) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
§-ga 367 protsendina põhinõudest kuni põhinõud täitmiseni. Viivise määrana palub hageja arvestada seadusjärgset määra (VÕS § 113 lg 1 II lause). 7. Hageja palub: 1) lõpetada S. H. ja R. S. kaasomand Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXX kantud kinnistu, asukohaga XXX suhtes järgmiselt: a. võõrandada kinnistu avalikul enampakkumisel, määrates alghinnaks kinnistu kohtuliku ekspertiisi käigus leitud kinnistu väärtus (340 000 eurot); b. enampakkumise tulemusena laekunud ostuhinnast täita järgmised kohustused: i. enampakkumise läbiviimisega seotud kulud; ii. enampakkumise läbiviimise seisuga laenulepingust nr XXX tulenev laenujääk XXX AS-i ees; iii. tagastada hagejale kinnistu ostmisel tasutud sissemakse summas 77 000 eurot ning kostjale kinnistu ostmisel tasutud sissemakse summas 10 000 eurot; iv. tagastada hagejale ja kostjale nende poolt laenulepingu nr XXX alusel XXX AS-ile tasutud laenu põhiosamaksed kinnistu enampakkumise läbiviimise seisuga vastavalt kummagi poole poolt tasutud osale ning lähtudes XXX AS-ilt saadud infost laenumaksete tasumise osas; alternatiivselt a. enampakkumise tulemusena laekunud ostuhinnast täita järgmised kohustused: i. enampakkumise läbiviimisega seotud kulud; ii. enampakkumise läbiviimise seisuga laenulepingust nr XXX tulenev laenujääk XXX AS-i ees; iii. ülejäänud ostuhind jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osade suurusele, s.o hagejale ¾ suurune osa ning kostjale ¼ suurune osa. 2) mõista R. S.lt S. H. kasuks välja kahjuhüvitis summas 442,20 eurot ning jooksev viivis
alusel alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast summalt 442,20 eurot kuni nõude rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras. 8. Seoses kostja vastuväidetega märgib hageja järgmist. Arusaamatu on kostja väide, nagu oleks hageja hagis väitnud, et ainult hageja on laenumakseid tasunud. Vastupidi, hageja selgitas hagi p-s 1.6, et 2024 juuli alguses tegi kostja oma pangakonto tühjaks, et pank ei 3 2-24-14117 saaks maha võtta laenumakseid ja seetõttu on alates 2024 juulist tasunud laenumakseid hageja. Seda kinnitab mh kostja enda poolt esitatud XXX AS-i väljavõte perioodi 01.01.2024-24.08.2024 kohta, kust nähtub, et viimase laenumakse tegi kostja pangale juunis 2024 ja pärast seda pole kostja pangale laenumakseid tasunud. Samuti selgitas hageja hagi p-s 1.7, et kuigi nad elasid kinnistul koos ühise leibkonnana, kandis hageja kooselu jooksul ainuisikuliselt kõik kinnistu kasutamisega seotud jooksvad kulud (toit, majapidamiskulud) ning ka kõik kommunaalmaksed. Kostja ei ole senini oma panust nende kulude kandmisesse andnud. 9. Kostja väidab, et on „kinnisvara laenusid“ tagasi maksnud 44 112,01 eurot. See ei vasta tõele. Kinnistu kindlustusmaksed ei ole seotud kinnistu soetamiseks võetud laenu tasumise ja tagastamisega. Kostja esitatud arveldusarvete väljavõtetest nähtub, et kostja on laenulepingust tulenevaid kinnistuga seotud kohustusi kandnud kokku üksnes 42 514,91 euro ulatuses, millest 22 255,13 eurot moodustavad põhiosa maksed ja 20 259,78 eurot intressimaksed. 10. Kaasomandi lõpetamine peab olema mõistlik ja õiglane mõlema kaasomaniku suhtes. Kinnistu, mille kaasomandi lõpetamiseks hageja kohtusse pöördus, oli hageja ja kostja koduks. Pooled olid küll abielus, kuid nende vahel kehtis varalahususe suhe, st neid käsitletakse varalistes suhetes isikutena, kes ei ole teineteisega abielus. See aga ei mõjuta muid PKS-st tulenevaid kohustusi. PKS § 16 lg-st 1 tuleneb abikaasade vastastikune kohustus oma tööga ja varaga perekonda ülal pidada, sh hõlmab perekonna ülalpidamine tegevust ja varalisi panuseid, mis on perekonna elutingimuste kohaselt vajalikud ühise majapidamise kulude katteks ning kummagi abikaasa ja nende ülalpeetavate laste tavapäraste ning erivajaduste rahuldamiseks (PKS § 16 lg 2). Neid kohustusi kostja vähemalgi määral kogu abielu kestel ei täitnud. Seda silmas pidades on äärmiselt ebaõiglane, kui kohus arvestab kaasomandi lõpetamisel küll kostja poolt kinnistuga seoses tasutud
) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama 6 2-24-14117 paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.
lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Õiguskirjandus (sätte kommentaarid) märgib, et kõnealune säte avab kohtule laiaulatusliku võimaluse määratleda poole sellekohase taotluse alusel otsuse täitmise erinevaid võimalusi. /…/ Tegemist on kohtu diskretsiooniotsusega, kuna seadus ei sätesta taotluse rahuldamiseks mingeid eeltingimusi. Nagu iga kohtule esitatavat taotlust tuleb põhjendada ka viisi ja korra määramise taotlust. Kuna § 445 lg 1 on erandnorm otsuse tavalise täitmise korraga võrreldes, tuleb taotluses märkida need erandlikud asjaolud, mille tõttu soovitakse otsuse täitmise viisi või korra kindlaksmääramist, eelkõige aga rahalise nõude korral kohustuse täitmise ajatamist. Riigikohus on lahendi nr 2-22-2159/98 p-is 23 märkinud järgmist: „Kohus võib
alusel määrata kindlaks otsuse täitmise korra eelkõige siis, kui see lihtsustab otsuse täitmist või on vajalik muul kaalukal põhjusel. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta määras kindlaks otsuse täitmise korra täitemenetluse seadustikus sätestatust erineval viisil, samuti ei nähtu otsusest, milleks on vaja määrata kindlaks enampakkumise alghind. Eeltooduga rikkus maakohus otsuse põhjendamise kohustust (
Kolleegiumi hinnangul ei ole vajalik otsuse täitmise korrana kindlaks määrata enampakkumise alghinda ega kordusenampakkumise intervalli. Täitemenetlus toimub täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ja peaks esinema kaalukad põhjused, miks kalduda sellest kõrvale. Täitemenetluse seadustiku kohaselt määratakse kindlaks ka võõrandatava eseme alghind, kordusenampakkumine ja kordusenampakkumise alghind (vt ka RKTKo 3-2-1-38-14, p 17). Kohus võib kaasomandi lõpetamise otsuses määrata siiski, et kaasomandi ese võõrandatakse täitemenetluses ilma koormatisteta selliselt, et enampakkumise tulemist kaetakse kõigepealt täitemenetluse kulud, seejärel rahuldatakse pandipidajate või teiste piiratud asjaõiguse omajate nõuded nii, et piiratud asjaõigused saab kustutada, ja et järelejääv tulem jagatakse vastavalt kaasomandi mõtteliste osade suurusele. Seega saab kohus määrata ka selle, et kaasomandi eset ei saa võõrandada juhul, kui müügist saadakse vähem, kui on vaja kaasomandi eset koormavate piiratud asjaõiguste kustutamiseks.“ 8 2-24-14117 Riigikohus on lahendi nr 2-19-18320/73 p-is 18 märkinud järgmist: „hüpoteegiga koormatud kaasomandiosa omaniku huvides võib olla see, kui kohus määrab otsuses, millega kohustatakse kaasomanikke taluma kaasomandi müüki enampakkumisel, tema taotlusel
lg 1 kohaselt otsuse täitmise korra, mille kohaselt enampakkumise tulemist hüvitatakse kõigepealt hüpoteegipidajate nõuded ja kustutatakse hüpoteegid ning seejärel makstakse üle jääv raha kaasomanikele. Selliselt saavad enampakkumisel osalejad teha pakkumisi arvestusega, et asi omandatakse enampakkumisel vabana hüpoteekidest.“ Hageja on avaliku enampakkumise puhuks soovinud määratleda kinnistu alghinna. Kostja ei ole nimetatud osas vastuväiteid esitanud ja nõustub alghinna suurusega. Hageja on alghinna määramise vajadust põhistanud õiglase hüvitise saamise sooviga. Kohus leiab, et sellega on hageja taotlust piisavalt põhistanud ja rahuldab hageja taotluse enampakkumise alghinna osas kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks (
Lisaks on hageja soovinud täpsustada kohtuotsuse täitmise korda seoses enampakkumise tulemi jaotamisega. Ülalviidatud kohtupraktika kohaselt on põhjendatud on kõigepealt katta enampakkumise läbiviimisega seotud kulud, seejärel on põhjendatud tasuda laenulepingust nr XXX tulenev laenujääk XXX AS-i ees, kuivõrd kinnistut koormab viidatud laenulepingu tagamiseks seatud hüpoteek. Enampakkumise võimalik tulem on eelduslikult kõrgem, kui osalejad saavad eeldada, et saavad enampakkumise võidu korral endale koormatistevaba kinnistu. Samas ei nõustu kohus hageja taotlusega hüvitada laenujääk enampakkumise toimumise seisuga, kuivõrd kaasomand lõppeb enampakkumise akti alusel tehtava kinnistusraamatu kandega (TMS § 156). Seega leiab kohus, et laenulepingust tulenev jääk tuleb tasuda enampakkumise akti alusel tehtava kinnistusraamatu kande kuupäeva seisuga. Pooled ei vaidle ka selle üle, et kumbki pool peaks saama tagasi oma osa tasutud sissemaksest, kuivõrd see on õiglane. Pooled ei vaidle sissemaksete suuruse osas. Seetõttu, lähtudes menetlusökonoomia põhimõttest ja soovist tuua käesoleva otsusega kaasa võimalikult laiapõhjaline õigusrahu, leiab kohus, et järgnevalt tuleb tagastada hagejale kinnistu ostmisel tasutud sissemakse summas 77 000 eurot ning kostjale kinnistu ostmisel tasutud sissemakse summas 10 000 eurot. Hageja on palunud tagastada pooltele nende poolt laenulepingu nr XXX alusel XXX ASile tasutud laenu põhiosamaksed kinnistu enampakkumise läbiviimise seisuga vastavalt kummagi poole poolt tasutud osale ning lähtudes XXX AS-ilt saadud infost laenumaksete tasumise osas. Ka kostja on märkinud, et soovib tema pool tasutud laenumaksete tagastamist. Kohus leiab, et viidatud taotlus rahuldamisele ei kuulu. Esmalt, tegemist on vaidlusaluse ja eraldiseisva materiaalõigusliku rahalise vaidlusega, mis tuleb lahendada vastava haginõude alusel eraldi menetluses. Kohus lahendab käesoleval juhul kaasomandi lõpetamise hagi, mitte solidaarvõlgnikest laenusaajate sisesuhtest tulenevat vaidlust, mistõttu väljuks kohus taotluse rahuldamisel nõude piiridest. Liiati ei ole kostja vastuhagi esitanud. Teiseks, hageja viidatud kujul taotluse rahuldamine ei ole ka võimalik, kuna selle alusel tehtav kohtuotsus ei oleks täitemenetluses täidetav, arvestades sealjuures täitemenetluse formaliseerituse printsiipi. Viimaks on hageja palunud ülejäänud ostuhind jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osade suurusele, s.o hagejale ¾ suurune osa ning kostjale ¼ suurune osa. Kohus leiab, et viidatud osas on taotlus kooskõlas seaduse ja kohtupraktikaga ning kuulub rahuldamisele. 9 2-24-14117 32. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi ning lõpetab poolte kaasomandi kinnistule asukohaga XXX suhtes selle võõrandamisega avalikul enampakkumisel. Kohus määrab kindlaks kohtuotsuse täitmise korra, mille kohaselt: a. on enampakkumise alghinnaks 340 000 eurot; b. enampakkumise tulem jaotatakse järgmiselt: i. esmalt hüvitatakse enampakkumise läbiviimisega seotud kulud; ii. teiseks tasutakse laenulepingust nr XXX tulenev laenujääk XXX AS-i ees enampakkumise akti alusel tehtava kinnistusraamatu kande kuupäeva seisuga; iii. kolmandaks tagastatakse hagejale kinnistu ostmisel tasutud sissemakse summas 77 000 eurot ning kostjale kinnistu ostmisel tasutud sissemakse summas 10 000 eurot; iv. neljandaks jagatakse ülejäänud tulem kaasomanike vahel vastavalt nende osade suurusele, s.o hagejale ¾ suuruses osas ning kostjale ¼ suuruses osas. 33. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitis summas 442,20 eurot ning jooksev viivis
alusel alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast summalt 442,20 eurot kuni nõude rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras. Riigikohus on märkinud, et advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele võib aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid. Professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis on seega vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad (RKTKo 3-2-1-138-10, p 29, RKTKo 3-2-1-79-08, p 18). VÕS § 128 lg 3 võimaldab kahju tekitanud isikult põhimõtteliselt ka kohtumenetluseeelsete õigusabikulude hüvitamist nõuda. Selline nõue on põhjendatud juhul, kui on täidetud kahju hüvitamise nõude üldised eeldused VÕS § 115 lg 1 järgi, eelkõige kahju olemasolu ja põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel. Hageja selgitas, et kuivõrd hagejal ei õnnestunud isiklikult kostjaga suheldes kokkulepet kaasomandi lõpetamiseks saavutada ja hageja ei oma õiguslikke eriteadmisi, on hageja pidanud kostjale kohtueelse pöördumise koostamiseks ning oma õiguste kaitsmiseks kasutama kvalifitseeritud õigusabi. Seejuures on hageja kasutanud õigusabi üksnes seoses käesoleva vaidlusega ning selle kohtuvälise lahendamisega. Seega on kantud õigusabikulud vajalikud, mõistlikud ja otseses põhjuslikus seoses kostja tegevusega, kuna hageja on korduvalt esitanud kostjale ettepaneku kaasomandi lõpetamiseks, kuid paraku ei ole kostja hageja ettepanekuga nõustunud. Juhul, kui kostja oleks nõustunud hagejaga kaasomandi lõpetama, ei oleks hageja pidanud kasutama täiendavat õigusabi. Seetõttu on olemas põhjuslik seos kostja õigusrikkumise ning kohtuväliste õigusabikulude tekkimise ehk kahju vahel. 10 2-24-14117 Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud. Hageja nõudekirjas tehtud ettepanek kaasomandi lõpetamiseks on asjaolusid arvestades seaduslik ning põhineb asjaomasel kohtupraktikal. Hageja nõudekirja eesmärk oli vältida käesolevat menetlust ning anda kostjale viimane võimalus asja lahendamiseks kohtuväliselt. Hageja on viidanud asjakohastele normidele ja kohtulahenditele. Seevastu kostja vastus nimetatud ettepanekule on kõike muud, kui seadusel ja kohtupraktikal põhinev, kuivõrd kostja on soovinud kinnistu müüa ja saada tulemist 50%, mis ei vasta tema omandiosa suurusele. Hageja nõudekirja koostamise kulu ei ole ülemäärane, selle suurus on tõendatud (dtl 41 – arve). Juhul, kui kostja oleks kohtuväliselt olnud nõus müügitulemi jaotama vastavalt omandiosa suurusele, ei oleks hageja pidanud vastavat kulu kandma. Seega esineb põhjuslik seos. Ka hageja viivisenõue on põhjendatud ja seaduslik, mistõttu kohus selle ka rahuldab. 34. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulude jaotus 35.
lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.
lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. 36. Menetluskulude poolte vahel jaotamise osas on Riigikohus kaasomandi lõpetamise asjades leidnud, et ühe kaasomaniku hagi alusel kaasomandi lõpetamise nõude rahuldamise korral tuleb üldjuhul jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda, sest kaasomandi lõpetamine on mõlema poole huvides (Riigikohtu lahend 3-2-1-70-10). Seega on põhjendatud ja õiglane jätta kaasomandi lõpetamise nõudega seotud menetluskulud poolte endi kanda. Kahjunõudega seotud kulud tuleb jätta kostja kanda, kuivõrd kohus rahuldas nõude. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 37.
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. 11 2-24-14117 38. Kohtupraktikast tuleneb, et maakohus peab menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul, kui lahend kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus selle tulemusel muutub. Poolte vahel leidis aset intensiivne vaidlus ning pooltevahelised erimeelsused näivad olevat ületamatud, mida kinnitab ka menetluses kompromissile mittejõudmine. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetluskulude suuruse kindlaksmääramine on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtumääruses, vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtulahendi jõustumist
/digitaalselt allkirjastatud/ Andrea Lega kohtunik 12
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.