglateenistuja solvamisega. Kaebaja arvas, et teda kutsuti sinna hoopis seoses sellega, et ta tegi valvurite kohta kuriteoteate, kuivõrd viimased mõnitasid, solvasid ja alandasid kaebajat. Kaebaja sõnul tegi tunnistaja A.E. R. tema kohta ettekande alles siis, kui sai teada, et Egon Raasild on tema kohta esitanud kuriteoteate. Oluline on ka asjaolu, et tunnistaja sõnul toimus sündmus kella 12 paiku kuid tegelikult toimus juhtum varem. Asi leidis aset siis, kui kaebaja oli küsinud helistamist ja tema kontaktisik oli selle taotluse kinnitanud ja helistamiseks loa andnud. Valvurid aga telefoni Egon Raasillale ei võimaldanud ning solvasid teda korduvalt. Kaebaja tegi juhtunu kohta ka kahjunõude, kus Tartu Vangla jättis küll rahalise hüvitise taotluse rahuldamata, kuid tunnistas, et valvurite käitumine oli õigusvastane ja vabandas. Eeltoodust tulenevalt palub Egon Raasild Tartu Vangla otsuse väärteoasjas nr 650023000148 tühistada väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1 alusel, kuna asjas puuduvad väärteo tunnused.
3. Tartu Maakohtu 04.06.
4. a määrusega võeti Egon Raasilla kaebus menetlusse. Kaebust arutati avalikul kohtuistungil 11.06.
5. KOHTU SEISUKOHT
6. VTMS § 123 lg 2 kohaselt vaatab maakohus väärteoasja läbi täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
7. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, väärteotoimikuga, kuulanud ära Egon Raasilla ja kohtuvälise menetleja seisukohad ning tunnistaja, leiab, et menetlusaluse isiku kaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Vangla 26.04.
8. a otsus väärteoasjas nr 650023000148 muutmata.
9. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt heidetakse Egon Raasillale ette seda, et tema olles kinni peetav Tartus, Turu 56 asuvas Tartu Vanglas, helistas 15.12.2023 kella 12.00 paiku Tartu Vangla eeluuritavate eluhoone
10. eluosakonna kambrist nr 1099 kambriterminaliga valveruumi ning ütles ametiülesandeid täitvale valvur A.-E. R.’ile, et „ah käi putsi“. Samuti nimetas Egon Raasild valvurit korduvalt „munniks“ ja „värdjaks“, solvates sellega vanglaametniku au ja väärikust. Väärtegu on kvalifitseeritud

§ 275lg 1 järgi.

1. Väärtegu on tõendatud tunnistaja A.-E. R. ütlustega ning tunnistaja poolt 15.12.2023 koostatud ettekandega nr 2-23-
3. Esmalt hindab kohus, kas

§ 275

lg 1 koosseis on täidetud.

§ 275

lg 1 objektiivse koosseisu moodustab avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamine seoses tema ametikohustuste täitmisega. Avaliku korra kaitse hõlmab laiemas tähenduses lisaks korrakaitseseadusele mh ka vangistuse täideviimist kui õiguskorra kaitse üht vormi (vangistusseadus § 6 lg 1). Seega saab vangivalvurit, vangla inspektor-kontaktisikut jt vanglaametnikke, kes lähtuvalt tööülesannetest teostavad avalikku võimu kinnipeetavate suhtes, pidada avalikku korda kaitsvaks võimuesindajaks

§ 275lg 1 tähenduses.

Lisaks tuleb

§ 275

lg 1 objektiivse koosseisu omistamisel tuvastada, kas menetlusaluse isiku käitumine riivas ülalkirjeldatud võimuesindaja au ja väärikust ning kas solvamine leidis aset seoses tema ametikohustuste täitmisega (RKKK 3-1-1-31-16 p 10). 9. Vaidlust ei ole selles, et valvur A.-E. R. näol on tegemist avalikku korda kaitsva võimuesindajaga

§ 275

lg 1 tähenduses, kes täitis 15.12.2023 hommikupoolikul oma ametikohustusi, vastates valveruumis kinnipeetav Egon Raasilla poolt kambriterminali kaudu tehtud kõnele. Küll aga on küsimus selles, kas Egon Raasild võimuesndajat ka solvas.

1. Tunnistaja ei mäleta täpset aega, mil sündmus aset leidis, kuid see võis olla 15.12.2023 hommikupoolikul. Egon Raasild helistas kambrist stentofoni kaudu valveruumi, nõudis tungivalt, et talle viidaks kohe valget paberit. Kui tunnistaja vastas, et kohe ei saa talle paberit viia ning esimesel võimalusel Egon Raasillale paber tuuakse, hakkas viimane valvuritele ütlema erinevaid ebatsensuurseid sõnu. Tunnistaja mäletab, et Egon Raasild ütles talle „mine munni“ või „ah käi munni“. Küll aga oli neid sõnu tegelikult palju rohkem ning tunnistaja enam kõiki ei mäleta. Mõne tunni vältel helistas Egon Raasild pidevalt valveruumi, mõnitas ja solvas ametnikke ja segas nende tööd. Tunnistaja poolt kohtuistungil öeldut kinnitab ka tema poolt 15.12.2023 koostatud ettekanne, millest nähtub, et 15.12.2023 umbes kella 12 paiku ei olnud Egon Raasild rahul sellega, et talle valget paberit ei toodud. Kinnipeetav lõhkus oma ust ja helistas pidevalt valveruumi, häirides nii teisi kinnipeetavaid kui ka valvureid oma käitumisega. Selgituse peale, et asjad nii ei käi, ütles Egon Raasild tunnistajale, et „ah käi putsi“.
2. Egon Raasilla sõnul leidis intsident aset varem kui kell 12 – tema sõnul kell 9.
3. Tunnistaja möönis, et sündmus võis tõesti aset leida ka varem ning ettekande koostamise ajal ta lihtsalt täpset kellaaega ei mäletanud ja märkis sinna „umbes kella 12 paiku“. Igal juhul saab lugeda tuvastatuks, et sündmus toimus 15.12.2023 hommikupoolikul enne kella
5. Egon Raasilla sõnul tema sel päeval valvureid ei solvanud. Egon Raasild oli 15.12.
6. a hommikul esitanud taotluse helistamiseks ja ta pidi kell 9 helistama advokaadile ja juristile. Kui kell oli juba 9.40 saanud, helistas ta stentofonile ja küsis valvuritelt, et millal tal helistada võimaldatakse. Selle peale olevat hoopis Egon Raasilla kohta ebatsensuurseid sõnu öeldud ning tema helistamise õigusest keeldutud. Tol päeval Egon Raasild helistada ei saanudki. Kaebaja palus valvuritelt kaks lehte valget paberit, et koostada vanglale kuriteo teade ja kahjunõue. Egon Raasild tunnistas, et on selliseid sõnu, nagu tunnistaja kirjeldas, viimasele küll öelnud, kuid mitte kõnesoleval päeval, s.o 15.12.
7. XXX. XXX.
8. Oma kaebuses tõi Egon Raasild mh välja, et esitas Tartu Vanglale ka kahjunõude seoses tunnistajapoolse solvamisega ning telefonikõne mitte võimaldamisega. Egon Raasilla sõnul Tartu Vangla tunnistas, et valvurite käitumine oli õigusvastane ja Egon Raasilla ees vabandati. Kohtuväline menetleja esitas kohtule Egon Raasilla poolt Tartu Vanglale esitatud avalduse kahjunõudega (tl 26), Tartu Vangla 16.02.
9. a kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise (tl 27-30) ja e-kirja vahetused inspektor-kontaktisiku ja valvurite M. B. ja A.E. R. vahel (tl 31-35). Esitatud dokumentidest nähtub, et 15.12.2023 oli inspektorkontaktisik T. L. andnud Egon Raasillale helistamiseks loa, kuid kõneeristusest selgub, et Egon Raasild sel päeval helistada ei saanud. Vangla tunnistab, et tegemist oli ametnike töökorraldusliku eksimusega ning Egon Raasillale oleks pidanud tagama võimaluse juristile, advokaadile, uurijatele ja prokurörile helistamiseks. Seega oli 15.12.2023 helistamise võimaluse andmata jätmine õigusvastane. Samas ei nähtu antud dokumendist, et tõendamist oleks leidnud valvur A.-E. R. poolt Egon Raasilla solvamine või mõnitamine. 15.12.
10. a hommikuse loenduse, 16.12.
11. a õhtuse loenduse ega 17.12.
12. a hommikuse loenduse kehakaamera salvestistelt ei nähtunud, et tunnistaja oleks Egon Raasilda solvanud. Samuti ei leidnud kinnitust Egon Raasilla väide selle kohta, et ka teine, koos tunnistajaga loendust teinud valvur M. B. teda solvanud oleks.
13. Kokkuvõtvalt loeb kohus Egon Raasilla poolt A.-E. R. öeldud solvangud tõendatuks. Kuigi Egon Raasilla sõnul ta sel päeval (15.12.2023) tunnistajat ei solvanud, tunnistas ta, et varasemalt on ta teda just selliste sõnadega kostitanud. Samas kinnitab solvamise aset leidmist A.-E. R. poolt koostatud ettekanne, mille kohaselt leidis intsident aset 15.12.
14. Ettekanne toimunu kohta koostatakse üldreeglina esimesel võimalusel. Antud juhul koostati see samal päeval.
15. Veel on vaja tuvastada, kas menetlusaluse isiku käitumine riivas A.-E. R. au ja väärikust. Solvamine on määratlemata õigusmõiste, mille sisustajaks on kohtupraktika (RKKK 3-1-1-3-05 p 7.1). Õiguskirjanduses on leitud, et solvamine on tegu, mis riivab kannatanu n-ö sisemist au ehk väärikust. Solvata saab väärtushinnangu või vale faktiväite esitamisega, samuti teoga (nt isiku pihta sülitamine, keskmise sõrme näitamine). Solvamine seisneb inimese halvustamises ebasündsas vormis, nt välimuse või isikuomaduste puudulikkuse esiletoomises, tema tegevuse agressiivses ja vahendeid valimatus kritiseerimises, elukutse alavääristamises jne (Pikamäe/Sootak (koost) Karistusseadustik. Komm vlj. 5.vlj. Tallinn: Juura 2021, § 115 punkt 7).
16. Egon Raasilla poolt kasutatud sõnad on nende adressaadile mõistliku keskmise kõrvaltvaataja aspektist solvavad. Väärteoasjas kogutud tõendite pinnalt on tuvastatav, et ka A.-E. R. tundis ennast Egon Raasilla sõnade tõttu solvatuna. Tunnistaja sõnul peab vanglaametnikul olema küll keskmisest paksem nahk, kuid mingist kohast jookseb ikkagi piir. Tegu ei olnud ühekordse juhtumiga, vaid neid episoode on olnud mitmeid. Tunnistaja jaoks oli Egon Raasilla öeldu au ja väärikust alandav ning solvav. Sellist solvamist ei suudaks tunnistaja hinnangul lõputult keegi taluda.
17. Kohtu hinnangul on tunnistajal õigus, et keegi ei pea sellist käitumist lõputult taluma, sh ka valvurid mitte. Tegelikult on ka Egon Raasild möönnud, et saab aru, et sellised sõnad võivad tunnistajat solvata. Egon Raasild õõnestas oma lugupidamatu sõnakasutuse ja käitumisega vanglaametniku autoriteeti. Asjaolu, et tunnistaja ei suuda enam kõiki täpseid sõnu meenutada, ei tee Egon Raasilla tegu olematuks. On selge, et Egon Raasild sel päeval vanglaametniku suhtes ebatsensuurseid sõnu kasutas ning sellega riivas ta A.-E. R. au ja väärikust. Sellega on

§ 275lg 1 objektiivne teokoosseis täidetud.

18.

§ 275

lg 1 näol on tegemist väärteokoosseisuga, mistõttu saab selle toime panna nii ettevaatamatusest kui ka tahtlikult lähtuvalt

§ 15lg-st 3.

Kohtu hinnangul pani Egon Raasild väärteo toime vähemalt kaudse tahtlusega

§ 16lg 4 tähenduses.

Kasutatud sõnadega näitas Egon Raasild üles oma meelsust valvurite tegevuse suhtes ning pidas võimalikuks, et tema poolt kasutatud väljendid on vanglaametnikku solvavad. Seejuures ta möönis seda, kuivõrd solvamine ei piirdunud ühe lause või väljendiga, vaid tegi seda korduvalt. 19. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega on kohtuväline menetleja süüteo õigesti kvalifitseerinud. 20.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 21.

§ 275

lg 1 sätestab, et avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamise eest seoses tema ametikohustuste täitmisega karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

§ 47lg 1 järgi on rahatrahvi kohaldamise alammääraks kolm trahviühikut.

Seega on karistuse keskmine määr 150 trahviühikut. Kohtuvälise menetleja otsusega on Egon Raasillale määratud rahatrahv 25 trahviühikut, s.o 100 eurot. Seega on Egon Raasillale määratud sanktsiooni keskmisest määrast oluliselt väiksem karistus. Kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja kohaldatud karistuse määr põhjendatud ja vastab

§ 56lg 1 tingimustele.

Karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid

§-de 57 ja 58 mõttes ei esine. Kohus on seisukohal, et tegemist ei ole ülemääraselt range, vaid põhjendatud, asjakohase ja mõistlikus määras karistusega, mille eesmärgiks on mõjutada Egon Raasilda edaspidi vangistuses korrektselt käituma ning hoiduma vanglaametnike solvamisest.

1. Alternatiivselt taotles Egon Raasild, et kohus määraks temale rahatrahvi asemel aresti. Kohus selgitab, et tulenevalt VTMS § 132 punktist 2 ei ole maakohtul menetlusaluse isiku kaebust lahendades võimalik teha kohtulahendit, mis raskendab menetlusaluse isiku olukorda. Menetlusaluse isiku olukorra raskendamisega on mh tegemist juhul, kui kergem karistusliik asendatakse raskemaga. Arest on raskeim väärtegude eest mõistetav põhikaristus. Seega ei ole kohtul võimalik kohtuvälise menetleja otsust rahatrahvi osas tühistada ning määrata selle asemel aresti.
2. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Tartu Vangla 26.04.
3. a otsuse väärteoasjas nr 650023000148 muutmata ja Egon Raasilla kaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Marek Vahing Kohtunik