KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Osalisel hagi õigeksvõtul põhinev kohtuotsus Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavaks 18.04.2019.a. avaliku e-toimiku kaudu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-18-11440 Tsiviilasi M.-M. P. hagi A. E. vastu põlvnemise tuvastamiseks ja elatise väljamõistmiseks Hagihind 5930.- eurot Menetlusosalised ja nende Hageja: M.-M. P. (isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja seaduslik esindaja: E. P. (isikukood XXX, elukoht XXX) esindajad Kostja: A. E. (isikukood XXX, elukoht XXX) Menetluse liik Asja arutamine kohtuistungil 26.03.2019 ja 12.04.
- RESOLUTSIOON
- Hagi rahuldada.
- Lugeda tuvastatuks, et M.-M. P. (isikukood XXX, sünd registreeritud XXX.a. XXX Vallavalitsuses, dokumendi nr XXX) põlvneb A. E.st (isikukood XXX).
- Välja mõista A. E.lt elatis tema alaealise tütre M.-M. P. ülalpidamiseks alates XXX.a. (põlvnemise tuvastamise hagi esitamise aeg) kuni XXX.a. (hageja täisealiseks saamise aeg) poole Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäära ulatuses kuus, mis 2018.a. oli 250.- eurot kuus ja käesoleval aastal on 270.- eurot kuus, kuid mitte vähem kui nimetatu. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine.
- Jätta kõik menetluskulud A. E. kanda. E. P.l tuleb menetluskulude kindlaksmääramise avaldus koos nende kandmist tõendavate dokumentidega esitada kohtule hiljemalt 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõuded.
- Hagiavalduse kohaselt sündis E. P.l XXX.a. tütar M.-M. P.. Isa kohta kannet M.-M. P. sünniakti tehtud ei ole. Hageja väidetel on A. E. hageja bioloogiline isa, kuid lapse sünni hetkel ei näidanud kostja sündiva lapse suhtes üles mingit huvi ega soovi olla lapsele seaduslik isa ning hageja seaduslik esindaja jättis lapse sünnitunnistuse väljastamisel isa andmed sisestamata.
- Hageja palub kohtusse esitatud hagiavalduses tuvastada, et ta põlvneb kostjast ja kostjalt välja mõista elatise seaduses sätestatud miinimummääras alates hagi esitamisest, sest kostja vabatahtlikult tema ülalpidamiseks elatist ei maksa.
- Oma nõuete tõendamiseks esitas hageja dokumentaalsete tõenditena oma sünnitunnistuse, ja E. P. pangakonto väljavõtte AS XXX pangast. Hagi esitamisega taotles hageja määrata ka käesolevas tsiviilasjas DNA-ekspertiis tõendamaks, et ta põlvneb kostjast. Kohus rahuldas hageja taotluse. Kostja seisukoht esitatud hagi suhtes.
- Kostja vaidles hageja elatise nõudele vastu, kuid kinnitas, et soovib samuti DNA-ekspertiisi läbiviimist. Pärast DNA-ekspertiisi tulemuste teadasaamist võttis kostja kohtuistungil hagi põlvnemise tuvastamiseks õigeks.
- Kostja avaldas 12.04.2019 kohtuistungil, et elatise hagi ta õigeks ei võta, kuigi DNAekspertiisiga leidis tõendamist, et M.-M. P. põlvneb temast. Kostja väitel elasid hageja seaduslik esindaja ja kostja koos kuni XXX. Pärast hageja ja tema ema E. P. välja kolimist ei hakanud kostja elatist maksma, sest arvas, et M.-M. P. on mehe laps, kelle juurde E. P. elama kolis. Kostja ütles, et võib elatist maksta juhul kui E. P. küsib temalt raha konkreetselt mingi asja ostmiseks. Samuti leidis kostja, et hageja seadusliku esindaja pangakonto väljavõttest nähtub kuidas ta rahasse suhtub, kuna ta on võtnud kiirlaenusid ning külastanud Lk 2
(5)alkoholipoode. Lisaks kõigele eeltoodule väitis kostja, et tema ja E. P. teine laps R.-M. E. elab koos temaga, mistõttu ei pea ta E. P.le samuti elatist hageja ülalpidamiseks maksma.
- Kostja väidetel ta käesoleval ajal töölepingu alusel kuskil ei tööta, kuid pakub teenuseid M OÜ-s. Tema igakuised sissetulekud on vahemikus 1000-2000 eurot.
- Kostja ei esitanud käesolevas tsiviilasjas ühtegi tõendit. Kohtuotsuse põhjendused.
- Kohus, kuulanud kohtuistungil ära kostja ja hageja seadusliku esindaja, uurinud hageja poolt kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja kohtumääruse alusel tehtud DNAekspertiisi tulemusi, leiab, et rahuldamisele kuulub nii hagi põlvnemise tuvastamiseks kui ka hagi elatise väljamõistmiseks. Materiaalõiguslikuks aluseks põlvnemise tuvastamise nõude rahuldamisel on Perekonnaseaduse (edaspidi PKS ) § 94 lg 2, mille kohaselt tuvastab kohus lapse põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest. Kohus asub seisukohale, et kohtuistungil kostja poolt põlvnemise tuvastamise hagi õigeksvõtuga ja käesolevas tsiviilasjas läbi viidud DNA-ekspertiisiga (t/l 32-34) leidis asja sisulise arutelu käigus tõendamist, et M.-M. P., sündinud XXX.a, põlvneb A. E.st. Ekspert on ekspertiisiakti järeldustes asunud seisukohale, et A. E. on 99,9999999% tõenäosusega M.-M. P. bioloogiline isa.
- Materiaalõiguslikuks aluseks elatise nõude lahendamisel alaealise lapse ülalpidamiseks on perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 96 ja § 97 punkt 1, mille kohaselt on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama ning alaealine laps on õigustatud elatist saama. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist nagu on märkinud oma mitmes lahendis Riigikohus (vt Riigikohtu
- oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-13 p 17, Riigikohtu
- oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13 jt). Elatisenõude esitajaks ehk hagejaks kohtus on alaealine laps, keda esindab kohtumenetluses tema hooldusõiguslik vanem ehk seaduslik esindaja vastavalt PKS § 120 lg 1 sätestatule. Seega mõistetakse elatis välja samuti alaealise lapse kasuks. Eeltoodust tulenevalt ei oma vaidluse lahendamisel tähtsust ka kostja paljasõnalised väited, et üks tema ja E. P. ühistest lastest elab tema juures. Lapse ülalpidamise ulatust reguleerib PKS § 99, mille lõigete 1 ja 2 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (sh lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Osundatud seadusesätete kohaselt tuleb esmalt kindlaks teha lapse esmavajadused ning seejärel otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem (vt Riigikohtu 24.oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15 ja Riigikohtu otsus
- jaanuari 2014.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-165-13 p 15). Nimetatu eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad Lk 3
(5)materiaalsed vahendid (vt Riigikohtu
- mai
- a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 19, Riigikohtu
- oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15). PKS § 100 lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena), kusjuures PKS § 101 lõike 1 kohaselt ei tohi igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning last on kohustatud ülal pidama mõlemad vanemad. Riigikohus on oma lahendis
- oktoobrist 2012.a. tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 16 ja 16.01.2013.a. lahendis p 17 märkinud, et PKS § 101 lg 1 sätestatust tulenevalt tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendada. Kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt RK lahend 3-2-1-37-11 p 12).
- Kõigepealt võtab kohus seisukoha kas elatise hagi kostja vastu on õiguslikult põhjendatud või mitte, sest vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 369 sätestatule võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik ei täida oma korduvaid kohustusi tulevikus õigel ajal. Aluse selliseks eelduseks annab esmajoones ülalpidamiskohustuse varasem rikkumine. Sellisele seisukohale on asunud Riigikohus oma lahendis 3-2-1-33-11 p
- Kohus asub seisukohale, et kostja ja hageja esindaja poolt kohtuistungil antud ütlustega on tõendatud asjaolu, et kostja ei ole hageja ülalpidamises mitte kunagi osalenud. Eeltoodust tulenevalt on kostja rikkunud oma alaealise lapse ülalpidamise kohustust, mis on elatise väljamõistmise nõude rahuldamise õiguslikuks aluseks.
- Edasi kontrollib kohus, kas hageja poolt nõutav elatise suurus on põhjendatud. Hageja palub kostjalt elatise välja mõista alates hagi esitamisest igakuiselt 250 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast kuni hageja täisealiseks saamiseni (t/l 1). Tulenevalt nimetatust ning kohtuotsuse p-s 9 märgitust, mille kohaselt on Riigikohus oma mitmes lahendis asunud seisukohale, et PKS § 101 lg 1 sätestatust tulenevalt tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendada, asub kohus seisukohale, et hageja nõue elatise väljamõistmiseks kostjalt seaduses sätestatud miinimummääras on põhjendatud. Arvestades kõike eeltoodut asub kohus seisukohale, et kostjalt kuulub elatis väljamõistmisele alates hagi kohtusse esitamisest, s.o. alates XXX.a. poole Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäära ulatuses, milleks 2018.a. oli 250.- eurot kuus ja käesoleval aastal on 270.- eurot kuus, kuid mitte vähem kui nimetatu. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine.
- Kuna kohus rahuldab hageja nõuded kostja vastu nii põlvnemise tuvastamiseks kui elatise väljamõistmiseks, jätab kohus hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda. Lk 4
(5)- Alates 01.01.2015 kehtiva TsMS § 177 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kas kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Sama sätte lg 2 järgi, kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Käesoleval juhul peab kohus põhjendatuks kohaldada TsMS § 177 lg 1 p 2 ja määrata menetluskulude suurus kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Seejuures annab kohus E. P.le aega esitada oma menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kohtule hiljemalt 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele tuleb lisada kulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Kostja menetluskulude rahalist suurust kohus kohtuotsusega kindlaks ei määra, sest kohus rahuldab hagi ja kõik kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine.
- Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind. TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa ja TsMS § 132 lg 1 sätestatust, mille kohaselt eeldatakse, et mittevaralise nõude hagihind on 3500.- eurot. Juhindudes Riigikohtu 08.01.2014.a. otsuse nr 3-2-1-165-13 p-st 19, mille kohaselt on minimaalse elatisenõude puhul tsiviilasja hinnaks kohtulahendi tegemise ajal kehtiv miinimumelatise üheksakordne korrutis, mis on käesoleval ajal 2430.- eurot (9 x 270) ning TsMS § 134 lõikest 1, mille kohaselt liidetakse hagihinda arvutades ühes hagis esitatud nõuded, on käesoleva tsiviilasja hind 5930.- (3500 + 2340) eurot. /digitaalselt allkirjastatud/ Piret Randmaa Kohtunik Lk 5
(5)