Hagi alus Hageja esitas 11.04.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostjalt 2 181,74 euro saamiseks. Kohus tegi 14.04.2025 võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite. Pärnu Maakohus lõpetas 06.06.2025 maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle menetlemiseks Harju Maakohtule. Hageja esitas Harju Maakohtule hagi 25.06.
Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks hagile vastanud ega vastuväiteid menetluskulude nimekirjale esitanud. Kohtu selgitused ja põhjendused Kohus selgitab, et tulenevalt
Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks hagilt tasutud riigilõiv 280 eurot ja lepingulise esindaja kulu 1190 eurot, kokku 1470 eurot. 2
lg 1 ja § 144 p 1 kohaselt on menetluskulud kohtukulud (riigilõiv) ja kohtuvälised kulud (menetlusosalise lepingulise esindaja kulud). Riigilõiv 280 eurot on põhjendatud kohtukulu, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja esindaja tunnitasu on 140 eurot tund ilma käibemaksuta. Hageja on tunnitasu põhjendamisel viidanud lahenditele, milles on aktsepteeritud kõrgemat tunnitasu määra, kuid on jätnud seejuures tähelepanuta, et nimetatud juhtudel on tegemist vandeadvokaadist esindajatega. Advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid AdvS-st tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Viimase paari aasta kohtupraktikas on leitud, et põhjendatud on juristist lepingulise esindaja tunnitasu kuni 120 eurot (TlnRnKm 15.01.2024, 2-22-6347, p 11; TlnRnKm 22.12.2023, 2-23-6280, p 16.3). Kuigi nimetatud lahendite järgimine ei ole käesoleval juhul kohustuslik, on need siiski indikaatoriks õigusabi tunnitasu mõistliku määra osas. Arvestades asja sisu ja mahtu, esindaja kvalifikatsiooni (jurist) ning õigusteenuse osutamise hindasid, saab maakohtu hinnangul pidada käesolevas asjas hageja lepingulise esindaja põhjendatuks ja vajalikuks tunnitasu suuruseks 120 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja esindaja on menetluskulude nimekirjas esile toonud, et lähtub üldtunnustatud faktist, et ühe õigusalase teksti lehe koostamine võtab aega 40-50 minut. Kohtu hinnangul ei ole õige lähtuda kirjalike menetlusdokumentide ajakulu põhjendatuse hindamisel üksnes lehekülgede arvust. Ajakulu hindamisel on lisaks mahule oluline kriteerium ka dokumendi sisu ja asja keerukus. Lehekülgede arvu põhist ajakulu ei toeta seadus ega kohtupraktika. Menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses on 20 eurot (
Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka (
Kohus võtab arvesse, et hageja on esitanud hagiavalduse pärast maksekäsu kiirmenetlust, milleks nõude aluseks olevad asjaolud ja tõendid olid juba välja selgitatud, kogutud ja komplekteeritud. Kohus arvestades eeltoodut ja seda, et asi ei ole õiguslikult keerukas ega mahukas leiab, et põhjendatud ja vajalik aeg klindiga nõupidamiseks ja hagi koostamiseks (toimingud 06.06-25.06.2025) on 3,5 tundi ning kohtudokumentidega tutvumiseks ja menetluskulude nimekirja koostamiseks (toimingud 19.09-03.11.2025) 0,5 tundi, kokku 4 tundi summas 480 (4*120) eurot. Kokku mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 780 eurot (riigilõiv 280 eurot + maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot + maakohtus kantud kulu 480 eurot). Kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (
lg 4).
lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.