) §-s 8 loetletud teenuseid. Nimetatud teenuste osutamiseks omab Eesti Firma Rahapesu Andmebüroo (edaspidi ka: RAB) poolt väljastatud tegevusluba nr FIU000144 usaldushalduse ja äriühingute teenuse osutamiseks. Täiendavalt osutab kaebaja ka teenuseid, mis
kohaldamisalasse ning RAB järelevalve alla ei kuulu, s.o õigusalaseid teenuseid, raamatupidamisteenuseid ja muid äritegevust abistavaid teenuseid. 2. RAB algatas 11.11.2022 teavitusega nr 5-1/49/236-1 (edaspidi: RAB teavitus) kohapealse kontrolli kaebaja tegevuse üle. RAB teavituse kohaselt on kohapealse kontrolli eesmärk hinnata Eesti Firma:
-st tulenevate kohustuste täitmiseks ka selliseid andmeid. Kaebaja selgitas, et „Eesti Firma OÜ jaoks on klientide käive [s.o klientide tehingutelt saadud käive – allakirjutanu täpsustus] eelkõige raamatupidamislikud andmed, mis pole otseselt samastatavad rahapesu tõkestamisega seotud kohustuste täitmiseks kogutud koondandmetega. Klientide käivete andmete koondamine ja integreerimine rahapesu tõkestamisega seotud kohustuste täitmise eesmärgil kogutud koondandmetega on ettevõttele väga koormav.“ 2
näeb ette loetelu hoolsusmeetmetest, mida kohustatud isik kohaldama peab, mh on isik kohustatud aru saama ärisuhtest, juhuti tehtavast tehingust või toimingust ning asjakohasel juhul kohustatud koguma selle kohta täiendavat teavet. Nii
§-st 20 kui selle seletuskirjast nähtub, et kohustatud isikul on võimalik valida, milliseid andmeid ta tunne-oma-klienti põhimõtte järgimiseks kogub seni, kuni see on kooskõlas kohustatud isiku riskihinnangu ja klientide riskiprofiiliga. Hoolsusmeetmete kohaldamise ulatus sõltub kliendiga seotud riskiastmest.
ei näe ette konkreetset standardit kaebaja riskihinnangule ega klientide riskifaktori määramisele. Ka RAB soovituslikud juhendid ei kohusta kaebajat selliseid andmeid koguma. RAB on pidanud võimalikuks klientide käibe käsitamist parameetrina, mille alusel tehinguid ärisuhte kestel hoolsusmeetmete rakendamisel valida, kuid sellegipoolest ei pea ka ise vastavat parameetrit arvestama kohustuslikus korras. Kaebaja ei ole klientide käibe suuruse andmeid eraldi kogunud. Vastavat kohustust ei tulene ka kaebaja riskihinnangust. Seadus ei näe RAB õigust selliste andmete kogumist järelevalvemenetluse alguses. Kaebaja ei pea selliseid andmeid koguma hoolsusmeetmete kohaldamisel. Kuigi hoolsusmeetmete kohaldamise käigus peab koguma andmeid klientide kohta, siis
lg 6 kohaselt saab hoolsusmeetmete kohaldamise ulatuse ja täpse viisi valida kohustatud isik, lähtudes seejuures mõistlikkuse põhimõttest. Hoolsusmeetmete rakendamist reguleerivate sätete põhimõtteliseks sisustamiseks on antud selgitused
§-s 46.
§-st 46 nähtub selgelt, et tehingu summa registreerimise (st andmete, mis on käibe arvutamise eelduseks) kohustus on
lg 3 kohaselt ainult krediidiasutusel, finantseerimisasutusel ning väärtpaberite keskdepositooriumil. Sellest tulenevalt võib järeldada, et hoolsusmeetmete rakendamine ei eelda usaldushalduse- ja äriühingu teenuste osutaja puhul tehingute summa registreerimist. Eesti Firmal ei ole seadusest tulenevat kohustust TOP 50 klientidest tekkinud käivet registreerida. 2) Kaebajale jääb selgusetuks ka vaidlustatud ettekirjutuse õiguslik alus. Ettekirjutuse p-s 4.4 viidatakse
lg-le 3, mis käsitab RAB õigust nõuda teavet kohapealset kontrolli tegemata, mis on kummaline, sest RAB algatas kohapealse kontrolli enda 11.11.2022 teavitusega ja nõudis käibeandmeid just selle raames ja selle jaoks. Ilmselt oleks andmete nõudmise õigeks õiguslikuks aluseks
lg 2, § 58 lg 1 ja HMS § 38 lg 1, kuid vastavad sätted annavad RAB-le aluse küsida üksnes menetlusse asjassepuutuvaid andmeid, mis võimaldavad haldusorganil teha kindlaks asja lahendamiseks olulised asjaolud. Nõutavad käibeandmed oleksid olulised üksnes siis, kui RAB oleks konkreetselt tuvastanud kaebaja tegevuses puudused, mis tingiksid käibeandmetega arvestamise vajaduse. Seda ei ole RAB teinud ega saa teha tagantjärgi ka kohtumenetluse käigus. 3) Kaebaja ei kogu ega olegi kohustatud ettekirjutusega nõutud andmeid hoolsusmeetmete kohaldamisel koguma. Selliselt on RAB vaidlustatud ettekirjutuse tegemisel rikkunud ka proportsionaalsuse põhimõtet, valides selgelt ebasobiva meetme, mis ei ole mõõdukas. RAB ettekirjutus ei põhine RAB poolt tuvastatud puudustel, s.o RAB ei ole tuvastanud, kas nõutavate käibeandmetega
-ist tulenevate kohustuste täitmisel on, kaebaja tegevust arvestades, kohustuslik või mitte. Seetõttu ei ole RAB poolt ettekirjutusega nõutavate käibeandmete kogumine põhjendatud ka võimaliku rikkumise kõrvaldamise perspektiivist. Juhul, kui RAB tuvastab kaebaja poolt nõutavate käibeandmete kogumise ja nende töötlemise vajaduse, saab RAB võtta selleks vajalikud meetmed, k.a kohustada kaebajat ettekirjutusega viima enda tegevus seadusega kooskõlla. Vaidlustatav ettekirjutus siiski vastavat eesmärki ei kanna. Ettekirjutusega ei ole võimalik saavutada taotletavat eesmärki. Kui RAB, kohapealse kontrolli käigus, peaks põhjendatult leidma, et kaebaja poolt klientide käibeandmete kogumata jätmine ei ole kooskõlas seadusega, saab kaebaja vastava vea kõrvaldada. Proportsionaalne meede oleks sellisel juhul RAB kohapealse kontrolli akt, mitte enne puuduste tuvastamist tehtud ettekirjutus. RAB kohustab kaebajat koguma ja esitama RAB-le 4
lg-st 1 tulenevalt oli RAB kohustatud koostama kontrollimise tulemuste kohta akti, mis tehakse kontrollitavale teatavaks ühe kuu jooksul kontrolli tegemisest arvates. Sama §-i lg 4 sätestab kontrollitava õiguse esitada kontrollaktile seitsme päeva jooksul akti kättesaamisest arvates sellele kirjalikke selgitusi. Kaebaja juures teostati kohapealsed kontrollid 16.01.2023 ja 18.01.
tulenevaid kohustusi täita. Kaebaja tegutseb tegevusalal, kus on rahapesualane haavatus kõrge, mistõttu kaebaja TOP 50 kliendiandmete kogumine on õiguspärane, seaduslik ja kaebajale kohustuslik. Samuti on kaebajal
-ist tulenev kohustus arvestada oma tegevuses riikliku riskihinnanguga (
Kaebaja poolt antud selgitustest aga nähtub, et oma tegevuses ta kõrgendatud riske teadvustanud ei ole ning seega ei ole osanud arvestada ka nendest riskidest tulenevate ohtudega teenuse pakkumisel. 2)
lg 24 sätestab, et usaldushalduse ja äriühingute teenuse pakkuja kohaldab hoolsusmeetmeid lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule ka iga kord, kui osutab käesoleva seaduse § 8 punktis 1 nimetatud teenust.
punkt 1 sätestab, et usaldushalduse ja äriühingute teenuse pakkuja käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline või juriidiline isik, kes oma majandus- või kutsetegevuses osutab kolmandale isikule vähemalt ühte järgmistest teenustest: 1) äriühingu või muu juriidilise isiku asutamine, sealhulgas osaluse võõrandamisega seotud toimingud. Seega peab kaebaja kohaldama hoolsusmeetmeid nii ärisuhte loomise ajal kui ka juhuti tehingu tegemisel. Arvestades kaebaja
lg 6 kohaselt peab kohustatud isik hoolsusmeetmete kohaldamisel lähtuma varem hinnatud või konkreetse ärisuhtega või juhuti tehtava tehingu, toimingu või isikuga seonduvatest rahapesu ja terrorismi rahastamise riskidest. Riskide hindamiseks peab kohustatud isik koguma infot erinevate kliendi või tehinguga seotud parameetrite kohta. Üheks oluliseks indikaatoriks võimalike kõrgemate riskide tuvastamisel on ka aru saada klientidele pakutavatest teenuse mahtudest, samuti kontrollida ja aru saada näiteks sellest, kas teenuse pakkumise eest tasub klient ise või teeb seda keegi teine tema eest või kas näiteks teenuste eest tasutakse tavapäraselt suuremates summades. Tundmata ja mõistmata enda klienti ja tema tegevuse eripärasid, ei ole kohustatud isikul võimalik rakendada ka kohaseid hoolsusmeetmeid. Kaebaja on viidanud hoolsusmeetmete rakendamisele
alusel, samas tulenevalt riiklikust riskihinnangust ning
Kaebaja enda poolt esitatud (kaebuse lisa 6) sisemised protseduurireeglid ja sisekontrollieeskirjad viitavad, et dokumendi lahutamatuks osaks on muu hulgas ka riiklik riskihinnang. Ometigi ei kajasta protseduurireeglid riiklikus riskihinnangus toodud järeldust, mille kohaselt tuleks kaebajal rakendada hoolsusmeetmeid tugevdatud korras kogu aeg.
lg 1 p 1 kohaselt on kohustatud isikute kohustuseks koostada oma tegevusega kaasnevate rahapesu ja terrorismi rahastamisega seotud riskide tuvastamiseks, hindamiseks ning analüüsimiseks riskihinnang võttes muu hulgas arvesse oma klientidega seonduvat riski. Kui ettevõttel endal puudub ülevaade, millistele klientidele osutatud teenuste käive on kõige suurem (kes on ettevõtte TOP kliendid), ei ole võimalik koostada ka korrektset ja nõuetele vastavat riskihinnangut. Kui ettevõte ei võta rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide hindamisel mitte kuidagi arvesse klientidele osutatud teenuste mahte, tähendab see, et ettevõtte riskihinnang ja ülejäänud riskisüsteemid on ebapiisavad. Kui ettevõttel puudub klientidele osutatud teenuste kohta käivete ülevaade, mõjutab see kogu ettevõtte rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemi. Vahetult mõjutab see aga ka teadete esitamise kvaliteeti RAB-ile. Kui kohustatud isik ei märka ebatavalisi käitumismustreid kliendi tehingutes (näiteks tehingute maht on oluliselt kasvanud võrreldes ärisuhte loomisel saadud andmetega), siis seeläbi puudub kohustatud isikul ka võimalus teatamiskohustuse täitmiseks (
). RAB on palunud kaebajal esitada andmeid, mida ta oma seaduses sätestatud kohustuste täitmiseks on pidanud koguma järjepidevalt, need on tal ka olemas ning nende andmete esitamist ei saa 6
-is nimetatud kohustuste täitmisel (
Eespool toodust nähtub, et kohustatud isiku üheks kohustuseks on ka TOP klientide (käibe järgi TOP kliendid) andmete kogumine ja seeläbi enda riskihinnangu ja riskisüsteemide ülesehitamine. RAB-i kohustuseks on kontrollida, kas ettevõtte on rakendanud kõiki vastavaid meetmeid, et need oleksid piisavad rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide maandamiseks. Selleks, et seda hinnata on RAB-il vaja teada, kes on kohustatud isiku TOP kliendid, et mõista seeläbi, kas ettevõtte riskihinnang ja muud protseduurid rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide maandamiseks on olnud piisavad või mitte. Ilma vajalike andmeteta ei ole RAB-il võimalik oma seaduses sätestatud ülesannet täita. 5)
lg 3 alusel on haldusjärelevalve tegijal õigus nõuda kohustatud isikult kontrollimiseks vajalikku teavet ka kohapealset kontrolli tegemata.
lg 2 p 1 kohaselt on RAB-il õigus kohapealse kontrolli käigus uurida piiranguteta vajalikke dokumente ja andmekandjaid, teha nendest väljavõtteid, ärakirju ja koopiaid, saada kohustatud isikult nende kohta selgitusi ning jälgida tööprotsesse. Samad õigused laienevad järelevalve tegijale ehk RAB-ile
RAB on nõudis küsitavaid andmeid välja enne kohapealset kontrolli põhjusel, et tegemist on mahukate andmetega, mille kohapealne esitamine võib osutuda võimatuks. Nagu ka kaebaja on oma kaebuses väitnud, vajab selliste andmete töötlemine rohkem aega. RAB on andnud kaebajale piisavalt aega palutud andmete esitamiseks. RAB on oma 08.12.2022 kirjas selgitanud, et teavituse 5-1/49/236-1 punktides 2.13.4 ja 2.13.5 on mõeldud käivet, mida ettevõte saab teenuse osutamisel (osutatud teenuse käibe summa järgi), mitte klientide enda käive (nii juhuti tehingute kliendid kui kliendid, kellega on loodud ärisuhe). 6) Ettekirjutus ei ole kaebajat ebamõistlikult koormav. Kaebaja vastuväide, et temal kulub küsitud andmete komplekteerimiseks 3–6 kuud, on asjakohatu, tõendamata ja ei põhine seadusel. Kaebaja näol on tegemist ettevõttega, kes pakub mh virtuaalvääringu teenusepakkujatele raamatupidamisteenust. Kaebaja ise kinnitab oma kodulehel, et neil on kõige kaasaaegsemad raamatupidamise IT-lahendused. See, et kaebaja IT-lahendused (sh raamatupidamise programm) käesoleva järelevalvemenetluse raames ei võimalda kaebajale andmeid automaatselt väljastada ilma, et juhatuse liige peaks hakkama käsitsi arveid läbi sorteerima/töötlema, on kaebaja enda äririsk. RAB-il on õigus küsida kaebajalt vajalikku teavet järelevalve läbiviimiseks olenemata sellest, kas järelevalve läbiviimine toimub kohapeal või mitte. Vaatamata RAB-i poolsetele selgitustele ja korduvatele meeldetuletustele ei esitanud kaebaja RAB-i poolt küsitud andmeid, mistõttu oli ainus võimalus eespool nimetatud andmete saamiseks ettekirjutuse tegemine. Esmane teavitus järelevalve alustamise kohta jõudis kaebajani 11.11.2022, 24.11.2022 palus kaebaja andmete esitamiseks ajapikendust kuni 05.12.2022. 05.12.2022 esitas kaebaja küsitavad andmed ja selgitas, et ei saa aru, mida tähendab käibe põhjal TOP 50 kliendi andmete esitamine. 08.12.2022 edastas RAB täiendavad selgitused käibe andmete esitamise osas. 15.12.2022 teavitas kaebaja, et ei esita küsitud andmeid, kirjas ei palunud kaebaja andmete esitamiseks tähtaja pikendamist. Eeltoodust tulenevalt tegi RAB 22.12.2022 ettekirjutuse. RAB kinnitab, et kaebaja ei ole palunud ettekirjutuse täitmise tähtaja pikendamist, mistõttu kaebaja etteheide ettekirjutuse täitmise tähtaja ebamõistlikkuse osas on asjakohatu. 7) Konkreetsel juhul on tegemist tegevusluba omava ettevõttega, kes peab järgima
nõudeid hoidmaks ära rahapesu ja terrorismi rahastamise riske, ohtusid ja haavatavust. Ettekirjutuse puhul on tegemist sobiva meetmega, sest ettekirjutuse kohustuste täitmisega ei 7
eesmärgid. Tegevusluba omav ja turul tegutsev ettevõte peab olema teadlik sellest, et ettevõtte suhtes läbiviidava riikliku järelevalve menetluse raames on RAB-il õigus küsida ettevõtjalt lisateavet. Tegemist on vajaliku meetmega, sest puudub teine sama tõhus haldusõiguslik meede. Loakohustusega tegevusaladel tegutsevatele äriühingutele on sätestatud tulenevalt
-ist nõuded, mille eesmärk on kehtestada teatud valdkondadele (sh usaldushalduse ja äriühingute teenuse pakkujale) rangemad nõuded vältimaks ettevõtte pool teenust pakkudes rahapesu või terrorismi rahastamise ohu ja riskide realiseerumist. Ettekirjutus on mõõdukas, sest kaebajal ei ole keelatud teenuste osutamine tarbijatele ettekirjutuse vastamise ajal. RAB on hinnanud proportsionaalsust ja kaalutlusõigust ettekirjutuse andmisel ning leiab, et tuginedes eeltoodule kogumis on ettekirjutus sobiv, vajalik ja mõõdukas meede ning aitab kaasa legitiimsete eesmärkide saavutamisele. Kaebaja on heitnud ette, et ettekirjutuse resolutsioon on talle ebaselge, ometigi oli vastustaja ka varasemalt küsitavate andmete esitamisega seonduvat selgitanud. Kaebaja on ka ise kaebuse punktis 2.4. välja toonud, et esitas RAB-ile küsitud täiendavad andmed 05.12.2022 e-kirjaga, kuid keeldus nõutavate käibeandmete esitamisest, sest ei kogu enda
-st tulenevate kohustuste täitmiseks selliseid andmeid. Eeltoodu ei viita kuidagi, et kaebaja ei saanud aru, millised andmeid tal on palutud esitada, vaid viitab selgesõnalisena sellele, et ta ei kavatse neid andmeid RAB-ile esitada. Tõele ei vasta kaebaja väide, et RAB ei ole kaebajat hoiatanud, et käibeandmete esitamata jätmisel on RAB-il õigus rakendada sunniraha suuruses 2 500 eurot. Kaebaja ärakuulamisõigust ei ole rikutud. 8) RAB 14.02.2023 sunniraha tasumise korralduse nr 5-1/49/272-1, millega RAB kohustas kaebajat tasuma sunniraha 11.11.2022 ettekirjutuse nr 5-1/49/247-1 täitmata jätmise eest summas 2 500 eurot, on õiguspärane. Sunniraha rakendamist välistavaid asjaolusid ei esinenud (sh et sunniraha rakendamise eeldused oleks ära langenud, ATSS § 8 lõige 3). Asjaolu, et kaebaja väidete kohaselt oli ettekirjutuses nõutud teave RAB-il olemas, on asjakohatu ja vale. Kuna kaebaja ei täitnud RAB ettekirjutust nr 5-1/49/247-1 ja RAB ei olnud seda vahepeal kehtetuks tunnistanud, pidi RAB kohaldama sunnivahendit ja määrama sunniraha 2 500 eurot korralduse nr 5-1/49/272-1 alusel. Peale sunniraha korralduse tegemist kaebaja täitis ettekirjutuse ja esitas TOP 50 kliendiandmed. Sunniraha suuruses 2 500 eurot sunniraha on eesmärgi saavutamiseks proportsionaalne, vajalik ning mõõdukas. 9) Kohustamiskaebuse on RAB täitnud juba 10.07.2023 vastuses kohtule, millega esitati kaebaja nõutud aktid. 10) Tuvastamisnõue tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel, kuna kaebuse rahuldamisega ei saavuta kaebaja kaebuse eesmärki. Kaebaja on tuvastamisnõude vajalikkust sisustanud sellega, et juhul, kui kohtumenetluse ajal RAB täidab kohtunõude (mille RAB on juba 10.07.2023 täitnud), saaks kaebaja nõuda RAB-ilt menetluskulusid, kui kohus kaebuse sisuliselt lahendab. Olgu siinkohal välja toodud, et kaebajale oli kohapealse kontrollakti projekt edastatud juba 19.06.2023. Pelgalt menetluskulude hüvitamise põhjendusel ei ole tuvastamisnõude esitamine põhjendatud, vajalik ega kaebaja õiguste kaitseks esitatud. See, et kaebaja esitab koheselt kohustamisekaebuse kohtusse ja alternatiivselt tuvastusnõudega, selle asemel, et suhelda RAB-iga ja küsida akti esitamise kuupäeva (nagu seda on kaebaja teinud lõpliku akti valimisaja küsimuses, 08.08.2023 vastuse punktis 2.2.3), on kaebaja ise tekitanud endale tarbetuid menetluskulusid, mille väljamõistmine RAB-ilt on ebamõistlik. Kaebaja rikkus haldusmenetluses tõendite esitamise kohustust, mistõttu on tema endast tulenevalt põhjustel tekkinud olukord, et RAB õigeaegselt ei saanud kohapealse kontrolli alusel koostatud akti kaebajale tutvumiseks esitada. Kaebaja ise on viivitanud üle kolme kuu RAB-i poolt küsitud andmete esitamisega, rikkudes kaasaaitamiskohustust, ja millega kaebaja omakorda takistas RAB-i poolt läbiviidud haldusmenetlust. Seega ei saa kaebaja tugineda sellele väitele, et RAB on haldusmenetlusega viivituses olnud ja esitanud kohapealse kontrolli 8
KOHTU PÕHJENDUSED
lg 1 p 9, mille kohaselt on usaldushalduse ja äriühingute teenuse pakkujad kohustatud isikud
-i tähenduses;
lg 1 p 4, mille kohaselt on RAB-i ülesandeks järelevalve tegemine kohustatud isikute tegevuse üle
-i täitmisel;
PTS § 64 lg 1, mille kohaselt teeb RAB riiklikku järelevalvet kohustatud isikute poolt käesoleva seaduse ja selle alusel antud õigusaktide nõuete täitmise üle ja
lg 3, mille kohaselt on RAB-il õigus nõuda teavet kohapealse kontrolli läbiviimiseks. 20. Kohtu arvates oli RAB-il vaidlustatud ettekirjutuse tegevuseks õiguslik alus ja RAB ei ole ületanud
-st talle tulenevaid volitusi. RAB-i ülesandeks
lg 1 p 4 kohaselt on järelevalve tegemine kohustatud isikute tegevuse üle
täitmisel, selle käigus ka rahapesule viitava teabe vastuvõtmine, kogumine, väljanõudmine, registreerimine, töötlemine, analüüsimine ja edastamine (vt
RAB on kaebajalt küsinud andmeid, mida RAB-l on oma seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks vaja korjata ning mille kogumise ja esitamise kohustus kaebajal oli. Vastustaja on põhjendatult tähelepanu juhtinud sellele, et usaldushalduse ja äriühingu teenuse pakkujate sektoris on vastavalt Riiklikkus riskihinnangus (11.7. Äriühingu teenuse pakkujate sektori haavatavus, vt https://www.fin.ee/finantspoliitika-valissuhted/rahapesu-ja-terrorismi-rahastamisetokestamine/riskihinnangud) toodule sektori haavatavuse taseme paiknevus riiklikul pildil pigem kõrgema riskitasemega sektorite seas ning keskmisest kõrgema hinnangu tasemel. Antud sektoris tuleb rakendada hoolsusmeetmeid tugevdatud korras (kokkuvõte, lk 9). Kaebajal on kohustus oma tegevuses arvestada riikliku riskihinnanguga (
lg 4).
lg-st 24 tulenevalt peab kaebaja kohaldama hoolsusmeetmeid nii ärisuhte loomise ajal kui ka juhuti tehingu tegemisel.
lg 6 kohaselt peab kohustatud isik hoolsusmeetmete kohaldamisel lähtuma varem hinnatud või konkreetse ärisuhtega või juhuti tehtava tehingu, toimingu või isikuga seonduvatest rahapesu ja terrorismi rahastamise riskidest. Riskide hindamiseks peab kohustatud isik koguma infot erinevate kliendi või tehinguga seotud parameetrite kohta. 21.
lg 1 p 1 kohaselt on kohustatud isikute kohustuseks koostada oma tegevusega kaasnevate rahapesu ja terrorismi rahastamisega seotud riskide tuvastamiseks, hindamiseks ning analüüsimiseks riskihinnang võttes muu hulgas arvesse oma klientidega seonduvat riski. Kohus jagab vastustaja seisukohta, et kui ettevõttel endal puudub ülevaade, millistele klientidele osutatud teenuste käive on kõige suurem (kes on ettevõtte TOP kliendid), ei ole võimalik koostada ka korrektset ja nõuetele vastavat riskihinnangut. Kui ettevõte ei võta rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide hindamisel mitte kuidagi arvesse klientidele osutatud teenuste mahte, tähendab see, et ettevõtte riskihinnang ja ülejäänud riskisüsteemid on ebapiisavad. Kui ettevõttel puudub klientidele osutatud teenuste kohta 9
-st tulenevaid riskide hindamise ja haldamise kohustusi. Kliendid, kellele osutatud teenuste käive on kõige suurem, tähendab ühtlasi seda, et nendele klientidele osutatud teenused võivad olla riskantsemad rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide vaatest. Mida suurem on kliendile osutatud teenuste maht, seda suurem on kliendi poolt makstud summa kaebajale. See omakorda mõjutab rahapesu ja terrorismi riske. Eelnevalt nimetatud andmeid oli järelevalvemenetluses vaja selleks, et hinnata, kas kaebajal on piisaval määral rakendanud hoolsusmeetmeid klientide osas, kellele osutatud teenuste käive oli kaebajal kõige suurem. Ilma eelnevalt kirjeldatud andmeid esitamata oli RAB-il takistatud kaebaja osas järelevalvemenetluse läbi viimine. Kohtu arvates ei olnud kohustuse panek kaebajale ebaproportsionaalne, nõude täitmiseks oli kaebajal piisavalt aega (vastustaja pikendas ühel korral tähtaega ning oleks arvatavasti valmis olnud veelgi seda tegema, kui kaebaja vastava taotluse oleks esitanud). Kuna vastustaja selgitas 08.12.2022 vastuses, milliseid andmeid on silmas peetud, ei saanud küsitud andmete koosseis jääda kaebajale ebaselgeks. Vastustaja ei ole rikkunud ärakuulamiskohustust, sest teabe küsimine ei ole haldusakt, mis eeldab järelevalvatava eelnevat ärakuulamist. Kohus nõustub vastustajaga, et RAB on palunud kaebajal esitada andmeid, mida viimane oma seaduses sätestatud kohustuste täitmiseks on pidanud koguma järjepidevalt, need olid tal ka olemas ning nende andmete esitamist ei saa pidada kaebaja jaoks ülearu koormavaks. Kohus nõustub ka sellega, et otsustusõigust järelevalvemenetluse käigus vajalike kogutavate andmete koosseisu osas kaebaja ei oma. Isegi, kui seadusest küsitud koosseisus kogumise kohustust otseselt ei tulene, siis riikliku järelevalve tarbeks vastavate andmete kokku panemine ei ole kaebaja õiguste rikkumine. Kohtule ei nähtu, et küsitud oleks asjakohatuid andmeid.
lg 3 alusel on haldusjärelevalve tegijal õigus nõuda kohustatud isikult kontrollimiseks vajalikku teavet ka kohapealset kontrolli tegemata.
lg 2 p 1 kohaselt on RAB-il õigus kohapealse kontrolli käigus uurida piiranguteta vajalikke dokumente ja andmekandjaid, teha nendest väljavõtteid, ärakirju ja koopiaid, saada kohustatud isikult nende kohta selgitusi ning jälgida tööprotsesse. Samad õigused laienevad järelevalve tegijale
RAB nõudis küsitavaid andmeid välja enne kohapealset kontrolli põhjusel, et tegemist on mahukate andmetega, mille kohapealne esitamine võis osutuda võimatuks. Seega oli RAB-il seadusest tulenevalt õigus nõuda kohustatud isikult teavet nii enne kohapealset kontrolli, kohapealse kontrolli tegemise käigus ja peale kohapealse kontrolli tegemist. Seega tuleb kaebus RAB 22.12.2022 ettekirjutus nr 5-1/49/247-1 õigusvastasuse tuvastamise nõudes jätta rahuldamata.
lg 4 kohaselt kohaldatakse usaldushalduse ja äriühingute teenuse pakkujate puhul ettekirjutuse tähtajaks mittetäitmisel sunniraha füüsilise isiku puhul kuni 5 000 eurot ja juriidilise isiku puhul kuni 32 000 eurot. Sunniraha suuruse määramisel võttis RAB muu hulgas arvesse kaebaja maksustatud käivet, mis
lg 1 ls-st 2 tulenevalt muu haldusjärelevalve tegija on kohustatud koostama kontrollimise tulemuste kohta akti, mis tehakse kontrollitavale teatavaks ühe kuu jooksul kontrolli tegemisest arvates. Kohtu arvates on seadusandja sellega pannud haldusjärelevalve teostajale selgesõnalise kohustuse viia järelevalvemenetlus lõpuni kindla tähtaja jooksul ja vormistada järelevalvesubjektile järelevalvetulemuste kohta vastav kontrollakt. Kohtu arvates tuleneb
lg-st 1 järelevalvesubjektile subjektiivne õigus nõuda seaduses toodud tähtaegadest kinnipidamist ja kontrollakti väljastamist. Kohus peab vajalikuks muuta 23.08.2023 kohtuistungil kaebaja kohustamisnõude osas väljendatud seisukohta. Kaebaja on 09.06.2023 kaebuses esitanud nõuded järgmises sõnastuses: „kohustada vastustajat väljastama 16.01.2023 ja 18.01.2023 kohapealse kontrollimise tulemuste kohta akti või alternatiivselt, kui vastustaja peaks akti kohtumenetluse käigus väljasta, siis tuvastada akti väljastamise viivituse õigusvastsus.“ Kaebaja kohustamisnõuet on võimalik mõista selliselt, et vastustajal on kohustus väljastada olemasolev ja vormistatud lõplik kontrollakt. Sellisest käsitlusest lähtus kohus. Teisalt on kaebaja nõuet võimalik mõista ka selliselt, et vastustajat tuleb kohustada väljastama, sh vajadusel koostama
Sisuliselt oleks selline kohustamisnõue suunatud järelevalvemenetluse lõpule viimisele. Kohtu arvates on võimalik kaebaja nõuet teisena toodud alternatiivi valguses tõlgendada ning see ei eelda kaebuse nõuete muutmist. Tulenevalt
lg 1 ls 1 sõnastusest on kaebajale tagatud subjektiivne õigus sellise nõude esitamiseks. Seega kohus muudab enda 23.08.2023 istungil väljendatud seisukohta. Kohtu arvates ei ole kaebuse muutmine kohustamisnõude puhul vajalik. 25. Järgnevalt analüüsib kohus, kas kohustamisnõue tuleks rahuldada. Vaidlust ei ole selles, et
lg 1 mõttes kontrollakt oli kaebuse esitamise hetke seisuga (09.06.2023) vormistamata ning kaebajale esitamata. Selleks ajaks oli juba möödunud
lg 4 kohaselt kontrollitava ärakuulamine peale akti väljastamist.
lg 1 kohane kontrollakt ei vasta ka haldusakti tunnustele, mistõttu pole nõutav puudutatud isiku eelnev ärakuulamine. Kohustusnõude lahendamist ei saa mõjutada asjaolu, kas kaebaja oli enne kohtu poole pöördumist selles osas eelnevalt vastustaja juurde läinud ja oma protesti avaldanud. Seega tuleb kohustamisnõue rahuldada ning kohustada RAB-i väljastama 16.01.2023 ja 18.01.2023 kohapealse kontrollimise tulemuste kohta tehtud akt. Kohtu teadmisel on kohustamisnõue jätkuvalt asjakohane, kuna kohtuistungi aja seisuga polnud vastustaja kontrollakti veel väljastanud. 26. Kohustamisnõude raames tuvastas kohus, et vastustaja oli
Kohus tuvastas ka selle, et viivitamisel puudusid mõjuvad põhjendused. Seega tuleb rahuldada ka tuvastamiskaebus ning tuvastada kontrollakti väljastamise viivituse õigusvastasus.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.