KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09. oktoobril 2025, Tallinnas Väärteoasja number 4-25-1861 Kohtunik Kohtuistungi sekretär Tõlk Karin Olentšenko Maris

§ 227

lg 3 ja

§ 242lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises 31.01.2025 ja mõista KarS § 63 lg 1 alusel põhikaristuseks juhtimisõiguse äravõtmine kolmeks

) § 227 lg 3 järgi KarS § 63 lg 1 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 (kuueks) kuuks. Vastavalt 31.01.2025 koostatud väärteoprotokollile nr 20250131181601 juhtis Vladislav Tomingas 31.01.2025 kell 13:28 Tallinnas, Pärnu mnt, Paide tn ja Luha tn vahel, Luha tn suunas, mootorsõidukit BMW 640D XDRIVE reg. märgiga XXX, kiirusega 102 km/h+-4 km/h. Lubatud suurim kiirus sellel teelõigul 50 km/h. Ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 48 km/h. Juhtis mootorsõidukit liiklusmärgiga „Ühissõidukirada“ tähistatud teerajal, juhi tegevus ei vastanud

§ 37lg 3 p 1, 2 ja 3 kirjeldatule.

Juhtides mootorsõidukit, sõitis üle suunavööndeid eraldava eraldussaare, sooritades vasakpöörde. Mootorsõidukis viibis juhina sõidukis ja ei jäänud kontrollimise ajaks oma kohale ja väljus sõidukist ilma kontrollija loata või vastava korralduseta. Sellega rikkus menetlusalune isik

§ 15

lg 1 p 2,

§ 37

lg 3,

§ 16

lg 2, MKM 22.02.2011 määruse nr 12 § 25 lg 6 ja

§ 38

lg 3 nõudeid ning pani toime

§ 227

lg 3 ja

§ 242lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod.

Kaebuse sisu Vladislav Tomingas esitas 12.05.2025 enda kaitsja kaudu Harju Maakohtule kaebuse, milles palus otsus

§ 227lg 3 osas tühistada ning selles osas väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

Alternatiivselt palus tühistada otsus osaliselt karistuse osas ning teha uus otsus, millega olulisel määral vähendada kohtuvälise menetleja poolt määratud karistust ja jätta kõik menetluskulud riigi kanda. Kaebaja leiab, et väärteootsus tugineb olulises ulatuses oletustele ja tõendamata järeldustele ning kohtuväline menetleja on rikkunud KrMS § 7 lg 3 põhimõtet, tõlgendades kahtlused menetlusaluse isiku süü küsimuses tema kahjuks, selle asemel et lähtuda in dubio pro reo põhimõttest. Mitte vähem olulisena on kohtuväline menetleja vääralt kohaldanud materiaalõigust ning rikkunud menetlusaluse isiku õigust õiglasele ja lõplikule menetlusele seaduses sätestatud tähtaja jooksul, kuna lisatõendite kogumine toimus väljaspool VTMS § 70 lg 4 menetlustähtaega, ilma et oleks esinenud seaduslikult põhjendatud alus menetluse pikendamiseks või erandina tõendite hilisemaks esitamiseks. Ükski tõend eraldi ega kõik tõendid kogumis ei tõenda menetlusaluse isiku poolt lubatud sõidukiiruse ületamist

1. jaanuaril 2025 kell 13:28 Pärnu maanteel, Paide ja Luha tänava vahelisel lõigul, suunaga Luha tänavale Tallinnas. Väärteotoimikus sisalduvatelt videosalvestistelt on küll võimalik visuaalselt eristada mitmeid sõidukeid, kuid nende kauguse ja salvestise kvaliteedi tõttu ei ole võimalik usaldusväärselt tuvastada, millisele konkreetsele sõidukile vastab kiirusmõõturi tablool kuvatud näit. Seetõttu puudub otsene ja tõenduspõhine seos kiirusmõõturi tablool kuvatud kiiruse (102 km/h) ja menetlusaluse isiku juhitud sõiduki vahel. Samuti ei ilmne salvestistelt, et ükski sõiduk oleks liikunud visuaalselt märgatavalt kiiremini kui ülejäänud liiklusvoog, eriti määral, mis viitaks lubatud sõidukiiruse vähemalt kahekordsele ületamisele. Kui menetlusaluse isiku sõiduki liikumine oleks olnud enam kui kaks korda kiirem lubatud piirkiirusest (50 km/h), pidanuks see olema visuaalselt selgelt tuvastatav, kuid sellist eristust salvestised ei võimalda. Arvestades, et mõõtmise hetkel viibisid samal teelõigul mitmed sõidukid, ei saa välistada, et tablool kuvatud kiirus kuulus mõnele teisele liiklejale. Samuti ei saa välistada võimalust, et tegemist oli kiirusmõõteseadme anomaaliaga. Kahtlusele lisab kaalu asjaolu, 2 et videosalvestiselt (20250131_132836_F.MOV) on kuulda politseiametnik E.V sõnu: „95 valge, ma ei tea kas 102 isegi, valge see kupee mingisugune, ma ei tea äkki oli bemm, seal rohkem sõidukeid ei olnud.” Selline ebalev ja oletuslik kirjeldus viitab, et ka mõõtmist teostanud ametnik ei olnud veendunud, millise sõiduki kiirust tegelikult mõõdeti, mis omakorda vähendab mõõtetulemuse usaldusväärsust menetluses kasutamiseks. Kaebuse esitaja hinnangul ei ole mõõtetulemus usaldusväärne, kuivõrd tabloole ilmus ääretult lühikese aja (ca. ühe sekundi) jooksul järjestikku kiirusenumbrid 90, 91, 92, 94, 95, 100 ja 102 km/h, misjärel kiirus langes taas 100 km/h peale ja kadus ekraanilt. Selline kiire ja ebaloomulik kõikumine ei peegelda tüüpilist sõiduki kiiruse dünaamikat ning ei võimalda üheselt ja kindlalt seostada kiirusnäitu konkreetse sõidukiga. Kohtuväline menetleja on oma otsuses küll leidnud, et tegemist on jälgitava mõõtetulemusega mõõteseaduse tähenduses, kuid kaebuse esitaja ei nõustu, et mõõtetulemuse jälgitavus ja usaldusväärsus on samatähenduslikud. Seega tuleb menetlusalusele isikule etteheidetava teo tuvastamisel eraldi hinnata ka mõõtetulemuse usaldusväärsust, mille puudumisel ei saa süüd pidada seaduslikult tõendatuks. Käesoleval juhul kiirustulemuse ebaühtlane dünaamika ning mõõteprotsessi loogilise jälgitavuse puudumine viitab mõõteseadme võimalikele anomaaliatele ja välistab mõõtetulemuse usaldusväärsuse ja seose menetlusaluse isiku tegevusega, mistõttu tuleb kohaldada KrMS § 7 lg 2 ja 3, mis päädib väärteomenetluse lõpetamisega VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kahtlustele mõõtmistulemuse usaldusväärsuse kohta lisab kaalu ka varasem menetluslik kogemus, mille kohaselt on radarmõõteseadmed oluliselt tundlikumad kui lasermõõturid. Praktikas on täheldatud, et radarseadmete mõõtetulemusi võivad mõjutada ka kõrvalised tegurid, sealhulgas patrullsõidukis töötava ventilaatori müra. Selline tehniline eripära suurendab riski, et mõõtetulemus ei pruugi kajastada tegelikku kiirust, vaid on mõjutatud välistest häiringutest, mis omakorda seavad kahtluse alla mõõtmise täpsuse ja sobivuse menetluses tõendina kasutamiseks. Käsitletavas küsimuses ei pea kaebuse esitaja võimalikuks tugineda ka politseiametnikest tunnistaja ütlustele, kuna need põhinevad üksnes kiirusemõõteseadme näidul, mille usaldusväärsus on juba seatud kahtluse alla. Eriti oluliseks muudab selle asjaolu, et menetlusmaterjalidest ilmneb tunnistaja selge eksimus seadme seerianumbri osas – videosalvestisel loeti ette üks number (DB0124243), kuid hilisemastes ütlustes viidatakse hoopis teisele seadmele (DB014243). Salvestistelt nähtub, et mõõtmine viidi läbi seisvast patrullsõidukist, kasutades radarmõõturit (Stalker DSR 2X). Siiski ei sisalda väärteomenetluse toimik ühtegi kirjalikku ega visuaalset tõendit selle kohta, milline mõõte- ja suunarežiim mõõtmisel valiti. Samuti ei ole esitatud andmeid seadme paigutuse (nt statiivil või käsitsi) kohta. Lisaks rikuti kiiruse mõõtmisel mõõtmisprotseduuri ka „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ § 8 punktis 4 sätestatut, mille kohaselt ei ole lubatud kiirusmõõtmist teostada juhul, kui mõõteobjekti ja seadme vahel esinevad segavad mõjurid. Käesoleval juhul on salvestistelt selgelt näha, et politseisõiduki ja menetlusaluse isiku sõiduki vahel viibis mõõtmise hetkel veel teisi sõidukeid. See tähendab, et mõõtur ei saanud olla suunatud vahetult mõõteobjektile ega tagada usaldusväärset mõõtetulemust. Arvestades, et tegemist oli radarmõõturiga, mis ei võimalda konkreetse mõõteobjekti visuaalset fikseerimist ega sihtmärgi otsest seostamist kiirusenäiduga, ning lisaks sellele ei ole salvestistelt visuaalselt eristatav, et ükski sõiduk oleks liikunud selgelt lubatud sõidukiirust kaks korda ületades, ei ole mõõtmise tulemust võimalik usaldusväärselt siduda menetlusaluse isikuga. Kohtumenetlus
2. 08.09.2025 toimunud kohtuistungil tutvus kohus väärteotoimikus asuvate tõenditega ja salvestisega, kuulas ära kaebuse esitaja, tema kaitsja ning kohtuvälise menetleja esindaja seisukohad, samuti tunnistaja E.V.
3. Kaebuse esitaja ja tema kaitsja jäid esitatud kaebuse juurde. Vladislav Tomingas ei vaielnud vastu, et juhtis 31.01.2025 kell 13:28 Tallinnas Pärnu maanteel sõidukit, kuid sõitis lubatud kiirusega voo sees, silla peale sõitmisel sõitis ühes reas. Sõitis Waze 3 järgi, pidi pöörama, sest Waze näitas pööret. Reastus vasakusse ritta, see osutus bussi rajaks. Niipea kui sai selgusele, kõrval sõitvad autod hakkasid hoogu võtma, tema pidi sinna ritta saama. See toimus nii kiiresti, sisuliselt ümberreastumise hetkel. Nii kui sai ümber reastuda, näitas suunatuld ja reastus ümber. Kiirus oli 60 km/h või midagi sellist. Väärteoprotokollis märgitud teelõigul liigub harva, tihedamini sõidab seal taksoga. Lõppkokkuvõttes tuli välja, et sooritas vasakpöörde selleks keelatud kohas. Tunnistab, et see pööre oli vales kohas, aga sai aru sellest alles sel hetkel. Esialgu oli enda tavalises reas. Waze näitas, et peab vasakpöörde sooritama. Ei ole harjunud sellega, et bussirada on vasakut kätt, tavaliselt need on paremat kätt, tegi ümberreastumise. Bussireas liikus ühistransport, oli tema ees. Kui sooritas vasakpööret, oli buss vist juba tema taga, ei mäleta. Ta ei vajutanud gaasile ega midagi, lihtsalt tuli mäest alla ja muidugi siis kiiremini sõitis alla. Lisaks kaebuses toodule osundab kaitsja järgnevale. Ei ole eristatav, et just menetlusaluse isiku sõiduk liikus kaks korda kiiremini kui ülejäänud. Kaitsja hinnangul on väärteomenetlus läbi viidud oluliste menetlusõiguste rikkumistega, tõendid on ebapiisavad ja vastuolulised ning nende pinnalt ei ole võimalik tõendada menetlusaluse isiku süüd. Kohtuväline menetleja ei ole kuulanud üle kohal viibinud kaasreisijat kes oleks võinud selgitada, kas nad ületasid kiirust, kas nad liikusid sama kiirusega nagu ülejäänud sõidukid või hoopis keegi muu liikus nendest kiiremini. Nägid videost, et samal ajal on mõõdetavas alas liikunud enam kui 3, isegi 6 sõidukit ja see oli niivõrd kaugel, et ei ole selgelt eristatav, et kiirus võis üldse kuuluda menetlusaluse isiku sõidukile. Peale selle ei ole selgelt eristatav, et menetlusaluse isiku sõiduk oleks liikunud enam kui kaks korda kiiremini kui teised sõidukid. Seda on kinnitanud ka tunnistaja ise, et sellist erinevust ei olnud. Tunnistaja mäletab erinevust ainult värvi järgi ja ütles, et ei mäleta mitu valget värvi sõidukit seal oli, kuid tegelikult seal oli 2 valget värvi sõidukit. Seega ei ole võimalik seostada tablool kuvatud kiirust just Vladislav Tomingase poolt juhitud sõidukiga. Peale selle tablool on ilmnenud tehnilisi puudusi. Esiteks ei ole selgelt eristatav, mis suunas mõõdeti kiirust. Teiseks leiab, et tabloo või kiiruse mõõtur ei olnud üldse töökorras, sest kui politseiauto hakkas liikuma kohapealt, siis veel ei olnud kiirused lukustatud ja puudus politseisõiduki enda kiirus, kuigi see peaks seal alati nähtav olema nii kaua kuni kiirus ei ole lukustatud. Kui mõõteseade ise ei kajasta isegi patrullsõiduki kiirust, siis see seab kahtluse alla kogu mõõtetulemuse. Peale selle ei suutnud kohtuväline menetleja tõendada, et taatlustunnistuses märgitud kleebised olid siis nõuetekohaselt ka kohal kiirusmõõturil ja selle näidikul. Ka videosalvestisest on ju selgelt näha politseiautot ja mõõdetavat sõidukit, kuid ei tea, millist sõidukit mõõdeti, sest liikusid samal ajal teised sõidukid, mis tegelikult takistasid otse mõõtmist. Kaitsja seisukohalt ei ole lubatud mõõta kiirust, kui kiirusmõõturiseadme ja mõõdetava objekti vahel on segavaid faktoreid ja kui kiiruse ületamine ei ole selgelt eristatav. Kuna tegemist oli radarmõõturiga, mis ei võimalda sihtmärki visuaalselt fikseerida, siis ei saa välistada, et tablool kuvatud kiirus ei kuulunud hoopis mõnele teisele autole. Vastuolu esineb ka seerianumbri osas. Videos loeti ette üks number, seejärel kuulati tunnistaja üle ja väideti, et seal on teine number, aga ei tea, milline number oli tegelikult jaanuaris, kuna ka lisatõenditest nähtuvalt ei ole selge, millal oli paigaldatud antud sõidukisse kiirusmõõtur seerianumbriga DB
4. Riigikohtu otsustes 3-1-148-13 ja ka 3-1-1-17-12 on leitud, et kui seadme terviklikkus ei ole tagatud ja seda ei ole võimalik ka tõendada, ei saa tugineda mõõteseadmete andmetele. Kokkuvõttes leiab kaitsja, et Vladislav Tomingase süü ei ole nõuetekohaselt tõendatud. Puudub üheselt seostatav ja usaldusväärne tõend, mis kinnitaks, et tablool nähtud kiirus kuuluks just tema juhitud sõidukile. Menetluses on rikutud tähtaegu, mõõtetulemused ei ole jälgitavad, need on ebastabiilsed, seade ei vastanud tehnilistele nõuetele ning ametnike enda kõhklused kinnitavad, et süüd ei saa pidada väljaspool mõistlikku kahtlust tõendatuks. Lisaks menetluse lõpetamisele taotleb kaitsja ka menetluskulude hüvitamist.
5. Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et kaebuse esitaja süüline käitumine talle inkrimineeritud õigusrikkumise toimepanemise osas on täielikult tõendamist leidnud. Kaitsja on igatpidi proovinud seada kahtluse alla kõik tõendid, mis oli kogutud kohtuvälise menetluse käigus ning on ka viidanud, et kohtuvälise menetleja lahend oli koostatud väljaspool tähtaega. Kuivõrd 4 antud küsimus oli lahendatud kohtuvälises menetluses ka Harju Maakohtu poolt ning Harju Maakohus leidis, et kohtuvälise menetleja tegevus oli seaduslik ja põhjendatud vastavalt väärteomenetluse seadustiku sätestatule, jättis ta kaitsja kaebuse rahuldamata. Seetõttu palub kohtuväline menetleja samuti mitte arvestada kaitsja väitega selles küsimuses otsuse tegemisel. Kohtuväline menetleja leiab, et tunnistaja ütlustega on igatpidi tõendatud, et 31.01.2025 teostatud kiiruse mõõtmine oli jälgitav ja vastavalt õigusaktidele. Tunnistaja oma ütlustes on kinnitanud, et enne vahetuse alustamist, enne kiiruse mõõtmise teostamist, kontrollib ta ja on ka 31.
6. kontrollinud, et kiirusmõõteseade oli tehniliselt korras ja kõik kleebised, millest räägib meil taatlustunnistus, olid oma kohtadel. Kohtuvälises menetluses ei ole kaitsja kahtluse alla seadnud kleebise puudust ning vaatlust, mis olid teostatud kuu aega hiljem 5.03.2025, oli teostatud tõendamaks, mis seerianumbriga on kiirusmõõteseade sõidukisse paigaldatud. Tänasel kohtuistungil ei ole ka kaitsja taotlenud kohtuvälise menetleja käest välja nõuda vastust SMIT-i poolt, mis Stalker oli paigaldatud ja kas kõik kleebised olid oma kohtade peal. Kohtuväline menetleja juhib tähelepanu, et tunnistaja on töötanud patrullpolitseinikuna liikluses juba pikemalt aega ning igapäevaselt kasutab kiirusmõõteseadet, mida ta kasutas ka 31.
7. Tänasel kohtuistungil tunnistaja poolt antud ütlustest saab üheselt asuda seisukohale, et tunnistaja tunneb mõõtemetoodikat ja kuidas tuleb mõõta kiirusmõõteseadmega Stalker. Videosalvestiselt on üheselt jälgitav, et kaebuse esitaja sõiduk möödus patrullsõidukist, seejärel kiirendades reastus vasakusse ritta ja seejärel reastus tagasi paremasse ritta, mida kohtuväline menetleja on lahendi koostamisel ka kirjeldanud. Samaaegselt on ka jälgitav, et antud manöövri sooritamisel mõõdeti kaebuse esitaja sõiduki kiiruseks 102 km/h. Videosalvestistelt oli ka samuti nähtav, et esialgu kaebuse esitaja sõiduk liikus ühistranspordi taga, kuid tulles silla pealt alla, oli ta ühistranspordi sõiduki ees, mis ka omakorda kinnitab seda, et kaebuse esitaja sõidukiirus ei olnud lubatav. Ka pardakaamera videosalvestiselt on hästi jälgitav nool, mis osutab sellele, et kaebuse esitaja sõiduk eemaldus patrullsõidukist mõõtmise hetkel ning kaitsja väide selle kohta, et sellega ei tohi arvestada ja see ei ole nähtav, jääb kohtuvälisele menetlejale arusaamatuks. Kohtuväline menetleja on lõppkokkuvõttes seisukohal, et kohtuvälise menetleja otsus on seaduslik ja põhjendatud, arvestab üld – ja eripreventiivseid eesmärke ning vastab kaebuse esitaja süü suurusele. Arvestades ka karistusregistri andmeid, et õigusrikkumise toimepanemise ajal omas menetlusalune isik kahte kehtivat väärteokaristust samalaadsete õigusrikkumiste toimepanemise eest, on rahatrahvi kohaldamine karistusliigina menetlusaluse isiku puhul ennast ammendanud. Seetõttu palub kohtuväline menetleja jätta kaebus rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohtuliku arutamise järeldused
8. VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Seega on kohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega, mis tähendab kohtu seotust protokollis toodud teokirjeldusega. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Samuti kohus peab lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused.
9. Kohus annab esmalt hinnangu

§ 227

lg 3 väärteokoosseisu täitmise kohta, mis näeb ette vastutuste mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41–60 kilomeetrit tunnis. 7. Vaidlus puudub selles, väärteoprotokollis näidatud ajal ja kohas, s.o asulasisesel teel, juhtis Vladislav Tomingas sõidukit BMW 640D XDRIVE reg. märgiga XXX.

§ 15

lg 1 p 2 kohaselt on suurim lubatud kiirus asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis.

1. Vaidlus on tõusetunud lubatud sõidukiiruse ületamises mitte vähem kui 48 km/h. 5 Kohtu hinnangul on Vladislav Tomingase poolt toimepandud väärtegu õigesti kvalifitseeritud ning nõuetekohaselt tõendatud. Väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud eelkõige videosalvestusega, millest nähtuvad väärteoasja lahendamiseks olulised asjaolud.
2. VTMS § 31 lg 11 kohaselt juhul, kui väärteo toimepanemise aeg, koht või viis või muud väärteo tehiolud on riikliku järelevalve käigus foto- või videosalvestatud, võib see salvestis olla väärteomenetluses iseseisvaks tõendiks, kui salvestisest nähtuvad: 1) salvestise seos väärteoasjaga; 2) millal, millistel asjaoludel ja kelle poolt on salvestis loodud; 3) väärteoasja lahendamiseks olulised asjaolud.
3. Kohtu hinnangul vastab väärteoasja materjalide juures olev patrullsõiduki pardakaamera videosalvestus seaduses nimetatud nõuetele ja on lubatav tõend. Oluline on tuvastada konkreetse sõiduki kiirus kindlal ajal ning just sellised andmed kajastuvad ka talletatud videosalvestusel. Video korduval ja põhjalikul vaatamisel jõudis kohus veendumusele, et videosalvestusest nähtub ammendavalt millal, kus ja kuidas toimus Vladislav Tomingase poolt juhitud mootorsõiduki kiiruse mõõtmine.
4. Salvestiselt on näha sõidukisse paigaldatud kiirusmõõteseade ning seda, kuidas sõidukid mööduvad seisvast patrullautost. Samuti on kuulda ametnikke, kes esmalt visuaalsel vaatlusel tegid kindlaks teistest sõidukitest kiiremini mööduva sõiduki (Vladislav Tomingase poolt juhitud sõiduk BMW 640D XDRIVE) ning seejärel juba toimus kiiremini liikuva sõiduki kiiruse tuvastamine. Selline ametnike tegevus vastab ka tunnistaja E.V ütlustele.
5. Tunnistaja E.V (politseiametnik) ütluste kohaselt märkas vahetult pärast sõiduki parkimist viaduktil kiirendamas sõidukit, vabastas kiirusmõõturi Stalker antenni ja siis tabloole kuvas suure kiiruse. Mõõtsid nende autode kiirust, kes sõitsid linna poole. Vaidlusalase auto sõidukiirus võis olla üle 100 km/h. Sai aru, mis sõidukiga tegemist oli, kus kiirusmõõteseade fikseeris suurima lubatud sõidukiiruse ületamise. Antud sõiduk oli hästi märgatav, ta oli sellise omapärase välimusega ning sõiduk liikus ka pardakaamerast neil läbi, number oli ilusti näha. Kiirusmõõteseade oli sõidukisse paigaldatud statsionaarselt, st see on sõidukile konkreetselt kinnitatud, seda ei saa eemaldada, neid kiirusmõõteseadmeid ei vahetata sõidukite vahel. Antud hetkel mõõtsid mudeliga TSR2X, selle seadmega on võimalik mõõta kiirust mitmes suunas ja seda näeb ka tabloolt, mis suunas mõõdetakse. Antud olukorras mõõtsid neist eemalduvat sõidukit. Kui tabloole vaadata, siis seal on kiri hold, see tähendab, et ta on kinni, et tal ei ole kiir vabastatud, ei toimu mõõtmist ja kui holdi peal ei ole, siis toimub mõõtmine. Tavaliselt kui on mingi häire, siis seal on failor või mingisugune viga tuleb sinna ekraanile. Kui mõõtsid Vladislav Tomingase kiirust, oli mõõdetavas alas äkki 4-5 sõidukit. Eristas sõiduki, kuna kiirused olid erinevad ning seda on märgata ka videost. Kui üks sõiduk kas siis läheneb teistele või eemaldub, siis see annab alust arvata, et ta ei sõida sarnase kiirusega nagu teised sõidukid. Sai aru, et see kiirus kuulub Vladislav Tomingasele, kuna sarnase kiirusega rohkem sõidukeid antud piirkonnas ei liikunud. Tablool näitavad noolekesed, mis suunas sõitvat sõidukit ta mõõdab. Kui paneb seadme same peale, hakkab antenn seda suunda võtma. Niipea kui nägi, et sõiduk kiirendas, valis õige režiimi sama suund ja siis seade kuvas. Kui noolekesed on ülespoole, siis sõiduk eemaldub patrullsõidukist.
6. Lähtudes tunnistaja ütlustest ja salvestisel kajastatust on tuvastatud, et salvestisel mõõdeti just Vladislav Tomingase poolt juhitud sõiduki kiirust. Salvestisel on selgelt näha väärteootsuses osundatu, mille kohaselt liikus menetlusaluse isiku sõiduk parempoolses reas (I), seejärel kiirendades reastus vasakusse ritta (III) ning seejärel tagasi keskmisesse ritta (II). Kusjuures keskmisesse ritta tagasi reastumine ei toimunud sujuvalt ja teisi liiklejaid arvestavalt, vaid nö järsult teise sõiduki ette põigates ning selline sõidustiil ei jäta kahtlust, et Vladislav Tomingase sõiduk liikus teistest sõidukitest kiiremini. Sellekohast kohtu veendumust toetab Vladislav Tomingase 6 poolt juhitud sõiduki liikumine tervikuna. Nii nähtub salvestiselt (00:46 alates), kuidas Vladislav Tomingase sõiduk ootab seistes juba vasakpöörde sooritamise võimalust, kui teised sõidukid, millest Vladislav Tomingas möödus, on tema sõidukist tunduvalt tagapool ja alles hakkavad Vladislav Tomingase seisva sõidukini jõudma. Selline liikluspilt tervikuna kinnitab, et Vladislav Tomingase poolt juhitud sõiduki kiirus oli tunduvalt kiirem teistest sõidukitest ehk et väärteoprotokollis näidatud ajal ja kohas mõõdeti just Vladislav Tomingase sõiduki kiirust.
7. Salvestiselt on näha ka kiiruse mõõtmine. Esialgselt on kiirusmõõteseadmel näha tähed HLd (tunnistaja ütluste kohaselt tähendab hold seda, et kiiruse mõõtmist ei toimu) ning seejärel tähed HLd kaovad ning tabloo kuvab ette numbrid 90, 91, 92, 94, 95 ja 100 ning
8. Tabloo hoolikal vaatlemisel on näha ka ülespoole suunatud nooled, mis kinnitavad tunnistaja ütlusi, et mõõtis patrullist eemalduvat sõidukit. Järelikult on tablool kuvatud kiirus seostatav just Vladislav Tomingase poolt juhitud sõidukiga. Kohus ei nõustu kaitsjaga, justkui ekraanile lühikese ajaga ilmuvad numbrid 90, 91, 92, 94, 95, 100 ja 102 km/h ei peegeldaks tüüpilist sõiduki kiiruse dünaamikat ning ei võimaldaks neid seostada konkreetse sõidukiga. Kohtu hinnangul ei ole tegemist sellise kiire ja ebaloomuliku kõikumisega, mis võiks seada kahtluse alla mõõtetulemuse usaldusväärsuse ning selline kiirusnäit on seostatav just Vladislav Tomingase kui mõõtmise ajal kõige kiiremini liikuva sõidukiga. Kohtu taolist seisukohta ei muuda ka kaitsja väide, justkui oleks sõidukis olnud politseiametnik E.V ka ise kiirust ületavas sõidukis kahelnud, kuna salvestiselt on kuulda politseiametnik E.V sõnu: „95 valge, ma ei tea kas 102 isegi, valge see kupee mingisugune, ma ei tea äkki oli bemm, seal rohkem sõidukeid ei olnud.” Puudub vaidlus, et Vladislav Tomingase sõidukiks oli valge BMW ning just selline sõiduk on nähtav ka videolt patrullsõidukist möödumas. Videolt on küll samal ajal nähtav ka teine valge sõiduk, kuid see oli teise keretüübiga (maastur) ning ei sarnanenud E.V salvestiselt kuuldava kirjeldusega (kupee). Seega kirjeldas politseiametnik just Vladislav Tomingase sõidukit. Arvestades Vladislav Tomingase sõiduki kiirust ning seega lühikest ajavahemikku, mil tuli kiiruse mõõtmisele reageerida, ei saagi eeldada, et E.V antud kirjeldus oleks saanud olla veel detailsem. Samuti selgitas tunnistaja vastuseks kaitsjale patrullsõiduki kiiruse puudumise kohta tablool, et kui nad eraldi seda holdi ei vajuta, siis nende kiirus jookseb edasi, niipea kui on locked ehk lukustatud, siis nende kiirust tabloo ei kuva. Sellised andmed on nähtavad ka kiirusmõõturi tablool.
9. Kohtu hinnangul on tõendatud ka mõõtetulemuse jälgitavus. Vastavalt mõõteseaduse § 5 lg 1 on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud, kui mõõtmisel kasutatakse taadeldud mõõtevahendit ja: 1) mõõtmise on teinud pädev mõõtja, kes on akrediteeritud või erialaselt pädevaks mõõtjaks tunnistatud, järgides asjakohast mõõtemetoodikat, või 2) mõõtmisel on järgitud mõõteseadusest või muust seadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktist tulenevaid üksikasjalikke nõudeid mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuse töötlemisele. 16.

§ 199

lg 7 kohaselt nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 16.06.2011 määruse nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ § 3 lg 1 peab kiirusmõõturiga sõidukiirust mõõtev politseiametnik või abipolitseinik olema läbinud mõõtevahendi kasutamiseks vajaliku väljaõppe ning nimetatud määruse teine peatükk sätestab kiirusmõõturiga sõidukiiruse mõõtmise mõõtemetoodika.

1. Praeguses asjas oli mõõtevahendiks kiirusmõõteseade Stalker DSR 2X seerianumbriga DB
2. Nimetatu on kajastatud ka väärteotoimikus olevas asitõendi vaatlusprotokollis, kus vaadeldavaks objektiks oli sõiduk Škoda Superb reg nr XXX ehk sõiduk, millest toimus Vladislav Tomingase poolt juhitud sõiduki kiiruse mõõtmine. Protokolli kohaselt on sõiduki armatuuril olev kiirusmõõteseadme antenn suunatud sõiduki esiklaasi poole. Kiirusmõõteseadme antenni korpusel asub metallplaat ja sulgemiskleebis, mis on kleebitud antenni korpusele ja metallplaadile. Metallplaadil on muuhulgas kirjas QR-kood ning sulgemiskleebisel on kirjas: METROSERT EE 7 M1, Sõiduki armatuuri ees ja peal asuvad kiirusmõõteseadme tabloo ja pult. Puldi peal on kirjad: Stalker DSR 2X ja DB
4. Puudub vaidlus, et videosalvestisel nimetab kiirust mõõtnud ametnik E.V kiirusmõteseadme seerianumbriks DB0124243 (õige on DB014243). Nii andis E.V ka kohtus ütlusi, mille kohaselt nad sõitsid järgi, tavaliselt ta võtabki puldi kätte või vaatab, et siis võib ekslikult see number natukene valesti minna, see ei olnud kardinaalselt vale, aga äkki lõpu number võis olla vahetuses. Kuna E.V luges kiiresti valesti vaid ühe numbri, on kohtu jaoks kahtlusteta selge, et tegemist oli inimliku eksimusega, mis kuidagi ei sea kahtluse alla kasutatud kiirusmõõteseadet.
5. Asja materjalide juures on taatlustunnistus nr TTRS-24/00108 selle kohta, et kiirusmõõtur Stalker DSR 2X DB014243 läbis kordustaatluse ning vastab esitatud nõuetele, on taadeldud 01.07.2024, taatluse lõppkuupäev on 31.07.
6. Kiirust mõõtis E.V ning asja materjalide juures on tõend selle kohta, et E.V on läbinud pädeva mõõtja koolituse 09.07.
7. Lähtudes siinjuures E.V tunnistajana antud ütlustest, mille kohaselt on ta töötanud patrullpolitseinikuna 11 aastat, kasutab kiirusmõõteseadet Stalker iga tööpäev ning iga vahetuse alguses nad testivad ja puuduste esinemisel nad ei antud seadet kasutada, on kohtu jaoks usutav, et Vladislav Tomingase poolt juhitud sõiduki kiiruse mõõtmine toimus mõõtetulemuse jälgitavust arvestavalt.
8. Kaitsja poolt osundatut, justkui eelnimetatud 16.06.2011 määruse nr 78 § 8 punktis 4 sätestatu keelab kiirusmõõtmist teostada juhul, kui mõõteobjekti ja seadme vahel esinevad segavad mõjurid, peab kohus asjakohatuks, kuna nimetatud määruse punkt kaotas kehtivuse juba juulis
9. Kehtiv säte ei luba sõidukiirust mõõta tunnelis ja peeglilt ning sellist eksimust antud menetluse raames kohus ei tuvastanud.
10. Samuti ei pea kohus asjakohaseks kaitsja etteheidet selle kohta, et kohtuväline menetleja ei kuulanud üle Vladislav Tomingase kaasreisijat, kes väidetavalt oleks saanud selgitada, kas nad ületasid kiirust või hoopis keegi muu liikus nendest kiiremini. VTMS § 115 loetleb nõuded kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatavale kaebusele ning nimetatud sätte lõige 5 p 3 nimetab muuhulgas võimaluse lisada kaebusele tunnistajate nimed ja aadressid, kelle ülekuulamist taotletakse. Juhul, kui kaebuse esitaja hinnangul oleks nimetatud tunnistaja ülekuulamine vajalik, oleks ta saanud seda ka kohtult taotleda. Samas ei leia kohus, et nimetatud tunnistaja ülekuulamine oleks vajalik, kuna Vladislav Tomingase rikkumine on veenvalt tõendatud.
11. Eelviidatud Vabariigi Valitsuse määruse nr 78 § 9 lg 5 kohaselt on lõplikuks mõõtetulemuseks kiirusmõõturi lugem, millest lahutatakse laiendmääramatus, kiirusmõõturiga sõidukiiruse mõõtmise laiendmääramatused on esitatud määruse lisas
12. Vastavalt nimetatud lisale on paigalseisva kiirusmõõturiga mõõtmisel saadava sõiduki kiiruse väärtuse laiendmääramatus sõiduki kiirusel 101135 km/h +-4 km/h.
13. Kõike eeltoodut arvestades leiab kohus, et Vladislav Tomingas sõitis väärteoprotokollis näidatud ajal ja kohas kiirusega 102+/-4 km/h, ületades lubatud kiirust mitte vähem kui 48 km/h (rikkus

§ 15

lg 1 p 2 nõudeid), täites sellega

§ 227lg 3 objektiivse koosseisu.

1. Kohtu hinnangul pani Vladislav Tomingas teo toime vähemalt otsese tahtlusega. On selge, et sõiduki juhina peab Vladislav Tomingas olema teadlik liiklust reguleerivatest normidest ning liiklusmärkide tähendusest. Kiiruse mitteületamiseks on sõiduki juhil lisaks liikluskorraldusele kohustus jälgida sõiduki spidomeetrit ning Vladislav Tomingasele etteheidetav kiirus 102 km/h +-4 km/h pidi olema talle sõidukist ka nähtav. Kuna kiiruse ületamine 48 km/h võrra on tunduvalt suurem lubatud piikiirusest, pidi see olema Vladislav Tomingasele lisaks ka tajutav ning seega tema teadlikuks valikuks. Järelikult teadis ta, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahtis või vähemalt möönas seda. 8
2. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et Vladislav Tomingase käitumine sisaldab

§ 227lg 3 ettenähtud süüteokoosseisu.

Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Samuti ei tuvastanud kohus VTMS § 150 loetletud väärteomenetlusõiguse olulisi rikkumisi, mis tooksid sellel alusel kaasa kohtuvälise menetleja otsuse tühistamise.

1. Kohus jätab tähelepanuta kaitsja poolt osundatu, mille kohaselt on kohtuväline menetleja vääralt kohaldanud materiaalõigust ning rikkunud menetlusaluse isiku õigust õiglasele ja lõplikule menetlusele seaduses sätestatud tähtaja jooksul, kuna lisatõendite kogumine toimus väljaspool VTMS § 70 lg 4 menetlustähtaega, ilma et oleks esinenud seaduslikult põhjendatud alus menetluse pikendamiseks või erandina tõendite hilisemaks esitamiseks. Samasisulise etteheite esitas kaebuse esitaja kaitsja Harju Maakohtule juba 06.03.2025 VTMS § 78 alusel ning kohus lahendas isiku kaebuse 14.03.2025 määrusega, jättes kaebuse rahuldamata. Kuna kohus on kaitsja sellekohase kaebuse juba lahendanud, ei pea kohus põhjendatuks asuda sama küsimust uuesti analüüsima.
2. Järgnevalt annab kohus hinnangu

§ 242

lg 1 väärteokoosseisu täitmise kohta, mis näeb ette vastutuste mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub käesoleva seaduse §-des 201–203, 205–207, 209, 211, 212, 214–219, 221–224 ja 226–241 sätestatud väärteokoosseis. 28. Vladislav Tomingas ei vaidlusta, et juhtis mootorsõidukit liiklusmärgiga „Ühissõidukirada“ tähistatud teerajal, sõitis üle suunavööndeid eraldava eraldussaare, sooritades vasakpöörde ning mootorsõiduki juhina ei jäänud kontrollimise ajaks oma kohale ja väljus sõidukist ilma kontrollija loata või vastava korralduseta, rikkudes sellega

§ 37

lg 3,

§ 16

lg 2, MKM 22.02.2011 määruse nr 12 § 25 lg 6 ja

§ 38

lg 3 nõudeid ning pannes sellega toime

§ 242lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod.

1. Vladislav Tomingase poolt mootorsõiduki juhtimine liiklusmärgiga „Ühissõidukirada“ tähistatud teerajal ning sõitmine üle suunavööndeid eraldava eraldussaare, sooritades vasakpöörde, on selgelt näha ka eespool nimetatud patrullsõiduki pardakaamera videosalvestuselt.
2. Seda, et Vladislav Tomingas ei jäänud riikliku järelevalve käigus sõidukisse ning väljus mootorsõidukist ilma kontrollija loata või vastava korralduseta, kinnitab politseipatrulli rinnakaamera videosalvestus. Ka nimetatud tõendi saab VTMS § 31 lg 11 kohaselt lugeda lubatavaks tõendiks, kuna sellest nähtub nii salvestise seos väärteoasjaga kui ka see, millal, millistel asjaoludel ja kelle poolt on salvestis loodud ning väärteoasja lahendamiseks olulised asjaolud.
3. Ka nimetatud rikkumised pani Vladislav Tomingas toime otsese tahtlusega. Sarnaselt kiiruse ületamise episoodi juures leiab kohus, et mootorsõiduki juhina peab Vladislav Tomingas olema teadlik liiklust reguleerivatest normidest ning liiklusmärkide tähendusest. Järelikult teadis ta, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahtis või vähemalt möönas seda. Isegi juhul, kui Vladislav Tomingas kasutas sõiduki juhtimisel vastavaid Waze juhiseid, ei saanud talle kohapeal olnud liikluskorraldus kuidagi märkamata jääda ning kui Waze teda tõesti suunas keelatud kohas vasakpööret tegema, oleks ta mootorsõiduki juhina pidanud vastavat juhist eirama.
4. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et Vladislav Tomingase käitumine sisaldab

§ 242lg 1 ettenähtud süüteokoosseisu ja tema tegu on õigusvastane.

Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Karistus 9 33.

§ 227

lg 3 sätestab, et mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41–60 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

§ 242

lg 1 kohaselt mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub käesoleva seaduse §-des 201–203, 205–207, 209, 211, 212, 214–219, 221–224 ja 226–241 sätestatud väärteokoosseis, karistatakse rahatrahviga kuni 20 trahviühikut. KarS § 63 lg 1 järgi kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. 34. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati Vladislav Tomingast KarS § 63 lg 1 alusel

§ 227lg 3 järgi mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuueks kuuks.

35. Kuna nii

§ 242

lg 1 kui ka

§ 227

lg 3 järgi kvalifitseeritavad teod olid ajalis-ruumilises tihedas seoses ning kantud ühtsest tahtlusest, nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga, et Vladislav Tomingasele karistuse mõistmisel tuleb lähtuda KarS § 63 lg 1 ning mõista üks karistus

§ 227lg 3 järgi. 36. Karistamisel tuleb võtta aluseks Kar

S § 56 lg 1, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning arvestada tuleb ka kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

1. Sarnaselt kohtuvälise menetlejaga leiab kohus, et Vladislav Tomingast ei ole võimalik karistada kergemaliigilise karistusega, s.o rahatrahviga. Kuigi karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 63 lg 1, vastas Vladislav Tomingase tegevus mitmele süüteokoosseisule ning tema käitumine oli liikluskorda ohustav. Kiiruse ületamine Vladislav Tomingasele etteheidetavas määras on äärmiselt taunitav tegu ning selleks, et vältida raskeid liiklusõnnetusi, on mootorsõiduki juhtide poolt äärmiselt oluline kehtivatest normidest kinni pidada. Seda enam, et Vladislav Tomingas sõitis asulasisesel teel, kus liiklustihedus ei olnud väike ning kus oht kellegi elu või vara kahjustamiseks piisavalt reaalne. Liiklusnõuete eiramine näitab menetlusaluse isiku hoolimatut ja ükskõikset suhtumist ühiskonna jaoks olulistesse väärtustesse ning õiguskorra kaitsmise huvides oli õiguskaitseorganite tõhus sekkumine vajalik.
2. Antud juhul ei ole vähetähtis seegi, et Vladislav Tomingast on ka varasemalt liiklusalaste rikkumiste eest karistatud. Vastavalt karistusregistri teatisele on Vladislav Tomingas eelnevalt kiirust ületanud, st pannud toime

§ 227

lg 2 järgi kvalifitseeritava teo 24.08.2024 (karistatud 24.08.2024 otsusega rahatrahviga, jõustus 10.09.2024, karistus täidetud 25.11.2024), samuti on Vladislav Tomingas pannud toime

§ 224

lg 1 järgi kvalifitseeritava teo 24.01.2025 (karistatud 13.02.2025 otsusega rahatrahviga, jõustus 13.03.2025, karistus täidetud 28.02.2025). Seega käesoleval ajal ei ole nimetatud väärtegude eest mõistetud karistused kustunud. Sellistele andmetele tuginedes ei saa Vladislav Tomingase senist liiklusalast käitumist hinnata positiivselt ning tema suhtumine liiklusreeglitesse on ilmselgelt ükskõikne ja üleolev. Sellekohane suhtumine nähtus ilmekalt ka politseiametnike rinnakaamera salvestiselt, kus Vladislav Tomingase suhtlust politseiametnikega ei saa pidada viisakaks.

1. Olukorras, kus isikule mõistetud rahatrahvid ei ole talle vajalikku mõju avaldanud, st isik jätkab liiklusalaste rikkumiste toimepanemist, ei ole uuesti rahatrahvi kohaldamine kuidagi põhjendatud ega arvesta õiguskorra kaitsmise huvisid. Seda enam, et Vladislav Tomingas ei ole raskemat rikkumist, s.o kiiruse ületamist, isegi kahetsenud, vaid on asunud ennast õigustama ning otsinud võimalusi vastutusest vabanemiseks. 10
2. Kuna aga varasemalt ei ole Vladislav Tomingasele karistusena juhtimisõiguse äravõtmist kohaldatud, leiab kohus, et Vladislav Tomingasele võib mõista karistuse väiksemas määras kui seda tegi kohtuväline menetleja, mida kaebuses on alternatiivselt ka taotletud. Kohus hinnangul kolmekuuline juhtimisõiguse äravõtmine on piisav, et isik mõistaks enda tegude keelatust ning teeks enda senisest käitumisest vajalikud järeldused. Pärast praegust menetlust on kaebuse esitaja väga hästi teadlik, et enda normieiravat käitumist jätkates on oht juhtimisõiguse kaotamiseks suuremas määras reaalne ning kohtu arvates mõjutab ka nimetatud asjaolu käituma edaspidi seaduskuulekalt. Kohus rahuldab kaebuse osaliselt ja vähendab kohtuvälise menetleja poolt määratud karistust vastavalt kaebuse lõpposa p 5 taotletule. Kohtu hinnangul on antud juhul väiksemas määras juhtimisõiguse äravõtmine ka proportsionaalne Vladislav Tomingase poolt toimepandud süüteoga ning süüdlase isikuga. Siinjuures arvestab kohus ka raskendavate asjaolude puudumist. Seetõttu peab kohus põhjendatuks karistada Vladislav Tomingast

§ 227

lg 3 ja

§ 242lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises Kar

S § 63 lg 1 alusel põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks kuuks, mille algust arvata käesoleva kohtuotsuse jõustumisest.

1. Samuti arvestab karistus üldpreventiivseid eesmärke. Kõik liiklejad peavad teadma, et liikluses tuleb olla hoolas ja lugupidav ning liiklusnormide eiramisele võib õiguskorra kaitsmise huvides järgneda karistus. Kuigi kohus ei pidanud antud juhul õigustatuks kohaldada sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kuueks kuuks nagu seda tegi kohtuväline menetleja, on ka suuremas määras karistuse kohaldamine alati aktuaalne, kui isiku normieirava käitumise muutmiseks on vaja ta liiklusest pikemaks ajaks eemaldada. Menetluskulud
2. Kuna kohus ei lõpeta väärteomenetlust VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, vaid vähendab üksnes kohtuvälise menetleja mõistetud karistust, jäävad menetluskulud Vladislav Tomingase kanda.
3. Kohus osundab Riigikohtu selgitustele, et kui maakohus tühistab kohtuvälise menetleja otsuse üksnes karistuse osas, ei reguleeri menetlusaluse isiku makstud kaitsjatasu hüvitamist KrMS § 185 lg
4. Erinormina näeb VTMS § 23 ette menetlusalusele isikule valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu hüvitamise vaid olukorras, kus väärteomenetlus lõpetatakse VTMS § 29 lõike 1 p 13 ja 5-6 sätestatud alustel (RKKK 01.03.2023, 4-22-3337, p 7). (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik 11