2-25-18665/3

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Gerty Pau Kohtujurist Merle Maks Määruse tegemise aeg

1. detsember 2025 Tsiviilasi nr 2-25-18665 Tsiviilasi A.N.-i hagi L.R.N.-i vastu korteriomandi lahusvara hulka kuulumise tuvastamiseks Menetlustoiming hagi menetlusse võtmata jätmine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja A.N. (isikukood XXX) Kostja L.R.N. (isikukood XXX) RESOLUTSIOON
2. Jätta A.N.-i hagi menetlusse võtmata.
3. Jätta menetluskulud hageja kanda.
4. Määrus toimetada kätte hagejale. Edasikaebe kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD
5. A.N. (hageja) esitas kohtule hagi L.R.N.-i (kostja) vastu korteriomandi lahusvara hulka kuulumise tuvastamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja abielu xxxxxxxxxx, mil koos oli elatud juba aastaid. Poolte faktiline kooselu lõppes
6. a septembri lõpus, abielu lahutati xxxxxxxxxx. Hageja ostis
7. a mais (notaris vormistati 19.08.2020) korteriomandi aadressil xxxxx XXX, xxxxxxxx. Hageja võttis korteri ostuks pangalaenu ja maksab seda üksi tagasi. Abielu lahutamise päeval vormistasid pooled lepingu, mille kohaselt kostja loobub abielu ajal soetatud korteriomandist xxxxxxxxx. Enne abielu, s.o
8. a ühiselt soetatud korteriomandxxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxx vald, jäi kostjale. Pooled sõlmisid kirjaliku kokkuleppe ühisvara jagamiseks, aga see jäi notariaalselt kinnitamata. Kuna kostjal on täitmata rahalisi kohustusi, soovib kohtutäitur arestida hageja nimel oleva korteriomandi xxxxxxxxx kui ühisvara. Hageja palub kohtul tuvastada, et registriossa nr 2309837 kantud korteriomand aadressil xxxxxxxxxx XXX, xxxxxxxx, kuulub hageja lahusvara hulka. KOHTU SEISUKOHT
9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 kohaselt kohus võib jätta hagi menetlusse võtmata, kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus on seisukohal, et A.N.-i hagi tuleb jätta menetlusse võtmata, kuivõrd hagiga ei ole võimalik selles sisalduvat eesmärki saavutada.
10. Hagiavalduse kohaselt soovitakse tuvastada abielu kestel soetatud korteriomandi kuuluvust lahusvarasse. Hagiavaldusest ei nähtu, et pooled oleksid valinud abielludes varasuhte või sõlminud abieluvaralepingu. Järelikult tuleb PKS § 24 lg 2 järgi eeldada, et kohaldatakse varaühisuse kohta sätestatut. PKS § 25 kohaselt läheb abielu jooksul ostetud vara abikaasade ühisvarasse. Hagiavaldusest on aru saada, et ka hageja ja kostja jaoks oli Põllu 5-2 asuv korteriomand nende ühisvara. Poolte abielu lahutamisel 29.03.2021 varaühisus lõppes ning pooltel tekkis õigus ühisvara jagada. PKS § 37 lg 3 sätestab, et ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt. AÕS § 77 lg 2 järgi on üheks kaasomandi lõpetamise viisiks see, et korteriomand antakse ühele abikaasadest. Selleks, et tekiks omand kinnisasjale (s.t korteriomandile), peavad abikaasad AÕS § 64¹ järgi sõlmima notariaalselt tõestatud kokkuleppe. Nimetatud kokkuleppe alusel teeb kohtunikuabi kande kinnistusraamatusse. Abikaasa omand tekib alles siis, kui ta on kantud ainuomanikuna kinnistusraamatusse.
11. Kohus leiab, et kuna hageja ja kostja ei ole sõlminud notariaalset kokkulepet ning puudub ka vastav kanne, ei ole kohtul võimalik hagi rahuldada. Kohus keeldub TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel hagiavalduse menetlusse võtmisest. Seadusest tulenevalt loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.
12. Kohus selgitab, et hagejal on aga võimalik esitada kohtule hagi ühisvara jagamiseks. Hagis tuleb nimetada ühisvarasse kuuluvad asjad ja märkida, kelle omandisse need tuleks jätta. Hagiavalduse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 420 eurot.
13. Menetluskulud jäävad TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Gerty Pau kohtunik