KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht 30.11.2015, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-10-2521 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Raili Raja Prokurör Elle Karm Kaitsja Vandeadvokaat Matti Reinsalu (määratud korras) Tõlk Tatjana Šibajeva Kohtuasi Viru Vangla materjalid Q.S-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla Süüdimõistetu Q.S , i.k. XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 07.10.2009 ja lõpp 07.10.
- Kohtuasja läbivaatamise aeg 23.11.2015, avalikul videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
- RESOLUTSIOON Jätta Q.S vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Välja mõista Q.S-ilt menetluskuluna riigituludesse 103,32 eurot kaitsetasu vandeadvokaat Matti Reinsalu poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 AS-s SEB Pank, nr EE932200221023778606 AS-is Swedbank, nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal või nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049900, selgitusse märkida „Q.S , 1-10-2521, menetluskulud“. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Matti Reinsalu kasuks 103,32 eurot (sh käibemaks 20%) vandeadvokaat Matti Reinsalu poolt 1 süüdimõistetu Q.S-ile kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, Q.S-ile , kaitsjale ja prokurörile ning jõustumisel Riigi Tugiteenuste Keskusele. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 07.10.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Q.S-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla. Q.S tunnistati süüdi Viru Maakohtu 14.09.2010 otsusega KarS § 113 järgi ja karistuseks mõistis kohus 9 aastat vangistust. KarS § 68 alusel arvas kohus eelvangistuses viibitud aja karistusaja hulka ning karistuse kandmise alguseks luges kohus 07.10.
- Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist tingimisi ennetähtaega elektroonilise järelevalve alla ettepanekuga määrata kinnipeetava katseajaks määratud karistusaja lõpuni, elektroonilise valve pikkuseks 10 kuud ja käitumiskontrolli ajaks 2 aastat koos lisakohustustega. Kohtuistung Q.S taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kinnipeetav avaldas, et abiellus augustis 2015 ja soovib koju naise juurde. Lubab minna tööle ja hakata elama seadusekuulekat elu. Alkoholi enam ei taha, läbis vanglas alkoholi vastase ja paljud erinevad sotsiaalsed programmid. Isik selgitas, et viibib juba peaaegu aasta avavanglas, käib väljas tööl ja on päevade kaupa ilma valveta. Kinnitab, et on valmis täitma kõiki määratavaid kontrollnõudeid. Distsiplinaarkaristus on selle eest, et ajas segamini töölt tulles sarnased kilekotid, seega sisenes vanglasse keelatud esemega. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur ei toeta kinnipeetava vabastamist tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. Prokurör märgib, et kinnipeetav ei ole seni õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale korduvalt antud võimalust karistust vabaduses kanda, rikkudes käitumiskontrolli nõudeid ning pannes toime uusi kuritegusid. Lähtudes ärakandmata karistusaja pikkusest on prokuratuur seisukohal, et pikaajaline katseaeg (umbes 2 aastat ja 11 kuud) ning maksimaalne kriminaalhooldus ei ole Q.S-i puhul ei otstarbekas ega põhjendatud. Kaitsja on seisukohal, et Q.S on muutnud neid asjaolusid, mida ta on saanud muuta ehk siis käitumist karistuse kandmise ajal, oma isikuga seotut jne, seega ei ole õige arvestada ainult kuriteo toimepanemise asjaoludega, kuna neid ta muuta ei saa. Isik viibib juba üle aasta avavanglas, läheb tööle, töötab ja tuleb tagasi vanglasse ilma valveta. Avavanglas viibimine on põhimõtteliselt sarnane katseajaga ja seda läbib kinnipeetav praegu edukalt. Kaitsja kinnitab, et tegemist ei ole lootusetu isikuga, vastasel korral oleks isik ammu pannud toime õigusrikkumise. Kaitsja on seisukohal, et esinevad positiivsed asjaolud, mis võimaldavad kohtul vabastada Q.S tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. 2 Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalide ja prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja tema kaitsja, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Q.S-i näol on tegemist isikuga, keda on kriminaalkorras karistatud kuuel korral, vanglakaristust kannab kolmandat korda. Varasemad kuriteod on olnud varavastased, ärandamised ning raske tervisekahjustuse tekitamine. Kuritegude laad ja vägivaldsuse aste on muutunud raskemaks ja soodusteguriks on alkohol. Käesolevat karistust kannab tapmise eest ja kuritegu on toime pandud alkoholijoobes. Kohus on seisukohal, et uute kuritegude toimepanemine ei ole olnud juhuslik ning arvestades kinnipeetava kriminaalset käitumist, ei ole tema puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Kinnipeetaval on vangistuses 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täitmata. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma tegude tõsidusest ja tagajärgedest, oleks tema vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et vabanemisjärgselt asuks kinnipeetav elama abikaasa juurde 2-toalisesse korterisse, mis on sobiv elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Korteri omanik ehk kinnipeetava abikaasa on valveseadme paigaldamiseks nõusoleku andnud, seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Positiivseks loeb kohus ka asjaolu, et alates 10.02.2015 paikneb kinnipeetav avavanglaosakonnas ja alates 06.04.2015 töötab väljaspool vanglat. Samuti on positiivne see, et isik on vangistuse jooksul erinevatel ajavahemikel töötanud majandustöödel, on läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „Viha juhtimine“ ning ta on läbinud riigikeele A1-taseme kursuse. Eeltoodust järeldab kohus, et kinnipeetav on kasutanud vangistuses viibitud aega otstarbekalt. Ka on talle võimaldatud registreerida abielu väljaspool vanglat. Kohus leiab, et eelnimetatu on küll oluliseks, kuid mitte otsustavaks tingimuseks kinnipeetava isikuomaduste üle otsustamisel. Samas puudub kinnipeetaval vabanedes toetav sotsiaalvõrgustik, kes suudaks teda moraalselt aidata. Ootamas on ainult abikaasa, kes on valmis teda materiaalselt ülal pidama ja ka moraalselt toetama, kuid lähem seaduskuulekas tutvus- ja sõprusringkond puudub. Vangistusele eelnenud tutvusringkonnas oli palju kriminaalse taustaga ja alkoholi kuritarvitavaid isikuid, kellega kinnipeetav enda sõnul enam ei suhtle. Samuti puudub isikul vabanedes töökoht. Kohus märgib, et kuna kinnipeetaval on tasumata võlgnevusi 14 435,11 euro ulatuses, siis töökoha puudumisel ei ole isiku vabastamine põhjendatud. Samuti võib töökoha puudumine suurendada isiku ohtlikkust ühiskonnas majanduslike raskuste ilmnemisel vaatamata asjaolule, et isiku enda sõnul ei ole ükski kuritegu 3 toime pandud rahalise kasu saamise eesmärgil, samas on isik toime pannud korduvalt varguseid ja mootorsõiduki ärandamisi. Vähetähtis pole ka asjaolu, et isikul puudub haridus ja erialane kvalifikatsioon, mis raskendab kinnipeetava olukorda ja konkurentsivõimet tööturul. Meditsiiniosakonna andmetel on kinnipeetaval diagnoositud alkoholisõltuvus. Joobes olles võib esineda vägivaldset ja pidurdamatut käitumist. Isik ise tunnistab probleemi, kuid leiab, et vabanedes ei vaja kõrvalist abi alkoholist hoidumiseks/sellest loobumiseks. Vangla iseloomustuse kohaselt viitavad korduvad väär- ja kuriteod negatiivsele suhtumisele ühiskonnas kehtivatesse normidesse, praeguse kuriteo toimepanemise suhtes puudub enesekriitiline suhtumine ja siiras kahetsus, süüd tunnistab osaliselt. Isik on varem rikkunud katseajal kriminaalhoolduse nõudeid, muuhulgas kohtu poolt määratud kontrollnõuet ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda. Kohus märgib, et tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt karistuse tingimisi kandmisel katseaja tingimuste rikkumine ei võimalda teha järeldusi süüdimõistetu poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul on süüdimõistetu ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui Q.S pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et Q.S-i puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Vangla hinnangul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 36% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 45%. Ohustatud võivad olla nii kinnipeetava lähedased kui ka vara omavad isikud. Oht seisneb vägivalla kasutamises, mille tagajärjeks on surm ning varaline kahju. Oht on kõige tõenäolisem, kui isik jätkab alkoholi tarvitamist, mis võib viia enesekontrolli kaotuseni. Lisaks märgib kohus, et tulenevalt toimepandud kuriteo vägivaldsusest ning selle tagajärgede pöördumatusest ei saa aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist. Karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et teise inimese tapmine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Lisaks sellele on vältimatu tähele panna ühiskonna arusaamu õiglasest karistusest, s.t rasked kuriteod väärivad rangelt ühiskonna hukkamõistu. Seega on kohtul õigus jätta süüdlane vabastamata ka vaid kuriteo raskuse motiivil. Ka on ärakantud karistuse aeg ebaproportsionaalselt lühike võrreldes Q.S-ile mõistetud karistusega 9 aastase vangistusega. Kohus on ka seisukohal, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel (kindel elukoht, toetav abikaasa) ja käitumine karistuse kandmise ajal (viibimine avavanglas, töötamine väljaspool vanglat, sotsiaalprogrammide läbimine) ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud I astme eluvastase kuriteo asjaolusid. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende elu, tervise, isikupuutumatuse ja vara kaitseks on põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdemõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamata. 4 Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Vedro Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 05.01.2016 kohtumääruse RESOLUTSIOON
- 3.1 3.2 3.3 Viru Maakohtu
- novembri 2015 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Matti Reinsalu kaudu 72 eurot (sealhulgas käibemaks 12 eurot) vandeadvokaat Matti Reinsalule tema poolt määruskaebemenetluses Q.S-ile riigi õigusabi osutamise eest. Mõista Q.S-ilt välja menetluskulu, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Matti Reinsalu osutatud õigusabi eest 72 eurot riigituludesse. Q.S-il tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr EE891010220034796011, Swedbank nr EE932200221023778606, Danske Bank AS Eesti filiaal nr EE403300333416110002 või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal nr EE701700017001577198 ning märkida viitenumber 2800049858 ja selgitus „Q.S, 1-10-2521, kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtumäärus jõustus
- jaanuaril
- a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne referent 5