Obsah (4)

§ 29§ 41§ 32§ 412

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Hele Kaldma, Kersti Kerstna-Vaks, Anneli Alekand Määruse tegemise aeg ja koht 2. detsember 2025, Tartu Tsiviilasja number 2-24-6820 Tsiviilasi Alla

) § 32 lg 5 näeb ette, et kui täitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, on kohtutäituril õigus saada põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga. Täitemenetluses laekumisi ei ole olnud ning lahendeid ei õnnestunud täita. Maakohus nõustus halduri vastuväitega. Puuduvad tõendid, et kohtutäitur oleks midagi võlgnikult sisse nõudnud. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED, EDASINE MENETLUS

1. Kohtutäitur esitas
2. veebruaril 2025 määruskaebuse, mille kohaselt vaidlustab määruse osas, milles maakohus jättis tema tasunõude tunnustamata. Kohtutäitur palus tühistada maakohtu määruse täies ulatuses või osaliselt ja saata asja tühistatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kohututäitur palub jätta määruskaebusega seotud menetluskulud võlgniku kanda ning tagastada kaebuse rahuldamise korral riigilõivu. Täitemenetlustes nr 185/2022/62, 185/2022/656 ja 185/2023/857 on sissenõudja Politsei- ja Piirivalveamet. Määruskaebuse tegemise ajaks on kõigis kolmes täitemenetluses põhinõuded asendatud arestiga, mis tähendab, et põhinõuded on täidetud ja kohtutäituril on õigus saada põhitasu. Täitemenetluses nr 185/2022/61 on sissenõudjaks Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu, kelle nõue on tunnustatud. Tartu Ringkonnakohus on leidnud, et kohtutäitur peab saama oma põhitasu võrdeliselt kava järgi sissenõudja rahuldatava nõude osaga (TrtRKm
3. juuni 2023 nr 2-22-12019 ja
4. detsembri 2023 nr 2-23-5537). Põhjendatud ei ole põhitasu vähendamine nullini, põhitasu tuleb vähendada proportsionaalselt ümberkujundamiskava alusel täidetavate võlgade summaga. Ümberkujundamiskava täitmisega täidab võlgnik vabatahtlikult osa võlausaldajate nõuetest. Kui võlgnik täidab nõuetekohaselt nõude pärast vabatahtliku täitmise tähtaja möödumist sissenõudjale kohtutäituri vahenduseta, maksab võlgnik

§ 29

lg-s 1 nimetatud kohtutäituri tasu ja täitekulud vastavalt kohtutäituri tasu või täitekulude otsusele (

§ 41lg 3).

11. Haldur ei nõustunud kohtutäituri seisukohtadega. Haldur leidis

§ 32lg-le 5 viidates, et põhitasunõuded ei ole põhjendatud.

Täitemenetlustes laekumisi ei olnud ning kohtulahendit ei õnnestunud täita. Kohtutäitur ei tõendanud, et summad oleksid sisse nõutud ja nendelt kohtutäituri põhitasu jäetud kinni pidamata.

§ 41

lg 3 ei ole kohaldatav, sest pankrotimenetluses ja kohustustest vabastamise menetluses ei täida võlgnik nõudeid vabatahtlikult ning ei ole teada, kas üldse ja millises 4 ulatuses on võimalik võlausaldaja nõuet rahuldada. Kohtutäituri viidatud kohtupraktika ei ole asjakohane, sest puudutab võlgade ümberkujundamise menetlust. Kohtutäitur ei esitanud halduri vastuväite kohta seisukohti ega taotlusi. Vastavalt PankrS § 1001 lg-le 5 jätab kohus pärast tähtaega esitatud seisukohad ja taotlused võlausaldajate nimekirja kinnitamisel tähelepanuta. Määruskaebusele lisatud kohtumäärused on esitatud hilinenult ja tuleb jätta tähelepanuta.

1. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle
2. märtsil 2025 tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 esimese lause alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
3. Arvestades Riigikohtu seisukohti
4. mai 2025 määruses tsiviilasjas nr 2-23-607, andis ringkonnakohus kohtutäiturile tähtaja esitada andmed või tõendid, mis võimaldaks hinnata kohtutäituri töö mahtu ja täitemenetluse keerukust vaidlusalustes täiteasjades.
5. Kohtutäitur tõi
6. novembri 2025 vastuses välja täitemenetlustes tehtud toimingud ning esitas oksjonikeskkonna päringute väljavõtte.
7. Haldur leidis
8. novembri 2025 vastuses, et esiletoodud asjaolusid ja Riigikohtu seisukohta arvestades on kohtutäituri nõue täies ulatuses põhjendatud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9. Ringkonnakohus tühistab TsMS § 667 lg 2 esimese lause alusel maakohtu määruse menetlusnormi rikkumise ja materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu osaliselt ning teeb tühistatud osas uue määruse. Maakohtu määrus tuleb tühistada osas, milles maakohus jättis tunnustamata kohtutäituri nõude 408,70 eurot ning määras
10. rahuldamisjärgu jaotised. Tühistatud osas tuleb teha uus määrus, millega tunnustada kohtutäituri nõuet täiendavalt 408,70 eurot
11. rahuldamisjärgu nõudena ning määrata uued jaotised. Määruskaebus tuleb rahuldada.
12. Ringkonnakohus esitab TsMS § 659 ja § 654 lg 22 alusel määruse resolutsioonis ka kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. Sealjuures jätab ringkonnakohus võlgniku nime juurest ära sõna „pankrotis“. Välja on kuulutatud füüsilisest isikust võlgniku pankrot. Seadusest ei tulene, et sellisel juhul lisatakse nimele sõna „pankrotis“. PankrS § 38 näeb ette nime kasutamise koos sõnaga „pankrotis“ vaid juriidilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamise korral.
13. Kohtutäitur ei märkinud määruskaebuses oma selgelt väljendatud protsessuaalset taotlust, piisav ei ole taotlus tühistada maakohtu määrus täies ulatuses või osaliselt ja saata asi tühistatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kohtutäitur tõi siiski välja selle, et vaidlustab maakohtu määrust ulatuses, milles tema nõue jäi tunnustamata. Sellest on ringkonnakohtul võimalik järeldada, et kohtutäitur palub tühistada määruse oma põhitasunõude tunnustamata jätmise osas ja tunnustada põhitasunõuet 408,70 eurot.
14. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 659 ja § 651 lg 1 alusel määruskaebe korras esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud – seega käesoleval juhul osas, milles maakohus jättis tunnustamata kohtutäituri põhitasunõude 408,70 eurot. Ülejäänud osas ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust ei kontrolli.
15. Ringkonnakohus võtab asja materjalide juurde kohtutäituri
16. novembri 2025 vastusele lisatud päringute väljavõtte. Asja juurde tuleb jätta võtmata määruskaebusele lisatud Tartu Maakohtu
17. novembri 2024 määrused väärteoasjades nr 4-24-2535, 4-24-2536 ja 4-24-2543, sest need ei oma asjas tähtsust (TsMS § 238 lg 1 esimene lause). 5
18. Halduri algne seisukoht ning maakohtu seisukoht, et kohtutäituri põhitasunõuded ei ole põhjendatud, sest täitemenetluses ei olnud laekumisi, on ekslikud.

§ 32

lg 5 näeb tõepoolest ette, et kui täitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, on kohtutäituril õigus saada põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga. Samas on kohtupraktikas leitud, et kohtutäituri ametitegevuse tasulisuse põhimõttega ei ole kooskõlas, et kohtutäitur ei saa üldse põhitasu olukorras, mil kohtutäitur on alustanud täitemenetluse ja teinud täitetoiminguid, kuid täitemenetlus on lõpetatud võlgniku pankroti väljakuulutamisega. Täitemenetluse lõpetamise korral võlgniku pankroti väljakuulutamise tõttu on kohtutäituril analoogia alusel

§ 412

esimeses lauses sätestatuga õigus nõuda võlgnikult menetluse põhitasu kuni pooles ulatuses arvestatuna sisse nõudmata jäänud summalt.

§ 41

2 esimese lause rakendamine eeldab põhitasu suuruse kaalumist vaidlusalustes täiteasjades kohtutäituri töö mahu ja täitemenetluse keerukuse alusel (vt RKTKm 28. mai 2025 nr 2-23-607/72, p-d 13–15). Seega on põhimõtteliselt võimalik tunnustada kohtutäituri põhitasu kuni pooles ulatuses arvestatuna sisse nõudmata jäänud summalt. Kohtutäitur märkis nõudeavalduses (dtl 62–64) vaid täiteasjade numbrid, sissenõudjate ja täitedokumentide andmed, sissenõudjate nõuete, oma tasude ja kulude suurused ning palus tunnustada oma nõuet summas, millest võis järeldada, et see koosneb täitemenetluse alustamise tasudest, täitekuludest ning poolest põhitasudest. Nõudeavaldusele lisas kohtutäitur täitmisavaldused, täitedokumendid ning otsused oma tasude ja kulu kohta (dtl 50–61, 65–86). Haldur esitas kohtutäituri põhitasunõuetele täies ulatuses vastuväite, leides

§ 32

lg-le 5 viidates, et nõuded ei ole põhjendatud, sest täitemenetlustes laekumisi ei olnud ning lahendeid ei õnnestunud täita, kohtutäitur ei ole tõendanud sissenõutud summasid ja nendelt kohtutäituri põhitasu kinnipidamata jätmist; haldur andis kohtutäiturile vastuväite kohta seisukohtade ja taotluste esitamiseks aega

1. novembrini 2024 (dtl 87–91). Kohtutäitur vastuväitele ei vastanud. Kohtueelses halduri menetluses on jäänud välja selgitamata kohtutäituri põhitasu suuruse kaalumiseks vajalikud asjaolud. Alles vastuseks ringkonnakohtu kirjale tõi kohtutäitur
2. novembril 2025 mh välja, et arestis võlgniku arvelduskontod pankades, Maksu- ja Tolliameti konto, Tervisekassa hüvitised, pensionikeskuse II samba väljamaksed ja töötasu, lisaks kontrollis iga nädal registervara ja sissetulekut. Kohtutäitur esitas oksjonikeskkonna üksikpäringute väljavõtte (dtl 202–207) ning selgitas, et võlgniku isikukood oli pidevalt kontrollitavate isikukoodide tabelis. Haldur leidis eeltoodust lähtudes, et kohtutäituri nõue on täies ulatuses põhjendatud, seega sisulisel loobus oma vastuväitest. Eeltoodut arvestades tuleb tunnustada kohtutäituri põhitasu nõuet pooles ulatuses, s.o summas 408,70 eurot.
3. Määruskaebuses esitatud ülejäänud väidete ja seisukohtade kohta märgib ringkonnakohus järgmist. Haldur leidis vastuses määruskaebusele õigesti, et kohtutäituri viidatud

§ 41

lg 3, mis reguleerib kohtutäituri tasu maksmist olukorras, kus võlgnik täidab nõude pärast vabatahtliku täitmise tähtaja möödumist sissenõudjale kohtutäituri vahenduseta, praegusel juhul ei kohaldu. Täitemenetluse lõpetamise korral võlgniku pankroti väljakuulutamise tõttu kohaldub analoogia alusel

§ 412esimene lause (vt eespool määruse p 21).

Kohtutäituri viited Tartu Maakohtu

1. novembri 2024 määrustega väärteoasjades nr 4-242535, 4-24-2536 ja 4-24-2543 karistuste asendamisele ning seisukoht, et seega on põhinõuded täitemenetlustes nr 185/2022/62, 185/2022/656 ja 185/2023/857 täidetud ja kohtutäituril õigus saada tasu, on asjakohatud. Täitemenetlused lõppesid TMS § 51 lg 1 alusel
2. mail 2024, 6 kuid karistused asendati
3. novembril 2024, st pärast täitemenetluste lõppemist. Seega ei saa see enam kohtutäituri tasu maksmise kohustust mõjutada. Ajakohased ei ole ka määruskaebuses esitatud seisukohad seoses täiteasja nr 185/2022/61 põhitasuga. Kohtutäituri väited ja viited kohtupraktikale seonduvad võlgade ümberkujundamise menetlusega. Praeguses asjas on välja kuulutatud võlgniku pankrot ja otsustatakse pankrotimenetluses nõuete tunnustamise üle, tegemist ei ole ümberkujundamiskava alusel vabatahtlikult võlausaldajate nõuete täitmisega.
4. Kohtutäituril, kelle määruskaebuse ringkonnakohus rahuldab, puuduvad menetluskulud peale määruskaebuselt tasutud riigilõivu, mis tuleks talle TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel tagastada, kui kohus ei jäta seda mõne teise menetlusosalise kanda. Võlausaldajate nimekirja kinnitamise menetlus on oluline osa pankrotimenetlusest ja toimub kõigi menetlusosaliste huvides. Arvestades eeltoodut, määruskaebuse rahuldamist ning PankrS § 3 lg 2 kolmandat lauset ja TsMS § 172 lg-t 1, tuleb määruskaebusega seotud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Sellise menetluskulude jaotuse puhul kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
5. Kohtutäituri taotlus riigilõivu tagastamiseks (dtl 181) tuleb rahuldada. TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel tuleb kohtutäiturile tagastada määruskaebuselt tasutud riigilõiv 70 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 7