2-25-4774/15

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2025, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-25-4774 Tsiviilasi A.P. hagi H.P. vastu abielu lahutamiseks. Hageja: A.P. (isikukood: XXX, elukoht: XXX, 51011 XXX, epost: XXX). Menetlusosalised ja nende esindajad Kostja: H.P. (isikukood: XXX, elukoht: XXX, 51011, XXX, epost: XXX). Kohtuistungi toimumise aeg
2. novembril 2025 Protokollija istungisekretär Liisi Lokk RESOLUTSIOON
3. Lahutada A.P. ja H.P. abielu, mis on sõlmitud xxxxxxxxxxxxxxxxxx Eesti ApostlikÕigeusu kirikus.
4. Jätta A.P. perekonnanimeks peale abielulahutust „H.P.“.
5. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kohtuotsus toimetada kätte pooltele ja edastada pärast kohtuotsuse jõustumist kohtute infosüsteemi kaudu kande tegemiseks rahvastikuregistrisse. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kätte toimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). 1 HAGEJA NÕUE JA KOHTU SEISUKOHT
6. Poolte abielu sõlmiti xxxxxxxxxxxxxxxxxxxEesti Apostlik-Õigeusu kirikus. Poolte ühine laps, MxxxxxOxxxxxH.P., on täisealine. Hageja soovib abielu lahutada, kuna poolte kooselu on lõppenud
7. aastal.
8. Hageja on kohtus kinnitanud, et ta soovib abielu lahutada, kuna abielulised suhted abikaasaga on lõplikult lõppenud ning kohtu poolt antud leppimisaeg abikaasade vahelisi suhteid ei parandanud. Hageja leppida ei soovi ja ühisvara jagatakse võimalusel kokkuleppel. Kohus kuulas 24.11.2025 telefoni teel ära kostja, kes oli abielu lahutamisega nõus.
9. Kohus, asja arutanud ja hinnanud esitatud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt lahutab kohus abielu, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Kohus, arvestades poolte tahet ning asjaolu, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud ning pooled leppida ei soovi, siis on antud juhul põhjendatud poolte abielu lahutada.
10. Vastavalt nimeseaduse § 11 lg 1 taastatakse abielu lahutamisel isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. A.P. ei soovinud oma perekonnanime muuta, seega tuleb jätta talle pärast abielu lahutamist perekonnanimeks abiellumisel võetud perekonnanimi „H.P.“. MENETLUSKULUDE JAOTUS
11. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 164 lg 1 hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik 2