Obsah (6)

§ 164§ 436§ 230§ 459§ 442§ 122

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Ann Meriluht Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 30. oktoober 2024.a, Tallinnas Tsiviilasi J. O. hagi J. M. O. vastu elat

§ 164lg 1).

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, 1 alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused

1. Hageja palub vähendada Pärnu Maakohtu 19.06.2017.a määrusega tsiviilasjas nr X-xxxxxväljamõistetud elatist. Hagi kohaselt on tsiviilasjas nr X-xx-xxx määratud hagejale makstava elatise suuruseks pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Jõustunud on uus perekonnaseaduse redaktsioon. Hageja palub vähendada elatist ning määrata igakuine elatis uue PKS redaktsiooni järgi. Hageja leiab, et kostja ema varaline seisund on parem. Hageja märgib, et peaks veetma tsiviilasjas nr X-xx-xxx määratud suhtluskorra järgi kostjaga 6 päeva kuus, kuid suhtluskorda ei ole järgitud. Kostja vastuväited ja põhjendused
2. Kostja on nõus hageja sooviga elatise kohustuse vähendamiseks seaduses ette nähtud ja muutuvas määras. Hageja ei pöördunud kordagi elatise vähendamise sooviga kohtuväliselt kostja poole. Hageja on X OÜ ettevõtte asutaja ja vara kuulub hagejale (hageja on lisaks elatise võlgnik) kuid on antud kolmanda(te) isiku(te) valdusse arestimise vältimiseks. X OÜ maksustatav käive 2022 II kvartalis oli 35580,50 eurot. Hageja väited tema raskest maJ.duslikust olukorrast on ebaõiged. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Kohtu seisukoht ja põhjendused
3. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hagimenetluses on poolel endal kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (Riigikohtu 29.04.2015 kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15, punkt 19).

§ 436

lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas.

§ 436lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

4.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 23.09.2022.a kohtumääruses (dtl 38-40).

1. Hageja palub muuta Pärnu Maakohtu 19.06.2017.a määrusega tsiviilasjas nr X-XX-XXX väljamõistetud elatist ning määrata alates 08.06.2022.a elatis lähtudes PKS § 101 uuest redaktsioonist. Hageja palub kohtul elatise vähendamisel arvestada kohtulikku suhtluskorda tsiviilasjas nr X-XX-XXX, kuid on selgitanud kohtule, et kohtu poolt määratud suhtluskorda pooled ei järgi (dtl 72, 134, 187).
2. Kostja on nõus elatise vähendamisega seadusjärgse elatise määrani. Kostja on kohtu ette 2 toonud, et pooled ei järgi tsiviilasjas nr 2-20-14849 kohaldatud kohtulikku suhtluskorda ning kostja ei viibi hagejaga kuus ühtegi päeva koos (dtl 48-50, 134).
3. Kohus tegi pooltele 02.12.2022.a kompromissettepaneku, millega hageja ei nõustunud (dtl 62, 64-65). 07.11.2023.a kohtuistungil teatas hageja, et on nõus kohtu koostatud kompromissiga, kui selles on määratud elatis vastavalt PKS uue redaktsiooni järgi miinimumsummas. Kostja kinnitas, et on samuti nõus sellise kompromissiga (dtl 72). Kohus tegi pooltele veelkord 08.11.2023.a kompromissettepaneku (dtl 77). Kostja nõustus kompromissiga (dtl 79). Hageja kompromissiga ei nõustunud (dtl 95).
4. PKS § 217² lg 2 kohaselt kui kohustatud vanem ei nõustu varem kohtulahendiga väljamõistetud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. Seega on õigusliku olukorra muutumine omaette piisav alus elatise suuruse muutmiseks.
5. Vaidlust ei ole, et hagejal on kostja ülalpidamiskohustus ning et kostja elab emaga. Pooled vaidlevad igakuise elatissumma vähendamise üle. Hageja on pakkunud kompromissi korras, et tasub kostjale 50 eurot kuus. Samuti leiab hageja, et kostja ema on varaliselt paremas seisus kui hageja, kuna teenib kõrgemat palka ning omab tegutsevat ettevõtet. Kostja hageja väidetega ei nõustu, kuid on nõus vähendama elatise summat seadusjärgse elatise miinimummäärani (dtl 64-65, 72).
6. Alates 01.01.2022.a kehtiva PKS § 101 lõigete 1–5 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Erinevalt kuni 01.01.2022.a kehtinud PKS § 101 lõikes 1 sätestatust kehtivas õiguses enam ühtset miinimumelatise suurust ei ole. PKS § 101 alusel arvutatud elatis ehk nn miinimumelatis võib olla iga lapse puhul erinev. Viidatud sätte lõigetes 5–7 toodud asjaolud mõjutavad miinimumelatise enda suurust ja tõendamiskoormise jaotust. Samas ka alates 01.01.2022.a kehtiva õiguse kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes (PKS § 99 lõige 1). Kohtule jääb muuhulgas PKS § 102 lõike 3 kohane võimalus arvestada elatise suuruse juures konkreetse lapse vajadustega, kummagi vanema varalise seisundiga ja sellega, milline on lapsega seotud kulutuste jaotus vanemate vahel.
7. Kohus on seisukohal, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lastel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, p 13).
8. Kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, tuleb seaduses sätestatud miinimummäärast suurema elatise väljamõistmiseks lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus asjas esitatud tõendite alusel kindlaks teha (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-37-11, p 12).
9. Kuna kostja on nõustunud elatise väljamõistmisega miinimummääras, siis ei ole kostjal vajalik esitada ka tõendeid igakuiste kulude olemasolu ja kandmise kohta.
10. Riigikohus on 13.02.2018.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-16-2343 punktis 13 leidnud, et eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu
11. oktoobri
12. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15).
13. Riigikohus on 09.06.2017.a kohtuotsuses kohtuasjas nr 3-2-1-35-17 punktis 21.
14. leidnud, et vanemate varalisi võimalusi hinnates tuleb tuvastada eelkõige vanemate sissetulek, millest vanemad saavad katta lapse ülalpidamiskulusid, ning sissetuleku ebapiisavuse 3 korral arvestada ka vanema muud vara, mille arvel saab lapsele ülalpidamist anda. Seejuures tuleb vanemate varaline seisund tuvastada võimalikult täpselt (vt ka Riigikohtu
15. oktoobri
16. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 16).
17. Kohus kohustas 07.11.2023.a kohtuistungil pooli esitama kohtule tõendeid enda maJ.dusliku olukorra kohta kooskõlas

§ 230lg 2 (dtl 73).

Kostja ema esitas andmed oma igakuise töötasu kohta (dtl 84). Hageja vastavaid tõendeid kohtule ei esitanud. Seega hindab kohus poolte varalist seisu poolte endi poolt menetluses avaldatud info põhjal ning kohtu poolt teostatud päringute alusel.

1. Hagejal on üks alaealine laps, s.o kostja. Hageja on X OÜ juhatuse liige ning tegelik kasusaaja (dtl 217-219). Nimetatud äriühingu 2023.a majandusaasta aruandest nähtub, et tegemist on toimiva ning kasumit teeniva äriühinguga (dtl 220-234). Hageja on 07.11.2023.a kohtuistungil avaldanud, et ta sissetulekud on hetkel stabiilsed (dtl 72).
2. Kostja emal on üks alaealine laps, s.o kostja. Kostja ema igakuine töötasu on keskmiselt 1400 eurot kuus (dtl 84). Kostja emale kuulub ½ kaasomandis kinnistust xxx. Kostja emale kuulub ühisosalus äriühingus X OÜ. Kostja saab lapsetoetust 80 eurot kuus.
3. Kohus leiab, et hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid, millest nähtuks, et ta on töövõimetu ning ei ole võimeline kostjale elatist tasuma. Kuigi hageja on nentinud kohtuistungil, et koroona ajal oli sissetulek väiksem, ei ole ta avaldanud, kui palju väiksem ja kui palju oli tema ühe kuu sissetulek. Kohtule esitatud hageja arvelduskonto väljavõttest perioodil 01.01.2022.a kuni 30.06.2022.a moodustab hageja töötasu summas 280 kuni 350 eurot kuus (dtl 17-19). Kohus leiab, et kostja ema varalist seisundit ei tee paremaks ka tegutseva ettevõtte omamine 50% ulatuses (dtl 209-210), kuna ka hageja omab tegutsevat ettevõtet ning on selle ainus juhatuse liige ning kasusaaja (dtl 217-219).
4. Kohus leiab, et põhimõte, et vanemad peavad erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osalema lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise proportsioonile, kohaldub olukorras, kus üks vanematest saab nt osalise töövõimetuse pärast miinimumile lähedast või sellest väiksemat töötasu, st elatise tasumine teise vanemaga võrdselt ei tagaks talle oma ülalpidamiskulude tasumist miinimumulatuses. Kuivõrd kohtule ei ole esitatud sellekohaseid tõendeid, siis ei ole antud juhtumil tegemist sellise olukorraga.
5. Hageja on palunud elatist vähendada ka kostjaga koos viibitud aja võrra. 24.09.2024.a toimunud kohtuistungil selgitas hageja, et viibib suhtluskorra kohtumääruse kohaselt kostjaga ühes kuus kokku 6 päeva. Kostja väitis, et suhtluskorra järgi ei ole tegelikult suheldud, kuigi alguses prooviti. Hageja selgitas, et suhtluskorda ei ole kohtumääruse järgi täidetud (dtl 134).
6. PKS § 101 lg 6 kohaselt vähendatakse elatist proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga eeldusel, et laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus.
7. PKS § 101 lg-t 6 on põhjendatud tõlgendada selliselt, et kohus vähendab proportsionaalselt PKS § 101 alusel arvutatud elatise suurust sõltumata poolte väidetest eeldusel, et asjaolu, et lahuselava vanema juures viibimise aeg jääb vahemikku keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, nähtub suhtluskorda reguleerivast kohtulahendist või kui vanemad selle asjaolu üle ei vaidle. Muudel juhtudel saab kohustatud vanema juures viibimise aeg kõne alla tulla mõjuva põhjusena elatise vähendamiseks alla miinimummäära PKS § 102 lg 2 mõttes (vt otsuse p 15.5) (vt Riigikohtu 22.06.2022.a otsus tsiviilasjas nr 2-19-19160, p 14.7).
8. Mõjuvale põhjusele PKS § 102 lg 2 mõttes peab aga tuginema kohustatud vanem ehk hageja, kes peab mõjuva põhjuse aluseks olevad asjaolud välja tooma ja neid ka tõendama (vt Riigikohtu
9. veebruari
10. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651/31, p 10;
11. oktoobri 4
12. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 15).
13. Tallinna Ringkonnakohtu 05.09.2022.a määrusega tsiviilasjas nr 2-20-14894 jäeti muutmata Harju Maakohtu 24.09.2021.a kohtumäärus, millest nähtub, et kostja peaks viibima hagejaga alates kohtumääruse jõustumisest, s.o 13.02.2023.a järgmiselt (dtl 115126): - iga paaris nädala nädalavahetusel reedel hiljemalt kl 18:00 kuni pühapäeva õhtul hiljemalt kella 15:30-ni isa juures. - kui lapsele ja isale sobib, siis veedavad nad koos aega ühe tööpäeva õhtul, võttes arvesse, et laps peab tegema kodused koolitööd ning et laps tegeleb nädala sees huvitegevusega; - paarisaastatel on laps sügisvaheaja, suusavaheaja ning talvevaheaja alates 2.jaanuarist kuni vaheaja lõpuni isaga ja kevadvaheaja ning talvevaheaja alates vaheaja algusest kuni 2.jaanuarini emaga, paaritutel aastatel vastupidi; - alates suvevaheaja algusest s.o juuni keskpaigast, on laps emaga juuni kolmanda nädala ja isaga juuni neljanda nädala. Ajavahemikul juuli algusest kuni augusti lõpuni viibib laps kummagi vanema juures kahe nädalaste perioodide kaupa. Kui vanemad ei saavuta muud kokkulepet, siis on laps isaga alates 16.juulist ja alates 16.augustist.
14. Eeltoodust nähtub, et kuni 12.02.2023.a ei olnud pooltel kehtivat suhtluskorda ning alates 13.02.2023.a kehtib pooltele kohtu poolt määratud suhtluskord, millise kohaselt viibib kostja hagejaga kokku keskmiselt 7 päeva kuus.
15. Kohus selgitab, et tegi arvutuse järgnevalt: kuus on kokku 4 nädalat, seega viibides iga paaris nädala nädalavahetusel reede õhtust kuni pühapäeva pealelõunani kostjaga, teeb see ühes kuus kokku 4 päeva (2 x 2).
16. Paarisaastatel on kostja sügise, suusa- ja talvevaheaja koos hagejaga, talvevahejal üksnes 1 nädal (vaheaeg kestab 2 nädalat). Seega tuleb vaheaegade osas aasta peale ära jagada veel keskmiselt 21 päeva (7 x 3 = 21). Paaritutel aastatel on see 14 päeva kuus (7 x 2 = 14).
17. Suvekuudel viibib kostja hagejaga juunis 1 nädal (7 päeva), juulis 2 nädalat (14 päeva) ja augustis 2 nädalat (14 päeva). Seega viibib suvevaheajal kostja hagejaga kokku 35 päeva (7 + 14 + 14 = 35).
18. Kokkuvõtlikult veedab hageja kostjaga koos paarisaastal 7,2 päeva kuus (4 + 21 + 35 = 60 x 12 (kuud) : 100 = 7,2) ning paaritul aastal 6,36 päeva kuus (4 + 14 + 35 = 53 x 12 (kuud) : 100 = 6,36). Kokkuvõttes teeb see ümardatult 7 päeva kuus (7,2 + 6,36 =13,56 : 2 =6,78≈7).
19. Kuigi mõlemad pooled on kohtule 24.09.2024.a kohtuistungil avaldanud (dtl 134), et tegelikult pole suhtluskorda järgitud, siis ei saa kohus seda arvesse võtta. Kohus peab lähtuma kehtivast suhtluskorrast ning ei saa hakata hindama jõustunud kohtulahendiga määratud suhtluskorra täitmist. Juhul kui suhtluskorra määramise alused on muutunud, tuleb pöörduda kohtusse suhtluskorra muutmiseks (vaata ka Tallinna Ringkonnakohtu 01.12.2023.a kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-22-4148 punkt 35, Riigikohtu 12.05.2021.a kohtuotsus kohtuasjas nr 2-18-6491 punkt 14.1).
20. Eeltoodust tulenevalt, tuleb alates 13.02.2023.a vastavalt Justiitsministeeriumi lehel asuva elatiskalkulaatori (https://www.just.ee/elatiskalkulaator/) poolt tehtavale arvutusele vähendada elatist 46,67% võrra (7x100/15), mis teeb elatise summaks: perioodil 13.02.2023.a kuni 31.03.2023.a 115 eurot kuus, perioodil 01.04.2023.a kuni 31.03.2024.a 138,83 eurot kuus ja alates 01.04.2024.a 153,44 eurot kuus.
21. Kohus leiab, et enne kohtu poolt kinnitatud suhtluskorra jõustumist 13.02.2023.a, ei ole hageja tõendanud, et kostja viibis hagejaga koos rohkem kui 6 päeva kuus. Seega kuni 5 12.02.2023.a elatise väljamõistmisel ei saa koosviibitud päevi elatise summalt maha arvutada.
22. Kõige eelpool toodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kuivõrd kostja vajadused ei ole suuremad kui 01.01.2022.a kehtima hakanud PKS alusel arvestatav miinimumelatis, siis tuleb elatist vähendada seaduses sätestatud miinumsumma suuruseni ning alates 13.02.2023.a arvestada kehtiva suhtluskorraga. Kohus peab PKS § 210 lõikest 2 tulenevalt kohaldama alates
23. jaanuarist 2022 tekkivale elatisnõudele alates
24. jaanuarist 2022 kehtivaid perekonnaseaduse sätteid (vt Riigikohtu
25. juuni 2022 otsus tsiviilasjas nr 2-19-19160/42, p-d 12–13). Elatise suuruse muutmise aluseks saab

§ 459

lg-st 1 tulenevalt olla ka elatise maksete suurust oluliselt mõjutav õigusliku regulatsiooni muutumine, mis jõustus pärast asja arutamise lõpetamist (vaata näiteks Riigikohtu

1. juuni
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 34).
3. Kui vanem pöördub alates
4. jaanuarist 2022 tasumisele kuuluva elatise vähendamiseks kohtusse, peab kohus elatise vähendamise otsustamisel kohaldama alates
5. jaanuarist 2022 kehtivaid perekonnaseaduse sätteid (vt Riigikohtu
6. novembri
7. a otsus tsiviilasjas nr 2-20-9571/52, p-d 12–14). Elatise suuruse muutmist võib

§ 459lg 2 järgi nõuda alates hagi esitamisest, s.o käesoleval juhtumil 08.06.2022.a.

1. Hageja kohustub kostjale tasuma elatist igakuiselt vastavalt PKS §-s 101 sätestatud alustel. Elatis tasutakse iga kuu
2. kuupäeval M. O. pangakontole, selgitusega “elatis”.
4. Kohtu hinnangul on mõistlik määrata elatis muutuva suurusena, et vältida vajadust pöörduda baassumma ja lapsetoetuse suuruse muutumise korral elatise suuruse muutmiseks taas kohtu poole. Seega tuleb indekseerida väljamõistetud elatise summat iga aasta
5. aprillil (esimest korda
6. jaanuaril 2023.a) vastavalt PKS § 101 lg-tele 3-
7. Kohus selgitab, et vastavalt perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 on igakuine lapsetoetus 80 eurot (jõustunud 01.02.2023.a, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2023.a).
8. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 1 40.

§ 442lg 2 p 5 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt

§ 122lg 1 ja § 129 lg 2 on tsiviilasja hinnaks 2030,76 eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine 41.

§ 164

lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. 42. Kooskõlas

§ 164

lg 1 jäävad menetluskulud menetlusosaliste enda kanda, kuivõrd tegemist on alaealise lapse ülalpidamisasjaga. Kohus selgitab, et kuna menetlusosalised kannavad oma menetluskulud ise, siis puudub neil õigus nõuda kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist. /allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu lahendiga. 6