lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi:
näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas
lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt
lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et välistavad määruskaebuse esitamise õiguse.
Seega pole käesolev määrus edasikaevatav. Menetluskulude jaotus
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole kompromissis kokku leppinud teisiti. Seega määrab kohus, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Hageja on taotlenud poole riigilõivu tagastamist.
Kohus tuvastas, et hageja on tasunud riigilõivu kokku 730 eurot, millest 100 eurot on abielu lahutamise nõudelt tasutud riigilõiv. Osaotsusega jättis kohus abielu lahutamise nõudelt tasutud riigilõivu hageja kanda ja kostja kantud kulud kostja enda kanda. Ühisvara jagamise nõudelt on hageja riigilõivu tasunud seega 630 eurot, millest pool ehk 315 eurot kuulub hagejale tagastamisele. 4 2-25-14610 Hagejat esindas menetluses talle riigi õigusabi korras määratud esindaja. Tsiviilasjas nr 2-259423 on kohus hagejale 02.06.2025.a määrusega andnud riigi õigusabi kohustusega 50% ulatuses võrdsete osamaksetena hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud tehtava kohtulahendi jõustumisest alates kuue kuu jooksul. Kohus määras esindaja tasu kindlaks eraldi määrusega. Kohus leidis, et esindaja tasutaotlus summas 624,96 eurot on põhjendatud. Kohus rahuldas esindaja taotluse ning mõistis esindaja tasu välja riigieelarvest. Kuna kohus on hagejale andnud riigi õigusabi kohustusega osaliselt tasu maksta, siis tuleb hagejal maksta riigi õigusabi tasu 624,96 eurot pooles ulatuses kuue kuu jooksul võrdsete osamaksetena. 50% ulatuses jääb riigi õigusabi tasu riigi kanda. Kohus lisab käesolevale määrusele maksete tegemiseks vajaliku makseinfo eraldi lehena. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.