Obsah (8)

§ 667§ 656§ 558§ 477§ 436§ 552§ 173§ 696

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Aleksandr Kondrašov, Ele Liiv, Siret Siilbek Määruse tegemise aeg ja koht 08.01.2026, Tallinn Kohtuasja number 2-24-12924 Kohtuasi R.D avaldus a

) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 12. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb menetlusnormide olulise rikkumise tõttu

§ 667

lg 2 ning § 657 lg 1 p 3 (koosmõjus §-ga 659) alusel tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

1. PKS § 137 lg 1 sätestab, et kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. Ühise hooldusõiguse lõpetamine ja ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi (RKTKm 12.02.2016, 3-2-1-159-15, p 28 teine lõik).
2. Kolleegiumi hinnangul on maakohus oluliselt menetlusõiguse norme rikkunud ning need rikkumised võisid kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. Nimelt on maakohus jätnud vanemad ära kuulamata ning on jätnud osaliselt lahendamata lapse isa avalduse (s.o osas, millega lapse isa palus lõpetada ühise hooldusõiguse huvialade osas ja anda selles osas ainuhooldusõigus üle lapse isale). Sellised menetlusõiguse normi olulised rikkumised toovad

§ 656

lg 1 p-de 1 ja 5 alusel (koosmõjus §-ga 659) kaasa maakohtu määruse tühistamise määruskaebuse põhjendustest olenemata. Ringkonnakohus saadab asja samale maakohtule uueks läbivaatamiseks, kuna rikkumisi ei ole võimalik apellatsiooniastmes kõrvaldada ning ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada. 5 2-24-12924 15. Asja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks vanemad osas, mis puudutab ühise hooldusõiguse lõpetamist, ära kuulanud.

§ 558

lg 1 esimese ja teise lause järgi vanema õigusi lapse suhtes puudutavas menetluses kuulab kohus vanemad ära. Vanemate isiklike õiguste osas kuulab kohus vanemad ära isiklikult. Riigikohus on selgitanud, et kuna ühise hooldusõiguse lõpetamine puudutab vanema isiklikke õigusi, peab kohus vanemad üldjuhul isiklikult ära kuulama. Vanema isiklik ärakuulamine asjas, mis puudutab tema isiklikku suhet lapsega, on äärmiselt oluline, tagamaks asja õige lahendamine ja kõigi õigustega piisav arvestamine, eriti kuna tegu on suuresti kohtu diskretsiooniotsusega (RKTKm 11.04.2018, 2-17-507, p 13). Lisaks märgib ringkonnakohus, et vanemate ärakuulamine on hooldusõiguse asjades vajalik, et võimaldada (tavaliselt õigusteadmisteta) vanematel maksimaalselt tõhusalt kohtule enda seisukohta avaldada, samuti et kohus saaks luua endale vahetu mulje vanematest. Ainuüksi asjaolu, et kohtu hinnangul on asja lahendus kirjalike dokumentide alusel selge, ei anna alust jätta vanemad ära kuulamata. Riigikohus on ka selgitanud, et kui kohus on jätnud vanemad ära kuulamata, siis seda rikkumist ei saa kõrvaldada tagantjärele kaebeõigust realiseerides kirjalike seisukohtade ja täiendavate tõendite esitamisega (RKTKm 11.04.2018, 2-17-507, p 15). Praegusel juhul ei nähtu asja materjalidest

§ 558

lg-tes 2 ja 3 sätestatud asjaolusid, mis annaksid alust jätta vanemad ära kuulamata. 16. Asja materjalide järgi on toimunud tsiviilasjas küll istung 21.02.2025, mille osas maakohus protokolli koostanud ei ole. Maakohus on kajastanud istungil räägitut 27.02.2025 esialgse õiguskaitse määruses ning on nimetatud määruses välja toonud, millises suhtluskorras vanemad kohtumenetluse ajaks kokku leppisid (

§ 477lg-d 4 ja 8).

Ringkonnakohus tutvus 21.02.2025 istungi helisalvestisega ning tuvastas, et kohus ei arutanud vanematega istungil hooldusõiguse lõpetamisega seonduvat (sh hooldusõiguse lõpetamine viibimiskoha ja hariduskoha küsimustes, lapse elutingimused Saaremaal ja transpordivõimalused kooli), vaid istungi fookuses oli lapse isa 05.02.2025 esialgse õiguskaitse taotlus, suhtluskorra arutamine ning vanemate lepitamine. Lisaks ei olnud maakohus 21.02.2025 istungi toimumise ajaks veel menetlusse võtnud lapse ema avaldust ühise hooldusõiguse lõpetamiseks (lapse ema avaldus võeti menetlusse 14.04.2025 määrusega) ning menetlusosalised ei olnud lapse ema avalduse osas seisukohti esitanud. Ringkonnakohus märgib, et vanemate ärakuulamine üksnes esialgse õiguskaitse avalduse lahendamisel ei ole piisav õigusliku ärakuulamise tagamiseks ühise hooldusõiguse lõpetamise avalduse lahendamisel (RKTKm 11.04.2018, 2-17-507, p 14). 17. Jättes vanemad ühise hooldusõiguse lõpetamise osas ära kuulamata, on maakohus rikkunud õigusliku ärakuulamise põhimõtet, mis on oluliseks menetlusõiguse normi rikkumiseks (

§ 656lg 1 p 1).

18. Lisaks ei vasta maakohtu määrus

§ 436

lg 1, § 438 lg 1 teises lauses ja § 442 lg-tes 5 ja 8 (koosmõjus

§ 477

lg-ga 1 ja § 463 lg-ga 2) sätestatud nõuetele, kuna maakohus on jätnud lahendamata lapse isa avalduse osas, milles lapse isa palus lõpetada ühise hooldusõiguse ka huvialade osas ja anda selles osas ainuhooldusõigus üle lapse isale. Ringkonnakohus märgib, et ühise hooldusõiguse lõpetamise vajadust ja seda, kummale vanemale peaks jääma ainuhooldusõigus, tuleb hinnata iga valdkonna puhul eraldi (RKTKm 22.11.2017, 2-16-5794, p 22.2). Selliselt on maakohus muuhulgas rikkunud lahendi põhjendamiskohustust, mis on oluline menetlusõiguse normi rikkumine (

§ 656lg 1 p 5).

1. Maakohtu rikkumiste ulatust arvestades ei saa ringkonnakohus maakohtu rikkumisi ise kõrvaldada, mistõttu tuleb maakohtu määrus tühistada ja saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. 6 2-24-12924
2. Asja materjalide kohaselt viibib laps koos emaga arvestava osa ajast Saaremaal ning ema on menetluses avaldanud, et Saaremaal asub tema kodu ning ema soovib elada koos lapsega Saaremaal. Tallinna linna seisukoha järgi on Saaremaa valla lapse heaolu spetsialist edastanud 10.10.2025 Tallinna linnale info selle kohta, et Saaremaal (XXX) on olemas lapsele vajalikud tingimused elamiseks ja õppimiseks (dtl 617). Saaremaa valla seisukohta toimikus ei ole.

§ 552

lg 2 järgi küsib kohus valla- või linnavalitsuse seisukohta alaealist puudutavas menetluses ja saadab talle menetlusi lõpetavate määruste ärakirjad. Arvestades asjaolu, et laps viibib koos emaga tihti Saaremaal ning ema soovib koos lapsega kolida Saaremaale elama, tuleb asja uuel lahendamisel kaasata menetlusse Saaremaa vald.

1. Lapse isa on esitanud 03.11.2025 uued tõendid (kuvatõmmised ema ja lapse vahelisest sõnumivahetusest ja fotod). Kuna ringkonnakohus saadab asja maakohtule uueks lahendamiseks, jääb tõendite vastuvõtmine maakohtu otsustada.
2. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine otsustatakse asja edasisel läbivaatamisel maakohtus (

§ 173lg 3 teine lause).

23. Kuna ringkonnakohus ei tee asjas lõpplahendit, ei ole praegune määrus

§ 696lg 3 järgi edasikaevatav (vt ka RKTKm 28.05.2014, 3-2-1-46-14, p 11).

(allkirjastatud digitaalselt) 7