) § 26 lg 1 kohaselt võib laps kohtumenetluses osaleda seadusliku esindaja kaudu. Lapse seaduslikuks esindajaks on perekonnaseaduse (PKS) § 120 lg 1 esimese ja teise lause järgi tema hooldusõiguslik vanem, sh on ühise hooldusõigusega vanematel ka ühine esindusõigus. Seega esindavad ühise hooldusõigusega vanemad last kui menetlusosalist kohtumenetluses üldjuhul ühiselt. PKS § 120 lg 7 järgi küll eeldatakse teise vanema nõusolekut, kui vanem esindab last iseseisvalt (üksi), kuid sellest ei saa järeldada, et kohus ei peaks küsima ega saaks küsida alaealise lapse teise vanema arvamust. Kohtule ei ole teada, et kaebaja suhtes oleks vanemate hooldusõigusele seatud piiranguid, mistõttu eeldab kohus, et vanematel X.X.-il ja X.X.-il on Y.Y. suhtes ühine esindusõigus kohtumenetluses. Kuivõrd kohtueelses menetluses tekkis vanglal kahtlus teise vanema nõusoleku osas, siis pidas kohus põhjendatuks selgitada välja X.X.-i tahe seonduvalt kaebuse esitamisega. Halduskohus palus X.X.-il kohtule teatada, kas ta nõustub X.X.-i koostatud kaebusega ja soovib sellise kaebuse menetlemist halduskohtus. Samuti selgitas kohus, et riigilõivuseaduse (RLS) § 60 lg 2 järgi tuleb halduskohtule kahju hüvitamiseks kaebuse esitamisel tasuda riigilõivu kolm protsenti summast, mille väljamõistmist taotletakse, kuid mitte alla 20 euro ja mitte üle 1050 euro. Kui kaebaja taotleb rahalist hüvitist summas 1000 eurot, siis tuleb tasuda riigilõiv 30 eurot. Kui kaebajal puuduvad vahendid riigilõivu tasumiseks, on võimalik esitada kohtule menetlusabi taotlus tema vabastamiseks riigilõivu tasumise kohustusest vastavalt
§-le
Nimetatud säte näeb ette, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui teise isiku nimel kaebuse esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõigust. Määruse põhjenduste kohaselt andis halduskohus kaebaja emale 11.11.
lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmisel, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. 6. Määruskaebuse esitaja palub tühistada Tartu Halduskohtu 21.11.2025. a määruse ning teha uus määrus, millega kaebus rahuldada ja saata asi halduskohtule teises koosseisus menetlusse võtmise otsustamiseks.
lg 4 teise lause kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Ringkonnakohus selgitab, et kaebuse tagastamise tõttu ei ole ringkonnakohtul võimalik teha uut määrust, millega ise kaebus sisuliselt lahendada. Ringkonnakohus loeb määruskaebuse esitatuks kaebaja nimel ja mõistab kaebaja tahet selliselt, et ta soovib asja halduskohtule tagasisaatmist kaebuse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Määruskaebus on tähtaegne ning vastab määruskaebusele esitatavatele nõuetele määral, mis võimaldab selle menetlusse võtta. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse. 7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud ja see tuleb rahuldada. 8.
lg 1 p 2 kohaselt selgitab kaebuse saanud kohus asjas välja pooled ja nende esindajad. Halduskohtul tuli kaebuse saamisel muu hulgas kontrollida, kas kaebuse esitanud isikul on õigus kaebajat esindada, sh kas lapse üksinda esindamiseks on teise vanema nõusolek. Nõusoleku kontrollimiseks tuli halduskohtul esmalt välja selgitada, kes on teine lapsevanem. Kuigi asjas esitatud dokumentides oli nimetatud X.X.-i nime, ei olnud alust 2 sellest järeldada, et tegemist on kaebaja emaga. Rahvastikuregistri andmete kohaselt on lapse ema A.A.. Halduskohtul oli võimalik saada rahvastikuregistrist õiged andmed. Kuna halduskohus luges ekslikult kaebaja emaks A. X.X.-i, siis ei saa tema poolt kohtule vastamata jätmine kaasa tuua kaebuse tagastamist. Seega ei ole praeguses asjas kaebuse tagastamine
9.
lg 3 näeb ette, et kui ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud, tühistab ta vaidlustatud määruse ja teeb võimaluse korral ise uue määruse. Vajaduse korral saadab ringkonnakohus asja uueks lahendamiseks tagasi tühistatud määruse teinud kohtule. Kuna halduskohus ei selgitanud nõuetekohaselt välja, kas X.X.-il on õigus üksinda lapse nimel kaebust esitada, siis tühistab ringkonnakohus vaidlustatud määruse menetlusnormi olulise rikkumise tõttu. Kuivõrd asja menetlusse võtmine tuleb uuesti otsustada halduskohtul, siis saadab ringkonnakohus asja tagasi halduskohtule. 10. Määruskaebuse esitaja palus saata asi halduskohtule menetluse võtmise otsustamiseks teises koosseisus. Ringkonnakohus tõlgendab seda halduskohtu kohtuniku taandamise taotlusena. Ringkonnakohus selgitab, et kohtuniku taandamise avaldus tuleb
MS) § 24 lg 2 järgi esitada kohtule, kelle koosseisu taandatav kohtunik kuulub. Kuna ringkonnakohtu pädevuses ei ole lahendada sellist taotlust määruskaebemenetluses, siis jätab ringkonnakohus kaebaja taotluse läbi vaatamata. Lisaks peab ringkonnakohus vajalikuks kaebajale selgitada, et TsMS § 24 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda kohtuniku taandamist TsMS §-s 23 ettenähtud juhul. Taandamise alust tuleb avalduses põhistada (TsMS § 24 lg 3). Kohtuniku taandamise aluseks saab olla asjaolu, mis annab alust kahelda kohtuniku erapooletuses. Kohtuniku taandamiseks ei anna alust see, kui kohus on asja lahendamisel eksinud või kui menetlusosaline ei nõustu kohtu seisukohtadega. Sellises olukorras saab kaebaja enda õigusi kaitsta lahendit vaidlustades. 11. Määruse avaldamisel asendab kohus isikute eraelu kaitseks nende nimed tähemärgiga (
(allkirjastatud digitaalselt) 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.