) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud
lg 2 1 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse P. N. (kostja) vastu võla väljamõistmiseks. Kohus tegi võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik P. N. esitas 16.06.2025 vastuväite. 27.06.2025 määrusega lõpetas kohtunikuabi maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 18.07.2025 esitatud hagiavalduse kohaselt oli kostja sõiduki numbrimärgiga XXX omanik või vastutav kasutaja leppetrahvi väljastamise ajal ja sõidukit pargiti hageja opereeritavale parkimisalale parkimistingimusi rikkudes. Sõiduk oli pargitud hageja opereeritavale parkimisalale: 14.10.2023, Telliskivi 60, Tallinn. Parkimistingimuste avaldamisega esitas hageja omapoolse pakkumuse, mida hageja on selgelt parkimistingimustes väljendanud. Parkimisega esitati nõustumus pakkumusele, mistõttu sõiduki parkimisega tekkis lepinguline suhe. Hageja tuvastas kontrollimisel, et sõidukit oli pargitud parkimistingimusi rikkudes. Sõiduki parkimisega parkimistingimusi rikkudes on esitatud leppetrahvinõudest tekkinud 55 euro suurune võlg. Kohtueelselt saatis hageja e-kirja teel kostjale nõudekirja. Kostja tasus 30 eurot maksekäsukiirmenetluse eelselt. Parkimislepingu rikkumise tõttu väljastatud leppetrahvinõue 25 eurot on käesoleva ajani tasumata. Hageja selgitab, et kehtiva õiguspraktika järgi on õigus parkimise korraldajal eeldada, et leppetrahv on kätte toimetatud, kui see on asetatud kojamehe alla, sest parkimislepingut rikkunud isikul on olnud mõistlik võimalus sellega tutvuda. Leppetrahvi väljastamise hetkel tehtud fotodelt on näha, et kostja sõiduki kojamehe vahele on asetatud leppetrahv. Sellega on hageja tõendanud, et leppetrahv on kostjale mõistlikul viisil kätte toimetatud TsÜS § 70 mõttes. Leppetrahvi väljastamise hetkel tehtud piltidelt on ka näha, et sõiduk on pargitud küllase valgustusega parkimiskohale, seega hageja leiab, et kostja oleks pidanud märkama leppetrahvi kojamehe vahel. Hageja leiab, et on edastanud kostjale mõistlikul viisil leppetrahvi, asetades selle sõiduki kojamehe vahele. Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et kostjale on saadetud meeldetuletuskiri, mille kättesaamist on kostja ise kinnitanud. 2 Kostja väidab, et leppetrahvil on kirjas, et tasudes 7 päeva jooksul parkimistrahvi kättesaamisest, saab trahvi tasuda vähendatud summas 30 eurot. Hageja juhib tähelepanu asjaolule, et leppetrahvil on kirjas: “NB! Makstes hiljemalt 21.10.2023 kuulub tasumisele 30.00 EUR.“. See tähendab, et kui parkimiskorda rikkunud isik tasub nõude maksetähtaja jooksul, on hageja nõus vähendama nõude suurust ja lugema kohustuse täidetuks. Kostja ei tasunud nõuet maksetähtaja jooksul. Eelnevale tuginedes leiab hageja, et kostja tasus leppetrahvinõude osaliselt ja hageja nõue kostja vastu on õigustatud. Eeltoodust tulenevalt palub hageja kostjalt välja mõista leppetrahvi võlgnevuse 25 eurot. Kostja vastus Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja ei ole kunagi eitanud parkimistingimuste rikkumist. Kostja ei tulnud selle peale, et öösel kesklinna tsoonist väljaspool võiks olla tasuline parkimine. Kostja selgitab, et rikkumine ei olnud mitte mingilgi määral tahtlik. Kostja parkis umbes kuni kell 1:00 öösel, lahkudes oli väljas öö, pime ja paduvihm. Arusaadavalt kostja vihmas auto ümber ringe ei teinud, aitas kõrvalistuja autosse, istus autosse ka ise ning lahkus. 01.11.2023 tuli kostjale meeldetuletuskiri, et ta on 14.10.2024 saanud trahvi. See oli kostjale esimene kord teada saada, et talle on trahv määratud. Kostja ei ole XXX eluaasta jooksul kellelegi sentigi võlgu olnud, kostjal ei ole ka ühtki tasumata trahvi ei riigile ega parkimisega tegelevatele erafirmadele. Kui kostja oleks auto klaasipuhasti vahel trahviteadet näinud, oleks ta selle ka koheselt tasunud. Leppetrahvis oli ettepanek, et kui tasuda summa 7 päeva jooksul peale trahvi kättesaamist, on trahvisummaks 55 euro asemel 30 eurot, mille kostja ka esimesel võimalusel tasus. Hageja tehtud pildil on kollane trahvinõue paigutatud 100% ulatuses klaasipuhastist allapoole ning ei ole mitte kuidagi roolist nähtav. Isegi kui see oleks 10 cm üleval pool, siis ikka ei oleks seda võimalik näha, eriti veel öösel ja paduvihmas. Lamborghini isteasend on äärmiselt madal ning isegi esiklaasi alumist kolmandikku ei ole näha isegi kostjasugusel 1,90 m pikal inimesel. Auto kojamehed töötasid öösel kogu aja ning see lipik võis lennata ära nii esimesel sekundil kui ka hiljem. EFTA Legalilt tuli täiesti ebamõistlik tüüpvastus, mis ei võta mitte mingil määral arvesse konkreetset juhtumit, vaid eeldab, et kõik trahvid jõuavad alati 100% adressaadini. Kostja on ise näinud trahve parklates maas vedelemas ja tuules lendamas. Kostja firma asub XXX kõrval ning sealt on näha, et pidevalt vedeleb trahviteateid maas. Need inimesed ei saa iial oma trahviteateid õigel ajal kätte ning õigeks ajaks tasutud. Kohtu põhjendused 1. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras 09.10.2025 määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Poolte seisukohad on välja selgitatud kirjalikus vormis ja pooled ei ole taotlenud ärakuulamist. 2. Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes
Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel.
lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse 3 põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. 3. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. 4.
lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt
lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on
lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv.
p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja palub menetluskulude nimekirja kohaselt kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot, riigilõivu summas 100 eurot ja lepingulise esindaja kulu 330 eurot. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud kokku riigilõivu 100 eurot. Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga ning see kuulub kostjalt väljamõistmisele.
järgi maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Kohus leiab, et põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse kuluks on seega 20 eurot, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele. Kohtuväline kulu on
p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja taotleb õigusabikulude kindlaksmääramist ja väljamõistmist tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta) alljärgnevas koosseisus: 1) 6 hagiavalduse koostamine, lisade komplekteerimine, riigilõivu tasumisega seotud toiminguid ning hagiavalduse koos lisadega maakohtule esitamine 2 tundi; 2) 25.09.2025 kostja vastusega tutvumine ja analüüs 15 minutit; 3) 07.10.2025 hageja seisukoha koostamine ja maakohtule esitamine 30 minutit. Kohus leiab, et lepingulise esindaja kulu 330 eurot 2 tunni ja 45 minuti eest ei ole põhjendatud. Kohus leiab, et hagiavalduse koostamine ja sellega seonduvate menetlustoimingute tegemine on menetluses eelduslikult kõige mahukam toiming, sest eeldab asjaolude ja tõenditega tutvumist, õigusliku positsiooni väljatöötamist, seisukohtade formuleerimist, kuid sellele kokku 2 tunni kulumist ei pea kohus mõistlikuks. Kohus arvestab, et tegemist on nö tüüphagiga, milles hagejal on tulnud sisuliselt muuta üksnes kostja andmed, summad, kuupäevad ja arvutada nõude suurus ning komplekteerida hagi lisad. Kohus vähendab ajakulu 45 minuti ulatuses. Ülejäänud toimingud ja nendele kulunud aeg on kohtu hinnangul põhjendatud. Kohus asub seisukohale, et põhjendatud ajakuluks saab kokku seega antud tsiviilasja puhul lugeda 2 tundi. Kohtu hinnangul on juristist esindaja puhul põhjendatud tunnihinnaks 120 eurot. Seega on esindaja põhjendatud kulu 240 eurot. Seega on hageja menetluskulud põhjendatud kokku 360 euro ulatuses ning kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks menetluskulud summas 360 eurot. 11.
lg 4 alusel kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse kohtule hagiavalduses esitanud. Seetõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (360 eurolt) viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.