RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-22-2269 8. jaa

) § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata, kuna taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma. Ringkonnakohus leidis, et kohtuasja materjalidest nähtuvalt on taotleja kõrgharidusega meedik, kes on varem töötanud meditsiinisektoris. Kaebaja meditsiinilist haridust ja töökogemust arvestades puudub alus arvata, et taotleja õigused jääksid tervisekahju hüvitamisega seotud menetluses ilma professionaalse esindajata kaitseta. Kaebaja suudab ise menetluses osaleda, sh selgitada tervisega seotud asjaolusid. Halduskohtumenetluses kehtib uurimisprintsiip, mille kohaselt on kohtul kohustus kaebajat vajaduse korral suunata ja abistada. Samuti selgitab haldusasja lahendav kohus uurimispõhimõttest tulenevalt enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks 3-22-2269 vajalikud asjaolud, õigusnormid ja kohtupraktika. Seega halduskohtumenetluses ei ole esmatähtis, et kaebajal peab olema juriidiline haridus või ta peab kasutama oma õiguste kaitseks õigusteadmistega isiku abi.

1. Kaebaja esitas
2. detsembril 2025 apellatsioonkaebuse. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
3. Kaebaja esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada ning teha asjas uus määrus, millega rahuldada riigi õigusabi taotlus, või saata asi tagasi ringkonnakohtule uueks lahendamiseks. See, et kaebajal on meditsiiniline haridus ja töökogemus, ei tähenda, et ta suudab kaitsta end kohtuvaidluses, mis sisaldab keerulisi õiguslikke argumente. Vaidluse keerukust näitab see, et menetlusse olid kaasatud hinnangu andmiseks Ravimiamet ja eriteadmistega isikud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
4. Kaebaja määruskaebus tuleb rahuldada ja ringkonnakohtu määrus kohtumenetluse normi olulise rikkumise tõttu tühistada.
5. Kolleegium ei nõustu, et kaebaja riigi õigusabi taotluse võis jätta

§ 7lg 1 p 1 alusel (taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi) rahuldamata.

Riigi õigusabi võib anda viidatud normis sätestatud piiranguta, kui advokaadi abi on asja õigeks lahendamiseks ilmselt vajalik poolte võrdsuse tagamiseks või arvestades asja keerukust (

§ 7lg 3).

Oma õiguste kaitsmiseks vajalike teadmiste olemasolu saab eeldada eelkõige õigusharidusega menetlusosalistel (vt RKTKo 3-2-1-7-08, p 10). Kaebaja, kellel ei ole õigusharidust, vaidleb sisuliselt kahe avaliku võimu asutusega õiguslikult keerulises asjas. Tervisekassa tegi vaidlustatud otsuse Ravimiameti hinnangu alusel (ravimiseaduse (RavS) § 9920 lg 9). Ravimiamet on kohtuasjas ka menetlusosaline. Vaktsiinikahju hüvitamise õiguslik raamistik on võrdlemisi uus ja tihe (jõustus

1. mail 2022, vt RavS
2. peatükk). Kohtuasjas vaidluse all olevate küsimuste keerukust ilmestab see, et vaktsiinikahju kindlustusjuhtumi kindlakstegemisel on oluline tähendus vaktsineerimise ja patsiendile tervisekahjustuse tekkimise põhjusliku seose tuvastamisel (RavS § 9916). Põhjusliku seose kohta küsib Tervisekassa hinnangut Ravimiametilt, kes omakorda võib selle tuvastamiseks kasutada eksperte (RavS § 9920 lg-d 5 ja 7). Eeltoodut arvesse võttes ei saa pelgalt kaebaja meditsiinihariduse ja töökogemuse põhjal järeldada, et ta suudab oma õigusi iseseisvalt kaitsta. Uudses ja õiguslikult keerukas asjas, mille kohta kohtupraktika pole veel välja kujunenud, ei pruugi halduskohtumenetluses rakendatav uurimispõhimõte alati tagada kaebaja õiguste piisavat kaitset. 8.

§ 7

lg 1 p 6 järgi ei anta riigi õigusabi, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Arvestades praeguse asja asjaolusid, sh seda, et seadusandja on pidanud vajalikuks vaktsiinikahju korral mittevaralise kahju hüvitamist eraldi reguleerida, ei ole viidatud norm takistuseks riigi õigusabi andmisel. 9. Kolleegium ei näe, et kaebust oleks põhjust pidada ilmselt perspektiivituks (

§ 7lg 1 p 5).

Seda pole ka ringkonnakohus vaidlustatud määruses mõista andnud. 10. Kaebaja riigi õigusabi taotlus tuleb saata tagasi ringkonnakohtule uueks lahendamiseks. Ringkonnakohtul tuleb eelkõige uurida, kas ja millises ulatuses võimaldab kaebaja majanduslik seisund tal õigusteenuse eest tasuda (

§ 6lg 1). 2