) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue I AS (esialgne võlausaldaja) ja I. P. (kostja) kostja sõlmisid 10.05.2021 tarbijakrediidilepingu nr. XXX, mille alusel sai kostja laenu summas 12850,00 eurot. Leping on sõlmitud ja allkirjastatud digitaalses vormis. Lepingu nr XXX kohaselt on krediidi kulukuse määr 13,43% aastas ja intressimäär 6,9% aastas. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 06.05.2024 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Lepingu ülesütlemise hoiatuse saatmise seisuga 06.05.2024 oli kostja võlgnevuses kolme järjestikuse osamaksega, so 20.02.2024 – 20.04.
Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkib lühidalt hagi asjaolud, nõude ja krediidikulukuse ja vastutustundliku laenamisega seotud põhjendused. Kohus kontrollis hagis märgitud laenu andmisel lepingujärgset krediidi kulukuse määra (13,43%), mis ei ole vastuolus seaduses sätestatuga. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates alates 30.11.2020.a määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 20,09%. 10.05.21 sõlmitud lepingu kokku lepitud krediidi kulukuse määr on 13,43%. Nimetatud määr vastas Eesti Panga poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele määrale (20,09*3=60,27%) ning lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määr on seaduslik, vastab VÕS § 406² lg 1 ega ole tühine. Hageja on hagiavduses selgitanud, et krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringud Maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Otsuse tegemisel kontrollis esialgne võlausaldaja kostja sissetulekuid Maksu- ja Tolliametist, mille kohaselt oli laenutaotluse 3 esitamise hetkel kostja 11 kuu keskmine sissetulek 1825,25 eurot. Kostja igakuine sissetulek 2700 eurot ning kohustused 515 eurot. Võttes arvesse, et kostja sissetulek oli 2700 eurot kuus ning muud finantskohustused 515 eurot kuus, jäi kostjale peale laenu väljastamist kätte 1893,48 eurot (2700-515- igakuine osamakse 291,52=1893,48) igapäevasteks majandamiskuludeks. Seega jäi kostjale kätte ca 70% tema igakuisest sissetulekust ning seega oli kostja krediidivõimeline. Eeltoodust tulenevalt võis laenuandja järeldada kostja võimet täita lepingus toodud summas osamaksega laenulepingu ning kohus leiab, et hagi asjaoludega on põhjendatud, et järgiti vastutustundliku laenu andmise põhimõtet.
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on
Kohtukulud on
Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 700 eurot ning õigusabikulud 422,5 eurot. Kuna hageja tasus käesolevas asjas riigilõivu 700 eurot, siis peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 700 eurot. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule, 2,5 h, 169 eur/h summas 422,5 eurot. Ehkki pooltel on vabadus esindajaga kokku leppida sobivates tunnimäärades, ei tähenda, et nimetatu on mõistlik või ootuspärane vastaspoolele ning põhjendatud jätta teise poole kanda. Seega kohus arvestab lepingulise esindaja tunnimäära ja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, tsiviilasja hinda, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, käesolevas asjas on esitatud üksnes hagiavaldus, ei ole toimunud sisulist arutelu ega istungeid ning tegemist on tarbijakrediidilepingust tuleneva võlavaidlusega, mis ei ole õiguslikult keerukas ega tugine suurele hulgale tõenditele. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatud ajaliseks kuluks 2,5 tundi ning esindaja mõistlikuks tunnimääraks 100 eurot, kokku summas 250 eurot (2,5*100+km). Kokku on põhjendatud ja vajalikud hageja menetluskulusid summas 950 eurot (700+250), mis tuleb kostjalt välja mõista.
lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (950 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.