RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamise kuupäev ja viis 1-22-8046

§ 76lg 7 alusel Tartu Ringkonnakohtu 1.

oktoobri

1. a määrus Raivo Laasi kaitsja vandeadvokaat Heiki Kolk, määruskaebus
2. detsember 2025, kirjalik menetlus RIIGIKOHUS MÄÄRAB
3. Jätta Tartu Ringkonnakohtu
4. oktoobri
5. a määrus muutmata ja kaitsja määruskaebus rahuldamata.
6. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Sirje Must määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 193 eurot ja 44 senti (koos käibemaksuga) ning jätta see Raivo Laasi kanda. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. Tartu Maakohus vabastas
8. detsembri
9. a määrusega R. Laasi talle karistusseadustiku (

) § 169 järgi mõistetud vangistusest

§ 76lg 7 alusel enne tähtaega katseajaga 6 kuud.

Muu hulgas pidi süüdlane täitma lisakohustusena ülalpidamiskohustust ja alates vanglast vabanemisest asuma ametlikult tööle või võtma ennast kahe nädala jooksul arvates vabanemisest Eesti Töötukassas arvele. Kohtumäärus jõustus

1. detsembril 2024, seega saabus katseaja lõpp
2. juunil
5. juulil 2025 ehk neli päeva pärast katseaja lõppu esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande taotlusega pöörata R. Laasi karistus täitmisele, kuna süüdlane ei täitnud ülalpidamiskohustust.
6. Tartu Maakohus pööras
7. augustil 2025 kandmata vangistuse täitmisele. Esmalt märkis kohus, et kriminaalhooldaja pole erakorralise ettekande esitamisega viivitanud. Katseaeg lõppes
8. juunil 2025, kuid erakorraline ettekanne koostati ja saabus kohtusse juba
9. juulil
10. Kriminaalhooldajal polnud mõistlikku põhjust esitada erakorralist ettekannet varakult enne katseaja lõppu – eriti kui arvestada, et katseaeg kestis vaid pool aastat –, kuna muus osas kulges R. Laasi käitumiskontroll rahuldavalt ja ka ülalpidamiskohustust lubas R. Laas korduvalt ning veel viimaselgi hetkel täitma hakata. Erakorralisest ettekandest nähtub seegi, et
11. juunil 2025 näitas R. Laas ametnikule väljavõtet töötukassa
12. juuni
13. a makse kohta lapse pangakontole ja väitis, et selline oli kokkulepe lapse emaga. Seega pidi kriminaalhooldusametnik seda asjaolu uurima ja suhtles sel teemal lapse emaga, mistõttu viibis arusaadavalt ka erakorralise ettekande koostamine. Kehtiv seadus ei sätesta, millise tähtaja jooksul peab kriminaalhooldaja erakorralise ettekande esitama. 1-22-8046
14. Tartu Ringkonnakohus jättis
15. oktoobril 2025 maakohtu määruse muutmata ja selle peale esitatud kaitsja määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et erakorralise ettekande esitamine pärast katseaja lõppu ei välista kohtu võimalust pöörata kandmata karistus täitmisele. Praegusel juhul esitati erakorraline ettekanne vaid mõni päev pärast katseaja lõppu. Kuivõrd katseaeg on lõppenud, siis alternatiivsete meetmete kohaldamine võimalik ei ole ning R. Laasi kandmata karistus tuleb pöörata täitmisele. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
16. Kaitsja taotleb määruskaebuses ringkonnakohtu määruse tühistamist. Kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne karistuse täitmisele pööramiseks tuleb jätta läbi vaatamata, kuna see on esitatud hilinenult, s.o pärast katseaja lõppu. Kaitsja hinnangul on rikutud õiguskindluse, õiguspärase ootuse, proportsionaalsuse ja ultima ratio-põhimõtet.

§ 76

lg-st 7 ja

§-st 78 järeldub, et käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetu suhtes saab meetmeid tarvitusele võtta üksnes katseaja jooksul, mil peab õigel ajal fikseerima ka kontrollnõuete rikkumise.

1. Kriminaalhooldusseaduse (KrHS) § 31 lg 1 kohaselt saab kriminaalhooldaja esitada erakorralise ettekande vaid katseajal, sest sellel on kindel algus ja lõpp. See tagab isikule õiguskindluse. Pärast katseaja lõppu esitatud erakorralise ettekande arvestamise korral saaks mis tahes rikkumise eest kohaldada vaid karistuse täitmisele pööramist kui kõige raskemat meedet. See on vastuolus nii proportsionaalsuse kui ka ultima ratio-põhimõttega.
2. Kuigi

§-d 76 ja 78 ning KrHS § 31 ei sätesta erakorralise ettekande esitamise tähtaega, ei tulene nendest ka võimalust esitada erakorraline ettekanne pärast katseaja lõppu. Rikkumisele tuleb reageerida ajal, mil kohus saab kohaldada ka leebemaid meetmeid kui karistuse täitmisele pööramine. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 8. Vabastades süüdlase

§ 76

lg 1 või lg 2 alusel tingimisi enne tähtaega vangistusest, määrab kohus

§ 76

lg 5 järgi katseaja, mil süüdlane allutatakse

§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile. Vajadusel paneb kohus süüdlasele lisakohustusi, sh neid, mille süüdlane võtab endale ise (

§ 75

lg-d 2 ja 4).

§ 78järgi algab katseaeg kohtulahendi jõustumisest ja kestab katseaja lõppemiseni.

9. Kui süüdlane ei järgi katseajal kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi, ei allu elektroonilisele valvele või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lg-s 2 sätestatule, pikendada käitumiskontrolli aega kuni katseaja lõpuni või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele (

§ 76lg 7). Kr

HS § 31 lg 1 sätestab, et kriminaalhooldusametnik esitab kohtule kriminaalhooldusaluse kohta erakorralise ettekande karistusseadustikus või kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud juhtudel. Eeltoodust nähtub, et kriminaalhooldusametnikul ja kohtul on kohustus reageerida igasugusele katseajal toime pandud

§ 76lg-s 7 nimetatud rikkumisele.

Kuivõrd rikkumisele saab reageerida alles pärast selle toimepanemist, rikkumise tuvastamine ja selle kohta erakorralise ettekande esitamine võtab aega, siis pole seda alati võimalik teha katseaja jooksul. Seetõttu ei nõustu kolleegium kaitsjaga, et erakorraline ettekanne tuleb kohtule esitada alati katseaja jooksul.

1. Seadus ei sätesta, millise tähtaja jooksul pärast ettekande aluseks olevate asjaolude teadasaamist peab kriminaalhooldaja kohtule erakorralise ettekande esitama. Riigikohus on
2. märtsi
3. a otsuses asjas nr 3-1-3-1-03 selgitanud, et täitmiskohtunikul tuleb iga kord, eriti aga juhul, kui erakorraline ettekanne on esitatud pärast katseaja möödumist, kaaluda, kas ettekanne on esitatud 2

§ 74

lg 4, annab ka

§ 76

lg 7 rikkumise kindlaks teinud kohtule avara otsustusruumi (vt ka RKKK 11.03.2015, 3-1-1-8-15, p 10 ja 15.04.2020, 1-06-9135/67, p 17). Kohtul tuleb muu hulgas kaaluda, kas juhul, kui kriminaalhooldaja oleks reageerinud erakorralise ettekandega katseaja jooksul, rakendanuks kohus karistuse täitmisele pööramise asemel leebemaid meetmeid.

1. Ringkonnakohus leidis, et kuivõrd katseaeg on lõppenud, siis alternatiivsete meetmete kohaldamine võimalik ei ole ning R. Laasi kandmata karistus tuleb täitmisele pöörata. Riigikohus selgitab, et kohus peab erakorralise ettekande läbivaatamisel hindama taotletava meetme sobivust ja proportsionaalsust. Järelikult, kergemate meetmete kohaldamise võimaluste ammendamine ei saa olla põhjus pöörata karistus täitmisele, kui rikkumise raskus selleks alust ei anna. Sellisel juhul tuleb jätta meede kohaldamata. Siiski pole praegu tegemist niisuguse olukorraga.
2. R. Laasile heidetakse ette seda, et ta rikkus Tartu Maakohtu
3. detsembri
4. a määrusega talle vangistusest ennetähtaegsel vabastamisel pandud lisakohustust maksta lapsele sama kohtu
5. augusti
6. a otsusega välja mõistetud elatist. Oluline on tähele panna, et maakohus pani R. Laasile katseajaks ülalpidamiskohustuse, vabastades R. Laasi enne tähtaega just ülalpidamiskohustuse rikkumise eest mõistetud vangistusest. See asjaolu annab alust järeldada, et ülalpidamiskohustuse täitmisele asumine oli R. Laasi vangistusest ennetähtaegse vabanemise üheks põhiliseks tingimuseks. Kuigi perekonnaseaduse § 100 lg 4 järgi makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette, tuvastas maakohus, et R. Laas ei teinud katseajal elatise katteks vabatahtlikult mitte ühtegi makset, kusjuures tal ei olnud selle kohustuse täitmata jätmiseks ka ühtegi mõjuvat põhjust. Seega oli R. Laasi rikkumine raske ja selle vastu kohaldatud meede – karistuse täitmisele pööramine – proportsionaalne ning kergemate meetmete kohaldamise võimaluse ammendamine põhjusel, et katseaeg on möödunud, ei toonud kaasa süüdlase õiguste rikkumist.
7. Kolleegium möönab, et seaduses erakorralise ettekande esitamise tähtaja sätestamata jätmine riivab õiguskindluse põhimõtet, kuid mitte sedavõrd, et praeguse kohtuasja asjaoludel saaks rääkida põhiseadusvastasest olukorrast.
8. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 390 lg-st 1 ja § 361 lg 1 p-st 1, jätab kolleegium Tartu Ringkonnakohtu
9. oktoobri
10. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Kaitsja esitas
11. oktoobril 2025 riigi õigusabi tasu taotluse, mis tuleb rahuldada. R. Laasi määruskaebemenetluse kulu jääb KrMS § 187 lg 2 esimese lause kohaselt tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 3