Kriminaalasi nr 1-18-3844 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 04. mai 2018. a Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Kohtunik Anneli Tanum Sekretär Kristi Suvi Prokurör Mariken Arro 1 Kriminaalasi R.C süüdistuse

§ 423

sätteid kohaldades järgi kiirmenetluses kokkuleppemenetluse Süüdistatav R.C, IK XXX; sünniaeg:

1. september
2. a; kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; haridus: põhiharidus; perekonnaseis: vallaline, ülalpeetavaid ei ole; töökoht: XXX; elukoht: XXX, telefon XXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 1 korral, väärteokorras karistatud; tõkend: ei ole kohaldatud KOHTU OTSUSTUS Süüdi tunnistada R.C vangistust.

§ 4231 järgi ja karistuseks mõista kuus

§ 68lg 1 alusel arvata karistusaja hulka R.C kahtlustatavana kinnipidamise aeg 04. mai 2018. a, s.o üks

§ 65lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust R.C-le Tartu Maakohtu 26.

septembri 2017. a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-8988 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o kahe

§ 73

lg 4 ja § 69 alusel asendada R.C-le mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, mis

§ 69lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb kakssada kuuskümmend seitse

§ 69lg 3 alusel ära teha ühe

§ 75lg 1 sätestatule: 1.

elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX;

1. ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
2. alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 8 alusel määrata R.C-le üldkasuliku töö tegemise ajaks lisakohustus osaleda kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis (soovitatavalt liiklusohutusalane või toimetulekuga seotud sotsiaalprogramm). Lisakohustuse täitmise korral lugeda R.C üldkasuliku töö tunnid sotsiaalprogrammis osalemisega kaetuks kuni kolmekümne

§ 4231

järgi, s.o sõiduki süstemaatiline juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt ja milline karistus on kehtiv, juhtis

1. mail
2. a kella 05:52 paiku Tartu linnas Ülikooli 6a juurest mööda Kalevi tänavat kuni peatumiseni Aleksandri tn 12 juures kell 05:53 mootorsõidukit Audi A6 registreerimismärgiga XXXXXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust ja pannes teo toime süstemaatiliselt. R.C rikkus kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o sõiduki Sellega pani R.C toime

§ 423süstemaatilise juhtimise juhtimisõiguseta isiku poolt.

Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör

§ 4231

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest süüdistatavale R.C-le karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 04.

mai 2018. a, s.o 1 päev ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 5 kuud 29 päeva vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust R.C-le Tartu Maakohtu 26.

septembri 2017. a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-8988 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 kuu 28 päeva pikkuse vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõista 8 kuud 27 päeva vangistust.

§ 73

lg 4 ja § 69 alusel asendada mõistetav vangistus 267 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrata 1 aasta 6 kuud. Üldkasuliku töö tegemise ajal on R.C kohustatud järgima

§ 75

lg 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama kriminaalhooldusametnikule andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 8 alusel määrata R.C-le üldkasuliku töö tegemise ajaks lisakohustus osaleda liiklusalases sotsiaalprogrammis. Menetluskuludeks on kokkuleppe kohaselt sundraha 375 eurot ja kaitsjatasu 124.80 eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel mõista R.C-lt menetluskuluna välja 240 eurot sundraha. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta sundraha summas 135 eurot ja kaitsjatasu summas 124.80 eurot riigi kanda. R.C-l on omandatud põhiharidus, juurde ei ole ta ühtegi kutset omandanud. See takistab süüdistataval tasuva töö leidmist. Pärast kriminaalkorras süüdimõistmist septembris

1. a läks süüdistatav Soome tööle ehitajana, kuid seal tekkisid kolme kuu möödudes probleemid ja süüdistatav naasis Eestisse, kus ta tööd ei leidnud. Süüdistatav saab enda sõnul asuda legaalsele tööle XXX-sse töölisena, kus ta on hiljuti sooritanud 3 proovipäeva. Süüdistatava sõnul hakkab ta selles ettevõttes teenima 650 eurot kätte. Süüdistataval on isiklikus elus keeruline olukord, ta elab suurema osa ajast vanaema juures, vahel ka sõprade juures, kui vanaemaga tülis on. Vanaema juures elamisega kulusid ei kaasne. Ema ja isa süüdistatavat ei toeta, isa töötab Soomes. Süüdistatav võttis ennast aprillis
2. a töötuna arvele, kuid töötutoetust ta saanud kordagi ei ole. Samuti ei toeta teda rahaliselt elukohajärgne omavalitsus. Süüdistataval on tasumata võlgu, mille osas teevad kinnipidamisi kohtutäiturid. Süüdistataval on tasumata viimase süüdimõistva kohtuotsusega välja mõistetud menetluskulud. Süüdistataval vara ega sääste ei ole. Enda sõnul on tal hetkel 90 eurot, millega tuleb ära elada kuni loodetava palgapäevani juunis
3. a. Seega menetluskulude täiemahuline väljamõistmine R.C-lt halvendaks niigi tema halba olukorda, mistõttu esinevad alusel menetluskulude vähendamiseks. KrMS § 180 lg 3 alusel lubada R.C-l menetluskulud hüvitada ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest selliselt, et iga kuu
4. kuupäevaks tuleb tasuda vähemalt 20 eurot. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. R.C tuleb süüdi tunnistada

§ 423kokkuleppele.

1 järgi ja mõista talle karistus vastavalt Kriminaalasjas tsiviilhagi ja avalik-õiguslikku nõudeavaldust esitatud ei ole. Asitõendid puuduvad. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. R.C menetluskuludeks on süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele, ja kaitsjatasu. Kohus nõustub kokkuleppes kajastatud menetluskulude suurusega. Arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust ning süüdistatava majanduslikku olukorda ja seisukohta leiab kohus, et on alust arvata, et menetluskulude täies ulatuses ja korraga äratasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Seega on põhjendatud kohaldada vastavalt kokkuleppele KrMS § 180 lg 3, jätta osa menetluskuludest riigi kanda ning määrata ülejäänud menetluskulude tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg koos võimalusega tasuda menetluskulud osade kaupa. Kohtuotsuse tegemisel juhindus kohus KrMS § 180, § 2565, § 248 ja § 249. Kohtunik Anneli Tanum /allkirjastatud digitaalselt/