← Eesti

1-25-5779/9

Obsah (9)§ 184§ 349§ 65§ 64§ 74§ 75§ 68§ 78§ 83

1-25-5779 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22. detsember 2025, Tallinn Kriminaalasja number 1-25-5779 Pavel Gontšarov Kohtunik Kriminaalasi Vaidlustatud kohtulahe

§ 184lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Harju Maakohtu 14.

novembri 2025. a otsus Süüdistatav Roman Hartšenko (ik 39003110289, kodakondsus määratlemata, viibib vahi all Tallinna Vanglas, elukoht vabaduses: XXX, emakeel vene keel, XXX, varem kriminaalkorras karistatud Pärnu Maakohtu 18.01.2021 otsusega

§ 349

järgi rahalise karistusega 600 eurot; on kahtlustatavana kinni peetud 09.07.2025, vahistatud Harju Maakohtu 11.07.2025 määrusega), apellatsioon RINGKONNAKOHUS MÄÄRAB: Jätta Roman Hartšenko kaebus Harju Maakohtu kokkuleppemenetluses tehtud otsuse peale läbi vaatamata.

  1. novembri
  2. a Edasikaebamise kord Määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  3. Harju Maakohtu 14.11.2025 otsusega tunnistati Roman Hartšenko süüdi

§ 184

lg 1 järgi ja põhikaristuseks mõista 2 aastat ja 9 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel moodustati liitkaristus Pärnu Maakohtu 18.01.2021 otsusega 1-20-9476 mõistetud rahalise karistuse ärakandmata osaga ja

§ 64

lg 2 alusel määrati viia rahaline karistus 60 päevamäära, s.o 600 eurot täide iseseisvalt. Määrati, et

§ 74

lg 2 alusel koheselt tuleb Roman Hartšenkol ära kanda 5 kuud vangistust ja ülejäänud vangistust (2 aastat ja 4 kuud) ei pöörata täitmisele, kui Roman Hartšenko ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab elukohajärgse kriminaalhooldaja järelevalve all katseaja jooksul

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõudeid.

§ 75

lg 2 p 2¹ alusel kohustati Roman Hartšenkot käitumiskontrolli ajal mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid, välja arvatud vastava vajaduse ilmnemisel arsti ettekirjutusel ainult isiklikuks kasutamiseks arsti poolt raviotstarbel 1

(4)1-25-5779 määratud kogustes ja regulaarsusega.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustati Roman Hartšenkot käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis. Tõkend – vahistamine – jäeti muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni või koheselt ära kandmisele kuuluva vangistusest vabastamiseni, arvates

§ 68

lg 1 alusel eelvangistus karistusaja hulka, on koheselt ära kandmisele kuuluva vangistuse (5 kuud) kandmise alguseks 09.07.2025.a.

§ 78

p 1 kohaselt määrati katseaja alguseks on 14.11.2025.a.

§ 83

lg 1, § 84 alusel mõisteti kuriteo toimepanemise vahendi konfiskeerimise asendamiseks Roman Hartšenkolt välja 4000 eurot, mis tuleb kanda 2 aasta jooksul pärast kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB PANK EE351010052031000004, SWEDBANK EE522200221013264447, LUMINOR BANK EE401700017002872300, LHV PANK EE

  1. KrMS § 175 lg 1 p 3,9 ning § 180 lg 1 alusel mõisteti Roman Hartšenkolt välja riigieelarve tuludesse menetluskulud – ekspertiisikulud 1702 eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 2215 eurot. Määrati, et menetluskulud kogusummas 3917 eurot tuleb asuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest
  2. 21.11.2025 laekus Tallinna Ringkonnakohtule R. Hartšenko kaebus, milles palutakse maakohtu otsus R. Hartšenkolt väljamõistetud summade osas tühistada, vähendada väljamõistetavat summat, kuna see on ebaproportsionaalselt suur. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  3. Ringkonnakohus, tutvunud esitatud materjalidega, leiab, et R. Hartšenko esitatud kaebus tuleb jätta läbi vaatamata alljärgneval põhjusel.
  4. Kohtukolleegium märgib, et maakohus lahendas käsilolevat kriminaalasja kokkuleppemenetluses, kus otsuse vaidlustamise võimalused on piiratud. Riigikohtu kriminaalkolleegium asus 11.02.
  5. a määruses nr 3-1-1-7-16 seisukohale, et 29.03.2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Samuti tuleb kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus jõuda konsensusele nii menetluskulude suuruse kui ka nende tasumise ulatuse ning viisi osas.
  6. Kuna süüdistatava poolt väljamõistetavad summad – konfiskeerimise asendamisele kuuluv summa ja menetluskulud kuuluvad kokkuleppe esemesse, kohalduvad nimetatud summade vaidlustamisele täies mahus kõik kokkuleppemenetlust reguleerivad sätted. Seega tuleb maakohtul juhinduda väljamõistetavate summade hüvitamise otsustuse tegemisel − nii nagu kõikide teiste kokkuleppega hõlmatud küsimuste lahendamisel − KrMS § 248 lg-st
  7. Sedastades kriminaalmenetluse lõpetamise aluste puudumise KrMS § 199 lg 1 p-de 2-6 mõttes, on kohtu pädevuses kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe n-ö kinnitamine süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega või selle kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Kokkuleppe muutmiseks puuduvad kohtul volitused. Kokkuleppemenetlust reguleerivatest sätetest tuleb lähtuda ka ringkonnakohtu menetluses. 2

(4)1-25-5779 Kuna maakohus ei koosta kokkuleppemenetluses põhistatud kohtuotsust, ei ole täidetud apellatsioonimenetluse põhilised eeldused ning seetõttu kohaldub KrMS § 318 lg 3 p-s 4 sätestatud edasikaebepiirang ka väljamõistetavate summade otsustuse vaidlustamisele. Teisisõnu peab kokkuleppemenetluses lahendatud väljamõistetavate nõuete hüvitamise otsustuse peale esitatud kaebuses sisalduma viide mõnele kriminaalmenetluse seadustiku
  1. peatüki
  2. jao või KrMS § 339 lg 1 sätte rikkumisele. KrMS § 318 lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata. (mutatis mutandis RKKK 3-1-1-7-16).
  3. Kriminaalasjas on R. Hartšenko, tema kaitsja A. Liskmann ja prokuröri vahel 21.10.2025 sõlmitud kokkulepe (I köide tl 215-218), milles muuhulgas on ära näidatud tasumisele kuuluvad menetluskulud ja konfiskeerimise asendamisele kuuluv summa. Kokkuleppes on ära toodud süüdistatavalt väljamõistetavate summade koosseis ja suurus. Samuti on kokku lepitud tekkinud summade hüvitamise individualiseerimises – nimelt lepiti kokku, et KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb menetluskulud tasuda ositi 12 kuu jooksul ning konfiskeerimise asendamisele kuuluv summa 2 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maakohus mõistiski nimetatud summad välja vastavalt kokkuleppele. R. Hartšenko kinnitas kaitsja juuresolekul enda soovi sõlmida kokkulepe selles kirjeldatud tingimustel, kinnitades seda enda allkirjaga.
  4. Kokkulepe on teistkordselt avaldatud 14.11.2025 kohtuistungil, kus süüdistatav R. Hartšenko kinnitas, et kokkulepe sisu on talle arusaadav, et ta sõlmis kokkuleppe vabatahtlikult ning jääb selle juurde (vt. kohtuistungi helisalvestis, KIS kanne nr 7). Seega on kohtuotsus kooskõlas eelnevalt kinnitatud kokkuleppega ja isiku poolt avaldatuga. Asjaolu, et süüdistatav on kohtus nõustunud kokkuleppega, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole kohtu hinnangul kuidagi võimalik lugeda KrMS § 318 lg-tes 3 ja 4 loetletud rikkumisteks. KrMS § 326 lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. Kui kohtunik asub seisukohale, et kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonis pole osutatud ühelegi kriminaalmenetluse seadustiku § 318 lg 2 p-des 3 ja 4 loetletud rikkumisele, tuleb apellatsioon jätta KrMS § 326 lg 2 p 3 ja § 318 lg 3 p-de 3,4 alusel läbi vaatamata ja tagastada apellatsioon apellandile. Sellele asjaolule on juhtinud kohtute tähelepanu Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 27.04.
  5. a määruses nr 3-1-1-38-
  7. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS § 318 lg 3 p-st 4, § 326 lg 2 p 3, § 390 lg 1 jätab ringkonnakohus R. Hartšenko kaebuse läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 3
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.