KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Ahti Kuuseväli Tsiviilasja number 2-24-7522 Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Hagi ese 03.12.2025, Tallinna kohtuma

) § 403 kohaselt RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi ning lõpetada K. L.-I. ja G. I. ühisomand korteriomandile asukohaga XXX (registriosa nr XXX) järgmiselt: 1.
2. Korteriomand müüa avalikul enampakkumisel; 1.
3. Korteriomandi müügist saadud tulemist täita esmalt XXX AS-ga (registrikood XXX) 29.06.2023 sõlmitud laenulepingust nr XXX tulenevad kohustused ning järele jääv raha jagada poolte vahel võrdsetes osades; 1.
4. Eelmise punkti kohaselt kostjale langevast osast 1446,57 eurot kohustub kostja üle andma hagejale.
5. Jätta kõik menetluskulud kostja kanda
6. 1 Kohus selgitab, et asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest. 1 Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. SISSEJUHATUS JA OTSUSE KIRJELDAV OSA
7. Hageja esitas 13.05.2024 Harju Maakohtule hagi lõpetada ühisomand asukohaga XXX (registriosa nr XXX) selliselt, et korteriomand läheb avalikule enampakkumisele ja selle müügist saadud tulemist täita XXX AS-ga (registrikood XXX) 29.06.2023 sõlmitud laenulepingust XXX tulenevad kohustused ning järele jääv raha jagada poolte vahel võrdsetes osades (dtl 3). Hageja on 26.06.2024 täiendanud oma nõuet taotlusega (dtl 108 p 2.8), et kostja hüvitaks hagejale ½ hageja poolt pärast abielu lõppemist laenu teenindamiseks tehtud kulutustest, s.o 1446,57 eurot.
8. Kostja vaidleb kaasomandi lõpetamise nõudele vastu eelkõige põhjusel, et kostja on pakkunud hagejale võimaluse lahendada antud vaidluse kompromissiga ning oli ja on nõus välja ostma ühisvarast hagejale kuuluva mõttelise osa ja välja maksma selle eest õiglase hüvitise, kuid hageja sellega nõus ei ole (dtl 52).
9. Kohus andis pooltele aega kompromissi läbirääkimiste pidamiseks, kuid pooled kompromissi ei sõlminud. KOHTU PÕHJENDUSED
10. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 403 lg-ga 1 lahendab kohus käesoleva tsiviilasja kirjalikus menetluses. Hageja andis kirjalikuks menetluseks nõusoleku hagiavalduse punktis 3.1 (dtl 5) ja kostja hagivastuse punktis 4 (dtl 52).

1. Perekonnaseaduse (PKS) § 37 lg 3 sätestab, et ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Kohus saab kaasomandi lõpetada üksnes ühel asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lõikes 2 nimetatud viisidest ning eeldusel, et sellisel viisil lõpetamist on taotletud hagis või vastuhagis. AÕS § 77 lg 2 näeb ette võimaluse, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel müüa asi avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. 2
2. Pooltel puudub vaidlus selles, et hageja ja kostja ühisvaraks on korteriomand aadressiga XXX (registriosa nr XXX). Hageja on sellisele asjaolule tuginenud hagiavalduses (dtl 4 p 1.3) ja kostja oma vastuses (dtl 52 p 3). Kuna eeltoodud asjaolud ei vaja tõendamist (

§ 231

lg 2), siis jätab kohus vaidluse lahendamisel arvestamata kõik korteriomandi kuuluvuse tõendamiseks esitatud tõendid, kui asjakohatud (

§ 238lg 1 p 1).

1. Hageja on esitanud taotluse (dtl 108 p 2.8), et kostja hüvitaks hagejale ½ hageja poolt pärast abielu lõppemist laenu teenindamiseks tehtud kulutustest, s.o 1446,57 eurot. PKS § 34 lg 2 sätestab, et kui abikaasa kasutab oma lahusvara ühisvara huvides, võib ta nõuda, et selle väärtus hüvitatakse ühisvara arvel. Kui hageja on pärast abielu lõppemist teenindanud poolte ühiseid laenukohustusi, siis eelduslikult on ta teinud seda lahusvara arvel, kuna ühisvara moodustub vaid varaühisuse kestel omandatu suhtes (PKS § 25). Eelduslikult on hageja laenu teenindanud oma jooksva sissetuleku arvel, mille ta on saanud pärast poolte varaühisuse varasuhte lõppu, mis saabus abielu lahutamisega (PKS § 35 p 3).
2. Hüvitisnõude alusena tugineb hageja selles, et korteriomandi omandamise eesmärgil sõlmiti XXX AS-ga laenuleping, mille kohaselt võeti laenu 62 900 eurot. Sellised asjaolud loeb kohus tõendatuks hagiavalduse lisaks 5 oleva laenulepinguga (dtl 29-40). Hageja tugineb sellele, et abielu lahutamisest kuni 26.06.2024 on hageja laenu teenindamiseks teinud kulutusi kokku 2893,14 euro ulatuses (dtl 108 p 2.8). Kohus loeb hageja väite laenulepingu teenindamise kohta tõendatuks hageja pangaandmete väljavõttega (dtl 129-131). Asjaolu, et poolte abielu lahutati XXX loeb kohus tõendatuks hagiavalduse lisaga 1 (dtl 7). Seega on hageja tõendanud, et on kasutanud oma lahusvara ühisvara huvides ning hageja nõue laenukohustuse teenindamiseks tehtud kulude hüvitamiseks ½ ulatuses on põhjendatud.
3. Kohus leiab, et põhjendatud on hageja taotlus, et enampakkumisel saadu arvel täidetaks kõik korteriomandiga tagatud laenukohustused. See võimaldab pooltel vabaneda senistest kohustustest ja parandada enda krediidivõimekust, kui pooltel peaks olema soov uue kodu omandamiseks laenu kasutada. Kostja ei ole sellisele taotlusele hagivastuses vastu vaielnud. Seega rahuldab kohus hageja taotluse kohtuotsuse täitmise korra kindlaks määramiseks selles osas, et korteriomandi müügist saadu arvel kaetakse esmalt laenukohustused.
4. Hagivastuses on kostja küll väljendanud valmisolekut omandada hageja osa ühisvaraks olevast korteriomandist, kuid vastuhagi ühisvara jagamiseks, hagis taotletust erineval viisil, ei ole kostja esitanud. Kohus ei ole sellele kostja tähelepanu juhtinud, kuna hageja on kostja tähelepanu vastuhagi esitamise vajadusele selgelt 26.06.2024 menetlusdokumendis juhtinud (dtl 108 p 2.8 viimane lause) ning kostjal oli võimalus pärast hageja osundust vastuhagi esitada kuni 10.11.2025 (dtl 144). Vastuhagi esitamata jätmine on ilmselt kostja teadlik valik, sest viimases kompromisspakkumises nõustus kostja sisuliselt ühisvara jagamisega hagis taotletud viisil (dtl 142). Seega on kohtule esitatud ühisvara jagamise nõue, vaid ühel kindlal viisil – müümine avalikul enampakkumisel ja tulemi jaotamine abikaasade vahel võrdselt. 11.

§ 164

lg 1 kohaselt kannab kumbki pool hagilises abieluasjas oma menetluskulud ise.

§ 164

lg 2 sätestab, et kohus võib jagada kulud erinevalt eelnimetatust, kui tegemist on abikaasade varasuhtega seotud vaidlusega. Hageja on tõendanud (dtl 112118) kohtuvälise kaasomandi lõpetamise ettepanekuga kostja poole pöördumist. Hageja on väitnud, et kostja hageja ettepanekule ei reageerinud (dtl 105 p 2.1). Kostja ei ole 3 hageja väitele vastu vaielnud ega vastupidist tõendanud. Seetõttu leiab kohus, et õiglane on jagada menetluskulud selliselt, et kõik menetluskulud kannab kostja, kuna kohus hagi rahuldab. /allkirjastatud digitaalselt/ Ahti Kuuseväli kohtunik 4