1-20-4353/8

(20231701093)Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Thea Tikenberg Tõlk G.E Tšurkin Kriminaalasi G.E (G.E) süüdistus KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi Lühimenetluses Prokurör Hanna Varik Süüdistatav G.E Ik: XXX, xxxx; xxxx; emakeel: xxxx; töökoht: xxxx; elukoht: xxxx, ajutiselt xxxx; asukoht: xxxx. Tõkend: KrMS § 217 alusel kahtlustatavana kinnipeetud 26.03-27.03.2020; 29.03-30.03.2020; 30.03-31.03.2020; 04.05-05.05.2020; 12.05-13.05.2020; 17.05.2020 ning vahistatud Harju Maakohtu eeluurimiskohtuniku 18.05.2020 määruse alusel kuni 17.07.

1. Varasem karistatus: 13 kehtivat kriminaalkaristust, viimati: - Harju Maakohtu 02.12.2019 otsusega nr 1-19-9570 KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi vangistus 2 kuud, karistus täidetud 30.01.
2. 8 kehtivat väärteokaristust Kaitsja Advokaat Leelo Viil RESOLUTSIOON
3. G.E süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta.
4. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada G.E-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 8 (kaheksa) kuud.
5. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada eelvangistus, s.o kahtlustatavana kinni pidamise aeg 26.03 kuni 27.03.2020, 29.03 kuni 30.03.2020, 30.03 kuni 31.03.2020, 04.05 kuni 05.05.2020, 12.05 kuni 13.05.2020, s.o 9 (üheksa) päeva karistusaja hulka ning lugeda ära kandmisele 1 kuuluvaks karistuseks tähtajaline vangistus 7 (seitse) kuud ja 21 (kakskümmend üks) päeva, millise karistuse kandmist arvestada alates G.E viimasest kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 17.05.
7. G.E suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata. Tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud ja kandmisele kuuluva karistuse tähtaja saabumisel.
8. G.E-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 9; § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg-te 1 ja 3 alusel - teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot - määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelsel menetlusel 200 (kakssada) eurot ja 40 (nelikümmend) senti ja kohtumenetlusel 211 (kakssada üksteist) eurot ja 20 (kakskümmend) senti, s.o kokku kaitsjale makstud tasu 411 (nelisada üksteist) eurot ja 60 (kuuskümmend) senti, s.o kokku menetluskulu 1287 (tuhat kakssada kaheksakümmend seitse) eurot ja 60 (kuuskümmend) senti, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „G.E , 1-20-4353, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel G.E-le tema kinnipidamiskoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
9. Salvestised: DVD-plaat xxxx asuva xxxx 29.03.2020 turvakaamera videosalvestisega (tl 66), DVD-plaat xxx asuva xxxx 17.05.2020 turvakaamera videosalvestisega (tl 177), DVD-R plaat xxxx asuva xxxx 30.03.2020 turvamaakera videosalvestisega (tl 178), CD-R plaat xxxx asuva xxxx 04.05.2020 turvamaakera videosalvestisega (tl 179), CD-R plaat xxxx asuva xxxx 26.03.2020 turvamaakera videosalvestisega (tl 180), CD-R plaat xxxx asuva xxxx 12.05.2020 turvamaakera videosalvestisega (tl 181) jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest esitada ringkonnakohtule apellatsiooni. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.
10. SÜÜDISTUSE SISU G.E süüdistatakse selles, et tema süstemaatiliselt vargusi toimepaneva isikuna, keda on korduvalt, viimati Harju Maakohtu 02.12.2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-9570, KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 alusel karistatud, viibides 26.03.2020 kella 15.14 paiku xxxx asuvas ja R AS-ile kuuluvas kaupluses, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil müügisaalist 2 pudelit õlut Walter kange väärtusega 1,05 eurot/tk, kogusummas 2,10 eurot, asetas need jope taskusse ning seejärel möödus kassast, jättes tahtlikult kauba eest tasumata. G.E poolt jäi kuritegu lõpule viimata tema tahtest mitte olenevatel põhjustel, kuna pärast kassaliini läbimist pidas turvatöötaja ta kinni. Kaup on korras ning tagastatud kauplusele. 2 Samuti tema, süstemaatiliselt vargusi toimepaneva isikuna, viibides 29.03.2020 kella 13.05 paiku xxxx asuvas K AS-le kuuluvas xxxx toidumaailmas, võttis võõra vallaasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ühe pudeli veini Principe de Viana Char (tootekood 8411971070312) maksumusega 8,40 eurot, millega möödus kassast, jättes võetud kauba eest tahtlikult tasumata. Vargus jäi G.E tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna ta peeti kell 13.13 kauplusest lahkumisel turvatöötajate poolt kinni ning varguse objektiks olnud kaup tagastati kauplusele rikkumatult. Samuti tema, süstemaatiliselt vargusi toimepaneva isikuna, viibides 30.03.2020 kella 14:07 paiku xxxx asuvas ja S AS-ile kuuluvas kaupluses xxxx, võttis müügisaalis ühe veini pudeli „Hardy´s Mill Cella“ väärtusega 4,59 eurot, pani endale põue. Seejärel möödus G.E kassast, jättes võetud pudeli eest tahtlikult tasumata. G.E poolt jäi kuritegu lõpule viimata tema tahtest mitteolenevatel põhjustel, kuna ta oli kinni peetud turvatöötaja poolt. Kaup rikkumata kujul tagastatud kauplusele. Samuti tema, süstemaatiliselt vargusi toimepaneva isikuna, viibides 04.05.2020 kella 18.52 paiku xxxx asuvas ja C AS-ile kuuluvas kaupluses xxxx, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil müügisaalist 2 pudelit õlut Bock Double (2L) maksumusega 3,79 eurot/tk kogusummas 7,58 eurot, asetas need temal kaasas olnud kotti ning seejärel möödus kassast, jättes tahtlikult kauba eest tasumata. G.E poolt jäi kuritegu lõpule viimata tema tahtest mitte olenevatel põhjustel, kuna pärast kassaliini läbimist pidas turvatöötaja ta kinni. Kaup on korras ning tagastatud kauplusele. Samuti tema, süstemaatiliselt vargusi toimepaneva isikuna, viibides 12.05.2020 kella 19.17 paiku xxxx asuvas ja S AS-ile kuuluvas kaupluses Xxxx, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil müügisaalist 2 pudelit õlut Double Bock

(2l)maksumusega 3,79 eurot/tk ja kilekoti maksumusega 0,20 eurot, s.o kaupa kogusummas 7,78 eurot. Asetades pudelid kilekotti, möödus süüdistatav turvaväravatest, jättes tahtlikult nimetatud kauba eest tasumata. G.E poolt jäi kuritegu lõpule viimata tema tahtest mitte olenevatel põhjustel, kuna pärast kassaliini läbimist pidas turvatöötaja ta kinni. Kaup on korras ning tagastatud kauplusele. Samuti tema, süstemaatiliselt vargusi toimepaneva iskuna, viibides 17.05.2020 kell 10.03 paiku xxxx asuvas P AS-i kaupluses, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil müügisaalist 4 pudelit Laua viina kogumaksumusega 23,56 eurot (5,89€

1. tk)ning väljus kauplusest nende eest tahtlikult tasumata. Tegu jäi lõpule viimata tema tahtest mitte olenevatel põhjustel seoses turvatöötaja poolt kinnipidamisega. Kaup on korras ning tagastatud kauplusele. Ülalkirjeldatuga G.E pani oma tahtliku tegevusega toime KarS 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt. 2. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süü tunnistamise, kaitsja ja prokuröri seisukohad ja kontrollinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt. Episood 26.03.2020 Kohus leiab, et 26.03.2020 kella 15.14 paiku xxxx asuvas ja R AS-ile kuuluvas kaupluses kauba koguväärtuses 2,10 eurot (2 pudelit õlut Walter kange väärtusega 1,05 eurot/
2. tk)varguse katse toime panemine G.E poolt on tõendatud süüdistatava süü tunnistamisega, tunnistaja ütlustega, videosalvestusega ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. 3 Tunnistaja T G ütluste (tl 34-35) kohaselt oli ta 26.03.2020 tööl xxxx aadressiga xxxx, kui kell 14:58 kaupluses märkas kaamerast meesterahvast, kes võttis riiulist 2 pudelit õlut, läks makaroni osakonda ja pani pudelid jope taskusse. Võttis riiulist kaks pakki suppi ja liikus kassadesse. Kassas maksis ainult 2 paki suppide eest. Õlu oli taskus maksmata. Kahtlustatavana kinnipidamise protokolli (tl 39 ja pöördel) kohaselt peeti varguse katselt kinni 26.03.2020 kell 17:10 G.E. Kahtlustatava G.E ütluste (tl 44-46) kohaselt tunnistab ta oma süüd varguse toimepanemises. 26.03.2020 läks ta xxxx asuvasse xxxx, kus tahtis osta õlut ja süüa. Kuna tal raha ei jätkunud, siis otsustas varastada õlut. Võttis kaks pudelit ja pani need jope taskusse. Kassas maksis suppide eest ja möödus kassast, kus tema juurde tuli turvatöötaja ning nad läksid turvaruumi, kuna andis õlled vabatahtlikult välja. Kahetseb toimepandut. Lisaks eeltoodud tõenditele tõendab varguse toimepanemist ka asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabelitega (tl 53-58), millelt nähtub, kuidas süüdistatav siseneb 26.03.2020 kell 14:57 xxxx asuvasse xxxxkauplusesse. Meesterahvas suundub alkohoolsete toodete osakonda, kus võtab riiulilt kaks pudelit õlut ning asetab need jope varrukatesse. Seejärel võtab kaks pakki kiirnuudleid ning suundub kassasse, kus seisab mõnda aega ning lahkub kassast tagasi müügisaali, kus asetab pudelid tagasi riiulisse. Kell 15:09 on jälle tema käes näha kahte pudelit, mida ta peidab jälle jope varrukatesse, seistes riiulite vahel. Kell 15:14 tasub isik kassas kiirnuudlite eest ning väljub müügisaalist, kus teda peab kinni turvatöötaja. Kohtueelse menetluse käigu on isik tuvastatud kui G.E. Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Nagu R AS avaldusest ja õigusvastase teo toimepanemise aktist nähtub (tl 32-33), taotletakse vastutusele võtta isik, kes 26.03.2020 kella 14:15 paiku xxxx asuvas ja R AS-ile kuuluvas Xxxx kaupluses pani toime õigusvastase teo, kui tema juurest avastati AS-le R kuuluvat kaupa maksumusega 2,10 eurot. Seega on sedastatav, et esemed olid süüdistatava jaoks võõras vara ning süüdistatav ei ole seda ka vastustanud. Samas nähtub, et esemete äravõtmisega soovis süüdistatav lõpetada esemete senise valdaja valduse, kehtestada nendele uue, s.o enda valduse ning selleks esemete senise valdaja vastav nõusolek puudus. Kuna süüdistatava poolt asjade äravõtmist kahtlustati turvatöötaja poolt ja peale müügisaalist väljumist ja kaasa võetud kauba eest tasumata jätmist võeti süüdistatav turvatöötaja poolt kinni, ei olnud vargust võimalik lõpuni viia süüdistatava tahtest mitteolenevatel põhjustel, seega jäi vargus katse staadiumisse. Eeltoodud põhjustel, leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse katse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Kohtu hinnangul toimus esemete äravõtmine süüdistatava poolt nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süüdistatava käitumisest nähtub üheselt, et esemete äravõtmisega sooviti nende omanik jätta esemetest ilma. Seega leiab kohus, et realiseeritud on ka ebaseadusliku omastamise eesmärk. Kuriteo asjaoludest ja süüdistatava ütlustest lähtuvalt, leiab kohus, et süüdistatav pani teo toime teadlikult ja tahtlikult, s.o eesmärgipäraselt, s.t tegu on kavatsetusega toime pandud süüteoga. Episood 29.03.2020 Kohus leiab, et 29.03.2020 kella 13.05 ajal xxxx asuvas K AS-le kuuluvas xxxx kauplusest kauba väärtuses 8,40 eurot (üks pudel veini Principe de Viana Char) varguse katse toime panemine G.E poolt on tõendatud süüdistatava süü tunnistamisega, tunnistaja ütlustega, videosalvestusega ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Tunnistaja D M ütluste (tl 63 ja pöördel) kohaselt olles 29.03.2020 tööl xxxx märkas ta kella 13:05 ajal meesterahvast rohelise jope ja valgete pükstega, kes võttis riiulist alkoholipudeli ja pani endale jope taskusse. Meesterahvas liikus väljapääsu poole, möödudes kassast kell 13:13 4 kauba eest maksmata ja läbides turvaväravaid peeti isik kinni kell 13:13. Isik toimetati turvaruumi, kus turvakontrolli käigus võttis meesterahvas oma jope taskust välja veinipudeli „Principe de Viana Char“ maksumusega 8,40 eurot, mille kohta tal ostutšekki esitada ei olnud. Kaup oli korras ning tagastati osakonda. Kinnipeetuks osutus G.E. Kahtlustatava G.E ütluste (tl 81-84) kohaselt tunnistab ta kuriteo toimepanemist. 29.03.2020 Xxxxas olles tekkis tal idee üks vein varastada. Valis ühe odavama veini välja ja peitis kauplusest välja viimiseks selle oma jope põuetaskusse. Kaupluses väljudes peeti ta turvatöötaja poolt kinni, jope taskus olnud vein võeti ära ja anti kauplusele tagasi. Kahetseb toimepandut. Lisaks eeltoodud tõenditele tõendab varguse toimepanemist ka asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabelitega (tl 67-69), millest nähtub, kuidas 29.03.2020 kella 13:05 paiku siseneb xxxx asuva Xxxxa kaupluse müügisaali üks mees. Mees, kes on sarnane G.E-le võtab vitriinist pudeli kollase vedelikuga ning liigub seejärel lettide vahel ringi ning ühel hetkel pole näha tema käes pudelit. Seejärel G.E läheb kaupluse sisspääsuvärava juurde ja ootab kuni keegi siseneb ning siis väljub kaupluse müügialalt. Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Nagu K AS avaldusest nähtub (tl 62), taotletakse vastutusele võtta isik, kes 29.03.2020 kella 13:13 ajal xxxx asuvas Xxxxas pani toime õigusvastase teo, kui tema juurest avastati K AS-le kuuluvat kaupa maksumusega 8,40 eurot. Seega on sedastatav, et kaup oli süüdistatava jaoks võõras vara ning süüdistatav ei ole seda ka vastustanud. Samas nähtub, et eseme äravõtmisega soovis süüdistatav lõpetada eseme senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning selleks eseme senise valdaja vastav nõusolek puudus. Kuna süüdistatava poolt asja äravõtmist kahtlustati turvatöötaja poolt ja peale müügisaalist väljumist ja kaasa võetud kauba eest tasumata jätmist võeti süüdistatav turvatöötaja poolt kinni, ei olnud vargust võimalik lõpuni viia süüdistatava tahtest mitteolenevatel põhjustel, seega jäi vargus katse staadiumisse. Eeltoodud põhjustel, leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse katse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Kohtu hinnangul toimus eseme äravõtmine süüdistatava poolt selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süüdistatava käitumisest nähtub üheselt, et eseme äravõtmisega sooviti selle omanik jätta esemest ilma kestvalt ning kui turvatöötaja ei oleks süüdistatavat koos varastatuga kinni pidanud, siis ei oleks ta Principe de Viana Char veini poodi tagasi viinud, s.t omanikule tagastanud. Seega leiab kohus, et realiseeritud on ka ebaseadusliku omastamise eesmärk. Kuriteo asjaoludest ja süüdistatava ütlustest lähtuvalt, leiab kohus, et süüdistatav pani teo toime teadlikult ja tahtlikult, s.o eesmärgipäraselt, s.t tegu on kavatsetusega toime pandud süüteoga. Episood 30.03.2020 Kohus leiab, et 30.03.2020 kella 14:07 paiku xxxx asuvas ja S AS-ile kuuluvas kaupluses Xxxx kauba koguväärtuses 4,59 eurot (üks pudel veini Hardy´s Mill Cella) varguse katse toime panemine G.E poolt on tõendatud süüdistatava süü tunnistamisega, tunnistaja ütlustega, videosalvestusega ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Tunnistaja D N ütluste (tl 92 ja pöördel) kohaselt oli ta tööl Xxxxis (xxxx) 30.03.2020 kell 14:00 ja nägi kuidas meesterahvas sisenes kaupluse müügisaali kell 14:04 ja läks alkoholi osakonda, kus kell 14:06 võttis riiulilt ühe veini Hardy´s Mill Cella, mille maksumus oli 4,59 eurot ja pani veinipudeli endale põue. Seejärel meesterahvas liikus kassade poole ja kell 14:07 väljus müügisaalist kauba eest tahtlikult tasumata. Kahtlustatavana kinnipidamise protokolli (tl 96-99) kohaselt peeti varguse katselt kinni 30.03.2020 kell 15:00 G.E. 5 Kahtlustatava G.E ütluste (tl 106-108) kohaselt tunnistab ta kuriteo toimepanemist. 30.03.2020 läks ta kauplusesse xxxx eesmärgiga varastada alkoholi. Raha tal kaasas ei olnud. Sisenes kaupluse müügisaali, suundus alkoholiosakonda, kus riiulist võttis ühe pudeli veini. Seejärel peitis pudeli endale põue ning suundus kassade poole. Kassas vahetas taaratšeki ning seejärel suundus väljapääsu poole, kus pidas ta kinni kaupluse turvatöötaja. Turvaruumis võttis ta põuest välja veinipudeli ning vabatahtlikult andis turvatöötajale üle. Kahetseb tehtut. Lisaks eeltoodud tõenditele tõendab varguse toimepanemist ka asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabelitega (tl 101-105), millest nähtub, kuidas 30.03.2020 kella 14:04 paiku Xxxx kauplusesse siseneb meesterahvas. Meesterahvas suundub kaupluse müügisaali ning seejärel alkoholiosakonda. Alkoholiosakonnas meesterahvas vaatleb riiulites olevaid veini. Kella 15:05 paiku meesterahvas võtab ühe pudeli valge veiniga ning suundub karastusjookide/mahlade osakonda, kus kella 14:06 paiku peidab veinipudeli põue. Seejärel suundub meesterahvas kassade poole, käes hoiab tšekitaolist paberit. Kella 14:07 paiku meesterahvas annab paberi üle kassapidajale ning kassapidaja omakorda annab meesterahvale mündid. Kella 14:08 paiku liigub meesterahvas kaupluse väljapääsu poole, kus ta kinni peetakse ning viiakse turvaruumi. Kohtueelse menetluse käigus on meesterahvas tuvastatud kui G.E. Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Nagu S AS avaldusest nähtub (tl 90), taotletakse vastutusele võtta isik, kes 30.03.2020 kella 14:07 ajal xxxx asuvas S AS Xxxxi kaupluses pani toime õigusvastase teo, kui tema juurest avastati S AS-le kuuluvat kaupa maksumusega 4,59 eurot. Seega on sedastatav, et kaup oli süüdistatava jaoks võõras vara ning süüdistatav ei ole seda ka vastustanud. Samas nähtub, et eseme äravõtmisega soovis süüdistatav lõpetada eseme senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning selleks esemete senise valdaja vastav nõusolek puudus. Kuna süüdistatava poolt asja äravõtmist kahtlustati turvatöötaja poolt ja peale kassarivist möödumist ja veinipudeli eest tasumata jätmist võeti süüdistatav turvatöötaja poolt kinni, siis ei olnud vargust võimalik lõpuni viia süüdistatava tahtest mitteolenevatel põhjustel, seega jäi vargus katse staadiumisse. Eeltoodud põhjustel, leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse katse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Kohtu hinnangul toimus eseme äravõtmine süüdistatava poolt selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süüdistatava käitumisest nähtub üheselt, et eseme äravõtmisega sooviti selle omanik jätta esemest ilma kestvalt ning kui turvatöötaja ei oleks süüdistatavat koos varastatuga kinni pidanud, siis ei oleks isik Principe de Viana Char veini poodi tagasi viinud, s.t omanikule tagastanud. Seega leiab kohus, et realiseeritud on ka ebaseadusliku omastamise eesmärk. Kuriteo asjaoludest ja süüdistatava ütlustest lähtuvalt, leiab kohus, et süüdistatav pani teo toime teadlikult ja tahtlikult, s.o eesmärgipäraselt, s.t tegu on kavatsetusega toime pandud süüteoga. Episood 04.05.2020 Kohus leiab, et 04.05.2020 kella 18:52 paiku xxxx asuvas ja C AS-ile kuuluvas xxxx kaupluses kauba väärtuses 7,58 eurot (2 pudelit õlut Bock Double (2L) maksumusega 3,79 eurot/
3. tk)varguse katse toime panemine G.E poolt on tõendatud süüdistatava süü tunnistamisega, tunnistaja ütlustega, videosalvestusega ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Tunnistaja M U ütluste (tl 118-121) kohaselt oli ta 04.05.2020 tööl objektil xxxx (xxxx) xxxx töötajana ning märkas kahtlast meesterahvast, kes kell 18:51 tuli kauplusesse. Isik suundus alkoholiosakonda ja võttis kaks pudelit õlut Bock Double väärtusega 3,79 eurot/tükk. Pärast seda, kell 18:52 pani ta kaks pudelit endale spordikotti ja kell 18:52 läks kassaliinidest mööda koos maksmata kaubaga. Kahtlustatavana kinnipidamise protokolli (tl 122-125) kohaselt peeti varguse katselt kinni 04.05.2020 kell 20:10 G.E. 6 Kahtlustatava G.E ütluste (tl 132-134) kohaselt tunnistab ta oma süüd varguse toimepanemises. 04.05.2020 läks xxxx, mis asub xxxx tänaval. Võttis riiulilt kaks pudelit õlut Bock ja pani need enda kotti. Kassas ta õlu eest ei tasunud, kuna tal ei olnud raha. Seejärel teda pidas kinni turvatöötaja. Kahetseb tehtut. Lisaks eeltoodud tõenditele tõendab varguse toimepanemist ka asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabelitega (tl 128-131), millelt nähtub, kuidas 04.05.2020 kell 18:51 liigub kaupluse müügisaalis meesterahvas. Kell 18:51 meesterahvas suundub alkohoolsete toodete osakonda, kus võtab riiulilt kaks pudelit õlut. Kell 18:52, seistes mahlade osakonnas, asetab meesterahvas pudelid enda spordikotti. Kell 18:52 seisab meesterahvas kassas, kus vahetab taaratšekki sularaha vastu ning väljub müügisaalist. Kell 18:53 tulevad meesterahva juurde turvatöötajad. Kohtueelse menetluse käigus on isik tuvastatud kui G.E. Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Nagu C AS avaldusest ja õigusvastase teo toimepanemise aktist nähtub (tl 116-117), taotletakse vastutusele võtta isik, kes 04.05.2020 kella 18:52 paiku xxxx asuvas ja C AS-ile kuuluvas xxxx kaupluses pani toime õigusvastase teo, kui tema juurest avastati C AS-ile kuuluvat kaupa maksumusega 7,58 eurot. Seega on sedastatav, et kaks pudelit õlut Bock Double olid süüdistatava jaoks võõras vara ning süüdistatav ei ole seda ka vastustanud. Samas nähtub, et esemete äravõtmisega soovis süüdistatav lõpetada esemete senise valdaja valduse, kehtestada nendele uue, s.o enda valduse ning selleks esemete senise valdaja vastav nõusolek puudus. Kuna süüdistatava poolt asja äravõtmist kahtlustati turvatöötaja poolt ja peale kassarivist möödumist ja õllepudelite eest tasumata jätmist võeti süüdistatav turvatöötaja poolt kinni, siis ei olnud vargust võimalik lõpuni viia süüdistatava tahtest mitteolenevatel põhjustel, seega jäi vargus katse staadiumisse. Eeltoodud põhjustel, leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse katse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Kohtu hinnangul toimus esemete äravõtmine süüdistatava poolt selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süüdistatava käitumisest nähtub üheselt, et esemete äravõtmisega sooviti nende omanik jätta esemetest ilma. Seega leiab kohus, et realiseeritud on ka ebaseadusliku omastamise eesmärk. Kuriteo asjaoludest ja süüdistatava ütlustest lähtuvalt, leiab kohus, et süüdistatav pani teo toime teadlikult ja tahtlikult, s.o eesmärgipäraselt, s.t tegu on kavatsetusega toime pandud süüteoga. Episood 12.05.2020 Kohus leiab, et 12.05.2020 kella 19:17 paiku xxxx asuvas ja S AS-ile kuuluvas kaupluses Xxxx kauba koguväärtuses 7,78 eurot (2 pudelit õlut Double Bock

(2l)maksumusega 3,79 eurot/tk ja kilekott maksumusega 0,20 eurot) varguse katse toime panemine G.E poolt on tõendatud süüdistatava süü tunnistamisega, tunnistaja ütlustega, videosalvestusega ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Tunnistaja J M ütluste (tl 143-144) kohaselt märkas ta 12.05.2020 xxxx xxxx olles kuidas poodi sisenes kell 19:15 asotsiaalse välimusega meesterahvas. Sisenedes müügisaali võttis meesterahvas kassa juurest kilekoti ja liikus alkoholiosakonda, kus pani kell 19:16 kotti kaks pudelit õlut Double Bock maksumusega 7 eurot ja 58 senti ja liikus kassade poole. Kell 19:17 meesterahvas väljus turvaväravatest. Kilekoti maksumus oli 20 senti. Isik peeti kinni kell 19:20 ning toimetati turvaruumi, kus isik tunnistas, et ei maksnud antud toodete eest. Kahtlustatavana kinnipidamise protokolli (tl 150-153) kohaselt peeti varguse katselt kinni 12.05.2020 kell 19:55 G.E. Kahtlustatava G.E ütluste (tl 154-156) kohaselt tunnistab ta kuriteo toimepanemist. 12.05.2020 läks Xxxxisse, kus võttis kaks õlut ja kilekoti. Pani õlled kotti ning 7 väljus müügisaalist nende eest maksmata. Ta peeti kinni. Tahtis õlut juua, aga raha polnud, seega varastas. Lisaks eeltoodud tõenditele tõendab varguse toimepanemist ka asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabelitega (tl 161-164), millest nähtub, kuidas 12.05.2020 kell 19:15 siseneb kaupluse müügisaali meesterahvas, kes võtab kilekoti ning suundub alkohoolsete toodete osakonda, kus kell 19:16 võtab riiulilt kaks pudelit ja asetab need kilekotti. Kell 19:17 väljub isik müügisaalist kauba eest tasumata. Kohtueelse menetluse käigus on isik tuvastatud kui G.E. Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Nagu S AS avaldusest nähtub (tl 141), taotletakse vastutusele võtta isik, kes 12.05.2020 kella 19:17 ajal xxxx asuvas S AS Xxxxi kaupluses pani toime õigusvastase teo, kui tema juurest avastati S AS-le kuuluvat kaupa maksumusega 7,78 eurot. Seega on sedastatav, et kaup oli süüdistatava jaoks võõras vara ning süüdistatav ei ole seda ka vastustanud. Samas nähtub, et esemete äravõtmisega soovis süüdistatav lõpetada esemete senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning selleks esemete senise valdaja vastav nõusolek puudus. Kuna süüdistatava poolt asjade äravõtmist kahtlustati turvatöötaja poolt ja peale kassarivist möödumist ja õllepudelite ning kilekoti eest tasumata jätmist võeti süüdistatav turvatöötaja poolt kinni, siis ei olnud vargust võimalik lõpuni viia süüdistatava tahtest mitteolenevatel põhjustel, seega jäi vargus katse staadiumisse. Eeltoodud põhjustel, leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse katse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Kohtu hinnangul toimus esemete äravõtmine süüdistatava poolt nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süüdistatava käitumisest nähtub üheselt, et esemete äravõtmisega sooviti nende omanik jätta esemest ilma kestvalt ning kui turvatöötaja ei oleks süüdistatavat koos varastatuga kinni pidanud, siis ei oleks isik Double Bock õllesid ja kilekotti poodi tagasi viinud, s.t omanikule tagastanud. Seega leiab kohus, et realiseeritud on ka ebaseadusliku omastamise eesmärk. Kuriteo asjaoludest ja süüdistatava ütlustest lähtuvalt, leiab kohus, et süüdistatav pani teo toime teadlikult ja tahtlikult, s.o eesmärgipäraselt, s.t tegu on kavatsetusega toime pandud süüteoga. Episood 17.05.2020 Kohus leiab, et 17.05.2020 kella 10:03 paiku xxxx asuvas ja P AS-ile kuuluvas kaupluses xxxx kauba koguväärtuses 23,56 eurot (4 pudelit Laua viina kogumaksumusega 23,56 eurot (5,89€ tk)) varguse katse toime panemine G.E poolt on tõendatud süüdistatava süü tunnistamisega, tunnistajate ütlustega, videosalvestusega ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Tunnistaja J K ütluste (tl 4 ja pöördel) kohaselt märkas ta 17.05.2020 xxxx xxxx oma tööpostil valvekeskuses kaamerate taga olles, kuidas alkoholiosakonnas meesterahvas kell 9:58 võttis 4 „Laua“ viina ja kell 9:59 pani need enda kotti. Teavitas sellest koheselt teisi turvatöötajaid. Kui isik oli läbinud kassarivi kell 10:03 kauba eest tasumata kaubaga, peeti ta kinni. Tunnistaja S R M ütluste (tl 3 ja pöördel) kohaselt oli ta 17.05.2020 tööl xxxx xxxx. Ta oli oma tööpostil kassade ees, kui sai teate, et kinni tuleb pidada meesterahvas tumeda jope, tumedate pükste ja spordikotiga. Kui antud isik oli läinud kassarivi kell 10:03 pidasid nad isiku kinni ja palusid teda asjade läbivaatusele kinnipidamisruumi. Kontrolli käigus võttis isik spordikotist 4 pudelit laua viina, mille eest ta ei tasunud. Tasumata kaup kuulub xxxxx. Tasumata kauba maksumus oli 23,56 eurot. Kaup oli korras ja tagastatud poele. Kahtlustatavana kinnipidamise protokolli (tl 12-14) kohaselt peeti varguse katselt kinni 17.05.2020 kell 11:45 G.E. Kahtlustatava G.E ütluste (tl 15-17) kohaselt tunnistab ta kuriteo toimepanemist. 17.05.2020 hommikul läks ta xxxx poodi xxxx eesmärgiga varastada viina. Läks alkoholi 8 osakonda ja võttis 4 pudelit. Pani need endale kotti ja peale seda läks kassadest mööda, aga kauba eest ei tasunud. Kui oli kassadest möödunud, siis teda pidas kinni turvatöötaja. Turvatöötaja viis ta turvaruumi, kus tal paluti kott ette näidata ning neli pudelit viina võeti ära. Lisaks eeltoodud tõenditele tõendab varguse toimepanemist ka asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabelitega (tl 5-7), millelt nähtub 17.05.2020 kell 09:52 kaupluse alkoholiosakond, kuhu tuleb mees tumedates pükstes, millel on 2 heledat triipu külje peal ning tumedas jakis. Üleõla on meesterahval tume spordikott. Ta võtab alumiselt riiulilt 2 Laua viina pudelit ning paneb need maha. Seejärel võtab veel 2 pudelit ning võtab kätte ka maas olnud pudelid (foto 1) ja liigub alkoholiosakonnast ära. Kell 09:59 suumib kaamera kaupluse hommikusöögi osakonda. Tumedate pükstega mees on seljaga kaamera poole ja pole täpselt näha, mida ta teeb. Ta kükitab riiulite vahele. Kauba transportimise riiuli tõttu ei ole tema tegevust näha. Mõne aja pärast meesterahvas tõuseb püsti ja liigutab oma õlakotti. Seejärel liigub ta edasi. Ta käes ei ole enam pudeleid näha. Kell 10:00 liigub meesterahvas poes ringi. Käes tal midagi ei ole, üle õla on spordikott. Kell 10:02 liigub meesterahvas kassade ees edasi-tagasi. Kell 10:03 liigub meesterahvas läbi kaupluse sisenemise värava kaupluse ruumidest välja. Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Nagu P AS avaldusest nähtub (tl 1), taotletakse vastutusele võtta isik, kes 17.05.2020 kella 10:03 ajal xxxx asuvas P AS xxxx kaupluses pani toime õigusvastase teo, kui tema juurest avastati P AS-le kuuluvat kaupa maksumusega 23,56 eurot. Seega on sedastatav, et kaup oli süüdistatava jaoks võõras vara ning süüdistatav ei ole seda ka vastustanud. Samas nähtub, et esemete äravõtmisega soovis süüdistatav lõpetada esemete senise valdaja valduse, kehtestada nendele uue, s.o enda valduse ning selleks esemete senise valdaja vastav nõusolek puudus. Kuna süüdistatava poolt asjade äravõtmist kahtlustati turvatöötajate poolt ja peale kassarivist möödumist ja viinapudelite eest tasumata jätmist võeti süüdistatav turvatöötaja poolt kinni, siis ei olnud vargust võimalik lõpuni viia süüdistatava tahtest mitteolenevatel põhjustel, seega jäi vargus katse staadiumisse. Eeltoodud põhjustel, leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse katse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Kohtu hinnangul toimus esemete äravõtmine süüdistatava poolt selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süüdistatava käitumisest nähtub üheselt, et esemete äravõtmisega sooviti nende omanik jätta esemest ilma kestvalt ning kui turvatöötaja ei oleks süüdistatavat koos varastatuga kinni pidanud, siis ei oleks isik nelja Laua viina poodi tagasi viinud, s.t omanikule tagastanud. Seega leiab kohus, et realiseeritud on ka ebaseadusliku omastamise eesmärk. Kuriteo asjaoludest ja süüdistatava ütlustest lähtuvalt, leiab kohus, et süüdistatav pani teo toime teadlikult ja tahtlikult, s.o eesmärgipäraselt, s.t tegu on kavatsetusega toime pandud süüteoga. Riikliku süüdistaja poolt on süütegu kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, s.o vargus, mis on toime pandud süstemaatiliselt. Järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatava tegevus vastab KarS § 199 lg 2 p 9 toodud kvalifikatsioonile. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et süstemaatiline on vargus siis, kui see on toime pandud vähemalt kolm korda. Süstemaatilisus on järjekindel, pidevalt korduv tegevus ning ei ole oluline, kas isik on varguste eest varem süüdi mõistetud või on see tuvastatud alles ühes menetluses. Samuti ei oma tähtsust kas tegemist on lõpuleviidud vargustega või tegemist on varguste katsetega, kuid nendevaheline ajavahemik ei saa olla väga pikk. Käesolevas kriminaalasjas on tuvastamist leidnud, et G.E on toime pannud 6 varguse katse episoodi (26.03.2020, 29.03.2020, 30.03.2020, 04.05.2020, 12.05.2020 ja 17.05.2020). Selline süsteemne varavastaste süütegude toimepanemine viitab süüdistatava väljakujunenud eluviisile ja sissetuleku saamisele kõrvaliste isikute arvelt. Seetõttu leiab kohus, et süstemaatilisuse kriteerium on täidetud, kuivõrd süütegude faktiline korduvus ja rohkus täidab süstemaatilisuse koosseisu ja süüdistatava õigusvastane käitumine on põhjendatult kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. Kuivõrd süüdistatav peeti iga varguste 9 toimepanemiselt kinni ja varastatu tagastati omanikule, siis jäid vargused süüdistatava tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata ning tema käitumist tuleb hinnata kuriteo katsena KarS § 25 lg 2 mõttes. Süüd välistavaid ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tuvastamist leidnud, et G.E pani toime KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt.

1. KARISTUSE MÕISTMINE Vastavalt KarS § 56 lg-le 1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandja on KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 5 aastat. Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Ankeetandmete kohaselt G.E ei tööta. Seega on kaheldav, kas isikul oleks rahalise karistuse mõistmisel võimalik talle pandud kohustusi täita. Samuti lasuvad süüdistataval rahalised kohustused temalt väljamõistetavate menetluskulude tõttu. Lisaks käesoleva otsusega lisanduvatele rahalistele kohustustele on süüdistataval senini tasumata ka temale väärtegude toimepanemise eest määratud rahatrahvid. Peale selle, arvestades, et süüdistatavale inkrimineeritakse varavastase kuriteo süstemaatilist toimepanemist, siis üldjuhul on varavastase süüteo eesmärgiks kasu saamine võõra vara arvelt. Taoline käitumine viitab aga üheselt piisavate legaalsete rahaliste vahendite puudumisele, mida on süüdistatav kahtlustatavana ülekuulamistel korduvalt avaldanud ja mis kohtu arvates välistab ka rahalise karistuse kohaldamise, kuna sellise iseloomuga karistus ei oleks täidetav. Lisaks eelmärgitule nähtub süüdistatava karistusandmetest, et süüdistatavat on mitmeid kordi karistatud varavastaste süütegude eest ja süüdistatav on pärast karistuse ära kandmist ja käesolevas kriminaalasjas iga varguse katse toimepanemist jätkanud sarnast õigusvastast käitumist. Eeltoodud põhjustel tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust vangistuse näol. Hinnates G.E süü suurust KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemisel, osutab kohus, et süüdistatavale inkrimineeritakse 6 varguse katse toimepanemist, millega varalist kahju ei tekitatud, kuivõrd süüdistatav peeti koos varastatuga kinni ja varastatu tagastati omanikule. Varastada püütud esemete väärtus varieerus, kuid enamjaolt ei olnud kuigi see kuigi suur, jäädes väheväärtusliku asja väärtuse piiridesse (2,10 eurot; 8,40 eurot; 4,59 eurot; 7,58 eurot, 7,78 eurot, 23,56 eurot). Seega G.E süü on hinnatav alla keskmise. Edasi hindab kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistatav on kohtueelses menetluses avaldanud kahetsust teatud episoodide osas. Samas on pärast kahtlustatavana ülekuulamisel kahetsuse avaldamist jätkanud varguste toimepanemist, mis temast olenemata põhjustel jäid lõpule viimata. Seetõttu tuleb süüdistatava kahetsusse suhtuda kriitiliselt ja avaldatud kahetsust ei saa hinnata siirana. Sellest tulenevalt leiab kohus, et kriminaalasja menetlemisel ei ole kergendavaid asjaolusid tuvastatud. Arvestades aga varastatu väärtust, mis oli suhteliselt väike, on kohtu arvates võimalik süüdistatavale mõista karistus alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra, kuid süütegude rohkust ja süüdistatava karistusandmeid arvestades ei ole süüdistatavale võimalik karistust mõista ei ettenähtud sanktsiooni alammääras ega ka alammäära lähedases määras, vaid rangemana. Seejuures ei saa tähelepanuta jätta asjaolu, et süüdistatav varastas eranditult 10 alkoholi, olles varguse toimepanemise ajal valdavalt ka alkoholi tarvitamise tunnustega või alkoholijoobes, mis viitab süüdistatava eluviisile ja alkoholilembusele. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama n.n märkimisväärne eripära (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 31-1-40-04). Süüdlase isiku puhul tuleb karistusest tingimisi vabastamine kõne alla eelkõige juhul, kui teda ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Antud juhul on süüdistataval 13 kehtivat kriminaalkaristust ning 8 kehtivat väärteokaristust (tl 168-176). Kolmeteistkümnest kehtivast kriminaalkaristusest kaksteist on seotud varavastaste kuritegude toimepanemisega. Harju Maakohtu 02.12.2019.a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-9570 tunnistati G.E süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritavas kuriteos ning teda karistati vangistusega 2 kuud. Karistuse kandmiselt vabanes süüdistatav 30.01.
2. Seejärel pani G.E käesolevas kriminaalasjas menetlusesemeks olevad teod toime ajavahemikul 26.03.2020 - 17.05.
3. Seega vaatama asjaolule, et G.E on korduvalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemises ning teda on selliste tegude toimepanemiste eest karistatud kõige rangema karistusega, s.o on reaalse vangistusega, on ta jätkanud varavastaste kuritegude toimepanemist väga lühikese aja möödudes pärast karistuse kandmiselt vabanemist ning teinud seda süstemaatiliselt. Vaatama võimalusele oma käitumist muuta ning alluda õiguskorras kehtivatele normidele, on G.E teinud valiku ning jätkanud kuritegelikku käitumist. Seega süüdistatava suhtes ei ole võimalik kohaldada KarS § 73 ega ka § 74 sätteid, samuti § 69 sätteid, s.t. ei osalist ega täielikku karistusest vabastamist ega ka karistuse asendamist üldkasuliku tööga, kuna taotletav eripreventiivne eesmärk puudub täielikult. Kohus leiab, et ka kriminaalhooldus ega üldkasuliku tööga kaasnev kriminaalhooldus ei ole piisavalt mõjus vahend, suunamaks teda seaduskuulekale käitumisele. Lisaks jääks kriminaalhooldusega süüdistatav vabadusse ning on piisav alus eeldada, et isik jätkab uute kuritegude toimepanemist. Süüdistatava isikuandmetest tulenevalt puudub süüdistataval ka püsiv elukoht, mistõttu on süüdistatava kriminaalhooldusele allutamine välistatud, kuivõrd süüdistataval ei oleks elukoha puudumisel võimalik täita seaduses sätestatud ja elukohaga seonduvaid kontrollnõudeid. Seega jätkuvate kuritegude toimepanemise vältimiseks tuleb süüdistatav ühiskonnast isoleerida. Mõistetava karistuse ärakandmist tuleb arvestada alates süüdistatava kinnipidamisest, so alates 17.05.2020, arvestades karistusaja hulka ka eelvangistuse, s.o kahtlustatavana kinnipidamise aja.
4. MENETLUSKULUD KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha ja määratud kaitsja tasud kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetud summade tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Lisaks sellele ei tule menetluskulude väljamõistmisel silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid ka süüdimõistetu resotsialiseerumise väljavaateid. Senine kohtupraktika on olnud seda meelt, et menetluskulude vähendamise korral tuleb esmajoones arvestada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Käesoleval juhul tuleb seda aga 11 eitada, kuna G.E on kriminaalkorras korduvalt karistatud, mistõttu on ta üheselt teadlik sellest, et süüdimõistmisel kaasnevad tema enda kanda jäävad menetluskulud. Selline teadmine ja seni eelmiste otsustega väljamõistetud ning tasumata jäetud menetluskuludele täiendavate menetluskulude lisandumise võimalus teda süütegude toimepanemisest samuti hoiduma ei sundinud, rääkimata uuest võimalikust isiku vabaduse võtmisega seotud karistusest. Kohus ei tuvastanud kohtusse saabunud kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda välja mõistetavate menetluskulude vähendamist. Seega leiab kohus, et põhjendatud ja välja mõistetavate menetluskulude riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet ja menetluskulud tuleb välja mõistetavas osas täies ulatuses jätta süüdistatava kanda. Samas leiab kohus, et arvestades menetluskulude summa suurust, siis esinevad küllaldased alused võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest osade kaupa 12 kuu jooksul (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12), kuivõrd vangistuses ei pruugi süüdistatav igapäevaselt olla tasustatava tööga hõivatud. Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
5. SALVESTISED Kriminaaltoimikust nähtuvalt on kriminaaltoimikus erinevate kaupluste turvakaamerate salvestised: DVD-plaat xxxx asuva xxxx 29.03.2020 turvakaamera videosalvestisega (tl 66), DVD-plaat xxxx asuva xxxx 17.05.2020 turvakaamera videosalvestisega (tl 177), DVD-R plaat xxxx asuva Xxxxi 30.03.2020 turvamaakera videosalvestisega (tl 178), CD-R plaat xxxx asuva xxxx 04.05.2020 turvamaakera videosalvestisega (tl 179), CD-R plaat xxxx asuva Xxxx 26.03.2020 turvamaakera videosalvestisega (tl 180), CD-R plaat xxxx asuva Xxxxi 12.05.2020 turvamaakera videosalvestisega (tl 181). Kuivõrd tegemist on teabekandjatega, millel on kriminaalasjas tõenduslik tähtsus, tuleb need jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 12