Obsah (8)

§ 162§ 657§ 651§ 456§ 654§ 175§ 171§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Indrek Parrest Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu, 18. november 2025 Tsiviilasja number 2-2

) § 367 alusel põhjendatud. Menetluskulud jäävad

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

Erandlikke asjaolusid, mis õigustaksid

§ 162lg 4 kohaldamist, ei ole.

Kostja pidi leppetrahvi vaidlustamisel arvestama, et poolel, kelle kahjuks otsus tehakse, tuleb kanda teise poole menetluskulud. Hageja riigilõivu ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise ja esitamise kulu kokku 120 eurot on põhjendatud. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka nõudega, mille vormistamine eeldab suurt ajakulu ja mahukat tõendite kogumist. Hageja esitab tüüphagisid. Ajakulu on põhjendatud neli tundi. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 169 eurot (käibemaksuta) ületab keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Riigikohus peab 169 euro suurust tunnihinda põhjendatuks vandeadvokaadi puhul. Hagejat ei esinda vandeadvokaat. Tunnitasu on põhjendatud 120 eurot (käibemaksuta). Esindajatasu on kokku seega põhjendatud 480 euro ulatuses. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 5. Kostja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas ning teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta menetluskulud poolte endi kanda. Maakohus oleks pidanud jätma menetluskulud

§ 162lg 4 alusel poolte endi kanda.

Riigil on kohustus kaitsta võlasuhtes nõrgemat poolt, s.o võlgnikku. Maakohtu poolt väljamõistetud menetluskulude suurus on ebaproportsionaalselt suur, võrreldes põhinõudega – nõue on 57 eurot ja menetluskulud 600 eurot. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot ei ole põhjendatud. Tegemist on standardse asjaga. Hagejat esindas jurist, kelle tunnitasu ei ole lihtsas asjas põhjendatud enam kui 80 eurot. 6. Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata.

§ 162lg 4 ei kohaldu.

Erandlikud asjaolud puuduvad. Menetlusosaline, kelle kasuks otsust tehti, võib saada väikese rahalise väärtusega vaidlustes hüvitist mõistlike ja vajalike menetluskulude ulatuses, isegi kui need ületavad oluliselt vaidluse rahalist väärtust. 3 Menetluskulude hüvitamise piirmäära ei saa siduda tsiviilasja hinnaga. Kulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata konkreetsete asjaolude põhjal. Tartu Ringkonnakohus on pidanud mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks 135 eurot (käibemaksuta). Keerulistes ja mahukates asjades on olnud tunnitasu 140 eurot. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väiteid ei anna alust selle muutmiseks või tühistamiseks. Ringkonnakohus jätab

§ 657lg 1 p 1 järgi apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.

8. Kooskõlas

§ 651

lg-ga 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja vaidlustab apellatsioonkaebuses maakohtu otsust menetluskulude jaotuse ning kindlaksmääratud rahalise suuruse osas. Osas, milles maakohus hagi rahuldas, ei ole maakohtu otsust vaidlustatud. Vaidlustamata ulatuses on maakohtu otsus

§ 456lg 4 teise lause järgi jõustunud.

Ringkonnakohus järgib maakohtu otsuse põhjendusi ega pea

§ 654lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid kõiki korrata.

9. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et maakohus oleks pidanud jätma hageja menetluskulud

§ 162lg 4 alusel tema enda kanda.

Hagi rahuldamise korral kannab menetluskulud, sh hageja menetluskulud,

§ 162

lg 1 järgi üldjuhul kostja kui vaidluse kaotanud pool.

§ 162

lg 4 annab kohtule õiguse jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. 1.

§ 162

lg 4 kohaldamine on kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus (nt RKTKm 27.11.2019, 2-17-18531/37, p 20), millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda üksnes juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsioonipiire. Jättes

§ 162

lg 4 asjas kohaldamata, ei ole maakohus ringkonnakohtu hinnangul diskretsioonipiire rikkunud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et asja materjalidest ei nähtu selliseid erandlikke asjaolusid, mis õigustaksid

§ 162lg 4 kohaldamist.

Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale. 2. Ringkonnakohus märgib, et Riigikohus on oma praktikas olnud järjelindlalt seisukohal, et

§ 162

lg 4 kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid kehtestatud on kõrgendatud standard – menetluskulude väljamõistmine peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik (nt RKTKo 27.10.2021, 2-19-6689/47, p 13). Kostja viide Riigikohtu

1. veebruari
2. a määrusele tsiviilasjas nr 3-2-1-143-11 (p-le 12) ei ole menetluskulude jaotuse määramise seisukohalt asjakohane. Osutatud lahend oli tehtud töösuhteid puudutavas vaidluses ning lahendis

§ 162

lõike 4 kohta väljendatud seisukohad seonduvad töötaja kui töösuhte nõrgema poole kaitsmise vajadusega. Töösuhtes on nõrgemaks pooleks töötaja, kelle õiguste kaitseks on töölepingu seaduses ette nähtud mitmeid kaitsvaid norme. Eelnevast ei saa aga järeldada, et võlgnikku tuleb alati pidada võlasuhte nõrgemaks pooleks.

1. Samuti ei anna apellatsioonkaebuse väited alust muuta kindlaksmääratud hageja menetluskulude rahalise suuruse osas. maakohtu otsust
2. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

§ 175lg 1 järgi kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Selle sätte järgi 4 menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust arvestades. Esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaolude, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (nt RKTKm 29.09.2021, 2-14-63261/149, p 14).

§ 175

lg 1 alusel tehtud kaalutlusotsusse saab kõrgema astme kohus samuti sekkuda üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Ringkonnakohtu arvates hindas maakohus hageja lepinguliste esindajate kulude (sh ajakulu) põhjendatust ja vajalikkust kooskõlas

§ 175lg-s 1 sätestatuga.

Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu

§ 175lg 1 kohasesse kaalutlusotsustusse sekkuda.

2. Varasemas praktikas oli Riigikohus seisukohal, et teiselt menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suurus võib ületada tsiviilasja hinda üksnes eriti keerukates ja suuremahulistes asjades (nt RKTKm 27.02.2012, 3-2-1-143-11, p 14). Kuid seda seisukohta, nagu ka kostja ise õigesti märgib, on Riigikohus hiljem muutunud (vt RKTKm 14.04.2021, 2-19-10324/42, p 19), leides, et menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suuruse ülempiiri range sidumine tsiviilasja hinnaga pole põhjendatud.

§ 175

lg 1 ega ükski teine säte ei näe ette menetlusosalisele hüvitatavate esindajakulude rahalist piirmäära. Esindajakulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise reeglid ei tohi muuta kohtumenetluses professionaalse lepingulise esindaja õigusabi kasutamist majanduslikult ebamõistlikuks ja selle kaudu kohtusse pöördumise õigust näiliseks. Menetluskulude regulatsiooni (eelkõige

§ 175

lg-t 1) tuleb Riigikohtu hinnangul tõlgendada selliselt, et ka väikese väärtusega hüve üle peetavas kohtuvaidluses võib menetlusosaline arvestada, et kohtuasja tema kasuks lahenemisel hüvitatakse talle lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud.

1. Samuti ei ole maakohus teinud selget kaalutlusviga, pidades mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks 120 eurot. Selline tunnitasu vastab ringkonnakohtu hinnangul praeguse asja keerukusele ja mahukusele ning hageja esindaja koostatud menetlusdokumentide sisule ja mahule.
2. Kuna ringkonnakohus apellatsioonkaebust ei rahulda, jäävad apellatsiooniastme menetluskulud

§ 171lg 1 alusel kostja (apellatsioonkaebuse esitaja) kanda.

12. Ringkonnakohus määrab

§ 174lg-st 3 lähtudes kindlaks ka apellatsiooniastme menetluskulude rahalise suuruse.

Vastavalt

§ 174

lg 1 teises lauses sätestatule määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja ei ole apellatsioonimenetluses enda menetluskuluse nimekirja esitanud, kuigi ringkonnakohus määras

1. septembri
2. a määruses selleks pooltele tähtaja. Hagejal menetluskulude tekkimine ei nähtu ka tsiviilasja materjalidest. Seega kindlaksmääratavad menetluskulud apellatsioonimenetluses puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) 5