1-25-6595/11

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2025, Tallinn Kriminaalasja number 1-25-6595 Kohtukoosseis Markus Kärner Kriminaalasi Kalev Jürissoni süüdistuses (KarS) § 199 lg 2 p 9 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
2. detsembri
3. a otsus kokkuleppemenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatav Kalev Jürisson, apellatsioon Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus karistusseadustiku RINGKONNAKOHUS MÄÄRAB Jätta Kalev Jürissoni apellatsioon Harju Maakohtu
4. detsembri
5. a otsuse peale läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale saab esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistatav saab määruskaebuse esitada vaid advokaadi vahendusel. Kui ringkonnakohus loeb määruskaebust põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega; kui ringkonnakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Riigikohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Harju Maakohus tegi
7. detsembril 2025 kokkuleppemenetluses otsuse, millega tunnistas Kalev Jürissoni süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. Sealjuures lahendas kohus menetluskulude küsimuse.
8. K. Jürisson esitas otsusele apellatsiooni, milles palub võimaldada menetluskulud hüvitada kahe aasta jooksul RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 1-25-6595
9. Ringkonnakohus jätab K. Jürissoni apellatsiooni läbi vaatamata, sest tal puudub kaebeõigus.
10. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 318 lg 4 järgi saab kokkuleppemenetluses tehtud otsuse peale esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on kokkuleppemenetluse regulatsiooni (
11. peatüki
12. jao sätete) või KrMS § 339 lg-s 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega. Samuti saab süüdistatav apellatsiooni esitada siis, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
13. Süüdistatavalt välja mõistetavad menetluskulud kuuluvad KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kokkuleppe esemesse. See tähendab, et tegemist on asjaoluga, milles pooled peavad kokkuleppe sõlmimisel kokku leppima. Kohus mõistis K. Jürissonilt välja menetluskulud täpselt sel moel nagu kokkuleppes kokku lepiti ning kohtuistungil avaldati. Kohtuistungil jäid nii süüdistatav kui kaitsja kokkuleppe juurde. Süüdistatav ei too välja ühti asjaolu, millest võiks järeldada, et kokkulepet kinnitades oleks kohus mõnd KrMS
14. peatüki
15. jao sätte normi rikkunud. Järelikult puudub K. Jürissonilt temalt välja mõistetud menetluskulude osas apellatsiooniõigus ning tema apellatsioon jääb KrMS § 318 lg 4 ja § 326 lg 2 p 3 järgi läbi vaatamata.
16. Ringkonnakohus märgib siiski, et kui aasta lõpuks selgub, et kohtu määratud tähtaja jooksul ei ole K. Jürisson olnud suuteline menetluskulusid täies mahus tasuma, on tal võimalik taotleda menetluskulude tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist KrMS §-de 423 ja 424 alusel. (allkirjastatud digitaalselt) 2