Obsah (9)

§ 120§ 2§ 37§ 38§ 45§ 121§ 43§ 62§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-25-90 Määruse kuupäev 19. september 2025 Kohtunik Ene Andresen Kohtuasi X kaebus Viru Vangla vastu Eesti Töötukassalt saabunud kirja av

) § 119 lg 1, § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kätte kaebajale. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla kinnipeetav X esitas
2. jaanuaril 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist seoses sellega, et valvur avas
3. oktoobril 2024 talle Eesti Töötukassalt saabunud kirja. Kaebuse kohaselt ei tohi vangla riigiasutuselt kinnipeetavale saadetud kirja avada. Kaebajale ei jäetud võimalust jätta avatud kiri vastu võtmata. Kambri uks oli suletud ja kaebaja ei näinud läbi ukseluugi, mida valvur oli kaebaja kirjaga teinud, kuid valvuril oli aega kirja sisuga tutvuda. Sellest võib järeldada, et riigiasutuse kiri, mis oli adresseeritud kaebajale, avati nii, et valvuril oli juurdepääs kirjas sisalduvale sõnumile. Kiri sisaldas andmeid kaebaja tervisliku seisundi kohta. Kaebajal on alus arvata, et vastustaja jätkab samasugust tegevust. 3-25-90 Kaebaja palub vabastust riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel seoses maksejõuetusega. Samuti palub kaebaja vanglalt välja nõuda haldustoimiku ja kõik dokumendid.
4. Viru Vangla edastas
5. jaanuaril 2025 vastusena kohtunõudele kaebaja
6. oktoobri
7. a pöördumise nr 3-24/2-2/9915, Viru Vangla
8. novembri
9. a teate kriminaalmenetluse alustamata jätmisest, Viru Vangla
10. detsembri
11. a vastus kaebaja
12. oktoobri
13. a pöördumisele, kaebaja
14. detsembri
15. a vaidena pealkirjastatud pöördumise nr 3-24/2-2/11880 ning Viru Vangla
16. jaanuari
17. a vastuse sellele pöördumisele. KOHTU SEISUKOHT 3.

§ 120

lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kohus tõlgendab menetlusosalise avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest (

§ 2lg 4).

Kohtule arusaadavalt taotleb kaebaja, et kohus tunnistaks Viru Vangla tegevuse kaebajale 8. oktoobril 2024 Eesti Töötukassalt saabunud kirja avamisel õigusvastaseks. Tegemist on tuvastamiskaebusega (

§ 37lg 2 p 6).

Kaebajal võib olla vangla toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamiseks preventiivne huvi (

§ 38lg 4).

Kuigi kaebaja tahe võib olla suunatud ka sellele, et kohus keelaks vanglal edaspidi avada Eesti Töötukassast talle saadetud kirju, ei suuna kohus kaebajat esitama keelamiskaebust vangla vastu, sest selline kaebus tuleks kaebeõiguse puudumise tõttu tagastada – puudub teave, et vangla asuks lähiajal kaebaja õigusi rikkuma ning et rikkumise tagajärgi ei saaks toimingu hilisemal vaidlustamisel kõrvaldada (

§ 45lg 1).

4.

§ 120

lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, kas esineb alus kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada

§ 121

lg 2 p 2 1 alusel, sest kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. 4.

1. Kohtu hinnangul ei ole kaebusel eduväljavaateid. Asja materjalidest nähtuvalt käsitas Viru Vangla
2. detsembri
3. a vastuses kaebaja
4. oktoobri
5. a pöördumist märgukirjana. Kuna kaebaja osutas pöördumises oma õiguste rikkumisele ja taotles vangla tegevuse õigusvastaseks tunnistamist, ei olnud siiski tegemist märgukirjaga, vaid vaidega (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 71 lg 1). Et aga vaidemenetluse korras ei saa nõuda haldustoimingu õigusvastasuse tuvastamist, tulnuks vaie HMS § 79 lg 1 p 1 alusel tagastada. Nimetatud menetluslik minetus ei mõjuta siiski kaebuse perspektiivi. Kaebaja seisukoht, et vanglal on keelatud Eesti Töötukassalt saabunud kirju avada, on ekslik. Vangistusseaduse (VangS) § 29 lg 1 kohaselt avab vanglateenistuse ametnik kinnipeetavale saadetud kirjad kinnipeetava juuresolekul ning sealt võetakse ära esemed, mille omamine vanglas on vangla sisekorraeeskirjadega keelatud. Justiitsministri
6. novembri
7. a määrusega nr 72 vastu võetud „Vangla sisekorraeeskirja“ § 50 lg 2 kohaselt antakse VangS § 2 3-25-90 29 lg-s 4 ja §-s 107 sätestatud isikutelt ja ametiasutustelt kinnipeetavale saabunud kiri kinnipeetavale allkirja vastu viivitamata kätte suletud ümbrikus. VangS § 29 lg-s 4 on nimetatud järgmised isikud: kaitsja, advokaadist esindaja, prokuratuur, kohus, õiguskantsler ning Justiits- ja Digiministeerium. VangS § 107 hõlmab haridus-, sotsiaal- ja tervishoiualaste ülesannete täitmise üle vanglas erialast järelevalvet teostavaid ministreid või nende volitatud ametiasutusi. Eesti Töötukassa ei kuulu VangS § 29 lg-s 4 ja VangS §-s 107 nimetatud isikute või asutuste hulka. Seega ei olnud Viru Vanglal kohustust anda Eesti Töötukassalt kaebajale saabunud kirja talle üle suletud ümbrikus. Erinevalt
8. oktoobri
9. a taotlusest vanglale on kaebaja kohtule esitatud kaebuses väitnud, et valvur võis kaebajale Eesti Töötukassalt saabunud kirja sisuga tutvuda, sest kambri uks oli suletud ja kaebaja ei näinud läbi ukseluugi, mida valvur oli kaebaja kirjaga teinud. Samas on kaebaja
10. oktoobri
11. a taotluses selgitanud, et ta suhtles valvuriga enne kirja avamist, öeldes valvurile, et tegemist on riigiasutuse kirjaga ja seda ei saa kontrollida. Kohus mõistab kaebaja selgituse põhjal, et vangla võimaldas kaebajal kirja avamise juures olla. Isegi juhul, kui kaebajal ei olnud kirja avamise ajal valvuriga visuaalset kontakti, ei saa pelgalt asjaolust, et valvuril võis olla võimalik kirja sisuga tutvuda, teha järeldust, et valvur tutvus kaebajale saadetud kirja sisuga. Kaebaja ei ole esile toonud ühtegi asjaolu, mille põhjal võiks pidada usutavaks, et valvur tundis kaebajale saadetud kirja vastu huvi või oli selle sisuga kursis. Seetõttu ei ole alust hinnanguks, et Viru Vangla tegevus kaebajale
12. oktoobril 2024 Eesti Töötukassast saabunud kirja avamisel oli õigusvastane. 4.
13. Kohtu hinnangul ei ole vangla kaebaja õigusi intensiivselt riivanud. Kaebaja ei ole esile toonud asjaolusid, mis osutaksid, et vaidlusaluse kirja avamine oleks tema eraelu puutumatust või sõnumisaladuse kaitset märkimisväärselt riivanud. Kaebaja on küll väitnud, et kirja avamine tekitas talle ärevust, vaenulikkust, alandust, stressi ja hirmu, kuid ta ei ole esitanud kaebuses selgitusi, mis võimaldaksid sedavõrd tugevate reaktsioonide tekkimist usutavaks pidada. Kaebaja väide, et valvuri tegevus oli ebainimlik ja tema elu põlgav, osutab pigem kaebaja ülereageerimisele ning ühtlasi vähendab ka tema ülejäänud väidete usutavust. 4.
14. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse

§ 121lg 2 p 21 alusel.

Kohus selgitab, et

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

1. Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus lahendada sisuliselt kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise taotlust, mistõttu jätab kohus selle taotluse läbi vaatamata.
2. Kuna kohus ei võta kaebust menetlusse ning käesoleva määruse tegemiseks ei olnud vaja koguda täiendavaid tõendeid, jätab kohus kaebaja tõendite kogumise taotluse rahuldamata (

§ 62lg 2).

7. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3 ja § 179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt) 3 3-25-90 Ene Andresen 4