4-25-4253 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22. detsember 2025, Tallinn Väärteoasja number 4-25-4253 Kohtunik Pavel Gontšarov, Janika Kallin, Inna Ombler Vaidlusta

§-dest 192 ja 193 tulenevalt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

§ 190

järgi on määruskaebuse esitamise õigus kohtumenetluse pooltel ja menetlusvälisel isikul.

§ 17

lg 2 kohaselt on Riigikohtus kohtumenetluse pooled menetlusaluse isiku või süüdlase advokaadist kaitsja ja kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. PPA Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse 16.10.2025 otsusega nr 2302,25,012674 karistati Artur Butelit LS § 201 lg 2 ja § 242 lg 1 järgi rahatrahviga 1200 eurot. Otsuses selgitati, et kaebuse võib esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalistele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav, st kaebuse esitamise viimane tähtaeg on 11.11.
3. 16.11.2025 registreeriti Harju Maakohtus A. Buteli kaebus väärteoasjas nr 2302,25,012674, milles ta palub määratud sunniraha vähendamist või tühistamist.
4. Harju Maakohus jättis 21.11.2025 määrusega A. Buteli kaebuse esitamise tähtaja ennistamata ja kaebuse läbi vaatamata. Maakohus selgitas, et

§ 114lg 4 kohaselt esitatakse kaebus üldmenetluses tehtud otsusele 15 päeva jooksul alates päevast, mil otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures 1

§ 70

lg 4 järgi peab kohtuvälise menetleja lahend olema menetlusalusele isikule kohtuvälise menetleja juures kättesaadav 30 päeva jooksul pärast väärteoprotokolli koopia menetlusalusele isikule kätteandmisest. Käesoleval juhul koostati väärteoprotokoll A. Buteli suhtes 26.09.2025, mistõttu otsus pidi olema menetleja juures kättesaadav hiljemalt 27.10.

1. Üldmenetluse otsus tehti A. Buteli suhtes 16.10.
2. Kaebusest nähtuvalt on A. Butel otsuse kätte saanud. Kuna otsuses on kirjas kaebuse esitamise viimane tähtaeg ja otsuse jõustumise kuupäev, siis järelikult A. Butel teadis, et kaebuse esitamise viimane tähtaeg on 11.11.2025 ning selle esitamata jätmisel jõustub otsus 12.11.
3. 16.11.2025 kaebuses ei ole A. Butel taotlenud kaebetähtaja ennistamist, kuid on märkinud, et Harju Maakohtu menetluses on vaidlus täituribürooga ja sissenõudja esindajaga, et autojuhtimisõiguse peatamine tühistada. Maakohtu hinnangul ei veena toodud selgitused, et tähtaja möödalaskmiseks olid mõjuvad põhjused. Toodud asjaolu ei saanud takistada kaebuse õigeaegset esitamist. Seega ei anna A. Buteli kaebuses esitatu alust kaebetähtaja ennistamiseks. Eeltoodust tulenevalt on kaebus esitatud pärast kaebuse esitamise tähtaja möödumist, kaebetähtaja jättis maakohus ennistamata, mistõttu A. Buteli kaebuse läbi vaatamata.
4. 11.12.2025 laekus Tallinna Ringkonnakohtule A. Buteli kaebus, milles ta palub ennistada kaebuse esitamise tähtaeg või lahendada tema kaebus kohtuvälise menetleja otsusele ringkonnakohtu enda otsusega arvestades erandlikku olukorda ja seotud menetlusi. Kaebaja selgitab, et kaebetähtaja möödalaskmine ei ole toimunud tahtlikult. Tema olukord eraisikuna on äärmiselt keeruline, kuna tal on samaaegselt käimas juba kolm erinevat kohtuvaidlust, mis tähendab väga suurt vaimset, ajalist ja rahalist koormust. Selles olukorras on kõikide menetlustähtaegade täpne järgimine eraisikule äärmiselt raskendatud. Lisaks toob A. Butel välja, et tal on käimas kohtuvaidlus lubade saamise asjus, milles ametnikud on ise viidanud võimalusele, et käeolev väärteootsus võib kuuluda tühistamisele juhul, kui ta saab teatud aja möödudes load tagasi. See menetlus on 2-24-4009, kus pärast seisukohtade küsimist on asi seisnud juba üle kahe nädala ilma edasi liikumata. Seega ootab ta ka selle menetluse lahendust, mis on otseselt seotud käesoleva väärteoasja õigusliku lahendusega. Sellest tulenevalt oleks tema hinnangul käesoleva väärteoasja jõustamine enne seotud menetluse lahendamist ebaõiglane ning vastuolus õigusemõistmise mõistlikkuse põhimõttega. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 5.

§ 2

kohaselt, kui

-s ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMS § 326 lg 3 lubab ringkonnakohtul jätta apellatsiooni läbi vaatamata juhul, kui see on ilmselt põhjendamatu ning

§ 2

valguses võib normi kohaldada väärteomenetluses.

§ 196

lg 2 järgi lahendab maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse ringkonnakohtu kohtunik ainuisikuliselt, s.o järelikult selle erisusega tuleb väärteomenetluses arvestada.

1. Ringkonnakohus leiabki, et esitatud määruskaebusel puudub edulootus ehk antud juhul on tegemist perspektiivitu kaebusega. Ühtegi alust maakohtu määruse tühistamiseks ei esine, maakohus on ammendavalt oma seisukohta põhjendanud ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Siinkohal selgitab ringkonnakohus, et kuivõrd maakohus jättis A. Buteli esitatud avalduse läbi vaatamata, on ringkonnakohtu pädevuses hinnata üksnes seda, kas maakohtul oli selleks alust või mitte. See tähendab, et ringkonnakohus ei saa anda hinnangut asjale sisuliselt, sh võtta seisukohta isikule määratud karistuse või selle määra osas.
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on seaduslikult ja põhjendatult jätnud A. Buteli esitatud kaebuse läbi vaatamata seetõttu, et kaebuse esitamise tähtaeg on möödunud. Seejuures on maakohus ka hinnanud, kas on alust kaebetähtaja ennistamiseks. Ringkonnakohtule esitatud 2