Kriminaalasi nr 1-20-4097 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 11. juuni 2020. a Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Kohtunik Anneli Tanum Sekretär Kristi Suvi Prokurör Jüri Vissak Kriminaalasi F.F süüdistuses

§ 423

sätteid kohaldades 1 järgi kiirmenetluses kokkuleppemenetluse Süüdistatav F.F , IK XXX; sünniaeg:

1. jaanuar
2. a; kodakondsus: XXX; emakeel: XXX; haridus: XXX; perekonnaseis: XXX; töökoht: XXX; elukoht: XXX; kontaktandmed: telefon XXX, e-post XXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 1 korral, väärteokorras karistatud; tõkend: ei ole kohaldatud KOHUS OTSUSTAS Süüdi tunnistada F.F

§ 4231 järgi ja karistuseks mõista kuus

§ 65lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust F.F-ile Tartu Maakohtu 24.

oktoobri 2019. a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-8411 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o kahe

§ 68lg 1 alusel arvata karistuse kandmise aja algust F.F kinnipidamisest, s.o 10.

juunist 2020. a. kahtlustatavana Kohtuotsuse täitmise tagamiseks kohaldada F.F suhtes tõkendina vahistamist kuni kohtuotsuse jõustumiseni.

§ 83

lg 1 alusel konfiskeerida tahtliku kuriteo toimepanemise vahendina F.F-ile kuuluv (Maanteeameti liiklusregistri andmetel omanikuks T. L. IK XXX) sõiduk Audi A3 regnr XXX (VIN-kood XXX, asub XXX) ning kanda Maanteeameti liiklusregistrisse sõiduki käsutamise keelumärge. Pardakaamera videosalvestis CD-plaadil jätta kriminaalasja materjalide juurde. KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuludena riigituludesse välja mõista F.F-ilt sundraha nelisada kolmkümmend kaheksa

§ 4231

järgi mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt, milline karistus ei ole kustunud, juhtis uuesti, s.o süstemaatiliselt

1. juunil
2. a kella 14:37 paiku, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, Tartus Sepa 18 juures mootorsõidukit Audi A3 reg-nr XXX ning eirates politseiametnike poolt korduvalt antud peatumismärguandeid, jätkas sõitmist mööda Tartu linna ja selle lähiümbruse külasid kuni Tartumaal Kambja vallas Pangodi külas kella 14:55 ajal politsei poolt tehtud teesulu tõttu sõitis vastu politseisõidukit Mercedes-Benz Vito reg-nr XXX, mille tagajärjel sõiduauto Audi A3 reg-nr XXX paiskus teelt välja kraavi. F.F rikkus kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Sellega pani F.F toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis korduvalt, s.o

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör

§ 424

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest F.F-ile karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust F.F-ile Tartu Maakohtu 24.

oktoobri 2019. a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-8411 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 kuu 28 päeva pikkuse vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõista 8 kuud 28 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistuse kandmise aja algust F.F kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o 10. juunist 2020. a. Lisaks taotleb prokurör konfiskeerida

§ 83

lg 1 alusel tahtliku kuriteo toimepanemise vahendina F.F-ile kuuluv mootorsõiduk Audi A3 reg-nr XXX. Menetluskuludeks on kokkuleppe kohaselt süüdimiõstva kohtuotsusega kaasnev sundraha kiirmenetluses 438 eurot ja kohtueelses menetluses osalenud kaitsja tasu 64,80 eurot, mille tasumiseks määrata KrMS § 180 lg 3 alusel tähtaeg 1 aasta kohtuotsuse jõustumisest alates. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. 1 F.F tuleb süüdi tunnistada

§ 423järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kohtuotsuse täitmise tagamiseks mõistetud vangistuse osas tuleb F.F suhtes kohaldada tõkendina vahistamist kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör konfiskeerida F.F-ile kuuluv mootorsõiduk mootorsõiduk Audi A3 reg-nr XXX.

§ 83

lg 1 kohaselt võib kohus konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahendi, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Isik, kes juhib mootorsõidukit juhtimisõigust omamata, kasutab seda liikluses osalemiseks ja seega ka süüteo toimepanemiseks, mistõttu saab mootorsõidukit käsitleda

§ 4231kirjeldatud kuriteo toimepanemise vahendina.

Kuna süüteo toimepanijalt vahendi äravõtmine takistaks süüdlase poolt uute samalaadsete tegude toimepanemist, siis võib süüteo toimepanemise vahendiks oleva sõiduauto konfiskeerimist pidada teole vastavaks. Kohtus on tõendamist leidnud F.F poolt tahtliku kuriteo toimepanemine, mis seisnes süstemaatilises mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimises. Teda on alles hiljuti 2019. a oktoobris samasuguse õigusrikkumise eest kriminaalkorras karistatud ja isik viibib muuhulgas käesoleval ajal katseajal. Vaatamata sellele on ta aga oma õigusvastast samaliigilist tegevust jätkanud. Seega on ilmne, et varasem karistus ei ole Romat F.F-ile vajalikku positiivset ja õiguskuulekusele suunavat mõju avaldanud ning tema edasiseks mõjutamiseks on vajalik kohaldada täiendavaid meetmeid peale tavapäraste karistuste. Kuriteo toimepanemiseks kasutas F.F mootorsõidukit Audi A3 reg-nr XXX, mis kuulub Maanteeameti liiklusregistri andmetel T. L., kes on tunnistajana üle kuulatud ja avaldanud, et müüs sõiduki F.F-ile ja tema mingeid pretensioone seoses sellega ei oma. Ka F.F avaldas, et on sõiduki ostnud, tema on selle ainus kasutaja, kuid hetkel on see liiklusregistris tema nimele registreerimata. Kohus leiab, et kuna nimetatud sõidukit on F.F kasutanud juhtimisõiguseta juhtimiseks tahtliku kuriteo toimepanemisel, siis tuleb nimetatud sõidukit käsitleda kuriteo toimepanemise vahendina

§ 83lg 1 mõttes.

Arvestades eeltoodut, et süüdistatavat on ka varem karistatud samasuguse liiklusalase õigusrikkumise eest, kuid varasemad karistused talle vajalikku mõju avaldanud ei ole ning ta on jätkanud samasugust tegevust ka katseajal, leiab kohtunik, et süüdistatava edasise samalaadse ebaseadusliku tegevuse tõkestamiseks ning tema täiendavaks mõjutamiseks on põhjendatud kokkuleppes kokkulepitult kohaldada F.F kasutuses oleva sõiduki konfiskeerimist kuriteo toimepanemise vahendina. Kuna enne kohtuotsuse jõustumist toimib otsus konfiskeerimise kohta

§ 85

lg 3 kohaselt käsutamiskeeluna, tuleb Maanteeameti liiklusregistrisse kanda koheselt sõiduki käsutamise keelumärge. Kriminaalasjas tsiviilhagi ja avalik-õiguslikku nõudeavaldust esitatud ei ole, asitõendid puuduvad. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. F.F menetluskuludeks on süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele ja kohtueelses menetluses osalenud kaitsja tasu. Kohus nõustub kokkuleppes kajastatud menetluskulude suurusega. Arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust ning süüdistatava seisukohta leiab kohus, et on alust arvata, et menetluskulude korraga tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Seega on põhjendatud kohaldada vastavalt kokkuleppele KrMS § 180 lg 3 ning määrata menetluskulude tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg koos võimalusega tasuda menetluskulud osade kaupa. Otsuse tegemisel juhindus kohus KrMS § 180, § 2565 , § 248 ja § 249. Kohtunik Anneli Tanum (allkirjastatud digitaalselt)