1-10-2521/59

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

1. veebruar 2017, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-10-2521 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Prokurör Enn Pustak Kaitsja Allan Valk (kokkuleppel) Tõlk Svetlana Tarasova Kohtuasi Viru Vangla materjalid T.L-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu T.L , i.k. XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 07.10.2009 ja lõpp 07.10.
2. Kohtuasja läbivaatamise aeg 09.02.2017, avalikul videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
3. RESOLUTSIOON Vabastada T.L tingimisi enne tähtaega temale Viru Maakohtu 14.09.2010 otsusega mõistetud karistuse kandmisest katseajaga kuni karistusaja lõpuni s.o. 07.10.2018 ja määrata tema katseajaks Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla kohustades teda katseajal järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud elukohas aadressil: xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 1 1 Kohaldada T.L-i suhtes käitumiskontrolli ajaks KarS 75 lg 2 p 2, 2 , 4 ja 8 alusel järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 3) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 10 päeva jooksul peale vanglast vabanemist; 4) osaleda kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis. T.L vabastada tingimisi alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile, T.L-ile ja tema kaitsjale. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 19.01.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava T.L-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. T.L on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 14.09.2010 otsusega KarS § 113 järgi ning kohus mõistis talle karistuseks 9 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestas kohus eelvangistuses viibitud aja karistusaja hulka ning luges karistuse kandmise alguseks 07.10.
4. Tulenevalt T.L-i ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest toetab Viru Vangla kinnipeetava vabastamist tingimisi enne tähtaega ühes talle lisakohustuste määramisega. Kohtuistung T.L taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav avaldas, et tal on, mille nimel uut elu alustada, tahab minna tööle, kasvatada oma väikest last ja elada perega. Tunnistas, et tal olid probleemid alkoholi tarvitamisega, kuid on vabanemisel valmis tegema kõik, et alkohol teda segama enam ei hakkaks, vajadusel on nõus minema ravile. Kinnitas, et töökoht elektrikuna on garanteeritud ja ta on valmis täitma kõiki kriminaalhoolduse nõudeid. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokuratuur toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Prokurör on seisukohal, et uute kuritegude toimepanemise riski saab T.L-i puhul maandada isiku allutamisega käitumiskontrollile, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ning elukvaliteeti. Lisaks märgib prokurör, et kinnipeetava taasühiskonnastamise huvides on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise efektiivsus suurem karistuse lõpuni kandmisest vanglas. Prokurör nõustub kriminaalhooldaja arvamusega kohustuste valiku, katseaja pikkuse ja käitumiskontrolli kestuse kohta. Kaitsja avaldas imestust kriminaalhooldusametniku L K poolt koostatud äärmiselt negatiivsete arvamuste kohta, kuna ametnik ei ole kinnipeetavaga kunagi kohtunud ega temaga suhelnud. 2 Kaitsja hinnangul koosneb kriminaalhooldusametniku arvamus ebaprofessionaalsetest ning kontrollimata väidetest ja subjektiivsetest arvamustest. Kaitsja esitas kohtule väljavõtte äriregistrist, mille kohaselt on kinnipeetavale töökoha garanteeriva kirja allkirjastanud sama isik, kes on äriühingu juhatuse liikmena kantud äriregistrisse. Kaitsja toetas T.L-i ennetähtaegset vangistusest vabastamist, kuna isik on alates 2013.aastast alates käitunud vanglas eeskujulikult, on töötanud, läbinud kõik talle pakutud sotsiaalprogrammid, ta on üle viidud avavanglasse, on lubatud külastada kodu ja peret. Kaitsja hinnangul on kinnipeetav karistust kandes aru saanud oma eksimustest ning põhjustest, mis võivad eksimusteni viia. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjali ning prokuröri seisukohaga leiab, et T.L-i saab vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et T.L-ile saab anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi järgida. Kinnipeetav asub vabanedes elama abikaasa juurde: tegemist 2-toalise korteriga, mis kuulub kinnipeetava abikaasale. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Suhted lähedastega (abikaasa koos oma pojaga) on toetavad ning lähedased on stiimuliks muutuste elluviimisel, kuna isiku enda sõnul ei ole tal varasemalt sellist tuge elus olnud. Isikule on garanteeritud töökoht xxxx - xxxx palgaga xxxx eurot kuus, mis on oluline isiku iseseisva majandusliku toimetuleku aspektist lähtudes. Kinnipeetava abikaasa sissetulekuks on töötutoetus ning toimetulekutoetus, seega on perekonnal võimalik kokkuhoidlikult elades materiaalselt toime tulla. Ka on kinnipeetaval vabanemisfondis 1290 eurot, mis säästliku majandamise korral tagab esialgu isiku minimaalse elukorralduse. Positiivseks loeb kohus asjaolu, et kinnipeetav on vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja selle jätkutegevuse, kus töötas aktiivselt ja tähelepanelikult kaasa, tunnistas alkoholiga seotud probleeme ning mõistis seost alkoholi tarvitamise ja sooritatud kuriteo vahel. Samuti on isik vangistuse jooksul läbinud riigikeele kursuse A1 tasemel, on olnud hõivatud majandustöödel erinevates ametites, osales Mewo Autokoolis B-kategooria juhtimisõiguse kursusel (eksam sooritamata), läbis sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“ ning erinevatel perioodidel on isik töötanud väljaspool vanglat. Seega on T.L vangistuses viibitud aega kasutanud otstarbekalt. 3 Alates 10.02.2015 viibib kinnipeetav avavanglaosakonnas. Kohus on seisukohal, et leebemale kinnipidamisrežiimile üleviimine ning väljaspool vanglat töötamise võimaldamine viitab usaldusele ja kinnipeetava käitumises toimunud positiivsetele muutustele. T.L-i käitumine vanglas on olnud seaduskuulekas: kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täidetud. Vangla iseloomustuse kohaselt tunnistab T.L oma süüd, on motiveeritud muutma oma elu ja hoiduma alkoholist ning ei soovi tagasi pöörduda vana eluviisi juurde, kuna on aru saanud, et sellisel juhul kaotaks ta pere toetuse. Isik on abiellunud xxxx ning on pere nimel valmis pingutama, tuleviku eesmärgid on reaalsed. Kohus leiab, et käesoleval juhul on karistus oma eesmärgi täitnud. Kinnipeetavale mõistetud karistus on proportsionaalne juba ära kantud karistusega. Kohus on seisukohal, et antud juhul on isiku taasühiskonnastamise huvides vangistusest tingimisi vabastamise efektiivsus suurem karistuse lõpuni kandmisest vanglas. Kinnipeetavale saab anda võimaluse näidata, et ta suudab kriminaalhoolduse nõuetekohaselt läbida ning ta on võimeline edaspidi järgima õiguskuulekat eluviisi. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et T.L kuulub karistuse kandmisest vabastamisele tingimisi enne tähtaega ühes lisakohustuste määramisega. Katseaja pikkuseks on KarS § 76 lg 5 kohaselt ära kandmata karistusaja pikkus, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kullerkupp Kohtunik 4