) § 416 sätestatud nõuetele. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai teada tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (AS SEB Pank), nr EE062200221059223099 (Swedbank AS), nr EE221700017003510302 (Luminor Bank AS) või EE567700771003819792 (LHV Pank). Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (
Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas
Saadud andmete alusel edastas kohus dokumendid kostja postiaadressile, kuid dokumendid tagastati (dtl 138). Muid andmeid kohtule kostja kohta ei esitatud. Kohus on kontrollinud, et kostjal puudub kehtiv töösuhe ning kinnipidamisasutuses kostja ei viibi. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja tegelik viibimiskoht kohtule teada.
lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele menetlusdokumendi kätte toimetada avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud viisil. Juhindudes
lg-test 1 ja 3 toimetas kohus menetlusdokumendid, sh hagiavalduse kostjale kätte avalikult (dtl 140). Teadaanne avaldati 9. septembril 2025 ja kohus luges dokumendid
septembril
lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja, kellele on hagi kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul, ja hageja on avaldanud soovi lahendada asi tagaseljaotsusega, rahuldab kohus hagi
Kohus loeb hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud ja kohus rahuldab hagi. 1 Riigikohtu 20. aprilli 2022 määrus tsiviilasjas nr 2-20-123093, p 9.3. 3 5. Tsiviilasja menetluskulud jäävad seoses hagi rahuldamisega
lg 1 alusel kostja kanda.
lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt ja hindab kulude põhjendatust ja vajalikkust ka siis, kui menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline kulude suurusele vastu ei vaidle. Kohus arvestab menetlusosalise lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramisel mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahuga. 6. Hageja palub määrata menetluskulud kindlaks summas 458 eurot, sh riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulud 338 eurot (dtl 70). Hageja lepingulisel esindajal kulus hagiavalduse (sh lisade) ettevalmistamisele, koostamisele ja esitamisele 2 tundi. Hageja esindaja tunnitasu on 169 eurot (käibemaksuta). Kohtu hinnangul on esindajal kulunud aeg hagiavalduse koostamisele, dokumentide komplekteerimisele, analüüsile ja nende esitamisele ülemääraselt suur. Käesolev tsiviilasi on vähemahukas ning õiguslikult vähese keerukusega. Lisaks on tegemist n-ö tüüphagiga, mille sarnaseid on hageja kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud mitmeid. Seejuures kattuvad hagide põhjendused peaaegu sõna-sõnalt. Esitatud hagides erinevad sisuliselt üksnes kostjate andmed, summad ja kuupäevad. Sellise hagi koostamisel on esindaja tööks sisuliselt arvutada kokku nõude suurus, täita lüngad ja komplekteerida hagi lisad.2 Eeltoodust tulenevalt võib kohtu hinnangul tsiviilasja mahtu ja keerukust ning hageja menetlusdokumentide sisu arvestades pidada põhjendatud ajakuluks viidatud toimingute osas 1 tund. Seega on põhjendatud ajakulu hageja hagimenetluses esindamisele kokku 1 tund. Kohtu hinnangul on esindaja tunnitasu põhjendatud 100 euro ulatuses arvestades asja vähest keerukust. Vaatamata asjaolule, et Riigikohus on uuemas praktikas aktsepteerinud tunnitasu suurusena ka 170 eurot (lisandub käibemaks), ei saa üldjuhul pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.3 Arvestades käesoleva asja vähest keerukust ja mahukust ning hageja esindaja kvalifikatsiooni, peab kohus kõikide toimingute osas esindaja mõistlikuks tunnihinnaks 100 eurot (käibemaksuta), mis ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu menetlustoimingute tegemise ajal. Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud käesolevas menetluses on kokku 100 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista ka maksekäsu kiirmenetluses tekkinud menetluskulu 20 eurot. Hageja esitas enne hagi esitamist maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka (
Seega tuleb kohtu hinnangul hüvitada hagejale maksekäsu menetluskulu 20 eurot. Kohus on seisukohal, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv 100 eurot on põhjendatud menetluskulu. Kohus leiab, et hageja põhjendatud menetluskulud on kokku 220 eurot, so riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulud 100 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (
Kohtu selgitused 2 3 vt Tallinna Ringkonnakohtu
Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (
Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust
lg 1 p-des 1–3 sätestatud aluse esinemise korral: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid oma väidete kohta (
). Riigilõivu ei tagastata kaja osalise või täieliku rahuldamise korral ja see arvatakse riigituludesse, kui hagi või kohtukutse toimetati kätte tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud nõuete kohaselt, sealhulgas kui see toimetati kätte avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata või kohtuistungile ilmuda õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest kostjal ei olnud võimalik kohut teavitada (
Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (
(allkirjastatud digitaalselt) Triin Siimpoeg kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.