1-22-2637/213

(21740000007)Kohtunik Mari-Liis Avikson Kohtuistungi sekretärid Aliis Peri ja Jelena Muttonen Kriminaalasi X X süüdistuses karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 300 1 lg 2 järgi, üldmenetluse korras Prokurör Riigiprokurör Liisa Nuut (kuni 01.01.2023) ja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Alan Rüütel Süüdistatav XX Viru isikukood XXX; elukoht XXX; XXX; XXX; emakeel XXX; töötab XXX; tõkendit ei ole kohaldatud vandeadvokaat Norman Aas (lepinguline kaitsja) Kaitsja RESOLUTSIOON

1. Mõista X X KarS § 3001 lg 2 järgi esitatud süüdistuses õigeks seoses Vihula valla ametiisikuks mitteolemisega KarS § 288 lg 1 ja korruptsioonivastase seaduse (KVS) § 2 lg 1 tähenduses vähemalt ajavahemikul 17.08.2016 kuni 08.09.2017 (k.a).
2. Seoses X X õigeksmõistmisega jätta Viru Maakohtu 17.05.2023 määrusega tunnistajale A K hüvitatud transpordikulud summas 43 (nelikümmend kolm) eurot 59 senti Eesti Vabariigi kanda.
3. Rahuldada süüdistatava X X lepingulise kaitsja N A menetluskulude hüvitamise taotlus osaliselt ning välja mõista KrMS § 181 lg 1 alusel Eesti Vabariigilt X X kasuks tema poolt valitud kaitsjale mõistliku suuurusega makstud tasu summas 40 484 (nelikümmend tuhat nelisada kaheksakümmend neli) eurot 78 senti (sh käibemaks). 1

(55)1-22-2637 Süüdistataval X X tuleb esitada kohtule enda arvelduskonto number, kuhu eeltoodud välja mõistatud mõistliku suurusega valitud kaitsjatasu tasumisele kuulub kohtuotsuse jõustumisel. Jätta ülejäänud osa kokkuleppel kaitsja tasust süüdistatava X X kanda. Edasikaebamise kord Otsusele võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda motiveeritud kohtuotsusega. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtu Rakvere kohtumajja saabus 26.04.2022 üldmenetluses kriminaalasi nr 1-222637 X X süüdistustes KarS § 300 1 lg 2; § 209 lg 2 p 3, 4 ja § 345 lg 1 järgi; T T süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 3, 4 ja § 320 lg 1 järgi ja K K süüdistustes KarS § 209 lg 2 p 3, 4 järgi. See kriminaalasi jagati kohtute infosüsteemi (KIS) kaudu kohtunik Anu Ammeri menetlusse. 27.04.2022 tegi kohtunik Anu Ammer taotluse taandamiseks Viru Maakohtu esimehele (KoTo, I köide, tl 44-45), mille Viru Maakohtu esimees Liina Naaber-Kivisoo rahuldas 27.04.2022 (KoTo, I köide, tl 46-47). Kriminaalasi jagati 27.04.2022 KIS-i kaudu Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kohtunik Heli Väinaste menetlusse. 28.04.2022 tegi kohtunik Heli Väinaste taotluse taandamiseks (KoTo, I köide, tl 49-50), mille Viru Maakohtu esimees Liina Naaber-Kivisoo rahuldas 29.04.2022 (KoTo, I köide, tl 51-53). Seejärel jagati see kriminaalasi KIS-i kaudu 29.04.2022 Viru Maakohtu Narva kohtumajas kriminaalasju arutava kohtuniku Galina Jasnjuki menetlusse. 05.05.2022 tegi kohtunik Galina Jasnjuk taotluse Viru Maakohtu esimehele taandamiseks kriminaalasja nr 1-22-2637 menetlemisest (KoTo, I köide, tl 54-56), mille Viru Maakohtu esimees Liina Naaber-Kivisoo rahuldas 05.05.2022 (KoTo, I köide, tl 57-58). 05.05.2022 kriminaalasi jagati KIS-i kaudu arutamiseks Viru Maakohtu Narva kohtumajas kriminaalasju arutava kohtuniku Mari-Liis Aviksoni menetlusse.
2. Kohus andis 17.05.2022 määrusega süüdistatavad X X, T T ja K K kohtu alla ning määras kriminaalasja arutamise ajaks järgnevad töönädalad: 28.11.-02.12.2022, 05.-09.12.2022, 12.16.12.2022 ja 19.-12.12.2022 (KoTo, I köide, tl 91-96). Samuti määras kohus, et korraldada kriminaalasja kohtuliku arutamise lõplikuks planeerimiseks ja kohtumenetluse poolte taotluste lahendamiseks eelistung, mis toimub Viru Maakohtu Narva kohtumajas aadressil
3. Mai 2, Narva 09.08.2022 kell 09:
5. Süüdistatavate lepingulised kaitsjad Norman Aas, Kristiina Lee, Martin Triipan ja Dmitri Teplõhh esitasid 20.05.2022 taotluse menetluse läbiviimiseks Rakvere kohtumajas (KoTo, I köide, tl 103-104). Kõik menetlusosalised toetasid eeltoodud taotlust (KoTo, I köide, tl 110-116), v.a kannatanu R OÜ (KoTo, I köide, tl 123-124), kes oli seisukohal, et süüdistatava X X lepingulise kaitsja Norman Aasa 20.05.2022 taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuna igati õiguspärane on arutada kriminaalasja nr 1-22-2637 Viru Maakohtu Narva kohtumajas.
6. Süüdistatava X. X kaitsja esitas 03.08.2022 kaitseakti (KoTo, I köide, tl 126-138), milles leidis, et kaitsealusele esitatud süüdistus on täies ulatuses põhjendamatu. X. X ei ole toime pannud süüdistusaktis etteheidetavaid tegusid ja ta ei tunnista nendes ennast süüdi. Tema tegevuses puuduvad etteheidetavate süütegude objektiivsed ja subjektiivsed teokoosseisud. Süüdistuses toimingupiirangu rikkumises ei ole avatud esindusõiguse sisu ja toimingupiirangu rikkumise ulatus on objektiivselt määratlemata. Kaitsja leidis, et süüdistusakt ei vasta seaduse nõuetele ja tuleb KrMS § 262 lg 1 p 2 alusel prokuratuurile tagastada. Kaitsja soovis esitada kohtulikul uurimisel nii täiendavaid dokumentaalseid tõendeid kui ka üle kuulata tunnistajatena H H, K K, H L, T T, J A, G K, I R, L R, J P, K K, I V, K B ja A J.
7. Viru Maakohtu 30.08.2022 määruses kohus määras (KoTo, I köide, tl 48-61), et kriminaalasja 2

(55)1-22-2637 arutada 17.05.2022 kohtu alla andmise määruse p-s 10 toodud kuupäevadel selliselt, et esmaspäevadel, s.o 28.11.2022, 05.12.2022, 12.12.2022 ja 19.12.2022 algab kohtuistung kell 10:

1. Ülejäänud istungipäevadel algavad kohtuistungid kell 09:
2. Kohtumenetluse pooltega kooskõlastatuna määras kohus selle kriminaalasja täiendavaks arutamiseks järgnevad istungipäevad: 13.01.2023, 30.-31.01.2023, 01.-02.02.2023, 06.-09.02.2023, 20.-23.02.2023, 07.-09.03.2023, 13.-17.03.2023 ja 10.-13.04.
3. Kohus jättis süüdistatavate X. X, T. T ja K. K kaitsjate taotluse süüdistusakti tagastamiseks prokuratuurile rahuldamata. Ka ei rahuldanud kohus prokuratuuri taotlust süüdistatavate kaitsjate N. Aasa, D. Teplõhhi, K. Lee ja M. Triipani taandamiseks. Kohus rahuldas süüdistatava X. X kaitsja kaitseakti p-des 62 ja 64 olevad taotlused täiendavate tõendite esitamise lubamiseks osaliselt.
4. Tartu Ringkonnakohtu 20.10.2022 määrusega jäeti kaitsja Norman Aasa määruskaebus Viru Maakohtu 30.08.2022 määruse peale läbi vaatamata ja tagastati see. Sama määrusega jäeti R OÜ esindaja määruskaebus Viru Maakohtu 30.08.2022 määruse peale läbi vaatamata (KoTo, II köide, tl 167-169). Riigikohtu 18.11.2022 määrusega jäeti X X kaitsja vandeadvokaat Norman Aasa määruskaebus menetlusse võtmata (KoTo, II köide, tl 178).
5. Viru Maakohtu 11.11.2022 määrusega rahuldas kohus süüdistatava X. X lepingulise kaitsja Norman Aasa 03.11.2022 taotluse kohtuistungite edasilükkamiseks osaliselt ning määras lükata edasi 29.11.2022, 30.11.2022, 05.12.2022 ja 06.12.2022 planeeritud kohtuistungid seoses kaitsja osalemisega kriminaalasja nr 1-21-8803 arutamisel Pärnu Maakohtus, kuna kaitsjal esines mõjuv põhjus KrMS § 170 lg 2 p 31 mõttes eeltoodud kohtuistungitele mitteilmumiseks (KoTo, III köide, tl 34-37).
6. Viru Maakohtu 28.11.2022 määrusega KrMS § 216 lg 4 alusel kohus eraldas menetletavast kriminaalasjast eraldi kriminaalasjaks T. Tamme süüdistuse KarS § 320 lg 1 ja KarS § 209 lg 2 p 3, 4 järgi; X. X süüdistuse KarS § 345 lg 1 ja KarS § 209 lg 2 p 3, 4 järgi ja K. K süüdistuse KarS § 209 lg 2 p 3, 4 järgi seoses süüdistatava T. T haigestumisega (KoTo, III köide, tl 119121). Kohus otsustas jätkata käesolevas kriminaalasjas X. X KarS § 300 1 lg 2 järgi esitatud süüdistuse arutamist üldmenetluses varem kokku lepitud aegadel. Viru Maakohtu 28.11.2022 määrusega otsustas kohus jätta prokuratuuri 28.11.2022 taotluse, mida toetasid ka süüdistatav X. X ja tema kaitsja N. Aas, kohtunik M.-L. Aviksoni taandamiseks rahuldamata (KoTo, III köide, tl 131-133). Samuti jättis kohus rahuldamata prokuratuuri taotluse põhiseaduslikkuse järelevalveks seoses KrMS § 216 lg 4 kohaldamisega.
7. Prokuratuur esitas 01.12.2022 määruskaebuse Viru Maakohtu 28.11.2022 määruse peale (KoTo, III köide, tl 144-147), millega kohus otsustas eralda praegusest kriminaalasjast eraldi kriminaalasjaks T. T süüdistuse KarS § 320 lg 1 ja KarS § 209 lg 2 p 3, 4 järgi;X. X süüdistuse KarS § 345 lg 1 ja KarS § 209 lg 2 p 3, 4 järgi ja K. K süüdistuse KarS § 209 lg 2 p 3, 4 järgi. Tartu Ringkonnakohtu 12.12.2022 määrusega jäeti ringkonnaprokurör Alan Rüütli ja riigiprokurör Liisa Nuudi määruskaebus Viru Maakohtu 28.11.2022 määruse peale läbi vaatamata ja otsustati tagastada see esitajatele (KoTo, III köide, tl 181).
8. Prokuratuur esitas 16.12.2022 määruskaebuse eeltoodud Tartu Ringkonnakohtu 12.12.2022 määruse peale (KoTo, III köide, tl 183-186). Riigikohtu 04.01.2023 määrusega jäeti prokuratuuri määruskaebus menetlusse võtmata KrMS § 390 lg-s 5 nimetatud aluste puudumise tõttu (KoTo, III köide, tl 187).
9. Kohtuistungil tõi süüdistatav X. X välja, et süüdistus ei ole talle arusaadav. Talle jäi arusaamatuks see, kas talle heidetakse ette vallavalitsuse tegevuse suunamist või volikogu tegevuse suunamist, sest siin on ju vaatamata sellele, et süüdistuses ei ole ära toodud konkreetseid haldusakte, viidet ühelegi haldusaktile ei ole, siis ta ei saa aru, kas ta suunas vallavalitsuse tegevust selles süüdistuses nimetatud perioodil, suunas ta volikogu tegevust selles kui ta võttis vastu detailplaneeringut kehtestava otsuse või suunas volikogu tegevust selles, kui ta 3

(55)1-22-2637 võttis vastu seda enampakkumise võitjaks kuulutamise otsust. Need on kõik iseseisvad menetlused, need on kõik iseseisvad haldusaktid. Nad on kõik iseseisval ajal vastu võetud haldusaktid ja ta tõesti ei saa oma kaitseõigust realiseerida, kui ta isegi sellest lihtsast asjast aru ei saa. Süüdistatav X. X ennast süüdi ei tunnistanud.

1. Prokuratuur esitas 30.05.2023 toimunud kohtuistungil taotluse KrMS § 268 lg 2 alusel, muutes süüdistatav X. X esitatud süüdistust. Süüdistuse muutmine seisnes selles, et ühte lausesse (Kriminaalasja kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata ajal, vähemalt ajavahemikul 17.08.2016.a kuni 08.09.2017.a volitas Vihula vallavanem A N valda esindama ning vallale õigusteenust osutama X X) lisandus „k.a“ pärast ajavahemiku lõppu. Samuti lisandus süüdistusse järgmine lause: „Vandeadvokaat X X poolt toime pandud allpool kirjeldatud sündmuste ahel näitab, et ta mõistis, et ta oli volitatud isik Vihula valda esindama ja seejuures sai aru, et tal polnud õigusabilepingut“.
2. Prokurör leidis, et kohtulikul uurimisel on X. X esitatud süüdistus KarS § 300 1 lg 2 järgi tõendamist leidnud ning palus ta süüdi tunnistada ning mõista talle karistuseks rahaline karistus 150 päevamäära ulatuses.
3. Kaitsja leidis, et kohtumenetluse tulemusena on võimalik jõuda ainult järeldusele, et süüdistuses kirjeldatud teod ei ole kuriteod, seda isegi juhul, kui need reaalselt oleks aset leidnud. X. X tuleb õigeks mõista. Süüdistuses väljendatud kuriteoetteheide väljub suurel määral KarS § 3001 seni väljakujunenud rakendusalast, sisaldades potentsiaalseid viiteid mitmetele uudsetele õiguslikele konstruktsioonidele. Kuigi iseenesest võib prokuratuur mõne kuriteokoosseisu kohaldamisala püüda laiendada läbi uudse tõlgenduse, peab see karistusõiguses siiski jääma määratletuspõhimõtte ja ettenähtavuse raamidesse. Taolisel juhul on aga eriti oluline selgelt välja tuua uudset lähenemist toetav õiguslik argumentatsioon. Praegune süüdistuse tekst piirab kaitseõiguse teostamist, kuna mitme olulise süüteokoosseisu elemendi täidetuse osas puudub sisuline õiguslik põhjendus. See ei saanud selgemaks ka kohtumenetluse käigus. Kokkuvõtlikult on kuriteo toimepanemine X. X poolt välistatud järgmistel põhjustel: 1) advokaat ei ole ametiisik õigusteenuse osutamisel; 2) X. X ja valla vahel puudus esindussuhe; 3) X. X ei koostanud enamikke süüdistuses etteheidetud dokumente; 4) X. X ei suunanud detailplaneeringu menetlust sisuliselt; 5) detailplaneeringut ei kehtestatud MTÜ suhtes; 6) detailplaneeringu väärtust ei saa siduda MTÜ hilisema investeerimiskohustusega. Probleem on ka subjektiivses koosseisus. Antud koosseis eeldab otsest tahtlust kõigi objektiivsete koosseisuelementide osas. X. X ei saanud aru, et ta on ametiisik.
4. Kohtuistungil kuulati üle tunnistajad T S (KoTo, IV köide, tl 56-76 pöördel), M J (KoTo, IV köide, tl 77 pöördel-84 pöördel); J K (KoTo, IV köide, tl 86-89 pöördel), A N (KoTo, IV köide, tl 97 pöördel-121 pöördel), K V (KoTo, IV köide, tl 148 pöördel-155), A K (KoTo, IV köide, tl 156-159 pöördel), K K (KoTo, IV köide, tl 192-199), V P (KoTo, IV köide, tl 200-202 pöördel), K K (KoTo, IV köide, tl 205-210 pöördel), I L, (KoTo, V köide, tl 13 pöördel-27), E T (KoTo, V köide, tl 27 pöördel-34), M H (KoTo, V köide, tl 34 pöördel-36 pöördel), H P (KoTo, V köide, tl 37-40 pöördel), U O (KoTo, V köide, tl 45 pöördel-57), H H (KoTo, V köide, tl 73 pöördel-84), I V (KoTo, V köide, tl 85 pöördel-99 pöördel), K K (KoTo, V köide, tl 99 pöördel104), J A (KoTo, V köide, tl 115-121), T T (KoTo, V köide, tl 121-125) ning süüdistatav X X (KoTo, V köide, tl 147 pöördel-177, VI köide, tl 14-16). Kohtule esitati kohtulikul uurimisel prokuröri ja kaitsja poolt järgmised dokumentaalsed tõendid, mida uuriti kohtuistungitel või jäeti KrMS § 296 lg 3 alusel poolte kokkuleppel avaldamata: Tõendite I köide: - Mittetulundusühing „K“ asutamisleping koos lisade MTÜ „K“ põhikiri ja MTÜ „K“ sidevahendite numbrid (tl 1-4); - Äriregistri teabesüsteemist väljatrükk MTÜ „K“ kohta (tl 5); - Äriregistri teabesüsteemist väljatrükk OÜ A kohta (tl 6); - Vihula valla põhimäärus, mis kehtis kuni 30.06.2014 (tl 7-14); 4

(55)1-22-2637 - - Haljala Vallavalitsuse 21.11.2018 korraldus nr 597 (tl 15); Haljala valla 17.04.2018 põhimäärus nr 13 (tl 16-20); Vihula Vallavalitsuse teatis Käsmu sadama detailplaneeringust 28.07.2017 nr 7-1/9-156 (tl 21); Haljala Vallavolikogu 20.03.2018 otsus nr 39 „Käsmu sadama detailplaneeringu kehtestamine“ (tl 22-27); Vihula Vallavolikogu 10.08.2017 otsus nr 188 „Käsmu sadama rajamiseks hoonestusõiguse seadmise konkursi tingimuste kinnitamine koos lisadega“ (tl 28-33); Vihula Vallavolikogu 14.09.2017 otsus nr 191 „Käsmu sadama rajamiseks hoonestusõiguse seadmise konkursi tingimuste kinnitamine“ muutmine (tl 34); Haljala Vallavolikogu 15.10.2019 otsus nr 122 „Käsmu sadama rajamiseks hoonestusõiguse seadmise konkursi tingimuste kinnitamine“ koos lisaga (tl 35-36); Haljala Vallavolikogu 28.01.2020 otsus nr 132 „Käsmu sadama hoonestusõiguse avaliku konkursi tulemuste kinnitamine“ koos protokollidega (tl 37-39); Lääne-Viru Maavalitsuse 21.12.2017 Käsmu sadama detailplaneeringule heakskiidu andmine nr 12-2/17-874-10 (tl 40-41); Õiend (tl 42); Väljatrükk Vihula Vallavalitsuse dokumendiregistris registreeritud pöördumisest 7-1/9-5 (tl 43); Tartu Ülikooli kantsler A L 02.02.2016 seisukoht nr 6-14/K1/872-1 Käsmu sadama detailplaneeringule (tl 44); Väljatrükk Vihula Vallavalitsuse dokumendiregistris registreeritud ettepanekust (tl 4546); Tartu Ülikooli kantsler A L seisukoht 13.09.2016 nr 6-14/KV/16743-1 Käsmu sadama detailplaneeringust (tl 47-48); Tartu Ülikooli kantsleri kt E P seisukoht 06.02.2017 nr 6-14/KV/16743-4 XXX kinnistust Käsmu sadama detailplaneeringu menetluses (tl 49-50); Avalik kiri Käsmu sadama detailplaneeringu kohta (tl 51-53); SA K ametlik arvamus Käsmu Sadama detailplaneeringu avaliku väljapaneku kohta 04.04.2017 (tl 54-59); S. K pöördumised Vihula Vallavalitsuse poole seoses Käsmu sadama detailplaneeringuga (tl 60-61); Käsmu küla rannaäärsete kinnistute elanike ja kinnistusomanike pöördumine seoses Käsmu sadama detailplaneeringuga (tl 62); MTÜ K pöördumine seoses Käsmu sadama detailplaneeringuga (tl 63-64); Käsmu sadama keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne (tl 65); Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja 26.03.2020 otsus kohtuasjas nr 3-18-787 (tl 66-74); Läbiotsimisprotokoll 30.06.2020 (Haljala vallavalitsus, Teenuskeskus Haljalas) koos fototabeliga (tl 75-86); Läbiotsimisprotokoll 30.06.2020 (A) koos lisadega (tl 87-100); Läbiotsimisprotokoll 30.06.2020 (Z OÜ) (tl 101-102); Vaatlusprotokoll 11.06.2020 koos lisa DVD plaadiga (103-108); Vaatlusprotokoll 06.07.2020 (tl 109-110); Vaatlusprotokoll 27.07.2020 koos lisadega, s.o pakkumine-äriplaan Käsmu sadama rajamiseks seatava hoonestusõiguse konkursile 12.12.2019; MTÜ K äriplaan ja finantseerimine; garantiikiri 12.12.2019; pakkumise esildis 12.12.2019; Käsmu sadama rajamiseks hoonestusõiguse seadmise konkursi tingimused; hoonestusõiguse seadmise lepingu põhitingimused; hoonestusõiguse seadmise lepingu põhitingimused (tl 111-130); Asitõendi vaatlusprotokoll 10.08.2020 koos lisa DVD-plaadi ning tõlkelehega (tl 131153); Vaatlusprotokoll 21.08.2020 koos lisa DVD-plaadiga (tl 154-158); 5

(55)1-22-2637 - Vaatlusprotokoll 02.11.2020 koos lisa CD plaadiga (tl 159-161); Vaatlusprotokoll 10.09.2020 koos lisadega ja CD plaadiga arvete ja kassapanga kannete väljatrükiga (tl 162-245). Tõendite II köide - Asitõendi vaatlusprotokoll 29.09.2020 koos CD-ga (tl 1-12); - Tunnistaja T S poolt Keskkriminaalpolitseile edastatud 01.09.2017 kutse Käsmu sadama detailplaneeringu arutelule (tl 13); - Tunnistaja T S poolt Keskkriminaalpolitseile edastatud Haljala vallavalitsuse vastus teabenõudele 01.04.2018 nr 14-5/174-1 (tl 14); - Tunnistaja T S poolt Keskkriminaalpolitseile edastatud Haljala vallavalitsuse vastus teabenõudele 24.04.2018 nr 14-5/196-1 (tl 15); - Tunnistaja K V poolt Keskkriminaalpolitseile üle antud dokumendid loos lisadega, s.o ekirjavahetus 21-25.08.2017 (tl 16-18); Vihula Vallavalitsuse 28.01.2016 ettepanek nr 71/9-24 Tartu Ülikoolile (tl 19); e-kirjavahetus 18.08.2017 koos lisadega (tl 20-23); Vihula Vallavalitsuse 17.08.2016 kiri nr 7-1-/9-41 Tartu Ülikoolile (tl 24-25); Tartu Ülikooli 29.06.2017 vastus nr 6-14/KV/16743-9 (tl 26-29); Tartu Ülikooli 30.06.2017 vastus nr 614/KV/16743-10 (tl 30-32); e-kirjavahetus 21.08.2017 koos lisaga (tl 33-34); ekirjavahetus 01.12.2015 (tl 35-36); e-kirjavahetus 06.10.2014 (tl 37); Vihula Vallavalitsuse Käsmu sadama DP ja KSH avalikustamise teade 25.09.2014 nr 7-1.2/138 koos lisadega (tl 38-61); Tartu Ülikooli nõukogu otsus 25.11.2019 nr 16 (tl 62-64); kaaskiri nõukogu otsuse muutmise otsuse kavandi „Kinnistutele XXX ja XXX, reaalservituutide seadmine“ juurde (tl 65); Tartu Ülikooli nõukogu 25.11.2019 istungi jutupunktid (tl 66); väljatrükk kinnistusraamatust kinnistu XXX, kohta (tl 67-68); kaaskiri nõukogu otsuse muutmise otsuse kavandi „XXX ja XXX kinnistutele reaalservituutide seadmise muutmise“ juurde

(69); Lääne-Viru maakonnas Vihula vallas Käsmu külas asuva XXX kinnistu omandamisest 09.06.2014 (tl 70-71); Vihula Vallavalitsuse teade detailplaneeringu algatamisest 26.06.2014 nr 7-1.2/138 (tl 72); ekirjavahetus 06.04.2018 koos lisadega (tl 73-81); e-kirjavahetus 29.03.2018 koos lisadega (tl 82-87); - Politsei- ja Piirvalveameti 17.03.2021 nõudekiri kriminaalasjas nr 20221000034 nr 3.21/4866-1 ja Haljala vallavalitsuse 18.03.2021 vastuskiri 14-5/21/93-1 koos lisaga, s.o hoonestusõiguse seadmise leping, asjaõigusleping ja kinnistamisavaldused 25.03.2020 (tl 88-102); - Politsei- ja Piirivalveameti 23.03.2021 nõudekiri nr 3.2-1/4866-7 ja Haljala vallavalitsuse 24.03.2021 vastuskiri nr 14-5/21/101-1 (tl 103-105); - E-kirjavahetus J K, X X ja L O vahel koos lepinguga Vihula Vallavalitsuse, MTÜ K ja arhitektuuribüroo P OÜ vahel (tl 106-117); - K V 21.09.2017 e-kiri J K teemaga Käsmu sadam ja J K 25.09.2017 e-kiri M M koos detailplaaniga (tl 118-121); - Käsmu sadama detailplaneering (tl 122-171); - E-kirjavahetus K V ja A N, M T, J K ja H P vahel 08.09.2017 koos Tartu Ülikooli vastuskirjaga 08.09.2017 nr 6-14/KV/14852-6 (tl 172-183); - E-kiri X X ja J K vahel 07.12.2017 (tl 184-185); - E-kiri J K ja M J vahel 20.12.2017 koos lisaks oleva manusega „Käsmu_heakskiit (tl 186-189); - E-kiri, mille on saatnud 01.01.2017 J K Käsmu sadama detailplaneeringu osapooltele: Vihula Vallavalitsus, L L (Rannaäärsed elanikud), MTÜ K, SA K, S K, A K (Seltsing „K“) (tl 190-191); - E-kiri J K ja I L vahel 02.10.2017 (tl 192-193); - E-kiri J K ja M J vahel 01.09.2017 (tl 194-195); - E-kiri K N ja J K vahel 25.10.2017 (tl 196-197). 6

(55)1-22-2637 Tõendite III köide - Vihula Vallavalitsuse käskkiri 09.06.2015 nr 13-1/25 (tl 1); Vihula Vallavalitsuse keskkonnaspetsialisti ametijuhend (tl 2-3); Vihula Vallavalitsuse juristi ametijuhend (tl 4-6); Vihula Vallavalitsuse arendusnõuniku ametijuhend (tl 7); Vihula valla ehitusmääruse kinnitamine (tl 8); Vihula valla ehitusmäärus (tl 9-13); Vihula valla esindamise korra kinnitamine (tl 14-15); Tartu Ringkonnakohtu 27.04.2021 otsus haldusasjas nr 3-18-787 (tl 16-30); Vihula Vallavalitsuse 17.08.2016 kiri nr 7-1/9-41 Tartu Ülikoolile (tl 31-32); Vihula Vallavalitsuse 17.08.2016 kiri nr 7-1/9-42 Kultuuriministeeriumile (tl 33-34); Vihula Vallavalitsuse 17.08.2016 kiri nr 7-1/9-43 Kaitseministeeriumile (tl 35); Vihula Vallavalitsuse 17.08.2016 kiri nr 7-1/9-44 Keskkonnaametile (tl 36); Vihula Vallavalitsuse 17.08.2016 kiri nr 7-1/9-45 Maanteeametile (tl 37); Vihula Vallavalitsuse 17.08.2016 kiri nr 7-1/9-46 Politsei- ja Piirivalveametile (tl 38); Vihula Vallavalitsuse 17.08.2016 kiri nr 7-1/9-47 Terviseametile (tl 39); K K e-kiri 16.08.2016 Vihula Vallavalitsusele teemaga Käsmu sadama DP kooskõlastused (tl 40); Vihula Vallavalitsuse 16.08.2016 kirja Kaitseministeeriumile projekt (tl 41-42); Vihula Vallavalitsuse 16.08.2016 kirja Keskkonnametile projekt (tl 43-44); Vihula Vallavalitsuse 16.08.2016 kirja Maanteeametile projekt (tl 45-46); Vihula Vallavalitsuse 16.08.2016 kirja Politsei- ja Piirivalveametile projekt (tl 47-48); Vihula Vallavalitsuse 16.08.2016 kirja Terviseametile projekt (tl 49-50); K K e-kiri I L 16.08.2016 (tl 51); K K e-kiri Vihula Vallavalitsusele 16.08.2016 (tl 52); Vihula Vallavalitsuse 16.08.2016 kirja Kultuuriministeeriumile projekt (tl 53-54); Vihula Vallavalitsuse 16.08.2016 kirja Tartu Ülikoolile projekt (tl 55-56); E T 24.08.2916 e-kiri A N ja Vihula Vallavalitsusele 24.08.2016 koos manusega (57-59); U O e-kiri 19.09.2016 kell 12:05 A N koos manusega (tl 60-66); K K e-kiri 17.02.2017 I L, A N ja U O koos manusega (tl 67-70); K K 23.02.2017 e-kiri H L teemaga „Käsmu sadama kirjad“ (tl 71); H H e-kiri X X ja K K ning koopia T T, H L ja U O koos manusega ja H L kiri H H ja J A teemal TÜ vastuväited ja ettepanekud Käsmu sadama DP avaliku arutelu käigus (tl 7281); K K 30.03.2017 ja 05.04.2017 e-kirjad H L ja K K koos lisaga (tl 82-83); K K 07.04.2017 e-kiri X X koos lisadega (tl 84-94); K K 10.04.2017 e-kiri X X koos lisaga (tl 95-98); K K 02.05.2017 e-kiri koos lisadega (tl 99-105); H L 03.05.2017 e-kiri X X, K K ja K K (tl 106); K K 08.05.2017 e-kiri X X, H H ja H L koos lisadega (tl 107-126); K K 08.05.2017 e-kiri X X, H H ja H L koos lisaga (tl 127-136); K K 16.05.2017 e-kiri U O, A N, I L ja I L 17.05.2017 e-kiri K K, U O ja A N (tl 137); K K 24.05.2017 e-kiri X X ja H H koos lisaga (tl 138-145); Vihula Vallavalitsuse 09.05.2017 vastus nr 7-1/9-129 I K (tl 146-147); Vihula Vallavalitsuse 08.05.2017 vastus nr 7-1/9-131 MTÜ K (tl 148-149); Vihula Vallavalitsuse 08.05.2017 vastus nr 7-1/9-132 Käsmu küla rannaäärsete kinnistute elanikud ja kinnistuomanikud (tl 150-151); Vihula Vallavalitsuse 08.05.2017 vastus nr 7-1/9-134 seltsingule K (tl 152-155); Vihula Vallavalitsuse 09.05.2017 vastus nr 7-1/9-136 SA K (tl 156-164); Vihula Vallavalitsuse 30.05.2017 vastus nr 7-1/9-146 Tartu Ülikoolile (tl 165-168); Karistusregistri väljavõte (tl 169); 7

(55)1-22-2637 - Tõend isiku maksustatava tulu kohta (tl 170); Teatis kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta (tl 171); Virumaa Teataja 03.10.2013 artikkel (tl 172-175); Leping Vihula Vallavalitsuse, MTÜ K ja H vahel (tl 176-177); Lääne-Viru Maavalitsuse kiri 07.07.2017 nr 12-2/17-874-3 Vihula Vallavalitsusele

(178); Vihula Vallavalitsuse 21.07.2017 kiri nr 7-1/9-155 Lääne-Viru Maavalitsusele (tl 179180); Tartu Ülikooli 28.07.2017 kiri nr 6-14/KV/14852-3 Lääne-Viru Maavalitsusele (tl 181); Teabenõue 27.02.2017 (tl 182-186); Õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamiseks nõupidamise korraldamine 16.09.2016 (tl 187-189); E-kirjavahetus T S ja G A vahel 04.08.2017, 30.04.2020 koos kahe manusega (tl 190194); E-kirjavahetus T S ja G A vahel 14.07.2020 (tl 195); K B 29.05.2020 artikkel Uue sadama rajamine lõi küla pooleks (tl 196-204). MAAKOHTU SEISUKOHAD JA PÕHJENDUSED  Süüdistatavale X X esitatud süüdistus

1. X. X esitatud süüdistus pärast selle muutmist KarS § 300 1 lg 2 järgi, s.o toimingupiirangu rikkumises eriti suures ulatuses on kokkuvõetult järgmine. Kriminaalasja kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata ajal, vähemalt ajavahemikul 17.08.
2. a kuni 08.09.
3. a (k.a) volitas Vihula vallavanem A N.- valda esindama ning vallale õigusteenust osutama X X. Volitused õigusteenuse osutamiseks seisnesid 12.06.
4. a Vihula Vallavolikogu otsusega nr 51 algatatud Vihula valla üldplaneeringut muutva Käsmu sadama detailplaneeringu menetluses valla nimel esitatavate seisukohtade (toimingud) koostamiseks ning valla esindamises maavanema järelevalvemenetluses. Seega omistati Vihula vallavanem A N volitusega X X avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund, õigusteenuse osutamiseks ja valla esindamiseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (edaspidi KOKS) § 10 lg 1 ja Vihula valla põhimääruse § 34 lg 2 p 2 alusel. Vandeadvokaat X X poolt toime pandud allpool kirjeldatud sündmuste ahel näitab, et ta mõistis, et ta oli volitatud isik Vihula valda esindama ja seejuures sai aru, et tal polnud õigusabilepingut. Seega oli X X valla volitatud esindajana nii toimingute kui otsuste sisulisel suunamisel KarS § 288 lg 1 mõttes ametiisikuna ametiseisund.
5. Alates 22.05.
6. a on X X MTÜ K (registrikood XXX) juhatuse liige. MTÜ K
7. a sätestatud põhikirjalised eesmärgid on: väike- ja kalalaevade sadama väljaehitamine ja haldamine Käsmu külas; sadamaga kaasnevate teenuste osutamine, sh. jaekaubandus ja toitlustamine; ranna kalapüügi edendamine.
8. a asutatud K tegevuse eesmärkide täitmiseks, esitas MTÜ K 04.02.
9. a Vihula vallavolikogule ja vallavalitsusele detailplaneeringu algatamise taotluse, mille kohaselt taotleti taotluse esitamise hetkel töös oleva detailplaneeringu algatamise otsuste kehtetuks tunnistamist ning uue detailplaneeringu algatamist, mis sisaldaks nii maismaa kui mereala. MTÜ K taotluse kohaselt ei väljenda 23.11.
10. a vallavalitsuse korraldusega nr 497 algatatud detailplaneering võimalusi Käsmu küla väikesadama loomist. Seotud isik, korruptsioonivastase seaduse (edaspidi KVS) § 7 lg 1 p 3 tähenduses on juriidiline isik, mille juhtimis- või kontrollorgani liige on ametiisik ise. KVS § 7 lg 1 p 3 ja tulumaksuseaduse (edaspidi TuMS) § 9 kohaselt on MTÜ K X. X seotud isik, kes MTÜ K juhatuse liikmena on teadlik temaga seotud isiku majanduslikust huvist, mis võis mõjutada tema toiminguid Vihula Vallavalitsuse volitatud esindajana ning vallale õigusteenuse osutajana. Samuti oli X. X teadlik korruptsiooniohust olukorras, kus temal ametiisikuna oli võimalus sisuliselt suunata Vihula Vallavalitsuse toiminguid ja otsuseid ja Lääne-Viru maavanema otsuseid detailplaneeringu kehtestamist taotlenud MTÜ K soodsas suunas. Seega on tuvastatud KVS § 11 p 1, 2, 3 esinemine. Kui ametiisik on teadlik avalikule huvile kahjulikult mõjuda 8

(55)1-22-2637 võivast erahuvist, on ta ametikohustuse täitmine keelatud ning seega ametiisik ei tohi teha sellises olukorras otsust või toimingut, milleks tal on muidu õigus. 12.06.

1. a Vihula Vallavolikogu otsusega nr 51 algatatud Vihula valla üldplaneeringut muutev Käsmu sadama detailplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise kohaselt algatati detailplaneeringu menetlus huvitatud isiku MTÜ K 04.02.
2. a taotluse 138/7-1.2 alusel. Algatamise otsuse punkt 4.1 kohaselt on huvitatud isikuks MTÜ K. X X toimingupiirangu rikkumine seisnes selles, et tema osales ametiisikuna avaliku ülesande täitmisel jätkuvalt vähemalt alates 17.08.
3. a Vihula vallavanema A N volitusel 12.06.
4. a Vihula Vallavolikogu otsusega nr 51 algatatud Vihula valla üldplaneeringut muutva Käsmu sadama detailplaneeringu menetluses. X X, osutades õigusteenust avaliku võimu teostamisel, suunas sisuliselt jätkuva tegevusega ajavahemikul 07.04.
5. a kuni 13.09.
6. a Vihula valla toiminguid, mis puudutasid detailplaneeringu avaliku väljapaneku käigus esitatud vastuväidetele valla nimel (vallavanema allkirjaga) esitatud vastuseid, sh nendes esitatud Vihula valla seisukohti. Nimelt edastas X X 07.04.2017 oma e-posti aadressilt XXX U O e-posti aadressile XXX kirja, millele on manusena lisatud dokument pealkirjaga: „Vastus TÜ vastuväitele DP menetluses.docx“. Samuti on X X 10.04.2017 edastanud oma e-posti aadressilt: XXX, U O eposti aadressile: XXX, elektroonilise kirja, mille manuses on dokument: SA K seisukohad.docx. Samuti edastas X X 13.09.2017 oma e-posti aadressilt XXX U O e-posti aadressile kirja, millele on manusena lisatud dokument. Samuti suunas X X detailplaneeringu menetluse käigus, osutades jätkuva tegevusega õigusteenust avaliku võimu teostamisel, Vihula valla nimel esitatud teabenõuetes 07.04.
7. a Siseministeeriumile, Keskkonnainvesteeringute Keskusele ja Vabariigi Valitsusele Vihula valla positsiooni ning teabenõuetes püstitatud küsimusi, st toiminguid. Nimelt edastas X X 07.04.2017 oma e-posti aadressilt: XXX, U O e-posti aadressile: XXX, elektroonilisekirja, mille manuses on kolm dokumenti nimetusega: XXX_teabenõue_SiM.doc; XXX_teabenõue_KIK.doc; XXX_teabenõue_VV.doc.
8. X X osales ajavahemikul 24.07.
9. a kuni 04.09.
10. a jätkuva tegevusega avaliku ülesande täitmisel ka sisuliselt Käsmu sadama rajamiseks korraldatava hoonestusõiguse seadmise konkursi tingimuste, otsuse, sisulises suunamises, mis puudutas nii konkursitingimusi kui ka konkursi läbiviimise asjaolusid. Nimelt on 24.07.2017 U O oma e-posti aadressilt XXX A N e-posti aadressile XXX ja E T e-posti aadressile XXX edastanud X X koostatud dokumendi pealkirjaga: „Käsmu Sadama rajamiseks hoonestusõiguse seadmise konkursi tingimused

(003).rtf“. Samuti on 04.09.2017 X X oma e-posti aadressilt XXX edastanud E T e-posti aadressile XXX kirja, mille teksti on kasutatud Vihula Vallavolikogu 14.09.2017 otsuses nr

1. Samuti suunas X X sisuliselt 28.08.2017 kuni 29.08.
2. a jätkuva tegevusega mittesiduva aktina Tartu Ülikoolile esitatud Vihula valla seisukohti, st toiminguid, mis kogumis suunasid sisuliselt Vihula vallavalitsuse ja hiljem õigusjärglase Haljala vallavalitsuse otsuseid seoses Käsmu sadama detailplaneeringu menetluse, selle tulemusel detailplaneeringu kehtestamise ja selle alusel hoonestusõiguse seadmise otsustamist. Nimelt edastas X X 28.08.2017 oma e-posti aadressilt XXX kirja A N e-posti aadressile XXX ja U O e-posti aadressile XXX, mille manuses on dokument nimetusega „Document1“, elektroonilise kirja sisuks on teavitus, et vastavalt eelnevale suhtlusele käis X. X Maavalitsuses J K ja M J kohtumas ning läbirääkimiste pinnalt on manusesse lisatud kiri, mille soovitab „KOHE“ ära saata kui planeerija on koostanud joonise ja seletuskirja. Samuti edastas X X 29.08.2017 oma e-posti aadressilt XXX kirja A N e-posti aadressile XXX ja U O e-posti aadressile XXX, mille manuses on dokument nimetusega „2017.08.28_KasmuSK.PDF“, elektroonilise kirja sisuks on teavitus, et X. X edastab korrektse seletuskirjaga ning et edastatud dokumendi saab lisada eelneval päeval X. X poolt saadetud kirjale ning kirja adressaadiks on Tartu Ülikool ja maavanem (J K ja M J).
3. Samuti suunas X X osutades jätkuva tegevusega õigusteenust avaliku võimu teostamisel, toiminguid, Käsmu sadama detailplaneeringuga seotud Vihula Vallavalitsuse nimelt edastatud kirjade/pöördumiste vastuste koostamist, mis on registreeritud Vihula Vallavalitsuse dokumendiregistris: 17.08.2016 reg nr 7-1/9-41 ja 20.09.2016 reg nr 7-1/9-65 „Käsmu sadama 9

(55)1-22-2637 detailplaneeringust“, mis on adresseeritud Tartu Ülikooli kantsler A L. 08.05.2017 reg nr 7-1/9131 „Käsmu sadama detailplaneeringust ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandest“, mis on adresseeritud MTÜ-le K. 08.05.2017 reg nr 7-1/9-132 „Käsmu sadama detailplaneeringust ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandest“, mis on adresseeritud Käsmu küla rannaäärsete kinnistute elanikele ja kinnistuomanikele. 08.05.2017 reg nr 7-1/9-134 „Käsmu sadama detailplaneeringust ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandest“, mis on adresseeritud seltsing „K“, pr T L, pr T P, hr P S. 09.05.2017 reg nr 7-1/9-129 „Käsmu sadama detailplaneeringust ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandest“, mis on adresseeritud I K. 09.05.2017 reg nr 7-1/9-136 „Käsmu sadama detailplaneeringust ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandest“, mis on adresseeritud SA K, pr T S, pr A V. 30.05.2017 reg nr 7-1/9-146 „Vastused Käsmu sadama detailplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud ettepanekutele ja vastuväidetele“, mis on adresseeritud Tartu Ülikool, hr H P.

1. Samuti rikkus X X toimingupiirangut A N volituse alusel Vihula valla esindajana jätkuva tegevusega 08.09.
2. a Lääne-Viru Maavalitsuses, aadressil XXX, maavanema järelevalvemenetluse arutelul seoses detailplaneeringu avaliku väljapaneku käigus esitatud vastuargumentiga. Järelevalvemenetluse arutelul osales teiste hulgas detailplaneeringu elluviimisest huvitatud isik MTÜ K. Lisaks MTÜ K esindamisele esindas X X nimetatud järelevalvemenetluses koos valla töötaja I L Vihula Vallavalitsust, kujundades ja esitades Valla nimel detailplaneeringut puudutavaid seisukohti, eesmärgiga saavutada maavanema heakskiit MTÜ K huvides kehtestatavale detailplaneeringule, suunates valla volitatud esindajana sisuliselt maavanema otsustust. Vabariigi Valitsuse seaduse (edaspidi VVS) (RT I 1995, 94, 1628; redaktsioon kehtivusega kuni 31.12.
3. a) § 85 lg 1 kohaselt on maavanemal pädevus teostada haldusjärelevalvet maakonna kohalike omavalitsusüksuste haldusaktide õiguspärasuse üle. Sama sätte lg 3 kohaselt, kui maavanem leiab, et kohaliku omavalitsusüksuse haldusakt või selle andmata jätmine on õigusvastane ja rikub avalikku huvi, võib ta 30 päeva jooksul haldusakti andmisest või sellest keeldumisest teadasaamisest arvates teha kirjaliku ettepaneku tunnistada haldusakt kehtetuks, viia see õigusnormidega vastavusse või anda nõutav haldusakt välja. Maavanem kiitis detailplaneeringu 21.12.
4. a otsusega nr 12-2/17-874-10 heaks. Seega esindas X X detailplaneeringu menetluses ja selle käigus toimunud maavanema järelevalvemenetluses samaaegselt Vihula Vallavalitsuse ja MTÜ K huve. MTÜ K oli nii detailplaneeringu kehtestamise taotlejaks kui ka hilisem Vihula valla üldõigusjärglase poolt „Käsmu sadama detailplaneeringu kehtestamise“ alusel välja kuulutatud Käsmu sadama rajamiseks korraldatud hoonestusõiguse konkursi võitjaks. Seega, MTÜ K huvi oli suunatud 1 500 000 euro ulatuses hoonestusõiguse investeeringu tegemiseks Käsmu sadama rajamiseks. Nimetatud huvi avaldus nii MTÜ asutamisel seatud põhikirjalistes eesmärkides kui ka 04.02.
5. a detailplaneeringu kehtestamise taotluses Vihula vallavalitsusele. Detailplaneeringu eesmärk: ehitusõiguse määramine sadamarajatistele, sadamahoonetele, hoonetele ja taristule, sihtotstarvete muutmine ja määramine, sadamaavatooriumi ettepaneku tegemine, kitsenduste, servituutide ja keskkonnakaitseliste ning muinsuskaitseliste tingimuste muutmine, milline ühtis MTÜ K põhikirjaliste eesmärkidega. X X, keda otseselt ja vahetult mõjutas MTÜ K huvi 12.06.
6. a Vihula Vallavolikogu otsusega nr 51 algatatud Vihula valla üldplaneeringut muutva Käsmu sadama detailplaneeringu menetluses, sisuliselt suunates jätkuva tegevusega detailplaneeringu menetluse käigus kolmandatele isikutele esitatavaid Vihula valla positsioone ning esindades 08.09.
7. a Lääne-Viru Maavalitsuses toimunud maavanema järelevalvemenetluse arutelul Vihula Vallavalitsust, osales avaliku ülesande täitmisel õigusteenuse osutamisel ning valla esindamisel otsuste ja toimingute sisulises suunamises. Vastav tegevus seisnes vallavalitsuse seisukohtade kujundamises, presenteerimises, selgitamises, ülesannete täitmisele võtmises.
8. KarS § 121 p 2 p 3 järgi hinnatakse süüteo ulatust eriti suureks, kui see ületab 400 000 eurot. Toimingupiirangu rikkumine on toime pandud eriti suures ulatuses, kui ametiisiku enda või temaga seotud isiku suhtes tehtud otsuse või toimingu sisu, ametiisiku enda või seotud isiku 10

(55)1-22-2637 majanduslik või muu huvi või nende isikute korruptsiooniohu suurus ületab rahalises väljenduses 400 000 eurot. Seega X X, täites Käsmu sadama detailplaneeringu menetluses üheaegselt huvitatud isiku MTÜ K huve, kui ka suunates jätkuva tegevusega sisuliselt õigusteenuse osutamisel ametiisikuna otsuseid ja toimingud kohaliku omavalitsuse esindajana Vihula (praeguse Haljala) Vallavalitsuse nimel, pani teadvalt toime korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangu teadva rikkumise eriti suures ulatuses, s.o KarS § 300 1 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. I Faktilised asjaolud ja hinnang tõenditele

1. Vastavalt KrMS §-le 61 hindab kohus tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt ja ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kuulanud ära kohtumenetluse pooled ja kontrollinud kriminaalasjas olevaid tõendeid, jõudis kohus veendumusele, et süüdistatav X. X tuleb talle inkrimineeritavas kuriteos õigeks mõista. Alljärgnevalt põhjendab kohus sellisele seisukohale asumist, hinnates kõigepealt tõendeid (esmalt võtab kohus seisukoha isikuliste tõendiallikate usaldusväärsuse osas ning seejärel dokumentaalsete tõendite lubatavuse ja kohtukõlbulikkuse osas) ja seejärel seda, millised süüdistuses ära toodud faktilised asjaolud on tõendamist leidnud (I). Järgnevalt analüüsib kohus tuvastatud faktiliste asjaolude pinnalt teo koosseisu täidetust (II), võttes esmalt seisukoha, kas süüdistatav X. X oli süüdistusaktis ära toodud kuriteo toimepanemise ajal, s.o vähemalt ajavahemikul 17.08.2016 kuni 08.09.2017 (k.a) ametiisik KarS § 288 lg 1 ja KVS § 2 lg 1 tähenduses ning annab viimaks lõpliku hinnangu süü küsimuses (III). Jaotises IV käsitleb kohus menetluskulusid ja jaotises V võtab seisukoha asitõenditele kohaldatavate meetmete osas.  Kohtu hinnang vastu võetud tõenditele Hinnang isikuliste tõendiallikate usaldusväärsusele  Kahe isikulise tõendiallika poolt antud ütluste osaline ebausaldusväärsus
2. Esineb kahtlus selles, et kõik üle kuulatud isikulised tõendiallikad pole täitnud kohustust rääkida kohtus tõtt. Eeltoodu kehtib tunnistaja U O kui isikulise tõendiallika kohta, kuna kohtu hinnangul ei vasta tema ütlused selles osas, kas ta kohtus pärast Haljala vallavalitsuses toimunud läbiotsimist lisaks A N ka K L, tegelikkusele. Nii on ta andnud järgmised ütlused seoses küsimusega, kas ta K L on suhelnud seoses selle Haljala vallavalitsuse läbiotsimisega: „Kindlasti mitte“ (KoTo, V köide, tl 54). Lisaks on ta välja toonud seoses küsimusega, kas ta on K L pärast seda läbiotsimisest teada saamist kohtunud vastanud: „Ma ei tea, kas enne või pärast, aga ma arvan, et äkki mul ei ole üldse põhjust olnud peale vallavalitsusest ära tulekut mingilgi põhjusel, vähemalt ma ei mäleta, et ma oleksin suhelnud“ (KoTo, V köide, tl 53 pöördel). Tunnistaja A N on andnud järgmised ütlused selles osas, mis toimus pärast läbiotsimist vallavalitsuses (KoTo, IV köide, tl 104 pöördel kuni 105): „No kui nad tulid meile, siis U O tutvustas, et K L on X X tütar. Saage tuttavaks. Aga noh, ma räägin, et see kohtumine iseenesest toimus, aga selle üle mitte mingit sisulist tähtsust ei olnud sellel kohtumisel. Kui ma ütlen, et 15 minutit(kohtu märkus: kestis kohtumine), siis ma pingutan kõvasti üle. Tõenäoliselt tuli veel lühem. Me ei läinud isegi tuppa, õues auto juures“. (KoTo, IV köide, tl 104 pöördel kuni 105). Kohtupraktikas kinnistunud arusaama kohaselt on tõendite hindamisel elulise usutavuse aspekti kaalumine vältimatu, sest vaid nii saab kohus anda tõenditele objektiivse hinnangu, minemata vastuollu üldiste loogikareeglitega (vt Riigikohtu otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-7-11). Riigikohus on korduvalt märkinud, et ütluste usaldusväärsuse kontrollimisel ei saa alati piirduda üksnes kontrollitavate ütluste kõrvutamisega teiste kriminaalasjas leiduvate tõenditega, vaid oluline on hinnata ka ütlustes väljendatud asjaolude „elulist usutavust“ ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus (Riigikohtu otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-311

(55)1-22-2637 10). Eluliselt usutav ei tundu see, et tunnistaja A N mõtleks toimunud kohtumise välja ning annaks selle kohta tegelikkusele mittevastavaid ütluseid. Nii on ta detailselt enda ütlustes kirjeldanud kohtumist, kus nad kolmekesi osalesid pärast Haljala vallavalitsuses toimunud läbiotsimist, s.o tema ise, U O ja K L. Kuna sellele kohtumisele oli eelnenud midagi tavapäratut, s.o vallavalitsuses läbiotsimine ja see kohtumine leidis tunnistaja A. N ütlustest tulenevalt aset vahetult peale seda, siis ei tundu eluliselt usutav, et eeltoodud kohtumisest ei ole jäänud tunnistaja U. O mällu mingit mälujälge.

1. Samuti on tunnistaja U O ütlused („A. K, ei mina teiste nimel küll intervjuusid ei anna. Ma ikka esinen oma nime all, mul ei ole midagi häbeneda. Nii, et kellegi teise nimel ma küll arvan, et ei ole ma, ei, julgen oma nime all esineda“ (KoTo, V köide, tl 53) vastuolus ka tunnistaja A K ütlustega selles osas, kas toimus ajalehes kommentaari avaldamine Käsmu sadama detailplaneeringu kohta viimati nimetatud isikulise tõendiallika ütlustest tulenevalt selliselt, et ta ise ei teadnud midagi tema nimel ajalehes avaldatava kohta. Nii on ta enda ütlustes välja toonud: „Selle kommentaari andis U. O ja pärast ta ütles mulle, et see oli selline väike krutskiga nali. Ma usun, et ma olin tol ajal vallavanema asetäitja või asendaja n.ö“ (KoTo, IV köide, tl 157 pöördel). Tunnistaja U O on küll kohtulikul uurimisel andnud ütlused, mille kohaselt ta on endale lubanud umbes 20 aastat tagasi, et ta lihtsalt põhimõtteliselt ei valeta, kõige lähedasematele võib-olla jätab midagi rääkimata, aga ei valeta. Samas kohtuliku uurimise tulemusena eelpool tuvastatu ei võimalda sellest lubadusest kinnipidamist jaatada. Seda ka seetõttu, et teise isiku nimel kommentaari andmise põhjusena käesoleval juhul pole põhjendatud näha seda, et kellegil oleks midagi häbeneda või napiks julgust. Tõenäoliselt on põhjus hoopis mujal ning seotud tunnistaja A. K ajutise ametikohaga. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul põhjendatud jätta tunnistaja U. O poolt antud eeltoodud ütlused kui ebausaldusväärsed tõendikogumist välja.
2. Kohtu hinnangul ei saa välistada ka seda, et tunnistaja T T on kohtulikul uurimisel andnud tegelikkusele mittevastavad ütlused seoses sellega, kas ta oli teadlik sellest, et K K on ka mingi roll Käsmu sadama detailplaneeringu menetlemisel (KoTo, tõendite köide V, tl 125). Seda seetõttu, et kaitsja esitas kohtule endapoolse tõendina H H e-kirja 29.03.2017, mille koopia saadeti ka mh T T ja K K ning mis nähtub selgelt sellest e-kirjast. Nimetatud kirja sisu on järgmine: X/K – Nendele vastuväidetele kirjaliku vastamise peaksite küll enda peale võtma. TÜ nahaalsus ületab igasugu piirid – Viru Folgi majutuseks peatada küla areng!!!Mina neile mingeid sadamakohti või vahetusmaad küll ei pakuks aga otsustage ise-nemad ei tee ju mingeid järeleandmisi. (KoTo, tõendite köide III, tl 72). Kahtlust, et tunnistaja T T ei ole täitnud kohustust rääkida kohtus tõtt kinnitavad ka tunnistaja J A ütlused (KoTo, V köide, tl 119): „K teadis selle KSH teemasid väga hästi ja siis oligi veel ka arutamise ringid või ka selles kirjade ringis kogu aeg H ja K. K, keda ma olen maininud, et ega see ettevalmistusring meil oligi ma arvan, et suurem jaolt, ma võin selles mõttes eksida, et mõnes ringis äkki oli see T. Kuivõrd jällegi, kui ma mäletan kõik õiged nimed, et ta oli seal juhatuse liikmena“. Seoses kaitsja küsimusega, kas T puhul võis tegemist olla T T on eeltoodud tunnistaja vastanud: „Jah, vabandust jah T. T, ma ei tea, kuidas ma selle suutsin niimoodi ära, aga ma hoiatasin ka, et mul on nimede mälu palju kehvem kui nägude mälu“ (KoTo, V köide, tl 120). Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul põhjendatud jätta tunnistaja T. T poolt antud eeltoodud ütlused kui ebausaldusväärsed tõendikogumist välja.  Tunnistajate usaldusväärsuse kontrollimine ristküsitlusel
3. Kohus rahuldas kohtulikul uurimisel kaitsja taotluse KrMS § 289 lg 1 alusel ning lubas avaldada tunnistaja M J poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlused kaitsja poolt taotletud 12

(55)1-22-2637 ulatuses kontrollimaks eeltoodud isikulise tõendiallika usaldusväärsust. Kohtulikul uurimisel avaldati järgmised eeltoodud tunnistaja poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlused: „Vandeadvokaat X. X võttis minuga paar korda ühendust ja uuris, miks meie otsuse tegemine nii pikaks venib. Mulle tundus, et teatud määral tekkis arendajal hirm, et kui maavalitsus likvideeritakse ja asemele tulevad uued struktuurid, siis konkreetne menetlusprotsess võib takerduda või veelgi pikeneda“ (KoTo, IV köide, tl 83 pöördel). Kohtulikul uurimisel vastas tunnistaja M. J prokuröri ja kaitsja küsimusega seoses, kellena X. X talle helistas järgmist: „Jälle see minu mäletamist viisi oli pigem vallavalitsuse huvides. Mul ei ole teistsugust mälestust, et ta oleks esindanud seal kedagi või oleks küsinud seda kellegi teise nimel.“ (KoTo, IV köide, tl 79 pöördel ja tl 83 pöördel). Tunnistaja M. J on selgitanud võimalikku vastuolu enda erinevas menetlusstaadiumis antud ütluste vahel järgmiselt: „Lihtsalt jälle see, et loomulikult ka sellest tunnistuse andmisest on aega möödas, ma ei mäleta seda, see oli uurija juures selline suuline ülestunnistus, ma täpselt ei tea seda mis kontekstis, aga ma võin öelda seda, et kui ma eelnevalt rääkisin, et põhimõtteliselt ju kohalik omavalitsus on see, kes on see planeeringu koostaja, siis võib-olla ma olin ebatäpne, aga ma võisin seal ka arendaja nimetada ju kohaliku omavalitsuse. Kohalik omavalitsus oli ikkagi see, kes planeeringu kehtestab ja ka põhimõtteliselt ellu viib“ (KoTo, IV köide, tl 84). Kohus, kõrvutades eeltoodud tunnistaja erinevas menetlusstaadiumis antud ütluseid, leiab, et neis ei esine diametraalset vastuolu, mis annaks aluse pidada tunnistaja M. J ebausaldusväärseks tõendiallikaks. Seda seetõttu, et ka kohtuistungil ei olnud ta täiesti kindel selles, kellena ikkagi X. X talle helistas, mida kinnitab sõna pigem kasutamine, andes ütlusi X. X kui helistaja staatuse osas.

1. Kohus rahuldas kohtulikul uurimisel prokuratuuri taotluse KrMS § 289 lg 1 alusel ning lubas avaldada tunnistaja A N poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlused prokuratuuri poolt taotletud ulatuses (KoTo, I köide, tl 101 pöördel). Nii vastas tunnistaja küsimusele kohtulikul uurimisel, et kas ta oskab öelda, kes tegeles antud dokumendi sisulise koostamisega (tunnistajale pandi tutvumiseks Vihula Vallavalitsuse
2. mai 2017 kiri 7-1/9-131 31) järgmist: „Mina seda koostanud ei ole. Võin öelda, et selle on koostanud X X. See võis olla nii, et X saatis vastuse minu meili peale, aga võis ka minna E, E pani registrisse ja mina allkirjastasin“. Kohtuistungil vastas seoses eeltoodud kirjaga tunnistaja: „Vastan samamoodi, et võis olla X X. Kirju oli hästi palju“. Tunnistaja selgitas eeltoodud erinevas menetlusstaadiumis antud vastustes esinevat vastuolu järgnevalt: „Ma lugesin ka oma kaks ja pool aastat tagasi toimunud ülekuulamise dokumente ja seal on tõesti kasutatud sõna koostamine. Aga mina pidasin koostamise all ikkagi silmas formuleerimist, juriidilist formuleerimist, et sellise kirja võis tõesti formuleerida juriidilisse keelde, eks võis formuleerida, aga kindlasti koostamine tähendab ikkagi ju siis ma arvan, et seda, et kogu sisu koostatakse, seda X X kindlasti ei teinud. Ülekuulamine oli
3. See kiri on koostatud 2017, aga ma tõesti ei saa midagi nagu kindlasti öelda kolme aasta vanuste asjade puhul. Ma võisin seda seal niimoodi formuleerida ja ülekuulamise käigus, et seda saab nii välja lugeda, aga ei siis ega ka täna ei saa ma 100 protsenti kindel olla“. Kohtu hinnangul ei esine eeltoodud isikulise tõendiallika erinevas menetlusstaadiumis antud ütluste vahel diametraalselt vastuolu, mis annaks aluse pidada tema poolt kohtuistungil antud ütluseid kirja koostaja osas ebausaldusväärseks. Nii on ta küll kohtueelses menetluses olnud kindel selles, et kirja koostajaks on X X, kuid kohtuistungil ta enam selles päris kindel ei olnud. Samas ei ole ta ka välistanud seda, et kirja koostajaks ikkagi on süüdistatav, mis tähendab seda, et ta ei ole andnud erinevas menetlusstaadiumis diametraalselt erinevasisulisi ütluseid, oskamata arusaadavalt selgitada vastuolu põhjust. Tunnistaja A. N on seoses nende kirjadega välja toonud: „Ma lugesin neid, nad olid kõik juriidiliselt väga korrektselt hästi vormistatud, aga see ei ole nagu absoluutne garantii, et see juriidiline keel on X X poolt võis olla“ (KoTo, IV köide, tl 102). 13

(55)1-22-2637

1. Kohus rahuldas kaitsja taotluse KrMS § 289 lg 1 alusel, lubades taotletud ulatuses avaldada tunnistaja K. V poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlused kontrollimaks tema kui isikulise tõendiallika usaldusväärsust, sest kaitsja hinnangul esines tunnistaja erinevas menetlusstaadiumis antud ütluste vahel vastuolu X. X rolli osas, mis oli kohtueelses menetluses tunnistaja poolt antud ütlustes tunduvalt ebamäärasem. Nii avaldati kohtulikul uurimisel eeltoodud tunnistaja poolt kohtueelsel uurimisel antud järgmised ütlused: „Mäletan, et osales X. X, kuigi ausalt öeldes ma ei saanud aru, mis rollis osales nimetatud koosolekul ka X. Kas ta oli piirinaabri rollis, kas ta esindas valda või tema oli juriidiline nõustaja valla poolt“ (KoTo, IV köide, tl 153). Kohtuistungil andis tunnistaja K. V järgmised ütlused: „Nagu ma olen kirja pannud ja ma usaldan üldiselt, arvestades minu eelmist tööd ja tööülesandeid, siis ma usaldan seda, mida ma vahetult pärast seda kohtumist tookord kirja panin ehk siis kellena X. X tol hetkel sellel kohtumisel esines jäi mulje, et ta oli koos vallaga. Kuivõrd ka X. X tuli tookord valla ettepanek … kas see on Majaka Sadama või kes esindab Käsmu Majaka Sadamat, kuna kohtumine oli kokku lepitud ikkagi maavanema ja valla vahel meiega“. Kohtu hinnangul, kõrvutades tunnistaja K. V poolt erinevas menetlusstaadiumis antud ütluseid, pole põhjendatud asuda seisukohale, et neis esineb diametraalne vastuolu. Nii tuleneb tema ütlustest, et tal jäi mulje, et X. X oli koos vallaga, s.o valla juriidiline nõustaja. Eeltoodu tegelikkusele vastavust ei ole ta tõsikindlalt väitnud. Kohtu hinnangul on eluliselt usutavad tunnistaja poolt kohtuistungil antud selgitused selle kohta, mis tingis disharmoonia tema erinevas menetlusstaadiumis antud ütlustes. Nii on ta välja toonud enda kohtulikul uurimisel antud ütlustes järgneva: „See ütluste andmise hetkel mul ei olnud õrna aimu, millised küsimused tulevad. Ma läksin sinna kohale aastal 2020, kuulates küsimusi, mida mulle esitati. Tollel hetkel ma ei suutnud meenutada, et mida me sellest rollist tollel koosolekul arvasin, kui ma otsisin üles need märkmed, mida mul oli kombeks teha selle konkreetse asja ajamiseks, mis puudutas seda kinnistut, siis need märkmed andsid mulle selle kindlustunde meenutada, mis ma tookord kirja panin. Paludes need kohtumiste tulemused või meie märkmed edastada ka X. X, kes sellel koosolekul ka viibis. Lihtsalt ütluste võtmise hetkel, tollel hetkel ei olnud mul arvutit kaasas, ma ei kontrollinud oma mailbokse, kui ma oleks seda enne vastamist teinud ma oleks vastanud teistmoodi, aga kohe mõned päevad hiljem edastasin info.“ (KoTo, IV köide, tl 153 pöördel).
2. Kohus rahuldas prokuröri taotluse KrMS § 289 lg 1 alusel ning lubas avaldada tunnistaja I. L poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlused prokuratuuri poolt taotletud ulatuses. Kohtulikul uurimisel avaldati järgmised eeltoodud tunnistaja poolt kohtueelses menetluses antud ütlused seoses küsimusega, kes tegeles antud dokumendi, s.o 08.09.2017 kirja nr 7-1/9-160 Tartu Ülikoolile, mille pealkirjaks on vastus Tartu Ülikooli 11.09.2017.a esitatud seisukohale Käsmu sadama detailplaneeringu kohta sisulise koostamisega: „Esimese emotsiooni pealt vastates ütlen, et see ei tundu olevat minu käekiri, see ei ole minu poolt koostatud. Ma ei välista, et ma ei olnud sel ajal kursis selle kirjaga, aga ma ei tea, kuidas on sellele sattunud minu nimi kirja koostajana. A. K meil kindlasti ei olnud sellist juttu nagu oleks tema selle valmis teinud ja pannud mind koostajaks, meil ei olnud selliseid asju kunagi, nii et ma ei oska kommenteerida, kes selle kirja on koostanud“. Kohtuistungil on tunnistaja I. L andnud seoses eeltoodud kirja koostamisega järgmised ütlused seoses küsimusega, kas tema on selle dokumendi koostanud: „Ma usun küll“. Eeltoodud tunnistaja on selgitanud enda erinevas menetlusstaadiumis antud erinevasisulisi ütluseid järgmiselt: „Jah, selles mõttes, et ma ei mäleta, kuna aega on mööda läinud, pigem see näitab lihtsalt seda stiili, kuna all oli koostaja, siis seetõttu jäi niimoodi mulle mulje, et see on minu koostatud. Selles mõttes ma kindlasti nõustun sellega, mis seal kirjas on, et A. K meil mingisugust jutuajamist detailplaneeringu kohapealt ei olnud. Ma arvan, et need ütlused, mis ma olen öelnud need on tõesed“ (KoTo, V köide, tl 18-18 pöördel). Kohtu hinnangul on 14

(55)1-22-2637 tunnistaja I. L eluliselt usutavalt selgitanud enda erinevas menetlusstaadiumis antud ütluste vahel esinevat vastuolu, mistõttu tegemist ei ole kohtu hinnangul ebausaldusväärse isikulise tõendiallikaga ning mõistetav on see, miks ta kohtuistungil esialgselt uskus, et on eeltoodud dokumendi koostanud. Samuti ei ole ta ka kohtuistungil tõsikindlalt väitnud, et tema ongi selle dokumendi koostaja.

1. Kohus rahuldas kaitsja taotluse KrMS § 289 lg 1 alusel ning lubas kaitsjal avaldada taotletud ulatuses tunnistaja H. P kohtueelsel uurimisel antud ütlused kontrollimaks selle isikulise tõendiallika usaldusväärsust. Kohtulikul uurimisel avaldas kaitsja järgmised eeltoodud tunnistaja poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlused: „Kui ma nüüd järele mõtlen, siis võimalik, et A. N oli ka sellel koosolekul, kuid diskussioon oli meil X. X ja ma ei mäleta, et oleksime A. N midagi arutanud“. Kohtuistungil ütlusi andes on tunnistaja vastanud küsimisele, kas Vihula vallavanem A. N osales sellel koosolekul järgnevalt: „Ei osalenud“. Seega esineb eeltoodud tunnistaja poolt erinevas menetlusstaadiumis antud ütluste vahel vastuolu. Tunnistaja on selgitanud eeltoodu asetleidmist järgnevalt: „Selgitus on väga lihtne. See ülekuulamine tuli mulle natuke ootamatult ja kõik need küsimused pika aja tagant toimuva sündmuse kohta ja hetkel tekkis kahtlus, et kas äkki siiski oli, aga samas ma ütlesin kohe järgi, et tegelikult ei olnud. Silme ees, et istusime kolmekesi ülikooli esindajad ühelpool lauda, teisel pool lauda kaks inimest: üks maavalitsusest ja teine X. X, hetkeline kõhklus tekkis, aga ma tõesti peast ei mäletanud“. Kohtu hinnangul on tunnistaja H. P usutavalt selgitanud seda, miks tema erinevas menetlusstaadiumis antud ütluste vahel esineb vastuolu selles osas, kas maavalitsuses kohtumisel osales ka vallavanem A. N. Seda, et tegemist ei ole ebausaldusväärse isikulise tõendiallikaga kinnitab ka see, et ka kohtueelsel uurimisel ei olnud ta ka täiesti kindel selles, kas ka vallavanem osales kohtumisel. Kohtu seisukoha kohaselt pole välistatud, olles kohtuistungil kuulnud rääkimas nii süüdistatav X. X kui ka tunnistaja A. N, et viimati nimetatu sõnavõtt oli märkimisväärselt napim ja märkamatum kui süüdistatava X. X sõnavõtt kohtumisel, mis on ka tinginud eeltoodud tunnistaja kõhklused selles, kes vastaspool lauda täpselt istusid. Nimetatu esinemise võimalikkust kinnitab see, et nähtuvalt asitõendi vaatlusprotokollist (KoTo, tõendite köide II, tl 1-12) võttis valla nimel vastamise enda peale X. X ning I. L sai sõna minimaalselt. Nii on ta ka ise enda ütlustes välja toonud: „Mina vist vastasin heal juhul ühele küsimusele, rohkem ei vastanud midagi“ (KoTo, V köide, tl 16).  Hinnang dokumentaalsete tõenditele
2. Kohtu hinnangul on vastu võetud dokumentaalsed tõendid lubatavad ja kohtukõlbulikud. MTÜ Käsmu Minu kodu pöördumine seoses Käsmu sadama detailplaneeringuga (KoTo, tõendite köide I, tl 63-64) esineb ilmselge vastuolu kuupäevades, kuna 21.01.2017 on vastatud selle kirja kohaselt 08.05.2017 kirjale nr 7-1/9-
3. Nimetatu on selgitatav kohtu hinnangul ilmse eksimusega. Seega ei anna see alust jätta seda tõendit tõendikogumist välja kui ebausaldusväärset. Samasisulisele seisukohale asub kohus väljatrüki Vihula Vallavalitsuse dokumendiregistris registreeritud ettepanekust (KoTo, tõendit köide I, tl 45-46) osas, sest sellel ettepanekul ei ole mingit kuupäeva. Samas dokumendiregistri number, s.o 7-1-/9-27 võimaldab ligikaudu kindlaks teha selle ettepaneku edastamise aja ning andmaks hinnangut süüdistuse põhjendatusele ei omagi see asjaolu, millal täpselt see ettepanek on koostatud, õiguslikku tähendust. Eeltoodud seisukoht kehtib ka dokumendiregistris numbri 7-1/9-144 all registreeritud „Käsmu sadama keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande osas“(KoTo, tõendit köide I, tl 65), sest ka sellel H M pöördumisel ei ole kuupäeva.
4. Kohtu hinnangul mingit tõenduslikku tähendust ei oma käesolevas kriminaalasjas vähemalt järgmised dokumentaalsed tõendid, mis on kohtulikul uurimisel vastu võetud: Haljala 15

(55)1-22-2637 Vallavalitsuse korraldus 21.11.2018 nr 597 (KoTo, tõendit köide I, tl 15); Haljala valla põhimäärus nr 13, mis on vastu võetud 17.04.2018 (KoTo, tõendite köide I, tl 16-20); E T 13.02.2014 e-kiri E K (KoTo, tõendite köide, tl 239). Samuti peab kohus põhjendatuks välja tuua, et kohtutoimikus olevad tühjad valged lehed on prokuratuuri poolt kohtule üle antud tõenditena (KoTo, II köide, tl 171, 173, 179, 181, 183, 185, 187, 191, 193, 195, 197), mis tingis nende jätmise kohtutoimikusse.  Kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud X X kui MTÜ K juhatuse liige ja vandeadvokaat

1. Süüdistatav X. X esitatud süüdistuse kohaselt on ta alates 22.05.2012 MTÜ K (registrikood XXX) juhatuse liige. MTÜ K 2012 sätestatud põhikirjalised eesmärgid on: väike- ja kalalaevade sadama väljaehitamine ja haldamine Käsmu külas; sadamaga kaasnevate teenuste osutamine, sh jaekaubandus ja toitlustamine, ranna kalapüügi edendamine.
2. Eeltoodud faktilised asjaolud on tõendatud MTÜ „K asutamislepinguga (KoTo, tõendite köide I, tl 1), mille kohaselt on see sõlmitud 13.05.2012 ning üheks kolmeteistkümnest asutajast on süüdistatav X. X. Asutajad leppisid kokku asutada mittetulundusühingu „K“ alljärgnevatel tingimustel: 1) asutatava mittetulundusühingu nimeks on MTÜ „K“; 2) MTÜ asukohaks on XXX; 3) MTÜ eesmärgiks on väikelaevade sadama väljaehitamine ja haldamine Käsmu külas, sadamaga kaasnevate teenuste osutamine, s.h jaekaubandus ja toitlustamine ning rannakalapüügi edendamine; 4) asutajad on kohustatud järgima MTÜ põhikirjas sätestatut ning tegema kõik võimaliku ja vajaliku MTÜ eesmärgi saavutamiseks. Selle asutamislepingu punkti 5 kohaselt on MTÜ juhatuse liikmeteks T T ja X X.
3. MTÜ „K“ põhikirja, mis on koostatud 13.05.2012, p 1.1 kohaselt MTÜ nimi on mittetulundusühing „K“ (edaspidi nimetatud Ühing). Ühing on eraõiguslik juriidiline isik, mis tegutseb Eestis avalikes huvides. Põhikirja p 1.
4. kohaselt MTÜ „K“ on tulu mittetaotlev vabatahtlik ühendus, mis on loodud XXX. Põhikirja p 2 kohaselt on ühingu tegevuse eesmärkideks p 2.
5. kohaselt: väike- ja kalalaevade sadama väljaehitamine ja haldamine Käsmu külas (p 2.1.1.); sadamaga kaasnevate teenuste osutamine, s.h jaekaubandus ja toitlustamine (p 2.1.2.); ranna kalapüügi edendamine (p 2.1.3.). Põhikirja p 2.
6. kohaselt oma põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks võib Ühing arendada majandustegevust ning teostada muuhulgas alljärgnevaid tehinguid ja toiminguid: 2.2.
7. koguda annetusi ja toetusi ning võtta vastu muud abi, mis on suunatud Ühingu põhikirjalise eesmärgi saavutamiseks; 2.2.
8. omandada, võõrandada ning muul viisil kasutada ja käsutada vara (sh, kuid mitte ainult, kinnistuid, vallasvara ja õigusi); 2.2.
9. teostada põhikirjajärgseks tegevuseks vajalikke tehinguid ja sõlmida lepinguid; 2.2.
10. arendada muud eesmärgiga kooskõlas olevat ja selle saavutamiseks vajaliku tegevust kohaliku omavalitsuse, Eesti riigi ja Euroopa Liidu tasandil. Põhikirja p 3.
11. kohaselt on ühingu liikme kohustused: 3.7.
12. võtta aktiivselt osa Ühingu tööst, osaleda üldkoosolekul, täita juhatuse otsuseid ning järgida põhikirja; 3.7.
13. teavitada viivitamatult Ühingu juhatust oma elu- või asukoha muutmisest, samuti registrikoodi muutmisest. Põhikirja p 5.
14. kohaselt juhatus korraldab Ühingu tegevust ja liikmete arvestust. Põhikirja p 5.
15. kohaselt juhatuse koosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb üle poole juhatuse liikmetest. Põhikirja p 5.
16. kohaselt juhatuse otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud juhatuse liikmetest.
17. Eeltoodud MTÜ „K“ asutamislepingu ja põhikirjaga haakub äriregistri teabesüsteemist tehtud väljatrükk (KoTo, tõendite köide I, tl 5), mille kohaselt MTÜ K registrikoodiks on XXX ning see MTÜ on registrisse kantud 22.05.2021 ning põhikirja muutmise ajaks on 13.05.2012, s.o sama kuupäev, mil põhikiri koostati. Äriregistri teabesüsteemi kohaselt on MTÜ-l kaks juhatuse liiget X X ja T T. 16

(55)1-22-2637

1. Äriregistri teabesüsteemi väljavõtte kohaselt (KoTo, tõendite köide I, tl 6) on süüdistatav X. X üheks kolmest osanikust ja ka juhatuse liige OÜ-s A. See osaühing on asutatud 11.07.
2. Seega samaaegselt MTÜ K juhatuse liikmeks olekuga alates 22.05.2012 on X X olnud ka vandeadvokaat, töötades OÜ-s A Seda tõendavad ka tema sellekohased ütlused seoses kaitsja küsimusega, kui kaua ta on töötanud advokaadina, vandeadvokaadina: „Ma oskan seda väga täpselt öelda, sellepärast, et 07.01.1997 astusin ma Eesti Advokatuuri liikmeks ja vandeadvokaadiks kui ma õigesti mäletan, sain ma 2000.a või oli see 1999, üldiselt kiiresti sellepärast, et siis oli veel see vanema abi staatus, ma olin enne seda Viru Maakohtu kohtunik 3 aastat“ (KoTo, tõendite köide V, tl 170).  Süüdistusaktis ära toodud X X jätkuva tegevuse faktiliste asjaolude tõendatus
3. Süüdistuse kohaselt
4. a asutatud Käsmu Majaka Sadama tegevuse eesmärkide täitmiseks, esitas MTÜ K 04.02.2014 Vihula vallavolikogule ja vallavalitsusele detailplaneeringu algatamise taotluse, mille kohaselt taotleti taotluse esitamise hetkel töös oleva detailplaneeringu algatamise otsuse kehtetuks tunnistamist ning uue detailplaneeringu algatamist, mis sisaldaks nii maismaa kui mereala. MTÜ K taotluse kohaselt ei väljenda 23.11.2010 vallavalitsuse korraldusega nr 497 algatatud detailplaneering võimalusi Käsmu küla väikesadama loomist. Eeltoodu on tõendatud kohtule esitatud taotlusega detailplaneeringu algatamiseks 04.02.2014 (KoTo, tõendite köide I, tl 237-238), mis on Vihula Vallavalitsuses registreeritud 06.02.2014 reg nr 138/7-1.2 all ning kust nähtub see, et selle on allkirjastanud R A kui Käsmu külavanem ja T T kui MTÜ K juhatuse liige. Eeltoodud taotlusest tuleneb ka see, et eskiislahendusele on andnud oma toetuse mh järgmised Käsmuga seotud inimesed: A V kui SA K juhatuse liige, T S kui SA K juhatuse liige, A V kui SA K nõukogu liige ja MTÜ K asutajaliige, T L kui Käsmu külaseltsi aktivist, H H kui MTÜ K asutajaliige ja piirinaaber, T T kui MTÜ K juhatuse liige ja X X kui MTÜ K juhatuse liige ja piirinaaber. Eeltoodud taotluse lõpus on kinnitatud, et Käsmu arengut oluliseks pidavad ühendused ja naaberkinnistute omanikud soovivad selles osas olla vallale headeks ja konstruktiivseteks koostööpartneriteks. Tunnistaja T. S ütluste kohaselt (KoTo, IV köide, tl 71) nemad kindlasti ei andnud sellele oma toetust sellisel kujul, et nõus just sadama asukoha, suuruse ja maismaal oleva teenindusmaa suuruse, ligipääsuteede ja hoonete paiknemise osas. Tähendus, miks nad seda andsid oli see, et nad viibisid seal koosolekul ja nad on sellega tutvunud.
5. Nähtuvalt X. X esitatud süüdistusest 12.06.2014 Vihula Vallavolikogu otsusega nr 51 algatatud Vihula valla üldplaneeringut muutev Käsmu sadama detailplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise kohaselt algatati detailplaneeringu menetlus huvitatud isiku MTÜ K 04.02.2014 taotluse 138/7-1.2 alusel. Algatamise otsuse punkt 4.1 kohaselt on huvitatud isikuks MTÜ K. Eeltoodud faktilised asjaolud on tõendatud eeltoodud otsusega (KoTo, tõendite köide I, tl 232), kust nähtub ka see, et punkti 1 kohaselt otsustati algatada detailplaneeringu koostamine XXX (katastritunnus XXX), XXX (XXX), XXX (XXX) ja XXX (XXX) maaüksustele, lähiümbrusele ning merealale. Planeeringuala suurus koos merepõhjaga ca 3, 7 ha, s.h merepõhi ca 1, 6 ha. Planeering muudab valla üldplaneeringut. Detailplaneeringu eesmärk on ehitusõiguse määramine sadamarajatistele, sadamahoonetele, hoonetele ja taristule, kruntide moodustamine ja ümberkruntimine, sihtotstarvete muutmine ja määramine, sadamaakvatooriumi ettepaneku tegemine, kitsenduste, servituutide ja keskkonnakaitseliste ning muinsuskaitseliste tingimuste määramine. Eeltoodud otsuse punkti 2 kohaselt, arvestades eeldatavalt mõjutatava ala suurust ning lähtudes kriteeriumitest, mille kohaselt sadama kasutamisega kaasnev mõju ei ole pöörduv, tegemist on Natura 2000 ala ja kaitsealaga ning sadama rajamine ja hilisem kasutamine avaldab mõju kaitsealale, algatada keskkonnamõju strateegiline hindamine planeeringuga kavandatud tegevusele. Punktis 4 on ära toodud keskkonnamõju hindamise koostamise osapooled ja kontaktandmed: 4.1 – huvitatud isik: MTÜ K, XXX, XXX; 4.2 koostaja: OÜ H, XXX; 4.3 algataja ja kehtestaja: Vihula Vallavolikogu, 17

(55)1-22-2637 XXX 4.4 korraldaja: Vihula Vallavalitsus, XXX; 4.5 järelevalvaja: Keskkonnaamet, Viru regioon, XXX. Punkti 5 kohaselt keskkonnamõju strateegilise hindamisega seotud kulude katmise üleandmiseks huvitatud isikule sõlmida vallavalitsusel kolmepoolne leping huvitatud isiku ja koostajaga. Punkti 6 kohaselt detailplaneeringu koostamise, korraldamise ja finantseerimise kohta sõlmitakse detailplaneeringust huvitatud isiku, koostaja ja vallavalitsuse vahel leping. Algatatud detailplaneeringule on 22.05.2014 koostanud ehitus- ja planeerimisnõunik E K lähteseisukohad (KoTo, tõendite köide I, tl 233), kust nähtub see, et algatamise taotlejaks ja finantseerijaks on MTÜ K. Ka on välja toodud, et detailplaneering lõplikul kujul tuleb üle anda Vihula vallavalitsusele köidetuna kolmes eksemplaris – üks jääb valla arhiivi, üks saadetakse maavanemale, üks Maa-ametile; samuti digitaalsel kujul. Planeeringu koosseisus peavad olema kõik menetlusdokumendid, k.a lehekuulutused (v.a kehtestamisotsus ja vastav lehekuulutus). Algatamisel teadaolevate kooskõlastuste vajadus: 1) Ida-Eesti Päästekeskus, Virumaa Terviseamet, Keskkonnaamet, Vihula Vallavalitsus, planeeringualale jäävate võrkude valdajad. Muude tingimustena on ära toodud, et planeeringu koostamiseks ja finantseerimiseks sõlmitakse kolmepoolne leping Vihula vallavalitsuse, planeeringu koostaja ja algatamise taotleja vahel. Ajal, mil algatati Vihula valla üldplaneeringut muutev Käsmu sadama detailplaneering, s.o 12.06.2014 kehtis Vihula valla põhimäärus nr 55, mis on vastu võetud 08.03.2012 ning kehtis kuni 30.06.2014 (KoTo, tõendite köide I, tl 7-14).

1. Kohtuliku uurimise tulemusena leidis tõendamist see, et eeltoodud kolmepoolne leping sõlmiti 06.08.2014 Võsul Vihula Vallavalitsuse (tellija), keda esindas vallavanem A N, Käsmu sadama detailplaneeringu algatamise ettepaneku tegija MTÜ K (taotleja), keda esindas T T ning arhitektuuribüroo P OÜ (töövõtja), keda esindas juhatuse esimees K V vahel (KoTo, tõendite köide I, tl 240-244). Eeltoodud lepingust nähtub see, et pooled leppisid kokku, et lepingu objekt on Käsmu sadama detailplaneeringu koostamine. Nimetatud lepingu punkti 2.1.3 kohaselt tellija kohustub võtma arvesse taotleja poolseid mõistlikke, valla üldplaneeringu ning kehtiva seadusandlusega kooskõlas olevaid ettepanekuid detailplaneeringu suhtes. Töövõtja kohustus mh punkti 3.3 kohaselt esitama detailplaneeringu mõistliku aja jooksul pärast selle eskiisi läbivaatamist ja heakskiiduga tagasisaatmist tellija poolt, olles planeeringusse sisse viinud vajalikud muudatused. Punkti 3.4 kohaselt hankima lähteseisukohtadest tulenevad kooskõlastused ning nõusolekud võrkude valdajatelt. Punkti 3.8 kohaselt osalema eskiiside tutvustamisel, planeeringu avalikul arutelul, töökoosolekutel ning kehtestamise istungil vallavolikogus. Lepingu punkti 7.2 kohaselt tellija võib lepingut ühepoolselt muuta või lõpetada, kui see on vajalik vältimaks avaliku huvi kahjustamist.
2. Samuti leidis kohtulikul uurimisel tõendamist see, et Vihula valla vallavanemaks oli A N
3. kuni 2017.a novembrikuu, valimisest valimiseni (KoTo, IV köide, tl 98). Vallaamentike ütlustest tulenes see, et tegemist oli A. N puhul vallavanemaga, keda alluvad hindasid kõrgelt. Nii on tunnistaja A. K (tema tööülesanded olid alguses kultuur, hiljem arendus, arendusprojektid ja MTÜ tegevus) iseloomustanud vallavanemat A. N järgmiselt: „Kindlasti mitte lükata ja tõugata, aga selline arutleja, hästi kaasa mõtleja, ma ei tea väga, väga tore ja asjalik inimene tegelikult ja oma valdkonnaga hästi pädev“ (KoTo, IV köide, tl 159 pöördel). Tunnistaja K. K (Vihula vallas ehitusspetsialist 2017) on välja toonud: „Minu arust ta oli väga hea vallavanem, ta oli selline sõbralik ja väga inimeste poole, et ta oli minu arust väga hea vallavanem. Ta oli pigem selline, kes otsis kompromisse, leidis sihukese ilusa kuldse kesktee, aga mina ei ütleks, et ta oli mõjutatav inimene, tal ikkagi oli omal see seisukoht olemas ja pigem tema oli see, kes vastaspoolt vajadusel n.ö suunas“ (KoTo, IV köide, tl 198 pöördel). Tunnistaja I. L (töötas XXX) on enda ütlustes (KoTo, IV köide, tl 16 pöördel) iseloomustanud A. N vallavanemana järgmiselt: „Keeruline öelda, oli selline, kes usaldas oma alluvaid ja volitas neid tegema valla eest võimalikult hästi tööd. Mingid sisendid kindlasti tulid, aga eks enamus tuli vallavalitsuse laua tagant, kus oli rohkem kui vallavanem“. Tunnistaja E. T (alates XXX) on iseloomustanud A. N vallavanemana järgmiselt: „A. N juhina – ta oli väga hea vallavanem. Töö sujus, mingeid selliseid eriarvamusi või neid ta püüdis lahendada, ta oli tark, mis ma oskan 18

(55)1-22-2637 öelda.“(KoTo, V köide, tl 29). Ka tunnistaja U. O ei ole A. N iseloomustamisel vallavanemana olnud kiitustega kitsi. Tema sellekohased ütlused on järgnevad: „Hästi, hästi töökas, tubli, ma ei tea võib-olla see on kohatu siin praegu öelda, aga ma olen läbi aegade öelnud, et mul on alati vedanud, et ma olen saanud olla asetäitjaks, nimesid nimetamata, aga sellistele inimestele, kes on hästi töökad, tublid ja soovitan kõigil olla ja leida endale selline koht, kus sinu otsene ülemus on hästi töökas, tubli jne, siis sul endal väga kerge elada. Aga A on jah hästi tubli, hästi töökas, süsteemne. Mul ei ole öelda ühtki sellist sõna, sõnapidaja ja kõike muud, ühtki halvustavat sõna. Ma arvan, et omavalitsuse seltskonnast üks väheseid, keda ma hea meelega näiteks, kui ma oleksin oma erafirma vajaksin tööjõudu, siis ma võtaksin ta kindlasti tööle, üks väheseid, keda omavalitsusest võtta.“(KoTo, V köide, tl 48 pöördel). Nii tuli eeltoodud tunnistaja U. O ütlustest välja, et varasemalt ongi ta sisuliselt võtnud A. N kui põliselaniku ja parasjagu töötu tööle veeettevõtte juhiks, s.o Vihula valla veevärk juhiks (KoTo, V köide, tl 48 pöördel). Samuti selgus eeltoodud tunnistaja ütlustest, et A. N teab ta jälle kuskil seal ütleme 80, väikse poisina teab teda ning juba varakapitalismi ajal tegid mõningaid projekte koos (KoTo, V köide, tl 48). Nimetatud tunnistaja ütlustest tuleneb ka see, et ta oli valmisliidu Vaba vallakodanik kokkupanija. Sellega nad võitsid valimised ära. Nende kindel valimislubadus oli ka Käsmu sadama detailplaneeringu kehtestamine ja sadama ehituse alustamine (KoTo, V köide, tl 45 pöördel-46). Ka on ta enda ütlustes välja toonud, et H. H väga seisab selle asja eest, et sinna see sadam tuleks (KoTo, V köide, tl 47). Ka on tunnistaja välja toonud, et H. H ta on loomulikult suhelnud seoses Käsmu sadamaga. Tema täpsed ütlused on järgmised: „Ma olen temaga hästi paljudel teemadel suhelnud, ta on hästi aktiivne inimene ja kõike muud ja seisab oma küla eest hästi tõsiselt väljas ja neid teemasid on hästi palju, aga konkreetselt Käsmu sadamast on see, et ikkagi teha kõik maksimaalselt selleks, et Käsmu sadam tuleks (KoTo, V köide, tl 47 pöördel). Seda, et tunnistajate A. N ja U. O omavaheline läbikäimine oli omamehelik tuleneb viimati nimetatud tunnistaja järgmistest ütlustest: „Veel kord. See on üks selline meeskond, kes tähendab, et mina ja A oleme selline meeskond, et ma võin ka öösel kell 2 võtta telefoni helistada ja öelda, et nüüd on mul selline asi. See ei olnud kohane näide praegu, aga lihtsalt see, et me ajasime ühte asja saada Käsmu sadam ja me ajame seda edasi, praegu oleme oma valmisliiduga nn koalitsioonis. Me oleme vallavalitsuse liikmed, 2 Võsu sadama, tegelikult isegi 3 Võsu sadama juhatuse liiget on ka vallavalitsuse liikmed ja me panustame tõsiselt selleks, et ka Käsmu sadam tuleks“. (KoTo, V köide, tl 50 pöördel). Ka tunnistaja A. N ütlused ei anna tema lähedastes suhetes U. O alust kahelda. Nii on ta välja toonud: „No liikme roll oli kursis olla kõigega, mis toimub ja kui me kohtusime küll korra nädalas vallavalitsuses, siis me U O rääkisime tihemini, arutasime asja. Ei (kohtu märkus – ta ei andnud U. O mingeid ekstra ülesandeid või korraldusi seoses selle Käsmu sadama detailplaneeringuga), vähemalt ei tule meelde, et sel ajal, kui ma ise kohal olin, et ma oleksin andnud talle eraldi ülesandeid. Seoses Käsmu sadamaga ei oska ma niimoodi öelda, aga ta oli mu usaldusisik, kui mind ennast ei olnud“ (KoTo, V köide, tl 112 pöördel-113). Tunnistaja H. H on välja toonud: „Tollel ajal seda valda juhtis U. O, oleme siis otsekohesed, A. N ei olnud kõva käega juht“. Eeltoodut arvestades kohtu hinnangul ei saa välistada seda, et vallavanema A. N toiminguid oli võimalik perioodil 17.08.2016 kuni 08.09.2017 (k.a) suunata, kuna kohtulikul uurimisel selgus see, et ametijuhenditest (vt KoTo, tõendite köide III, tl 1-7) tööülesannete täitmisel kinni ei peetud ning kõrvaline isik, s.o K K tegi H H palvel tasuta ära suure osa ehitusja keskkonnatalituse tööst ning sellest, et seda tööd ei tehta vallavalitsuses oli teadlik ka tol ajal vallavanemaks olnud A. N, arvestades kohtule tõenditena esitatud kirjavahetusi. Seda kinnitavad ka kohtu hinnangul tunnistaja U. O ütlused, mille kohaselt ega nad midagi küll tegemata selleks jätnud, et valmiks see sadam, aga kahjuks ei olnud nad nii tugevad (KoTo, V köide, tl 50). Samuti on eeltoodud tunnistaja välja toonud seoses tööülesannete täitmisega, mis ei kuulunud tema tööülesannete hulka: „Ühesõnaga, et kui sa tahad, et mingi asi valmis saab, siis sa pead selles protsessis osalema ja vähemalt vallavanem mind ei takistanud nendes tegelikult“ (KoTo, V köide, tl 51 pöördel). Nähtuvalt Virumaa Teataja 03.10.2013 artiklist (KoTo, tõendite köide 19

(55)1-22-2637 III, tl 174) olid valimisliidu Vaba Vallakodanik kandidaatideks mh H L, A N, A V ja U O ning üheks valmislubaduseks oli toetada väikesadamate arendamist.

1. Süüdistusakti kohaselt X X osutades õigusteenust avaliku võimu teostamisel, suunas sisuliselt jätkuva tegevusega ajavahemikul 07.04.2017 kuni 13.09.2017 Vihula valla toiminguid, mis puudutasid detailplaneeringu avaliku väljapaneku käigus esitatud vastuväidetele valla nimel (vallavanema allkirjaga) esitatud vastuseid, sh nendes esitatud Vihula valla seisukohti. Nimelt edastas X X 07.04.2017 oma e-posti aadressilt XXX U O e-posti aadressile XXX kirja, millele on manusena lisatud dokument pealkirjaga: „Vastus TÜ vastuväitele DP menetluses.docx“. Samuti on X X 10.04.2017 edastanud oma e-posti aadressilt XXX, U O e-posti aadressile: XXX elektroonilisekirja, mille panuses on dokument: SA K seisukohad.docx. Samuti edastas X X 13.09.2017 oma e-posti aadressilt XXX U O e-posti aadressile kirja, millele on manusena lisatud dokument. Eeltoodud kirjavahetuse toimumine X. X ja U. O vahel on tõendatud asitõendi vaatlusprotokolliga 10.08.2020 koos lisa DVD-plaadi ning tõlkelehega (KoTo, tõendite köide I, tl 131-153).
2. Süüdistuse kohaselt samuti suunas X X detailplaneeringu menetluse käigus, osutades jätkuva tegevusega õigusteenust avaliku võimu teostamisel, Vihula valla nimel esitatud teabenõuetes 07.04.
3. a Siseministeeriumile, Keskkonnainvesteeringute Keskusele ja Vabariigi Valitsusele Vihula valla positsiooni ning teabenõuetes püstitatud küsimusi, st toiminguid. Nimelt edastas X X 07.04.2017 oma e-posti aadressilt: XXX, U O e-posti aadressile XXX, elektroonilisekirja, mille manuses on kolm dokumenti nimetusega: XXX_teabenõue_siM.doc; XXX_teabenõue_KIK.doc: XXX_teabenõue_VV.doc. Vihula Vallavalitsuse eeltoodud teabenõuded 03.05.2017 Keskkonnainvesteeringute Keskusele, Vabariigi Valitsusele ja siseministeeriumile on kohus võtnud vastu kohtulikul uurimisel tõenditena (KoTo, tõendite köide I, tl 172-174) ning need on allkirjastatud A N poolt ning koostajana on ära märgitud K K (endine nimi K), kes kuulati ka kohtulikul uurimisel tunnistajana üle. Eeltoodud tunnistaja on eitanud seda, et tema on nende teabenõuete koostajaks (KoTo, IV köide, tl 193). Kohtulikul uurimisel ei eitanud süüdistatav X. X süüdistusaktis ära toodud ajal ja sisuga kirjavahetuse aset leidmist U. O (KoTo, tõendite köide V, tl 159 pöördel). Nii on ta seoses teabenõuetega andnud järgnevad ütlused vastates küsimusele, kelle koostatud need on: „K. K, ma saan seda öelda, et ma olen saanud e-kirja K. K ja K. K on kinnitanud, et ta on need koostanud ja ka dokumendi metaandmetes olev viide viitab K. K. Kindlasti ei aidanud ma K. K nende teabenõuete tekstide koostamisel. Nende puhul ma täiesti selgelt mäletan, et ma saatsin nad U. Oe ja ma mäletan, et K. K korduvalt pöördus, ma arvan, et ta helistas mulle ja saatis e-kirju, et ega nendele vastust ei ole tulnud“. (KoTo, tõendite köide V, tl 160). Seda, et U O kasutas mh e-posti XXX kinnitavad tema enda sellkohased ütlused (KoTo, V köide, tl 49).
4. Nähtuvalt 07.04.2017 kell 11:00 X X poolt U O saadetud e-kirja sisust (KoTo, tõendite köide I, tl 132) ei tulene sellest see, et kirja manuse on koostanud X X kuna ta on kirjutanud, et üritame võimalikult paljudele kirjalikult vastata, siis peaks lihtsam olema. Ka nähtub see, et Word-fail on loodud 10:58 ning arvestades selle edastamise aega, s.o 11:00, siis pole eluliselt usutav see, et 6 lehekülje pikkuse e-kirja manuse pealkirjaga: „Vastus TÜ vastuväidetele DP menetluses.docx koostajaks on süüdistatav. Samuti nähtub kohtule esitatud e-kirjast koos lisadega (KoTo, tõendite köide III, tl 84-94), et K K saatis 07.04.2017 kell 10:17 X X kolm teabenõuet ning lisaks ka lisa nimega Käsmu DP.Vastus_TÜ_avalikustam. Seega vastavad kohtu hinnangul tõele K. K, H. H (KoTo, V köide, tl 76) ja süüdistatava X. X ütlused (KoTo, V köide, tl 159 pöördel), et kõik eeltoodud dokumendid, mille süüdistatav X.X on edastanud U. O, on koostanud K. K. Tunnistaja K. K on enda ütlustes välja toonud (KoTo, IV köide, tl 205-210), et Käsmu sadama menetluses on ta koostanud mitmesuguste dokumentide projekte H. H palvel. Tal ei olnud nende projektide 20

(55)1-22-2637 koostamiseks mingisugust lepingut. Planeerimismenetluses võivad kõik avaldada oma arvamusi ja kõigile arvamustele tuleb reageerida. Tema roll ei olnud mitte reageerida, vaid aidata reageerida ehk koostada selline erapooletu nägemus dokumendi kujul või dokumendi projekti kujul olgem täpsed, milline see reaktsioon võiks olla. Koostamiseks kindlasti ta arvab, et ta seda ei teinud ehk teisisõnu ei olnud nii, et kuule, mis ma kirjutan siia. See kui oli mingisugune kiri ka või mingisugune projekt ka X. X jõudnud ja et me selle peale mõtteid vahetasime olgu siis ekirja teel või helistades, siis seda võis olla. Võis olla, et ta saatis X. X need projektid. Ta ei pidanud X. X saatma ja ütleme ausalt, et X. X on ju planeeringuala piirinaaber, ta on nagu kõige otsesemas puutumuses selle menetlusega, ta oleks võinud seal iga menetlustoimingu peale midagi arvata või öelda, nii et kui ta oli selles meilivahetusringis, siis sai talle saadetud või kui Heiti palus saata, siis sai saadetud. Aga mingisugust sellist olukorda, et ta pidi temaga midagi kooskõlastama või oli kõik kohustatud talle saatma kontrollimiseks ülevaatamiseks, sellist mälupilti tal ei ole. Kui te tahate, et teie tööga midagi teha oleks, siis ei ole mõtet teha mingisuguse ühe tegelase nägemusest lähtuvalt teksti ega siis maailm rumalaid inimesi täis ei ole. Kõik ju saavad aru ja tegelikult üks nendest põhjustest ka oli Heiti ta ütleks lausa uskumatu armastus selle kogukonna vastu. Heiti respekteeris väga seda kogukonda ja kuna põhiliselt oli puudutatud isikuks see kogukond, siis neid ei tohtinud solvata väga. Reeglina ei saanud ta enda projektidele tagasisidet või kui ehk mõnda asja tuli ümber teha, kuid ta ei mäleta, aga tal ei ole sellist mälupilti, et ta oleks pidanud midagi fundamentaalselt ümber tegema, sest vaadake see oli ju, kuidas ta ütleb, justkui ettepanek või visioon sellest, milline üks asi võiks olla ja eks lõpuni kujundasid selle need, kes sellele alla kirjutasid. Ta koostas neid projekte kindlasti üle 10, võibolla paarkümmend järsku, aga jällegi ta ei lugenud neid. Kusagil ta pakkus välja

1. a lõpus tal kas vahetati või ta sai kas uue arvuti või juhtus midagi ja see laaditi kuidagimoodi ümber, nii et see tähistus n.ö muutus. See vana arvuti jäi alles ja seda ta kasutas siis, kui ta kodust töötas tavaliselt. Mõni üksik kirjatöö võib ka peale 2016.a lõppu kanda tähistust K. Tal ei ole meeles, miks ta need dokumendid saatis X. X. Seda, et eeltoodud tunnistaja K. K ütlused vastavad tegelikkusele tõendavad ka tunnistaja J. A ütlused, kes oli Käsmu sadama detailplaneeringu projekteerimise eest vastutav (KoTo, V köide, tl 117): „Seal ikkagi põhiline kontaktisik oli meie jaoks H. H, tema küll ei olnud minu teada Käsmu Majaka Sadama otseselt esindaja, aga samas ta oli kaasatud. K. K oli ka päris paljudes küsimustes eriti, mis puudutas just probleemsete küsimuste vastamist ja ka lahendamise ettepanekuid.“ Seda, et tunnistaja K. K on andnud tegelikkusele vastavad ütlused selles osas, et tema on süüdistusaktis ära toodud vastuste koostaja tõendavad ka kaitsjapoolsed tõendid, s.o teabenõue ja õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise nõupidamise taotlus (KoTo, tõendite köide III, tl 182-186), kust nähtub K. K kirjastiil, mille üheks iseloomulikuks jooneks on allajoonimise ja teksti paksendamise kasutamine. Samuti nähtub eeltoodud kirjatöödest see, et 27.02.2917 jäi tema poolt loodud dokumendi autorina tähistus A ja 16.09.2016 jäi K.
2. Seda, et eeltoodud kirjad ei olnud kirjutatud vallaametniku poolt tõendavad ka tunnistaja T. S järgmised ütlused (KoTo, IV köide, tl 59): „Alguses olid need vastused sellised meie jaoks ikkagi kantseliit ja tähendus, et edasi on nii ja nii, et need olid vastused, me ei mõelnud sellele, et me peame kohtusse pöörduma. Meie jaoks oli see vastus alguses arusaadav, aga hiljem see muutus ehk siis hiljem need vastused muutusid sellisteks kummalisteks“.
3. 10.04.2017 e-kirjast, mille X X saatis enda e-posti aadressilt XXX kell 09:10 U O e-posti aadressile XXX nähtub see, et e-kirja teemaks oli SA K seisukohad ning kirja lisaks World-fail pealkirjaga SA K seisukohad.docx. Nimetatud fail avati, fail koosneb 4-st leheküljest. Nimetatud faili metaandmetest lähtuvalt on kirja autoriks K. Süüdistatav on andnud eeltoodud seisukohtade projekti koostaja osas järgnevad ütlused: „Jah, ma teadsin ilmselt seda 2017.a, kui K. K selle esialgse projekti mulle saatis ja tänaseks on mul see veendumus kinnistunud läbi selle kohtumenetluse, et selle on koostanud K. K.“ (KoTo, V köide, tl 160 pöördel). Seoses küsimusega, kas süüdistatav panustas kuidagi selle konkreetse kirja projekti on süüdistatav 21

(55)1-22-2637 vastanud: „Ei“ (KoTo, tõendite köide V, tl 160 pöördel). Ka on süüdistatav välja toonud seose selle kirja saatmisega järgneva: „Ma arvan, et vastavalt juba eelnevalt räägitule saatsin ma ta U. O selle sama nn teabe alusel, et kõik need dokumendid tuleks saata justnimelt U. Oe. See oli minu meelest ka see dokument, mille K. K ise on valla ametnikule saatnud, kui mulle nüüd õigesti sellest kohtumenetlusest meenub“. (KoTo, tõendite köide V, tl 160 pöördel) Seoses eeltoodud projekti lõpliku variandi saatmisega andis süüdistatav järgmised ütlused: „Kui ma nüüd mälu värskendan, siis järelikult 8.05.2017 ja siin väärib tähelepanu, et lisaks on praeguseks hetkeks ka adressaatide hulgas nüüd see K. K, keda me siin tunnistajana üle kuulasime, siis K. K tänasel päeval, et ta on läinud ka valda niimoodi. Lisaks mulle on saadetud ta ka vallale. Ju siis nii on, mina seda dokumenti koostanud ei ole ja panustanud sellesse ka ei ole. (KoTo, V köide, tl 161).

1. 07.04.2017 e-kirjast nähtub see, et kell 11:11 on X X saatnud e-posti aadressilt XXX kirja koos lisadega (kolm Word-faili doc-formaadis) U O e-posti aadressile XXX (KoTo, tõendite köide I, tl 133). Kirja sisuks on see, et süüdistatav X X toob välja, et edasise menetluse jaoks oleks hea teha ka need teabenõuded. Selle pinnalt laekunud teave võiks aidata kehtestamise korraldust motiveerida. Ka nähtub see, et failide loojaks on Autor.
2. Seda, et detailplaneeringu menetluse käigus toimus 15.10.2014 avalik arutelu Käsmu sadama detailplaneeringu lähteseisukohtade, eskiislahenduse ja KSH programmi avalik arutelu tõendab kohtule esitatud protokoll (KoTo, tõendite köide I, tl 218-226). Arutelu juhatas sisse vallavanem A N. Arhitektuuribüroo P I A tutvustas projekti. KSH koostaja K K tutvustas KSH programmi ja koostamise aluseks olevat seadusandlust. Süüdistatav X X ise sellel arutelul ei osalenud. Ta allkirjastas 15.10.2014 volikirja (KoTo, tõendite köide I, tl 225-229), millega volitas kui XXX kinnistu omanik osalema A N ja/või M L kui omaniku ja detailplaneeringu alaga piirneva ala piirinaabri esindajaid osalema 15.10.2014 Käsmus toimuval koosolekul, kus tulevad arutusele Käsmu Majakamäe sadama-ala detailplaneeringu ja keskkonnamõjude hindamisega seotud teemad. Ka on T S saatnud 21.10.2014 e-kirja Vihula Vallavalitsusse, mille manuseks on Käsmu Sadama DP vastu allkirjade kogumisfailid, kokku 71 allkirja. Selles e-kirjas on välja toodud, et allkirjade kogumine jätkub, sest inimesed on oma allkirja andmiseks soovi avaldanud. Kohtule on esitatud ka toetusallkirjad Käsmu sadama arutlusel oleva detailplaneeringu toetuseks (KoTo, tõendite köide I, tl 192-201). Vihula Vallavalitsus on 21.02.2017 kirjaga nr 7-1/9-94 (KoTo, tõendite köide I, tl 213) teavitanud X X Käsmu sadama detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande avalikust väljapanekust ja arutelust (KoTo, tõendite köide I, tl 213-214). Nii tuleneb sellest kirjast, et detailplaneeringu lahendust ja KSH aruannet tutvustav avalik arutelu toimub 10.04.2017 kell 18.00 Võsul, Mere tn 6, Rannaklubi saalis. Selle kirja on allkirjastanud A N ning koostanud K K. Tunnistaja K. K, kes oli Käsmu sadama detailplaneeringu KSK juht, on kinnitanud seda, et toimus avalik arutelu, kus ka tema osales (KoTo, V köide, tl 102). Samuti tuleneb ka eeltoodud tunnistaja ütlustest (KoTo, V köide, tl 103), et H oli loomulikult Käsmu sadamaga seoses küsimusega, kas ta suhtles H. H. K. K tundmise osas on ta vastanud järgmiselt: „K. K, ma arvan pigem Paldiski LNG me oleme kohtunud küll, Käsmu osas ma pigem ei mäleta, kui ma ütlen jah või ei, siis ma ei mäleta, aga pigem ei, kui võib niimoodi poolikult vastata“. Kokkuvõtvalt on seega eeltoodud isikuliste tõendiallikate ütlused kooskõlas selles osas, et K MTÜ liikmetest tegeles kõige aktiivsemalt Käsmu sadama detailplaneeringuga H. Hääl, kes kaasas ka vastuste ja teabenõuete koostamisse K. K, kes omakorda edastas valminud kirjatööd X. X. Süüdistatav edastas talle saadetud vastused ja teabenõuded U. O. Eeltoodud seisukoha tegelikkusele vastavust kinnitavad ka tunnistaja T. T ütlused, kelle ütlustes selles osas kohtul alust kahelda ei ole, kuna need haakuvad teiste kohtu jaoks usaldusväärsete isikuliste tõendiallikate ütlustega. Nii tuleneb eeltoodud tunnistaja ütlustest seoses küsimusega, milline oli tema, H. H ja X. X roll seoses Käsmu sadama detailplaneeringuga: „Suhteliselt võrdselt, minu jaoks see detailplaneering on üsna keeruline, tänaseks on see küll natukene selgemaks saanud, aga tol hetkel ei olnud ma ühtegi 22

(55)1-22-2637 detailplaneeringut teinud ja H oli teadmine parem, see oli valdavalt tema korraldada“ (KoTo, V köide, tl 122).

1. Haljala Vallavolikogu 20.03.2018 otsusest nr 39, millega kehtestati Käsmu sadama detailplaneering, nähtub see, et kogu planeerimismenetluse jooksul laiemalt ning kitsamalt detailplaneeringu avalikustamise ja avaliku arutelu faasis on oma seisukohti esitanud Käsmu küla rannakinnistute elanikud ja kinnistusomanikud (34 inimest; kiri 26.03.2017), MTÜ K (kiri 26.03.2017), Tartu Ülikool (27.03.2017 kiri nr 6-14/KV/16473-6 ja järgnevad), SA K (kiri 04.04.2017, seltsing K (kiri 04.04.2017), I K (04.04.2017), S K (06.04.2017). Kohus võttis kohtulikul uurimisel vastu õiendi (KoTo, tõendite köide I, tl 42), mille on koostanud uurija D B ja mille kohaselt kriminaalasjas Vihula valda puudutavad alljärgnevad dokumendid on välja trükitud Vihula Vallavalitsuse dokumendiregistrist: 1) Käsmu Meremuuseumi kiri (1-l lehel); 2) Käsmu sadama detailplaneeringust (1-l lehel); 3) Edastan ettepaneku ja vajaduse seoses Käsmu sadama DP menetlemisega (2-l lehel); 4) Käsmu sadama detailplaneeringust (2-l lehel); 5) XXX kinnistust Käsmu sadama detailplaneeringu menetluses (2-l lehel); 6) avalik kiri Käsmu Sadama detailplaneeringu kohta (1-l lehel); 7) arvamus ja ettepanekud seoses Käsmu sadama detailplaneeringu avalikustamisega (2-l lehel); 8) SA K ametlik arvamus Käsmu Sadam detailplaneeringu avaliku väljapaneku kohta (6-l lehel); 9) Käsmu Sadama detailplaneeringust (1-l lehel); 10) edastan Käsmu sadama detailplaneeringu teemalise kirja (1-l lehel); 11) detailplaneeringuga seoses vastuskiri (2-l lehel); 12) Käsmu Sadama detailplaneeringust ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandest ja Vihula valla vastuskirjast (1-l lehel); 13) vastus Teie kirjale 08.05.2017 nr 7-1/9-134 (2-l lehel); 14) Käsmu sadama keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne (1-l lehel).
2. Kohtulikul uurimisel leidis tõendamist nii tunnistaja T S ütlustega (KoTo, IV köide, tl 56-76 pöördel) kui ka SA K poolt Vihula Vallavalitsusse saadetud kirjadega (KoTo, tõendite köide I, tl 43, 54-59, 186-190, 215-217 ja 231), et esinesid erimeelsused Käsmu Sadama detailplaneeringu osas, kuna pakutav lahendus ei arvestanud muuseumi huve ning paluti lõpetada antud detailplaneeringu menetlemine. Mäluasutusena paluti mõelda ja mõista siin oleva tervikliku ajaloolise kultuuri hoidmise ja kaitsmise olulisust. Tunnistaja A. N on enda ütlustes seoses Käsmu meremuuseumi huviga välja toonud: „Et suuremat sadamat või detailplaneeringut ei oleks võimalik kehtestada. Läbi lillele, et me olime nagu temale õue tulnud, kuigi see oli tegelikult meie õueks“ (KoTo, IV köide, tl 111).
3. Samuti leidis kohtulikul uurimisel tõendamist nii tunnistajate K. V (KoTo, IV köide, tl 149155), V. P (KoTo, IV köide, tl 200-202 pöördel) ja H P (KoTo, V köide, tl 37-40 pöördel) ütlustega kui ka dokumentaalsete tõenditega (KoTo, I köide, tl 44, 47 ja 49, 205-212) see, et ka esialgse pakutud Käsmu detailplaneeringu lahendusega ei olnud nõus Tartu Ülikool ning arutelu peeti nii kasutusvalduse seadmise kui ka maade vahetuse ettepaneku üle. Eeltoodut tõendavad ka tunnistaja J K ütlused (KoTo, IV köide, tl 86 pöördel), mille kohaselt seal oli ka Tartu Ülikool üks osapooli. Nendega läks palju aega, kuna TÜ krunt oli seal lähedal, mis puudutas just seda juurdepääsu teemat. Nendega oli pikalt diskussioon. Eeltoodut tõendavad ka tunnistaja A. N järgmised ütlused: „Minu arusaamist mööda olid nad sadama poolt. Meil oli ainult üks tõsine arutelu servituudi üle ja kas nende territoorium võis jääda avalikku kasutusse koos vallamaaga või mitte. Ja TÜ soovis, et see ei oleks avalikus kasutuses. Siis me järgmisena palusime servituuti transpordi jaoks. Et TÜ oleks öelnud, et lõpetage see detailplaneering ära, seda ma küll ei mäleta“ (KoTo, IV köide, tl 117 pöördel). Eeltoodud tõenditega haakuvad ka tunnistaja U. O ütlused (KoTo, V köide, tl 49 pöördel), mille kohaselt Tartu Ülikool püüdis seda detailplaneeringut või õigemini püüdis seda olukorda ära kasutada selleks, et saada endale sobivad maatükid. Seda, et Tartu Ülikool ei olnud vastu kui tema huvid saavad tagatud Käsmu detailplaneeringule tõendavad ka T. T ütlused: „Minu hinnangul Tartu Ülikooli huvi oli suhteliselt neutraalne, et nii palju kui ma näinud olen, et ega nad ei ole väga suured sadama fännid, aga nad ei ole ka vastu. Neil on põhiline mure see, et kui nad mingi tüki ära andma 23

(55)1-22-2637 peavad, et siis nad peavad midagi ka samaväärset vastu saama ja siin peab kuidagi väga korrektne olema, see oli nagu nende mure“ (KoTo, V köide, tl 123).

1. Ka väljendas enda soovid seoses Käsmu sadama detailplaneeringuga E K (KoTo, tõendite köide I, tl 45-46), kes on planeeritava ala, XXX, POS 2, piirinaaber XXX maaüksuse (lõunapoolne külg) ja XXX maaüksuse (läänepoolne külg). Samuti on FIE V S, Käsmu kalur, pöördunud Vihula Vallavalitsuse ja OÜ H poole 13.10.2014 (KoTo, tõendite köide I, tl 230), kus ta tegi ettepaneku peatada Vihula valla algatatud planeeringu praegune protsess ja loodab, et otsustajad on koostöövalmid ja terve mõistusega inimesed.
2. Samuti esitati avalik kiri Käsmu sadama detailplaneeringu kohta K MTÜ poolt 26.03.2017 (KoTo, tõendite köide I, tl 51), kus tehti järgmised ettepanekud:
3. Lõpetada Käsmu Sadama detailplaneering, kui traditsioonilist rannakalandust hävitav ja kohalikku keskkonda kahjustav planeering.
4. Arendada olemasolev kalurite lossimis ja lautrikoht turvaliseks. Kirjas toodi välja, et nad on tutvustanud turvalise ja keskkonnasõbraliku praeguses sadama suuruses eskiisi, mis rahuldaks kalurite, muuseumi ja külaelanike vajadusi (u 32 paadikohta) Vihula vallavalitsusele, Käsmu külakoosolekul osalejaile ja Käsmu Meremuuseumi sõpruskonnale.
5. Keskkonnauuringutest viia kindlasti läbi Käsmu lahe ning kogu Lahemaa Rahvuspargi mereala keskkonnaseisundi uuring.
6. Selgitada välja Käsmu lahe ning kogu Lahemaa Rahvuspargi kalavarude vähenemise põhjused, töötada välja meetmed nende põhjuste likvideerimiseks ja seisundi parandamiseks ning need ellu viia.
7. Kompenseerida rannakaluritele merekeskkonna halvenemisega tekitatud kahju. 17.04.2017 koostas K MTÜ avaliku pöördumise Lääne-Virumaa maavanemale (KoTo, tõendite köide I, tl 191), mille kohaselt tehti ettepanek tunnistada kogu Käsmu Majaka Sadama detailplaneeringu avalikustamine kehtetuks. Käsmu Majaka Sadama detailplaneeringu avaliku arutelu perioodil esitatud vastuväited on koostatud eksitavate materjalide põhjal. Avalikustamise koosolekul ei esitatud jooniseid, mis on saanud ametkondliku kooskõlastuse.
8. Ka esitasid arvamuse ja ettepanekud 26.03.2017 seoses Käsmu sadama detailplaneeringu avalikustamisega Käsmu küla rannakinnistute elanikud ja kinnistuomanikud – kokku 34 inimest (KoTo, tõendite köide I, tl 52-53), kes tõid välja, et nemad kui allakirjutanud Käsmu rannakinnistute elanikud on vastu pakutava suurusega sadamarajatisele. Käsmu sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande alusel tekitatakse sadamast põhja ja lõunapoolsete mereäärsete kinnistute omanikele ja kogu Käsmu külale suur negatiivne keskkonnamõju, mille ulatuse suurus on tegelikult teadmata. Vastuseks Vihula Vallavalitsuse 08.05.2017 kirjale nr 7-1/9-132 tõid Käsmu küla rannaäärsete kinnistute elanikud ja kinnistusomanikud 18.05.2017 kirjas välja (KoTo, tõendite köide I, tl 62), et siiani ei ole KSH aruandes toodud argumendid neid veennud. Planeeringu tõttu kinnisvara väärtus on ohus ja see väärtus ei ole ainult rahaliselt mõõdetav. KSH ei käsitle rannaäärse elaniku võimalikku kinnisvara väärtuse langust.
9. Seoses Käsmu sadama detailplaneeringuga esitas enda seisukohad S K ja ka I K kui XXX asuva kinnistu omanikud (KoTo, tõendite köide I, tl 60-61, 204) ning ka H M kui XXX kinnistu omanik (KoTo, tõendite köide I, tl 65), kellel kõigil olid tõusetunud küsimused ja mured seoses Käsmu sadama detailplaneeringuga.
10. Samuti pöördus Vihula valda MTÜ K minu kodu (KoTo, tõendite köide, tl 63-64). Kirjas on märgitud koostamise ajaks 21.01.2017, kuid kirja algusest nähtub see, et tegemist on vastusega 08.05.2017 kirjale nr 7-1/9-
11. Seega esineb ilmselgelt kummaski eeltoodud kuupäevas eksimus, mis ei oma aga õiguslikku tähendust õigusliku hinnangu andmisel süüdistuse põhjendatusele. Käesoleval juhul on oluline tuvastada see, kas ja kui palju ning millise sisulisi erimeelsusi esines Käsmu sadama detailplaneeringu osas, mis võib selgitada toimingute sisulise suunamise vajadust. Eeltoodud kirjas on tehtud ettepanek lõpetada Käsmu sadama detailplaneering. Vihula vallavolikogu saadikud on viidud selle valesid täis, ehitusmääruse 24

(55)1-22-2637 nõudeid eirava, segase sisuga taotlusega eksiteele. Neid on mõjutatud valeandmete esitamisega. Selles kirjas ei nõustutud vajalike paadikohtade arvu ja plaanitava sadama suurusega. Ei suudetud leida õiget kirja DP seletuskirjale lisatud dokumentide nimistust. Vihula vald kui omavalitsus ei ole midagi teinud kompromissi saavutamiseks. Pole toimunud kõigi planeeritava alaga seotud huvide väljaselgitamist ja nende avalikku ja õiglast kaalumist. Sadamakohtade puudust Võsu sadamas ei saa nad pidada tõsiseltvõetavaks põhjuseks Käsmu nii suure sadama planeerimiseks. Vald on nähtavasti see, kes peaks hoolitsema ka Vergi ja Eismaa sadama täituvuse eest ja osa paadiomanikke sinna saatma. Kohustus on leida tõeliselt alternatiivsed sadamakohad ja hinnata neid. 57. Süüdistusakti kohaselt X X osales ajavahemikul 24.07.2017 kuni 04.09.2017 jätkuva tegevusega avaliku ülesande täitmisel ka sisuliselt Käsmu sadama rajamiseks korraldatava hoonestusõiguse seadmise konkursi tingimuste, otsuse, sisulises suunamises, mis puudutas nii konkursitingimusi kui ka konkursi läbiviimise asjaolusid. Nimelt on 24.07.2017 U O oma eposti aadressilt XXX A N e-posti aadressile XXX ja E T e-posti aadressile XXX edastanud X X koostatud dokumendi pealkirjaga: „Käsmu Sadama rajamiseks hoonestusõiguse seadmise konkursi tingimused

(003).rtf“. Samuti on 04.09.2017 X X oma e-posti aadressilt XXX edastanud E T e-posti aadressile XXX kirja, mille teksti on kasutatud Vihula Vallavolikogu 14.09.2017 otsuses nr 191. Eeltoodu e-kirjavahetus U O, A N ja E T vahel on tõendatud asitõendi vaatlusprotokolliga 10.08.2020 (KoTo, tõendite köide I, tl 137-138). Selle kirja lisa on rtf-formaadis Word-fail pealkirjaga Käsmu Sadama rajamiseks hoonestusõiguse seadmise konkursi tingimused

(003).rtf. Nimetatud faili metaandmetest lähtuvalt on selle autoriks X. Vaatlusprotokolli 27.07.2020 kohaselt (KoTo, tõendite köide I, tl 111-130) oli üheks vaadeldavaks objektiks 30.06.2020.a asukohas XXX (Advokaadibüroo X X) läbiotsimisel kaasa võetud dokumendiks Käsmu Sadama rajamiseks hoonestusõiguse seadmise konkursi tingimused, Haljala Vallavolikogu .aprilli 2018 otsusele nr 5-l lehel. Seda, et eeltoodud e-kirjavahetus leidis aset tõendavad ka tunnistaja E. T ütlused (KoTo, V köide, tl 29 pöördel), mille kohaselt ta mäletab neid hoonestusõiguse seadmise konkursi tingimusi, aga tema mäletamist mööda ei jõudnud see kuhugi. Ta ei osanud arvata, ei mäleta, mis põhjusel U. O neid hoonestusõiguse seadmise konkursi tingimusi ise edastab. Samuti kinnitas ta, et on saatnud 04.09.2017 X. X kell 12:51 oma e-posti aadressilt XXX kirja X. X e-posti aadressile XXX. Ta saatis selle, kuna X. X on ju MTÜ K juhatuse liige ja kui vallavanem on sellise korralduse andnud, siis ta ju seda tegi. Seoses järgmise e-kirjaga 04.09.2017 kell 12:56, mille X. X on saatnud E. T e-posti aadressile, kus X. X küsib, kas peale seda protokolli ei ole ühtegi haldusakti ning saades vastuse, et ei ole – komisjon on moodustamata on X. X saatnud 04.09.2017 kell 14:29 oma e-posti aadressilt vastuskirja E. T aadressile sellise n-ö juhise või sisendiga, kuna ilmselt nad on küsinud siis. Kui tema ei ole küsinud, siis on võib-olla keegi teine küsinud. Ta ei mäleta, mis sellele järgnes sellepärast, et hoonestusõiguse lepingust sellest ei saanud midagi, see ei jõudnud tema teada isegi volikokku, sest 2017 siis tulid valimised juba. Ta ei osanud öelda, miks talle selline sisend anti väljastpoolt valda. Ta ei osanud vastata küsimusele, kas see oli tema hinnangul juriidilise nõu andmine (KoTo, V köide, tl 30). 58. Kohtu hinnangul ei leidnud usaldusväärselt tõendamist see, et eeltoodud dokumendi koostajaks on X X. Vaatlusprotokoll 27.07.2020 (KoTo, tõendite köide I, tl 141-142) tõendab seda, et X X saadab 04.09.2017 kell 14:29:44 oma e-posti aadressilt XXX vastuskirja E T e-posti aadressile XXX, mille teksti on kasutatud Vihula Vallavolikogu 14.09.2017 otsuses nr 191 (KoTo, tõendite köide I, tl 34). Süüdistatav X. X on seoses dokumendiga pealkirjaga „Käsmu Sadama rajamiseks hoonestusõiguse seadmise konkursi tingimused

(003).rtf“ andnud järgnevad ütlused: „Jah, ma olen seda dokumenti näinud, ma olen seda dokumenti näinud kindlasti 25

(55)1-22-2637 kriminaaltoimikus, aga ma ei saa välistada, et ma teda ka varem ei ole näinud. Ei, mul ei ole olnud ühegi valla ametnikuga ühtegi kokkulepet ühegi dokumendi k.a nende dokumentide koostamiseks. Täna on mul saanud absoluutne selgus sellest, et K. K on öelnud, et metaandmete järgi on see tema koostatud dokument, jah, tema on ta koostanud ja kui ma nüüd õigesti mäletan, siis ta ütles seda, et ta tegi ka seda H. H palvel. “ (KoTo, tõendite köide V, tl 167). Seoses eeltoodud kirjavahetusega E T on süüdistatav X. X vastanud: „Miks E. T minu poole sellise küsimusega, kas see üldse oli E. T, ma ei oska öelda, aga ilmselt oli tekkinud mingisugune probleem, kuna siin nendel ühelgi e-kirjal ei ole ühtegi lisa, siis ma täna ei oska öelda, et milles see probleem oli tekkinud, aga ilmselgelt oli välja kuulutatud hoonestusõiguse konkurss. Olengi täpselt lugenud seda, mis seal oli otsustatud, läheme nüüd edasi, et olengi seda konkreetset volikogu otsust lugenud ja siin ma olengi öelnud, et enne kui see volikogu otsus on ei teeks ühtegi toimingut. Päris loogiline kui minult küsitakse, et mida veel võiks teha või kas võiks teha, siin ma olen selle seisukoha öelnud. Ju siis on mingeid probleeme olnud nende otsustega seonduvalt, et ma olen siis selgitanud, et mida võiks teha, aga see oli puhtalt selline kellegi küsimus, kellegi vastus. Ma arvan, et see on selline hästi tavapärane toimetamine, et kui keegi küsib ja sul on mahti, siis sa vastad. Ilmselt ka see, mul nagu midagi konkreetset ei meenu, pigem ma ütleks, et ma näen seda e-kirja mõtestasin enda jaoks või lugesin siis kui see kriminaaltoimik tuli.“(KoTo, tõendite köide V, 167 pöördel). Seoses kaitsja küsimusega, kas sul oli mõne valla ametnikuga kokkulepe, et sina koostad vastava omavalitsuse akti eelnõu on süüdistatav vastanud: „Ei, mitte mingisugust mul ei olnud ja ma teate ma ütlen päris ausalt, et ega ma ei teagi, pärast süüdistusest selgub, et selline eelnõu on olemas ja volikogu on seda lahendanud. Ongi kuidagi see kese läinud sellele, et on tähelepanuta jäetud, et kohalikul omavalitsusel on mitmed organid, volikogu otsused on ikkagi minu meelest ka Vihula vallavolikogus oli üle 10 liikme. Hakkab ju keegi otsustama seda, aga ei, ei, mul ei olnud mitte kellegagi, mul ei olnud volikoguga, ei vallavalitsuses, mul ei ole kellegagi olnud ühtegi kokkulepet ja lihtsalt ilmselt selgitasin, kuidas mina mingit probleemi lahendaks. Siin ei ole ka mingit eriteadmist vaja ausalt öelda, kui ma seda kirja praegu loen, et siin ei ole ka mingit juriidilist süvaanalüüsi. Volikogu aktide eelnõud tuleks ikkagi saata eelnõuna siis kellelegi, minuga ei ole ühtegi eelnõud kooskõlastatud, mina ei ole ühtegi heakskiitu andnud, mina ei ole neid sõnastanud, mina ei ole neid teinud“(KoTo, tõendite köide V, tl 167 pöördel). Seoses kaitsja küsimusega, kas sa toona teadsid, et seda e-maili kasutatakse kuidagi selle haldusakti põhistamises on süüdistatav vastanud: „Oleks teadnud oleks ta ilmselt saatmata jätnud või oleks saatnud, ma ei oska ka praegu öelda, et võib-olla praegu lihtsalt olen eitamisfaasis, et kõik, mis on ütlen, et ei oleks, ma ei näe, et ma oleks midagi viltu teinud.“(KoTo, tõendite köide V, tl 168). 59. Tunnistaja A. N on selgitanud seda, miks U. O saatis 24.07.2017 kell 6.55 oma e-posti aadressilt XXX kirja aadressil XXX, millele lisatud Wordi fail pealkirjaga Käsmu sadama rajamiseks hoonestusõiguse seadmise konkursi tingimused järgmiselt: „Vallavalitsuse liikme poolt vallavanemale. See oli see periood, kus me tegelesime jah, selle mingisuguse põhja tegemisega ja selleks hoonestusõiguseks. Et ma tutvuks sellega. Kes põhja koostas ma ei tea, aga ta käis meil ringi kindlasti meililt meilile, igaüks sai vaadata siis seal, mis ei meeldi ja mis meeldib ja“. Pärast tunnistaja mälu värskendamist KrMS § 288 lg 9 p 3 alusel vastas eeltoodud tunnistaja, et konkursi tingimuste põhja koostas X X, see oli põhi. Milline üldse on hoonestusõiguse seadmise konkurss meie vallas ei tea, et mis seal peab üldsegi kirjeldama, mis osadest koosneb. Põhja me saime kindlasti X X käest“ (KoTo, IV köide, tl 104). Tunnistaja K. K on vastanud (KoTo, IV köide, tl 209 pöördel-210), et dokument, mille World file nimi on Käsmu sadama rajamise hoonestusõiguse seadmise konkursi tingimused võib olla tema koostatud. Tal väga selget mälupilti sellest ei ole, aga kui näitab K mh, siis on väga suur tõenäosus, sest ta 26

(55)1-22-2637 mäletab, et kui ta uurija juures käis, siis viimane küsis midagi sellist, et kas te olete tegelenud hoonestusõiguse seadmisega, umbes niimoodi ja ta arvab, et ta vastas midagi sellist, et ei mäleta, et oleks tegelenud. Ta ei tea, kas A. N teadis, et see kiri, mis ta oli ette valmistanud, on tema tehtud.

1. Süüdistusakti kohaselt samuti suunas X X sisuliselt 28.08.2017 kuni 29.08.2017 jätkuva tegevusega mittesiduva aktina Tartu Ülikoolile esitatud Vihula valla seisukohti, st toiminguid, mis kogumis suunasid sisuliselt Vihula vallavalitsuse ja hiljem õigusjärglase Haljala vallavalitsuse otsuseid seoses Käsmu sadama detailplaneeringu menetluse, selle tulemusel detailplaneeringu kehtestamise ja selle alusel hoonestusõiguse seadmise otsustamist. Nimelt edastas X X 28.08.2017 oma e-posti aadressilt XXX kirja A N e-posti aadressile XXX ja U O eposti aadressile XXX, mille manuses on dokument nimetusega „Document1“, elektroonilise kirja sisuks on teavitus, et vastavalt eelnevale suhtlusele käis X. X Maavalitsuses J K ja M J kohtumas ning läbirääkimiste pinnalt on manusesse lisatud kiri, mille soovitab „KOHE“ ära saata kui planeerija on koostanud joonise ja seletuskirja. Samuti edastas X X 29.08.2017 oma e-posti aadressilt XXX kirja A N e-posti aadressile XXX ja U O e-posti aadressil XXX, mille manuses on dokument nimetusega „2017.08.28_KasmuSK.PDF“, elektroonilise kirja sisuks on teavitus, et X. X edastab korrektse seletuskirjaga ning et edastatud dokumendi saab lisada eelneval päeval X. X poolt saadetud kirjale ning kirja adressaadiks on Tartu Ülikool ja maavanem (J K ja M J). Eeltoodu on tõendatud asitõendi vaatlusprotokolliga (KoTo, tõendite köide I, tl 139-140) ja vaatlusprotokolliga 02.11.2020 (KoTo, tõendite köide I, tl 159-160), mille kohaselt vaadeldavaks objektiks on läbiotsimise käigus kopeeritud Vihula valla (käesoleval hetkel Haljala vald), sharepointi keskkonnas arhiveeritud e-postkastid ja arhiveeritud kasutajaprofiilid: A N, E T, I L, K K ning arhiveeritud postkastid failinimedega: ivar.pst, kaie.pst, margit.pst, vald.pst ja volikogu.pst. Punkti 4.1 kohaselt tuvastati, et 28.08.2017 X X saatis A N e-kirja teemaga Document1, millel oli ka manus. Selle e-kirja manuses oleva dokumendi tekstiga leiti Haljala Vallavalitsuse (endise Vihula Vallavalitsuse) dokumendiregistrist 29.08.2017 registreeritud dokument nr 7-1/158 (registrist leitav registreerimisnumbriga 7-1/9-158) pealkiri „Vastus Tartu Ülikooli Ettepanekule 25.08.2017“.
2. Süüdistusakti kohaselt samuti suunas X X osutades jätkuva tegevusega õigusteenust avaliku võimu teostamisel, toiminguid, Käsmu sadama detailplaneeringuga seotud Vihula Vallavalitsuse nimelt edastatud kirjade/pöördumiste vastuste koostamist, mis on registreeritud Vihula Vallavalitsuse dokumendiregistris: -17.08.2016 reg nr 7-1-/9-41 ja 20.09.2016 reg nr 7-1/9-65 „Käsmu sadama detailplaneeringust“, mis on adresseeritud Tartu Ülikooli kantsler A L; (kohus võttis selle kirja tõendina vastu – KoTo, tõendite köide I, tl 175 – kirja on allkirjastanud A N, koostaja puudub. Kiri, millele vastatakse – KoTo, tõendite köide I, tl 47-48); -08.05.2017 reg nr 7-1/9-131 „Käsmu sadama detailplaneeringust ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandest“, mis on adresseeritud MTÜ-le K; (kohus võttis selle kirja tõendina vastu – KoTo, tõendite köide III, tl 148-149- kirja on allkirjastanud A N, koostaja puudub); -08.05.2017 reg nr 7-1/9-132 „Käsmu sadama detailplaneeringust ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandest“, mis on adresseeritud Käsmu küla rannaäärsete kinnistute elanikele ja kinnistuomanikele; (kohus võttis selle kirja tõendina vastu – KoTo, tõendite köide III, tl 150-151 -kirja on allkirjastanud A N, koostaja puudub); -08.05.2017 reg nr 7-1/9-134 „Käsmu sadama detailplaneeringust ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandest“, mis on adresseeritud seltsing „Käsmu Minu Kodu“, pr T L, pr T P, hr P S; (kohus võttis selle kirja tõendina vastu - KoTo, tõendite köide III, tl 152-155 - kirja on allkirjastanud A N, koostaja puudub); 27

(55)1-22-2637 -09.05.2017 reg nr 7-1/9-129 „Käsmu sadama detailplaneeringust ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandest“, mis on adresseeritud I K; (kohus võttis selle kirja tõendina vastu - KoTo, tõendite köide III, tl 146-147 – kirja on allkirjastanud A N, koostaja puudub); -09.05.2017 reg nr 7-1/9-136 „Käsmu sadama detailplaneeringust ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandest“, mis on adresseeritud SA K, pr T S, pr A V; (kohus võttis selle kirja tõendina vastu – KoTo, tõendite köide III, tl 156-164 – kirja on allkirjastanud A N, koostaja puudub); -30.05.2017 reg nr 7-1/9-146 „Vastused Käsmu sadama detailplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud ettepanekutele ja vastuväidetele“, mis on adresseeritud Tartu Ülikool, hr H P. (kohus võttis selle kirja tõendina vastu - KoTo, tõendite köide III, tl 165-168 – kirja on allkirjastanud A N, koostaja puudub).

1. Kohtuliku uurimise tulemusena on tõendatud see, et eeltoodud vastused Vihula Vallavalitsuse nimelt on koostatud edastatud kirjadele/pöördumistele. Eeltoodut tõendab vaatlusprotokoll 10.09.2020 (KoTo, tõendite köide I, tl 162-245).
2. Tunnistaja K. K on enda ütlustes välja toonud (KoTo, IV köide, tl 192 pöördel-194), et 08.05.2017 kirja nr 7-1/9-131, s.o Vihula vallavalitsuse kiri, mis suunatud MTÜ K ja pealkirjaks on Käsmu sadama detailplaneeringust ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise aruandest, et tema on selle dokumendi registris vormistanud, jah. See tähendab lihtsalt seda, et ta pani selle teksti, mis tal oli ette antud, pani dokumendiregistrisse ja suunas siis vallavanemale allkirjastamiseks, aga seda sisuliselt ta ei ole kokku kirjutanud seda vastust. Tavapäraselt on ja valdavatel dokumentidel on ikkagi koostajana tema nimi all olnud, aga see dokument oli selline, et kuna selle kirja sisu siis n-ö tema peab olema võimeline ka selle kirja sisu selgitama, et kui näiteks kirja saaja oleks soovinud täpsemaid selgitusi saada, siis ta oleks võinud kirja koostaja poole pöörduda, aga kuna siin tema ei olnud seda sisuliselt kokku kirjutanud, siis ta ei olnud lihtsalt valmis sinna oma nime alla panema ja tal oli see võimalus oma nimi sealt koostajana alt ära võtta. Ta ei tea, kes selle sisuliselt koostas. Talle esitati see, et see tuleb vormistada välja saatmiseks, aga kes selle kokku kirjutas, ta ei tea. Tunnistaja tõi ka välja, et 30.05.2017 kirja nr 7-1/9-146 Vihula vallavalitsuse kiri Tartu Ülikoolile pealkirjaga vastused Käsmu sadama detailplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud ettepanekutele ja vastuväidetele on ta varem näinud. Tema ei ole seda kokku kirjutanud. Ta ei tea, kuidas see tuli, ilmselt vallavanema või I. L poolt. Kiri 08.05.2017 nr 7-1/9-134 Vihula vallavalitsuse kiri seltsing Minu Kodu ja T. L, T. P, P. S pealkirjaga Käsmu sadama detailplaneeringust keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandest võis olla üks nendest kirjadest, mis oli samamoodi nagu eelmised, kuigi hetkel see seltsing Käsmu Minu Kodu kuidagi ei tule tuttav ette, aga see võib lihtsalt olla, et ta ei mäleta enam. Ta eeldab, et tema vormistas lihtsalt dokumendiregistris. Sisu ise ei koostanud. Ilmselt on talle tuttav 08.05.2017 kiri nr 7-1/9-132 Vihula vallavalitsuse kiri Käsmu küla rannaäärsete ja kinnistute elanikud ja kinnistute omanikud ja pealkirjaks Käsmu sadama detailplaneeringust ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise aruandest. Ilmselt samamoodi tema vormistatud, aga mitte tema koostatud. Samuti tõi tunnistaja välja, et kirjad 09.05.2017 nr 7-1/9-129, 09.05.2017 nr 7-1/9-136, 03.05.2017 nr 7-1/9-126, 03.05.2017 nr 7-1/9-127 ja 03.05.2017 nr 7-1/9-127 tema vormistas, aga ei koostanud. Ka tõi ta välja, et K K on tema neiupõlve nimi. Ka on ta välja toonud enda ütlustes, et neil ei olnud sellist praktikat, et U. O oleks talle otse mingeid tööülesandeid andnud, sest viimane ei olnud tema ülemus. U. O oli selle Käsmu sadama detailplaneeringuga seotud, aga ta ei tea, mil moel. Samuti tõi ta enda ütlustes välja (KoTo, IV köide, tl 197 pöördel-198) seoses 08.05.2017 K. Kanguri poolt saadetud e-kirjaga, kus 4 manust, et järelikult ta on selle saanud niimoodi otse, aga ta tunnistab, et ta tõesti ei mäletanud, et see niimoodi sellist viisi pidi temani jõudis. Ta tõesti ei mäletanud, et see niimoodi käis. Tal endal ju puudub valla sellesse e-kirjavahetusse mingi juurdepääs, nii et ta ei saanud ka järele kontrollida, et kas see või mismoodi temani need kirjad jõudsid. Ta ei tea, kes on K. K ning tõesti ei tea, miks ta võis talle neid e-maile saata dokumentidega. Talle üldse ei meenu see nimi, et ta kuidagi 28

(55)1-22-2637 oleks fikseerinud erakordselt oma mälus, et ta teaks, kes ta on või miks ta kirjutas. Tal oli raske vastata, mida ta nende kirjade projektidega edasi tegi, sest ta tõesti ei mäleta, et kui siin enne oli, et ta oli saatnud mingid kirjad Vihula vallavalitsuse üldmeilile, et võimalik, et siis ta pani näiteks blanketile ja saatis sinna ja siis seal vormistati. Sisulise poole pealt, kui ta oleks tahtnud, siis ta oleks võinud sisu muuta, aga kuna see ei olnud tema kokku kirjutatud. Seda ei öeldud ka jah, et mitte midagi ei tohi muuta või vähemalt ta arvab, et ei öeldud. See tundub kummaline, et üldse keegi selle peale peaks nagu tulema.

1. Ka tunnistaja I. L, kes oli Vihula vallas 2015 augustist kuni 2017 detsembrini ehitus- ja keskkonnatalituse juht on enda ütlustes välja toonud, et tema oli siis mingi periood sellest detailplaneeringu menetlusest nn menetleja, kelle laual küll need dokumendid olid, aga väga sisuslist tööd sellega ei teinud. Pigem ei osanud ta vastata, miks see Käsmu sadama detailplaneering oli teistmoodi lahendatud. Ta ei teadnudki otseselt, kes sellega tegeles, põhiliselt suhtles temaga üks teine osakonna juhataja U. O, kelle kaudu sai infot, kes ütles, millal võiks korraldada mingisuguseid avalikke arutelusid jne. Ta jäi vastuse võlgu, ei tea, miks majandusosakonna juht tegeles just selle Käsmu sadama detailplaneeringuga. Ta ei koostanud mingeid sisulisi dokumente. Äärmisel juhul luges läbi enne kui see välja saadeti. Ta arvab, et enamus kirjad, mis tulid tulidki U. O. Tema mäletamist mööda nendel dokumentidel ei olnud kirjas, et kes on koostaja. Detailplaneering ise oli kindlasti sarnane, pigem võib-olla see menetluspool oli erinev selles kontekstis, et väga palju dokumente ei tulnudki nende osakonnast, kelle ülesanne see pigem oli neid koostada. Pigem ta ei osanud selgitada, miks tema osakond jäeti n-ö kõrvale sellest dokumentide koostamisest. See kuidagi tuli nii, kuna ta oli võib-olla uus ametnik ja võib-olla ta ei osanud nii väga sellele tähelepanu pöörata, et pigem ei oska (KoTo, V köide, tl 14-15).
2. Samuti tuleneb tunnistaja E. T ütlustest (KoTo, V köide, tl 28), kes on töötanud Vihula vallavalitsuses 30, 5 aastat, tema viimane tööpäev oli 21.12.2017 ning ta töötas alates 2009.a vallasekretärina, et ta ei ole kuidagi seotud Käsmu sadama detailplaneeringut puudutavate Vihula valla nimelt välja läinud kirjavahetusega. Ta ei koostanud mingisuguseid dokumente seoses selle detailplaneeringuga. Töökorraldusel pidi tegelema nendele vastuväidetele näiteks, mis võisid valda tulla seoses detailplaneeringuga, ehitusosakond. Ka tunnistaja M. H, kes töötas alates 2010 kuni 2017 lõpuni Vihula vallas õigusnõunikuna, on välja toonud enda ütlustes, et Käsmu sadama detailplaneeringu puhul jällegi ta täpselt ei mäleta, et ta oleks nüüd lausa midagi koostanud, aga võib-olla konsulteeris ja vaatas üle midagi, aga ausalt öeldes täpselt ei osanudki ta öelda. Ta tõi enda ütlustes välja, et tema ei ole koostanud järgmiseid talle kohtulikul uurimisel näidatud kirju: 30.05.2017 nr 7-1/9-146, 08.05.2017 nr 7-1/9-134, 08.05.2017 nr 7-1/9-132, 08.05.2017 nr 71/9-131, 09.05.2017 nr 7-1/9-129 ja 09.05.2017 nr 7-1/9-
3. Ta ei mäleta kui suur tal see osaline koormus oli, aga ta oli tal pool kohta. Terve see planeeringu asi tundub väga mahukas olevat ja sellega tema ei tegelenud. See oleks tal väga hästi meeles, ei ole neid dokumente näinud ega koostanud. Ka tõi ta välja seoses eeltoodud kirjadega järgneva seoses küsimusega, kas vallas keegi oli suuteline selliseid vastuseid koostama: „Kes olid vallavalitsuse ametnikud, siis ma arvan, et ei, sest see ikkagi tundub ja ilmselt ka peaks olema ikkagi õigusteadmistega isiku poolt ja selliseid Vihula vallas minu teada ametis ei olnud, planeerimisspetsialistid olid seal erinevaid, ikkagi ma arvan planeerimisspetsialist üksinda vist ei ole ka suuteline neid koostama. No ma ei tea, minu poole ei pöördutud ja kuna ma ei olnud ju kohapeal, siis ma ei tea, aga väga võimalik, et ostsid õigusteenusena teenust sisse, see on päris tavaline valdade poolt keerulisemate probleemide puhul (KoTo, V köide, tl 34 pöördel-36). Tunnistaja U. O on välja toonud enda ütlustes, et sadama vastased tegid mingisuguseid kirju, dokumente vallale, oma seisukohti väljendasid metsikult, muidugi tegid. Seoses küsimusega, kas ta teab, kes vallas nendele kirjadele vastuseid koostas või vastuväiteid esitas, on ta vastanud: „Ma ei tea, kas seal oli üks inimene ainult, kes kirjutas, et kindlasti vallast ja kindlasti läksid nad läbi vallasekretäri lõpuks, aga kes neid konkreetselt koostas seda ma öelda ei oska. Veel kord võisin nii mõnegi kirja läbi lugeda, aga otseselt mina neid ei koostanud“ (KoTo, V köide, tl 48). 29

(55)1-22-2637 66. Kohtuliku uurimise tulemusena leidis usaldusväärselt tõendamist ka see, et nende vastuste koostaja on tunnistajana üle kuulatud K K. Usaldusväärselt tõendamist ei leidnud see, et süüdistatav X X oleks ühegi nendest vastustest ise koostanud. Tunnistaja I. V on välja toonud seoses kaitsja küsimusega, kas te püüdsite uurimise käigus aru saada, kes on K järgneva: „ Ma usun küll, et püüdsime, aga kuidas me püüdsime, ma ei mäleta täpsemalt, peab toimikust lugema“ (KoTo, V köide, tl 99). Süüdistatav X. X on andnud seoses Vihula Vallavalitsuse kirjadega (9.05.2017