← Eesti

2-25-16140/4

Obsah (10)§ 396§ 100§ 101§ 76§ 82§ 196§ 189§ 113§ 142§ 65

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad Hagihind Menetluse liik Harju Maakohus Ta

§ 396

lg 1 tähenduses, mille kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kostja I on viivitanud laenusummade tagastamisega ja seega rikkunud raha tasumise kohustust (

§ 100

).

§ 101

lg 1 p 1 sätestab võlausaldaja õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral – kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.

§-i 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 76

lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 82

lg 1 on sätestatud, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Laenusaajast põhivõlgnik on kohustatud tagastama laenu põhiosa jäägi, kui hageja ütles laenulepingu üles

§ 196

mõistes.

§ 196

lg 4 II lause kohaselt üleantu tagastamisele kohaldatakse vastavalt käesoleva seaduse §-des 189–191 sätestatut.

§ 189

lg 1 kohaselt lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu.

§ 101

lg 1 p-s 6 on ette nähtud, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist.

§ 113

lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Laenulepingu p-s 5.3. on kokku lepitud, et laenusaajale kohaldub viivis määraga 0.5% päevas. Kostja II ja III kui käendajad ning hageja kui võlausaldaja vahel on sõlmitud käenduslepingud

§ 142

lg 1 mõistes, mille kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.

§ 65

lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud). võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Seega lasub kostjatel solidaarne kohustus täita laenulepingust tulenevaid kohustusi hageja ees ning hagejal on õigus nõuda kõigilt kostjatelt kostja I rahaliste kohustuste täitmist. Käenduslepingute punkti 1.

  1. kohaselt käendaja vastutab laenuandja ees põhivõlgniku laenulepingust tulenevate kohustuste kohase ja täieliku täitmise eest solidaarselt põhivõlgnikuga. Käenduslepingutes oli kokku lepitud käendaja vastutuse maksimumsumma 40 000 eurot, mida käendajatelt väljamõistetav summa ei ületa. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
  2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagiavaldus rahuldatakse, tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda.
  3. Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. 3

(4)
  1. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista riigilõivu summas 1400 eurot ja esindajakulu summas 892,80 eurot (koos käibemaksuga).
  2. Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub kostjate poolt solidaarselt hagejale hüvitamisele hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv summas 1400 eurot.
  3. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 180 eurot. Kostjad antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud. Kohus leiab, et tunnitasu määr 180 eurot, on advokaadist lepingulise esindaja puhul mõistlik ning kooskõlas Riigikohtu praktikaga.
  4. Kohus leiab, et hageja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonides väljatoodud ajakulu 4 tundi vastab esindaja poolt teostatud menetlustoimingutele ning esitatud tsiviilasja materjalidele. Seega on põhjendatud hageja lepingulise esindaja kulu summas 720 eurot (4 x 180 eurot), millele lisandub käibemaks summas 172,80 eurot.
  5. Hageja palub esindajakulu välja mõista koos käibemaksuga.
  6. Eelnevast tulenevalt kuulub kostjatelt solidaarselt välja mõistmisele menetluskulu kokku summas 2292,80 eurot, millest riigilõiv summas 1400 eurot ja esindajakulu summas 892,80 eurot.
  7. Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks

§ 113lõike 1 teises lauses sätestatud määras. 14. Ts

MS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.