Obsah (5)

§ 120§ 37§ 121§ 108§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-25-4241 Määruse kuupäev 30. november 2025 Kohtunik Ene Andresen Kohtuasi X kaebus Viru Vangla 13. augusti 2025. a otsuse nr 2-3/325/404

) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kaebaja esindajale kätte. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla kinnipeetav X esitas
2. mail 2025 vanglale pöördumise, milles taotles luba isiklike riiete (ülikond) hoiustamiseks vanglas, et nende kasutamine oleks võimalik juhul, kui vanglateenistus annab loa osalemiseks isa matustel. See tagaks, et otsuse korral ei takistaks vorminõuded või logistikaprobleemid väärikat osalemist lähedase ärasaatmisel.
3. Viru Vangla jättis
4. augusti
5. a otsusega nr 2-3/3-25/4045-3 X taotluse riiete paigutamise lubamiseks isiklike asjade lattu rahuldamata. Vangla leidis, et kaebaja soov saada riided pakiga ei ole põhjendatud, kuna tal puudub riiete vanglasse toimetamiseks vajadus, kuivõrd ta ei hakka vabanema ning talle ei ole planeeritud ühtegi väljaviimist, kus oleks võimalik kaaluda erariiete kandmise lubamist. 3-25-4241
6. X esitas
7. septembril 2025 vaide, milles taotles Viru Vangla
8. augusti
9. a otsuse nr 2-3/3-25/4045-3 tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega rahuldataks X taotlus ja lubataks tema isiklikud riided (üks ülikond) paigutada vangla isiklike asjade lattu tingimusel, et riided antakse eelnevalt vanglale põhjalikuks kontrolliks.
10. Viru Vangla
11. oktoobri
12. a vaideotsusega nr 1-8/3-25/154-2 jäeti X rahuldamata. vaie
13. X esitas
14. novembril 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada Viru Vangla
15. augusti
16. a otsus nr 2-3/3-25/4045-3 ja
17. oktoobri
18. a vaideotsus nr 18/3-25/154-2 ning kohustada Viru Vanglat tegema uus otsus, millega rahuldataks X
19. mai
20. a taotlus ja lubataks tema isiklikud riided (üks ülikond) paigutada vangla isiklike asjade lattu tingimusel, et riided antakse eelnevalt vanglale üle põhjalikuks kontrolliks. Vangla otsus on ebaproportsionaalne ja tugineb ilmselgele kaalutlusveale. Vastustaja on jätnud täielikult arvestamata kaebaja põhiõigused ning on keeldumist põhjendanud formaalsete ja eluvõõraste argumentidega, ignoreerides täielikult asja tegelikku konteksti ja eesmärki. Kaebaja taotlus põhineb ennetaval vajadusel ning on tingitud soovist tagada põhiõiguste (inimväärikus, perekonnaelu) kaitse olukorras, mis on oma olemuselt ettearvamatu (lähedase surm). Nõudes kaebajalt juba eksisteerivat väljasõidu otsust, loob vangla administratiivse lõksu, mis muudab õiguse väärikale hüvastijätule praktikas võimatuks. Kaebaja ei nõustu sellega, et vangla ei tohtinud antud olukorras teha tulevikku suunatud otsust. Kaebaja on korduvalt pakkunud välja vähem riivava meetme, mis saavutaks vangla julgeolekueesmärgid: riiete vastuvõtmine, vangla poolt põhjalik läbivaatamine ja seejärel nende turvaline hoiustamine vangla laos. Vastustaja ei ole isegi analüüsinud, miks see meede ei ole piisav. Vangla on jätnud kaalumata riive intensiivsuse ja eesmärgi olulisuse suhte. Kaebaja taotleb vastustajalt tema kasuks kantud menetluskulude, sealhulgas tasutud riigilõivu ja õigusabikulude väljamõistmist. KOHTU SEISUKOHT 6.

§ 120

lg 1 p-de 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, kas esineb alus kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus mõistab, et kaebaja on esitanud kohtule tühistamiskaebuse 13. augusti 2025. a otsuse nr 2-3/3-25/4045-3 ja 13. oktoobri 2025. a vaideotsuse nr 1-8/3-25/154-2 peale (

§ 37

lg 2 p 1) ning kohustamiskaebuse, et kohus kohustaks Viru Vanglat lubama paigutada kaebaja isiklike asjade lattu pakiga saadetav ülikond (

§ 37lg 2 p 2).

7.

§ 120

lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, kas esineb alus kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada

§ 121

lg 2 p 2 1 alusel, sest kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. 7.

1. Kaebusel ei ole eduväljavaateid. 2 3-25-4241 Asjas on vaidluse all see, kas Viru Vangla
2. augusti
3. a otsus, millega ei antud kaebajale luba saada pakiga isiklikke riideid, oli õiguspärane või mitte. Kaebaja soovis saada pakiga vaglasse erariideid (ülikonda), kuna väidetavalt on tema isa raskelt haige ning kui isa peaks surema ja antakse luba osaleda tema matustel, siis saab ta taotleda seal erariiete kandmist. Kui riided on vangla laos juba olemas, siis ei takista vorminõuded või logistikaprobleemid seda kasutamast. Justiitsministri
4. novembri
5. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 741 lg 1 p 4 sätestab, et kinnipeetav võib pakiga saada riideesemed ja jalanõud vahetult enne vabanemist ja vangla direktori määratud ametniku loal vastavalt vajadusele. Seega on pakiga riideesemete saamise üheks eelduste peatne vabanemine ning samuti võib riiete saamiseks taotleda luba mingi muu põhjendatud vajaduse olemasolul. Kohus nõustub vanglaga, et kaebaja puhul ei ole VSkE 74 1 lg 1 p-s 4 sätestatud tingimused täidetud – kaebaja ei ole vanglast vabanemas ning samuti puudub kaebajal pakiga riiete saamiseks vajadus, kuivõrd kaebajale ei ole planeeritud ühtegi väljaviimist, kus oleks võimalik kaaluda erariiete kandmise lubamist. Üksnes asjaolu, et kaebaja isa on raskelt haige ning võib kaebaja arvates surra, ei anna alust teha vastavat otsust ennetavalt. Pakiga erariiete lubamisel tuli vanglal arvestada sellega, et väljastpoolt vanglat riiete saatmisega kaasneb vanglale julgeolekuoht, kuna riideesemeid on keeruline läbi otsida ning seetõttu on tegemist erandlike olukordade jaoks mõeldud võimalusega. Kohtu hinnangul ei esinenud praegusel juhul taolisi erandlikke asjaolusid, mis oleksid õigustanud kaebajale isiklike riiete pakiga saamise lubamist. Vangla selgitas vaideotsuses, et laos olevate isiklike asjade piiramisel ja nende vanglasse saatmise lubamisel mängib lisaks julgeolekuohule rolli ka kinnipeetavate isiklike asjade kogukaal, sest vangla laoruumid ei mahuta asju piiramatult. Seetõttu peab vangla süüdimõistetute puhul enne paki saamise lubamist kaaluma selle vajalikkust vastavalt asjaoludele. Kohtu hinnangul ei ole vangla praegusel juhul riideesemete pakiga saamise osas otsuse tegemisel kaalutlusvigu teinud. Vangla on asjakohaselt selgitanud, et lähedased saavad riided varakult valmis panna ning Eesti postiteenuses liiguvad pakid kiiresti. Samuti on lähedastel võimalik tuua pakke vangla pääslasse. Seega ei ole alust arvata, et võimalikel matustel võiks erariiete kandmisel saada takistuseks riiete kohaletoimetamise logistika. Kohtul ei ka alust arvata, et seda takistaks vastava loa saamise menetluskord. Seega ei ole alust pidada vangla tegevust õigusvastaseks ning kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline. 7.
6. Kohus ei pea kaebaja õiguste riivet intensiivseks. Vaidlusaluse otsusega otsustati üksnes kaebaja isiklike riiete vanglasse saatmise lubamise üle. Kuna küsimuse all ei ole see, kas kaebaja lubatakse väljaviimisele isa matusele või kas ta saab väljaspool vangla territooriumit erariideid kanda, siis ei saanud vangla vaidlusalune otsus kaebaja eraellu märkimisväärselt sekkuda ega ka tema väärikust alandada.
7. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X kaebuse

§ 121lg 2 p 21 alusel.

9. Kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda (

§ 108lg 4).

10. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3 ja § 179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt) Ene Andresen 3