4-25-3087 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. november 2025. a Tallinnas Väärteoasja number 4-25-3087 Kohtukoosseis Kohtunik Martin Tuulik Kaebuse sis

§ 227

lg 3 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemises, st mõistetud karistuste määra osas. 2. Tunnistada Siim Suve süüdi

§ 227

lg 3 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemises ja mõista karistusena rahatrahv 100 trahviühikut, see on 800 eurot.

1. Määrata, et rahatrahv 800 eurot tuleb tasuda edasikaebetähtaja jooksul kohtuvälise menetleja otsuses näidatud Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 SEB Pank, EE932200221023778606 Swedbank, EE701700017001577198 Luminor Bank või EE777700771003813400 LHV Pank. Kohustuslik on märkida viitenumber
3. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, kui süüdlane ei järgi rahatrahvi ositi tasumise tähtaegu, saadetakse vastavalt VTMS §-le 202 lahendi koopia kümne päeva jooksul kohtutäiturile, millele on tehtud märge jõustumise kohta. Kohtuotsus edastada menetlusalusele isikule ja kohtuvälisele menetlejale. 4-25-3087 EDASIKAEBAMISE KORD Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest. VÄÄRTEO ASJAOLUD
4. 26.07.2025 kiirmenetluse otsuse kohaselt heidetakse Siim Suvele ette seda, et tema juhtis 26.07.2025 17:41 Toila vallas, Ida-Viru maakonnas, Tallinn-Narva 154 km mootorsõidukit kiirusega 146 ± 5 km/h. Lubatud suurim kiirus sellel teelõigul on 90 km/h. Ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 51 km/h. Sellise tegevusega rikkus S. Suve

§ 15

lg 1 p 1 nõudeid ja pani toime

§ 227lg 3 sätestatud väärteo.

Kiirmenetluse otsusega määrati talle rahatrahv 150 trahviühikut ehk 1200 eurot. MENETLUSE KÄIK JA MENETLUSALUSE ISIKU KAEBUS

1. S. Suve esitas 08.08.2025 Viru Maakohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 26.07.2025 kiirmenetluse nr 10220192977112 otsuse peale. Esitatud kaebuses taotles S. Suve kohtualluvuse muutmist VTMS § 12 lg 2 p 1 järgi ja kaebuse arutamist kaebaja elukoha järgses kohtus, s.o Harju Maakohtus. Viru Maakohtu 08.09.2025 määrusega edastati kaebus arutamiseks Harju Maakohtule.
2. Kaebaja ei vaidlusta rikkumise fakti ega kvalifikatsiooni, vaid leiab, et määratud rahatrahv on ebaproportsionaalselt suur. Ta rõhutab, et olud olid head (sirge tee, hea nähtavus, vähene liiklus), mistõttu peab oma süüd väiksemaks, kui menetleja on hinnanud. Kaebaja kahetseb toimunut ja palub seda käsitleda kergendava asjaoluna. Ta taotleb rahatrahvi vähendamist 100 trahviühikuni ning soovib menetlust jätkata kirjalikus vormis.
3. 28.10.2025 edastas kohus menetlusosalistele S. Suve karistusregistri väljavõtte, mille kohus lisab väärteoasja materjalide juurde. 07.11.2025 edastas kohtuväline menetleja kohtule täiendavad tõendid, s.o kiirusemõõtmisel kasutatud mõõtevahendi taatlustunnistuse ja tõendi kiirust mõõtnud politseiametniku poolt vastava koolituse läbimise kohta. Kaebuse esitaja kinnitas peale täiendavate tõenditega tutvumist, on jätkuvalt nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHT
4. Kohtuväline menetleja nõustub asja arutamisega kirjalikus menetluses, kuid ei nõustu kaebusega. Menetleja hinnangul oli määratud karistus põhjendatud, sest tuvastatud kiirus (146 km/h lubatud 90 km/h alas) näitab teadlikku ja tahtlikku rikkumist. Selline oluline kiiruseületus on ohtlik ja seab ohtu nii juhi kui ka teiste liiklejate elu ja tervise. Menetleja leiab, et kaebaja püüab oma tegu ilustada, tuues põhjenduseks madalat liiklustihedust, kuid see ei muuda rikkumist vähem ohtlikuks. Lisaks tuvastati videoprotokollist, et juht sooritas möödasõitu, mis kinnitab rikkumise teadlikkust. Arvestades teo ohtlikkust ja kiiruseületuse ulatust (51 km/h), määrati isikule sanktsioonide alumisest otsast kõige leebem karistus rahatrahv. Menetleja palub kaebus jätta rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED 2/5 4-25-3087
5. Vaidlus puudub selles, et S. Suve juhtis 26.07.2025 17:41 Toila vallas, Ida-Viru maakonnas, TALLINN - NARVA, 154 km mootorsõidukit kiirusega 146 ± 5 km/h. S. Suve ei ole vaidlustanud mootorsõiduki juhtimist kiirmenetluse otsuses märgitud ajal ja kohas. Seda tõendavad tema enda poolt antud kirjalikud ütlused kiirmenetluse otsuses, mille kohaselt ta sõitis 26.07.2025 Narvast Tallinna sõidukiga VW Touraeg reg nr XXX, hajameelsusest ületas kiirust.
6. VTMS § 31 lg 11 sätestab, kui väärteo toimepanemise aeg, koht või viis või muud väärteo tehiolud on riikliku järelevalve käigus foto- või videosalvestatud, võib see salvestis olla väärteomenetluses iseseisvaks tõendiks, kui salvestisest nähtuvad: salvestise seos väärteoasjaga; millal, millistel asjaoludel ja kelle poolt on salvestis loodud ning väärteoasja lahendamiseks olulised asjaolud.
7. Kohtuvälise menetleja esitatud videosalvestis toime pandud rikkumisest vastab neile nõuetele. Kohtuvälise menetleja esitatud salvestiselt on tuvastatav, millist mõõteseadet kiiruse mõõtmisel kasutati, kiiruse ületamise aeg ja koht ning mõõteseadmega fikseeritud suurim kiirus. Salvestiselt (kuupäev 26.07.2025, salvestise algus kell 17:40:12) nähtub, et mõõtevahendina kasutati politsei sõidukisse statsionaarselt paigaldatud seadet. Maksimaalne kiirus 146 km/h fikseeriti 17:41:
8. Lubatud kiirus antud teelõigul 90 km/h. Mõõtmise asukohaks on Tallinn-Narva mnt 154 km suunaga Tallinn. Salvestiselt nähtub, et kiirust on mõõdetud politseisõidukisse statsionaarselt paigaldatud kiirusmõõteseadmega Stalker DSR 2x nr DP
9. Kiirust mõõtis politseiametnik RK.
10. Lisaks nähtuvad salvestiselt järgmised asjaolud. Kell 17:40:12 politsei sõiduk liigub sõiduki VW reg nr XXX taga mööda maanteed. Ajavahemikul 17:41:08-17:41:17 sooritab sõiduk VW möödasõidu kasutades selleks vastassuunavööndit ning möödudes vähemalt kolmest ees sõitvast sõidukist ületades möödasõidul lubatud kiirust ning seejärel liigub tagasi pärisuunavööndisse. Politsei sõiduk järgneb rikkujale ning sõiduk peatub kell 17:42:
11. Salvestise lõpp kell 17:42:
12. Käesolevas väärteoasjas ei ole koostatud kiirusmõõturi kasutamise protokolli. Vabariigi Valitsuse
13. juuni 2011 määruse nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ § 10 lg 2 kohaselt ei pea mõõtetulemust protokollima, kui mõõtetulemuse saamise aeg, koht, saamise viis, tehiolud või muud haldusmenetluse seaduses või käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed on riikliku järelevalve käigus foto- või videosalvestatud ning salvestiselt nähtuvad. Käesolevas väärteoasjas on olemas videosalvestis, millelt nähtuvad eeltoodud andmed, mille tõttu protokolli koostamine ei olnud käesolevas väärteoasjas vajalik. Mõõteseaduse § 5 lg 1 p 1 kohaselt on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud, kui mõõtmisel kasutatakse taadeldud mõõtevahendit ja mõõtmise on teinud pädev mõõtja, kes on akrediteeritud või erialaselt pädevaks mõõtjaks tunnistatud, järgides asjakohast mõõtemetoodikat.
14. Kiirusmõõtur Stalker DSR 2x nr DP021150 näitas salvestisel mõõtetulemust 146 km/h, mõõtes politseisõiduki ees liikuva sõiduki VW Touraeg reg nr XXX kiirust. Videosalvestusel on tuvastatav sõiduki registreerimisnumber XXX. Salvestiselt nähtuvad kiirusemõõtmise koha koordinaadid 5925.146N ja 02715.277E. Kohtuväline menetleja edastas täiendava tõendina kohtule mõõteseade taatlustunnistuse. Mõõteseaduse nõuetele vastavus on tõendatud kehtiva taatlustunnistusega nr TTRS-25/00042 taadeldud 06.03.2025, taatluskehtivuse lõpp 31.03.
15. Mõõtja, politseiametnik RK, on läbinud vastava koolituse ja on pädev mõõtja. 3/5 4-25-3087
16. Vastavalt väärteoprotokollile sõitis S. Suve Toila vallas, Ida-Viru maakonnas, TALLINN NARVA, 154 km mootorsõidukit kiirusega 146 ± 5 km/h.

§ 15

lg 1 p 1 kohaselt on suurimaks lubatud sõidukiiruseks asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis. Seega ületas S. Suve lubatud sõidukiirust vähemalt 51 km/h ja pani toime

§ 227lg 3 sätestatud väärteo.

S. Suve ei ole esitatud kaebuses vaidlustanud rikkumise toimepanemist, st on lubatud sõidukiiruse ületamist väärtoeprotokollis märgitud ajal, kohas ja ulatuses tunnistanud. Kaebuse esitaja on selgitanud, et tema poolt toime pandud rikkumine väljendus lühiajaliselt, st rikkumise pani toime olukorras, kus mootorsõiduki juhina sooritas möödasõitu eesolevatest sõidukitest. Möödasõidu järgselt vähendas koheselt sõidukiirust. Seega pani S. Suve rikkumise toime vähemalt otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Sooritades möödasõitu mitmest eessõitvast sõidukist pidi S. Suve teadma või vähemalt möönma, et ületab lubatud sõidukiirust. Süüd või õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. KARISTUS 12. Käsilolevas asjas on eelkõige vaidlus S. Suvele mõistetud karistuses.

§ 227

lg 3 järgi karistatakse isikut rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Kohtuväline menetleja on karistanud S. Suve sanktsiooni keskmisest määrast rangema karistusega, s.o rahatrahviga 150 päevamäära ehk 1200 eurot.

1. Vastavalt KarS § 56 lg 1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse määramisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistusregistri andmetest nähtuvalt S. Suvel kehtivad karistused puuduvad, ta on toime pandud rikkumist kahetsenud ja oma süüd tunnistanud. Kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja poolt mõistetud karistus ebaproportsionaalne.
2. Üldpreventiivsete kaalutluste ehk õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt peab arvestama, et isikule mõistetav karistus peab eelkõige lähtuma tema süü suurusest ja eripreventsioonist. Vaid väga erandlikel juhtudel võib isikule mõista karmima karistuse võrreldes tema süü suuruse ja eripreventiivse vajadusega, sest liiga range karistus võib isiku jaoks olla hoopis negatiivse mõjuga, kuna isik ei tunne, et teda on karistatud õiglaselt.

§ 227

lg 3 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 200 trahviühikut (s.o maksimaalselt 1600 eurot) ehk sanktsiooni keskmine määr on ca 100 trahviühikut (s.o 800 eurot). Käesoleval juhul on kohtuväline menetleja isikut karistanud sanktsiooni keskmisest määrast rangema karistusega. Kohtuväline menetleja põhjendas karistuse määra asjaoluga, et tegemist oli ohtliku teoga, millega isik seadis ohtu mitte ainult enda aga ka teised liiklejad. Kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja määratud karistus liiga range ega vasta isiku süü suurusele. Kuigi kiiruse ületamine on ohtlik rikkumine, mis seab ohtu nii rikkuja enda kui ka teiste liiklejate elu, tervise ja vara, tuleb karistuse mõistmisel arvestada, et S. Suvel puuduvad kehtivad karistused, ta on toimepandut kahetsenud ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus ei nõustu kohtuvälise menetleja seisukohaga, et kaebuse esitaja dikteerib temale sobiliku karistuse. Videosalvestiselt nähtub, et tegemist oli hea nähtavusega sirge teelõiguga ning liiklus oli rikkumise ajal suhteliselt hõre, millele on menetlusalune isik ka viidanud. Arvestades kergendavaid asjaolusid ja raskendavate asjaolude puudumist, on sanktsiooni keskmises määras mõistetav karistus põhjendatud ja vastab isiku 4/5 4-25-3087 süü suurusele. Sellest tulenevalt määrab kohus S. Suvele karistuse sanktsiooni keskmises määras, st rahatrahvi 100 trahviühikut ehk 800 eurot. 15. Eeltoodust tulenevalt tühistab kohus PPA Ida prefektuuri 26.07.2025 kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr 244025004015 osaliselt, st mõistetud karistuse määra osa. Kohus teeb tühistatud osas uue otsuse ja karistab S. Suve

§ 227lg 3 järgi rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o 800 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt) 5/5